Rubriik: Pressiteated

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.03.2022

Maaeluministri Urmas Kruuse kutsus kolmapäeva pärastlõunaks kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile.

„Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Kriisi mõjud on jõudnud ka meie tootjateni, seda nii hindade kui sisendite kättesaadavuse kaudu.“

Minister lisas, et olukorras, kus Eestis on lähikuudel algamas kevadine põllutööde aeg ja käimas aktiivne kalapüügihooaeg, tuleb ühiselt leida sektorile lahendused Ukraina sõjast tulenevate väljakutsetega toime tulemiseks ning samuti peab suutma ennetavalt maandada võimalikult palju kriisiga seotud riske.

Urmas Kruuse lausus, et kaalumisel on abimeetmed ka EL tasandil, leevendamaks toidutootjate keerulist olukorda.  Kaalumisel on erakorralise toetuse maksmine, eraladustamine sealihale, teatud tootmist piiravate meetmete ülevaatamine ning pindala- ja loomatoetuste ettemaksete tegemine.

Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja ja õliseemnete turul olulised osalised. Ukraina toodab 11% maailma nisu, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi toodangust. Venemaa toodab 20% nisu, 16% odra, 2% maisi, 3% rapsiseemnete ja 20% päevalillekoogi toodangust. Ukraina on EL jaoks oluline kaubanduspartner, sealt tuleb 57% maisi, 42% rapsi, 15% päevalilleseemnete, 47% päevalillekoogi, 30% nisu tarnetest. Venemaalt on siiani tulnud 11% nisu, 50% rapsikoogi, 34% päevalillekoogi ja 35% päevalilleseemnete tarnetest. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetise tarnija. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.

Ümarlauale osalemise kutse saadeti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajatele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.03.2022

Kuni 4. aprillini saavad nõuetele vastavad mittetulundusühingud esitada taotlusi, et saada Leader-meetmest toetust aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks.

Järgmise 12 kuu jooksul on toetust saavatel tegevusrühmadel võimalus võimestada ja koolitada sidusrühmasid, tellida tegevuspiirkonda käsitlevaid uuringuid, konsulteerida sidusrühmadega ning kaasata eksperthinnanguid selle nimel, et koostada aastateks 2023–2027 uus kohaliku arengu strateegia.

„Uute arengustrateegiate lähtekohad on rohe- ja digipööre,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Muutused tulevad ja annavad meile võimaluse siduda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames pakutavad võimalused Leader-meetme pakutava lisandväärtusega. Seega kutsun kõiki pooli osalema ja kaasa rääkima tulevaste arengustrateegiate väljatöötamisel ning maapiirkondade tuleviku kujundamisel.“

Maaeluministeerium on koos Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) ning konsulteerides Eesti LEADER Liiduga välja töötanud Leader-meetme toetuse aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks. Strateegiate eesmärgid ja plaanitud tegevused valitakse kohalikul tasandil, lähtudes kohalikest vajadustest ja suunates tähelepanu muu hulgas maapiirkonnas ettevõtluse arendamisele, kohalike kogukondade võimestamisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele, keskkonna- ja kliimasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele ning maaelu hea kuvandi säilitamisele ja tutvustamisele.

Esimest korda on kohalikul tasandil võimalik suunata tähelepanu ka Euroopa Sotsiaalfond+ raames planeeritud tegevustele, eelkõige hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust.

Tegevuspiirkondades välja töötatud kohalikud arengustrateegiad peaksid valmima 2023. aasta aprilliks ning nende valimiseks moodustab Maaeluministeerium ühiskomisjoni.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale“, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Paralleelselt jätkub Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames välja töötatud kohalike arengustrateegiate rakendamine 26 tegevuspiirkonnas.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.03.2022

Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on parim viis kaitsta lemmikud surmava nakkushaiguse eest. Lemmiklooma vaktsineerimine aitab ennetada inimeste võimalikku nakatumist haigusesse, mis lõppeb surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Enel Hakmanni sõnul saab tuginedes lemmikloomaregistrite ning mõned aastad tagasi kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitluse andmetele järeldada, et Eestis on hinnanguliselt üle 230 000 lemmiklooma, suur osa nendest on vaktsineerimata. „Kahjuks on Eestis väga palju koeri ja kasse, kes on marutaudi vastu vaktsineerimata. Täna pole marutaud meil levinud, kuid see olukord võib väga kergelt muutuda, sest haigust levitavad metsloomad, kes võivad meieni jõuda nakatunud naaberriigist üle piiri tulles,“ selgitas Hakmann. Lisaks võib marutaud kergesti levida kaugete vahemaade taha  vaktsineerimata lemmikloomaga, kes liigub inimesega kaasa ühest riigist teise.

Lemmikloomi saab marutaudi vastu vaktsineerida loomakliinikutes või erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures. „Samuti vaktsineerivad riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga lepingulises suhtes olevad veterinaararstid,“ kirjeldas Hakmann vaktsineerimisvõimalusi.

Maailmas sureb marutaudi iga päev sadu inimesi, valdav osa neist lapsed. Neist ligi 95%-l juhtudest saadakse nakkus koeralt. Eesti on olnud tänu kestvatele tõrjemeetmetele juba kümnendi marutaudivaba maa, kuid see raske haigus ohustab meid pidevalt.

Seoses Urkaina Rahvavabariigi ning Vene Föderatsiooni vahel puhkenud sõjalise konfliktiga leevendas Põllumajandus-ja Toiduamet veterinaarnõudeid Eesti territooriumile Ukrainast saabuvate põgenikega ning Venemaalt naasvatele Euroopa Liidu kodanikega kaasas olevatele lemmikloomadele. Leevendatud tingimused kehtivad ainult siis, kui lemmikloomaomanik on teavitanud liikumisest Põllumajandus- ja Toiduametit ja Maksu- ja Tolliametit. Leevendused tehti selleks, et aidata Ukrainast põgenevaid lemmikloomaomanikke ning Euroopa Liidu kodanikke, kes turvalisuse huvides soovivad lemmiklooma hülgamata Venemaalt lahkuda.

Nii Ukrainas kui ka Venemaal on marutaud väga laialt levinud, põhjustades igal aastal tuhandete loomade hukkumist ning üksikjuhtumitena ka inimeste surma. „Kuna soovime sõja tõttu kannatavaid loomi ning nende omanikke aidata, peame arvestama, et käesoleval ajal kaasneb selliste loomade Eestisse jõudmisega marutaudi nakatumise riski mõõdukas tõus. PTA koostöös loomaarstidega teeb kõik, et kaasnevaid riske maandada, aidates põgenike loomi identifitseerida, vaktsineerida ning korda teha dokumentatsioon. Samuti kontrollitakse üle saabuvate loomade terviseseisund ning antakse omanikele käitumisjuhised haigusriskide vähendamiseks. Kutsume kõiki Eesti lemmikloomaomanikke panustama sõja tõttu kannatavate loomade abistamiseks ning meie oma lemmikloomapopulatsiooni tervisliku seisundi hoidmiseks. Palume lemmikloomaomanikel vaadata üle, kas nende koer ja kass on viimase kahe aasta jooksul vaktsineeritud marutaudi vastu. Juhul, kui regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on jäänud tegemata, palume pöörduda esimesel võimalusel loomaarsti poole,“ kutsub Hakmann inimesi oma lemmikuid vaktsineerima.

Rohkem infot lemmikloomade vaktsineerimise ja marutaudi kohta leiab marutaud.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2022

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 11. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada MEMi kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Koroonaviiruse leviku tõttu eelistame suhtlust elektrooniliste kanalite kaudu.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad tootjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtted peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiavad ettevõtjad PTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõiv võib ettevõtja kohta kokku ulatuda kuni 5000 euroni aastas.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali, ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleval ettevõttel tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu ja järelevalvetasude kohta leiate infot PTA veebilehelt.

Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiad PTA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.03.2022

Maaeluminister allkirjastas määruse „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmise eelnõu, millega laiendatakse toetuse taotlejate sihtgruppi.

Kui seni sai toetust taotleda üksnes põllumajanduse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kelle müügitulu oli vahemikus 4000–14 000 eurot, siis edaspidi määratletakse väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse sihtrühm esmalt põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse alusel. Alates sellest aastast saavad toetust taotleda ka need põllumajandustootjad, kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–50 000 eurot. Seega võetakse arvesse eelnenud majandusaastal majapidamises kasutuses olnud põllumajandusmaad kasvatatavate kultuuride kaupa ja põllumajandusloomade arvu, mille põhjal arvutatakse ettevõtte majanduslik suurus.

„Müügitulu nõude asendamine põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse nõudega võimaldab edaspidi toetust taotleda ka sellistel väikestel põllumajandustootjatel, kelle müügitulu on vähenenud viimastel aastatel aset leidnud sündmuste, nagu näiteks koroonaviiruse leviku tõttu,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Muudetud määruses võetakse senisest enam arvesse seda, et müügitulu mõjutavad sageli paljud põllumajandustootja tegevusest sõltumatud asjaolud ja tegurid. Majanduslikult keeruline olukord avaldab suurt mõju eelkõige väikestele põllumajandustootjatele, mistõttu on senisest olulisem soodustada ka neil investeeringute tegemist,“ selgitas maaeluminister.

Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 eurot ühe taotleja kohta. Tänavune taotlusvoor toimub aprillikuus. Täpsem teave toetuse tingimuste kohta avaldatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.03.2022

Neljapäeval, 10. märtsil algab talude registreerimine juba kaheksandat aastat järjest toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Suviseks tippsündmuseks kujunenud avatud talude päev leiab tänavu aset 23. ja 24. juulil.

 „Praegu on raske mõelda muule kui sellele, kuidas lõpetada sõda Ukrainas ja toetada hätta sattunud inimesi. Samas on oluline, et me selles muutunud maailmas ei jääks käed rüpes istuma ja ootama lahendusi, vaid tegutseksime ise aktiivselt eri valdkondades edasi endale ja teistele võimalusi luues. Avatud talude päev viib kokku toidutootjad ja –tarbijad ning tutvustab maapiirkondades avanevaid tegutsemisvõimalusi. See on oluline suvesündmus, mis tänavu uutes oludes ilmselt suunab paljud külastajad mõtlema sellele, kui oluline on kohalik toit ja mida tuleb teha, et seda jätkuks,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

„Seetõttu kutsun üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid avatud talude päeval osalema. See on võimalus, kus pakkuda kohalikku toitu, kaupa ja teenuseid ilma vahendajateta otse külastajatele. Võimalus näidata ja selgitada huvilistele, milline on toidu teekond põllult taldrikule. Võimalus suunata nii mõnigi külastaja isikliku peenramaa rajamisele mõtlema,“ ütles Urmas Kruuse.

„Registreerimisel sel aastal muudatusi ei ole, sest veebiplatvorm, kus talude registreerimine toimub, on sama nagu eelmistel aastatel. Juhul, kui talu pärast registreerimist paari päeva jooksul ühtegi e-kirja ega automaatvastust ei saa, siis suure tõenäosusega registreerimine ebaõnnestus ning peaksite seda tegema uuesti või siis pöörduma maaeluvõrgustiku poole. Sellega väldime olukorda, kus talud suvel avastavad, et neid polegi avatud talude nimekirjas,“ selgitas Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur

Reve Lamburi sõnul kestab talude registreerimine küll aprilli lõpuni, kuid päeva tegevusprogrammi saab talu lisada ka hiljem. „Oluline, et see oleks olemas ajaks, kui algab avatud talude teavituskampaania ning külastajad hakkavad planeerima oma talukülastusi ja liikumisteed,“ lisas ta.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatusttalu ilmumiseks avalikule veebilehele, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehelwww.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 30. aprillil. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

Infopäev avatud talude päeval osalevatele taludele toimub tänavu 30. märtsil Jänedal. Infopäeva on võimalik jälgida ka veebiülekandena.

2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka LEADER-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.