Selgusid aasta parimad mahetootjad ja -toidud

Pressiteade
24. november 2022

 

Selgusid aasta parimad mahetootjad ja -toidud

Möödunud neljapäeval kuulutati välja 2022. aasta mahekonkursside parimad. Selle aasta parim mahetootja on Siim Sooäär Saare Maakari OÜ-st. Parim mahetoit 2022 on Minna Sahver OÜ marmelaad tumedas šokolaadis “Rabade maitsed” ja parim mahejook Eco Flora OÜ Mahe metsmustika ja mustasõstra glögi. 

Galerii: https://drive.google.com/drive/folders/19fma4ghdTgf_zxe7Ey9at_X6_9Vk9ezx?usp=share_link

Pildid tegi Lauri Laan

 

„Õnnitlen kõiki võitjaid ja tänan kõiki konkursil osalejaid! 48 toote seast osutus parimaks Minna marmelaad „Rabade maitsed“ ja parimaks mahetootjaks Siim Sooäär. Kõik tooted, mida žüriis maitsta saime, olid väga tasemel nii maitse kui ka turunduse poole pealt,“ kommenteeris maaeluminister Urmas Kruuse. „Mul on hea meel, et mahetooted on järjest enam populaarsust kogunud ja meil on palju edumeelseid tootjaid

Oleme teinud mitmeid samme, et mahetoitude populaarsust kasvatada. Sel sügisel alustasime programmiga, kus võimaldame lasteaedadel ja koolidel senisest enam mahetoitu pakkuda.“

„Muutunud toidujulgeoleku olukorras on väga tähtis ennast põhitoiduainetega ise ära varustada ning mahetoodetel ja omakasvatud mahetooraine väärindamisel on siin oluline koht. See, mis täna tundub meile kallis, võib olukorra muutudes ja ka meie teadmiste kasvades olla tegelikult hoopis odav,“ lisas maaeluminister.

Hindamiskomisjoni esimehe Angelica Udekülli sõnul iseloomustavad 2022. aasta konkurssi märksõnad tagasi juurte juurde ja tervis läbi toidu. „Konkursil osalenud toodete hulk tundus suurem ja põnevam kui kunagi varem, seda eelkõige tänu jookide kategooriasse kuuluvate toodete rohkusele. Mitmed tootjad on läbi aastate tuntud ja esindatud oma suurepäraste maitsetega, kuid lisandunud on ka põnevaid uusi tegijaid. Väärikalt on esindatud nii ehedad piimasaadused, aiasaadused kui metsaandidest valmistatud tervist toetavad tooted,“ selgitas Udeküll ning täpsustas, et märgata on ka uut trendi.

„Põneva trendina märkasime funktsionaalseid tooteid ja seda mitte üksiktoodetena, vaid mitmel puhul terviksarjana – näiteks siirupite sari. Silma rõõmustasid ka läbimõeldud kujundusega ja esteetilised pakendid, mis tõmbavad kindlasti tarbijate tähelepanu ja teevad seeläbi suurepärased tooted veelgi ahvatlevamaks,“ lisas Udeküll.

Udekülli sõnul ei ole puhtad maitsed ja autentsed tooted samuti kuhugi kadunud. „Žürii pidas auhinna vääriliseks seekord ka mitmed igapäevasele toidulauale kuuluvad tegijad, mis oma maitseomadustelt tõid küpsemas eas hindajatel meelde lapsepõlvest tuttavad maitsemälestused. Näiteks toorpiim, Äntu kana või puhta maitsega mahlad.“

PARIMAD MAHETOOTJAD

Parima Mahetootja – Siim Sooääre ettevõte Saare Maakari OÜ tegutseb Saaremaal ning ettevõtte tegevusalaks on ohustatud tõu eesti maakarja lehmade kasvatamine ja tooraine väärindamine kvaliteetseks toodanguks. Talus on väikse peretalu tootmismudel, oluliseks on peretraditsioonide jätkamine.

Parima Mahetootja II koht – Karmo Haas Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ tegutseb Pärnumaal. Talus on rajatud mitmekesise sordivalikuga puuviljaaed, toimub vanade sortide otsimine, ise pookimine. Puuviljaaia toodangut väärindatakse ettevõttes kohapeal peamiselt siidriks. Samuti toimub mahe- ja väiketootmise promotegevus oma ettevõttes.

Parima Mahetootja III koht – Margo Kütt, ettevõte MK Loodusravi OÜ tegutseb Viljandimaal. Talus on maitse- ja ravimtaimekasvatus väga heal tasemel, toimub maitse- ja ravimtaimede toodangu väärindamine, tootearendus.

Eriauhind eesti maalamba kasvatamise ja väärtustamise ning traditsiooniliste maastike hooldamise eest – Kadri Tali ja Katrin Põld, MuhuMaaLammas MTÜ tegutseb Saaremal pool-looduslike rohumaade taastamise ja neil lammaste karjatamisega. Talus pannakse suurt rõhku elurikkuse taastamisele ja loomade heaolule.

Eriauhind julge pealehakkamise eest – Reigo Ojametsale BalticFarmer OÜ-st. Tootja tegutseb Raplamaal, tegeleb köögiviljakasvatusega, ette on võetud suurel pinnal küüslaugu ja sibulakasvatus.

PARIMAD MAHETOIDUD

Parim mahetoit 2022 – Minna Sahver OÜ “Rabade maitsed”, marmelaad tumedas šokolaadis. Žürii tunnustab väga hea idee eest meie loodusväärtuste esiletõstmiseks, samuti toote ja disaini kooskõla, suurepäraste ja omapäraste maitsete eest.

Parim mahetoit II koht – Äntu Mõis OÜ Kikerikii mahebroileri rinnafilee vaakumpakendis. Žürii tunnustab kvaliteetse tooraine käepärasesse pakendisse pandud toote eest. Esimene linnuliha turuletooja, täidab väga olulist lünka maheturul.

Parim mahetoit III koht – Metsavenna Turismitalu OÜ Juust Raclette. Eesti punase karja piimast (toodetud oma ettevõttes) valmistatud kvaliteetne prantsusepärane juust, mis rikastab toidulauda.

PARIMAD MAHEJOOGID

Parim mahejook 2022 – Eco Flora OÜ Mahe metsmustika ja mustasõstra glögi. Tunnustus väga hea marjase põhjamaise maitse ja suurepärase disaini eest.

Parim mahejook 2022 II koht – Mahlametsa OÜ Õuna-rabarberi mahl. Tasakaalus maitsega, toredas funktsionaalses pakendis igapäevatoode.

Parim mahejook 2022 III koht – Pung OÜ ÕIE kihisev angervaks. Loodusmaastike taime suurepärane väärindamine, meeldiv maitse, suve lõhnad, väga ilus tootega kooskõlas pakendidisain.

 

ERIPREEMIAD

Tootja-töötleja koostöö eripreemia – Saaregurmee OÜ Sügavkülmutatud kalkunilihapüree kuubikudTunnustus hea koostöö eest kodumaisest toorainest beebitoidu valmistamisel: mahetootja hakkas tänu töötleja soovile kalkuneid kasvatama.

Laialdaste kulinaarsete võimalustega uudse toote eripreemia – Must Küüslauk OÜ Musta küüslaugu õisik. Tunnustus küüslaugu täiendava väärindamise eest kulinaarselt lõputute kasutusvõimalustega väekaks tooteks.

Kodumaise viinamarjaveini turuletoomise eripreemia – Veinimäe OÜ Viinamarjavein Sulbi punaneKodumaisest viinamarjast on õnnestunud toota ilus paks tummine vein, mida toetab kooskõlas disain.

Parima toidulisandi eripreemia – Korilane Nordic OÜ, Silmad & Nägemine, metsmustika ekstraktKodumaisest toorainest väga hea disaini ja turundusega toidulisand.

Eheda naturaalse toote eripreemia – Mätiku Talumeierei OÜ toorpiim. Tunnustus kvaliteetsest oma toorainest hea puhta maitsega traditsioonilise toote eest.

Eheda naturaalse toote eripreemia – Metsavenna Turismitalu OÜ kohupiim. Kvaliteetsest oma toorainest happemeetodil valmistatud pehme autentne kohupiim.

Mustasõstra mahla toiduslisandiks väärindamise eripreemia – MK Loodusravi OÜ siirupite tooteseeriaTunnustus kodumaise tooraine tervist turgutava toidulisandiks väärindamise eest.

Toote õnnestunud kontseptsiooni ja hea ekspordipotentsiaali eripreemia – Lojal OÜ, MÖM Metsik Ökomesi maitsemeed, tooteseeria. Valik erinevate maitsetega mett mõnusas käepärases mugavuspakendis, disain tootega heas kooskõlas. 

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub kaheteistkümnendat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi tellimisel ja finatseerimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Konkursi tulemused kuulutati välja mahepõllumajanduse aastakonverentsil 24. novembril.

Lisainfo

Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

tel 522 5936, airi.vetemaa@gmail.com

Poodides hakkab järjest enam nägema uut oliiviõli nimetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2022

 

Euroopa Liidu Teatajas avaldati uued oliiviõli turustusstandardite määrused, mille kohaselt võetakse eesti keeles kasutusele uus nimetus väärisoliiviõli. Edaspidi peab seda nimetust kasutama oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel.

Turustusstandardite määruste muutmise käigus vaatas Maaeluministeerium üle oliiviõlide eestikeelsed tõlked. Oliiviõli on üks toodetest, millele on Euroopa Liidus kehtestatud turustusstandardid; nende kohaselt tohib oliiviõli nimetusena kasutada vaid selle seaduslikku nimetust ehk õigusaktiga kehtestatud nimetust. Eesti keeles oli kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel.

Koostöös Keeleameti ja Eesti Keele Instituudiga jõuti ühisele otsusele hakata edaspidi kasutama nimetust väärisoliiviõli. Sellest tulenevalt tõlgitakse nimetus extra-virgin olive oil edaspidi ekstraväärisoliiviõliks ja virgin olive oil väärisoliiviõliks. Nimetuse muutus ei puuduta ainult õlisid, vaid ka teisi tooteid (konservid, kastmed jne), mille koostisosade loetelus on märgitud ekstra-väärisoliiviõli või väärisoliiviõli. Oleme teadlikud, et ettevõtted ei jõua pärast õigusaktide jõustumist kohe kõiki nimetusi muuta. „Eeldame, et vajalikud muudatused tehakse järk-järgult mõistlikul ajaperioodil,“ kinnitabMaaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.

Kruuse Brüsselis: Looduse taastamise nõuded peavad olema paindlikud

 

Kruuse Brüsselis: Looduse taastamise nõuded peavad olema paindlikud

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati loodustaaste, väetiste kättesaadavuse, biomajanduse konverentside ja turbaga seotud küsimusi.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et looduse taastamine on oluline elurikkuse seisundi parandamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Ta arvas, et vajame rohkem paindlikkust ja iga riigi eripäradega arvestamist. „Eestis on turvasmuldadega põllumajandusmaa osakaal Euroopa Liidu keskmisest oluliselt suurem,“ põhjendasKruuse erisuste vajadust. Minister Kruuse sõnas, et määrus peaks eesmärgi täitmiseks lubama arvestada suuremal määral muid turvasmuldadel asuvaid ökosüsteeme põllumajandusmaa ja ammendatud turbatootmisalade asemel.

Turba kasutamist arutati eraldi Soome korraldatud lõunalauakohtumisel.Maaeluminister Urmas Kruuse leidis kohtumisel, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses käimasoleva Ukraina sõja, üha suureneva linnastumise, põllumajandusmaa pindala vähenemise ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,” põhjendas minister Kruuse oma arvamust. Ta ütles, et peame rohkem tähelepanu pöörama teadusele ja tulevikku kujundavaid otsuseid vastu võttes tuleb arvestada teadustöö tulemustega. „Tuleb edaspidi soodustada turba väärindamist ja aktiivsemalt tegeleda turbale kui laialt kasutatavale substraadile alternatiivide otsimisega,“ tegi Urmas Kruuse ettepaneku.

„Eestis mineraalväetisi ei toodeta ja Euroopa Liidus toodetakse neid vähe, mistõttu sõltume nende puhul impordist,“ nentis Kruuse mineraalväetiste kasutuse vähendamise vajadust. Maaeluminister rääkis, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika riikliku strateegiakava sekkumistega toetame liblikõieliste kasvatust, investeeringuid täppisväetamise seadmetesse ja biogaasi tootmisesse,“ ütlesUrmas Kruuse. Ta oli kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Minister märkis, et biomajandusel on tulevikku ja ka Eesti on korraldanud biomajanduse konverentsi. „Tasakaal on vaja leida kliima-, keskkonna- ning majanduslike eesmärkide saavutamisel kõikides biomajanduse valdkondades toidutootmisest energiani,“ rääkis Urmas Kruuse biomajanduse vajalikkusest.

Maaeluministeeriumit esindasid Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.11.2022

Tänasest saab e-PRIAs esitada taotlusi erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks

Pressiteade
21. november 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Tänasest saab e-PRIAs esitada taotlusi erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal muutub erimärgistatud diislikütuse ostu ja müügi kord. Põllumajanduse valdkonnas alustas PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril, kalanduse valdkonnas alustatakse automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses. Täna, 21. novembril avati ostuõiguse taotluste vastuvõtt ettevõtjatele, kes automaatselt ostuõigust ei saa.

2023. aastast saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellele on antud esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

21. novembri seisuga on uueks aastaks ostuõiguse saanud 7022 ettevõtjat. Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse nõuetele. Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

PRIA registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar ütleb: „Automaatselt saavad ostuõiguse ettevõtjad, kellel on 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud vähemalt 1 hektar põllumaad või kes peavad põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühikut loomi või kellel on vähemalt 10 mesilasperet. Samuti saavad automaatselt ostuõiguse need ettevõtjad, kellel on 2023. aastaks kaluri kalapüügiluba. Lisaks kontrollime, et ettevõtja ei oleks raskustes, sest raskustes olevatele ettevõtjatele ei tohi riigiabi anda. Viimati mainitud kontrolli käigus on selgunud, et 1111 ettevõtja puhul tuleb andmeid täpsustada ning neile saadame sellekohase info. Enamusel neist on äriregistrile esitamata 2021. aasta majandusaasta aruanne.“ Kristi Võikar rõhutab, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saanud isikud peavad jälgima, et nad võivad sellist kütust kasutada üksnes kindlaksmääratud tegevusaladel ja masinates.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Täpsed taotluse esitamist puudutavad nõuded on kirjas maaeluministri 30.09.2022 määruses „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“.

Palume kindlasti tutvuda erimärgistatud diislikütuse kasutamise tingimustega Maksu-ja Tolliameti kodulehel juhendis “Eriotstarbelise diislikütuse kasutamine”.

Lisainformatsiooni erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta leiab PRIA kodulehelthttps://www.pria.ee/registrid/edkr, helistades PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saates e-kirja aadressil edkr@pria.ee.

Turba kasutamisele puuduvad head alternatiivid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.11.2022

 

Turba kasutamisele puuduvad head alternatiivid

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus lõunalauas kohtuti Soome delegatsiooniga, et arutada turba kasutamist põllumajanduses.

Turbamaad hõlmavad üle viiendiku meie maismaast ja sellepärast on Eestil pikk turba tootmise ja kasutamise traditsioon. Kuna Eestis leidub palju turvast, siis eksporditakse seda 120 riiki. Siiski jääb Eesti eksporditavast turbast suur osa Euroopa Liitu.

Maaeluminister Urmas Kruuse tunnistab, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses Vene sõjalise agressiooniga Ukrainas, üha suureneva linnastumisega, põllumajandusmaa pindala vähenemisega ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,“ tunneb minister muret toidujulgeoleku pärast. „Turvas on maailmas hinnatud sellepärast, et selle peal saab kasvatada taimi 90% väiksema veekulu ja 60% väiksema väetiste osakaaluga,“ avab Kruuse turba kasutamise tausta.

Kruuse näeb, et turba väärindamist tuleks soodustada ja turbale kui laialt kasutatavale substraadile tuleks aktiivsemalt otsida alternatiive. „Teadus-arendusprojektide abil tuleb uurida, milliste ainete, materjalidega ja tehnoloogiatega on võimalik turvast aianduses asendada,“ leiab maaeluminister. Samas usub Kruuse, et peame teadlaste poole pöörduma, et leida võimalusi vähendada turba kasutamisest tekkivat heidet.

Maaeluminister Urmas Kruuse teab, et Eesti turbatootjad pööravad ise väga palju tähelepanu kliimaeesmärkidele. „Turvast saab substraadina taaskasutada; osa kasutatud kasvusubstraadist on võimalik ladustada taastavatesse soodesse või kasutada seda uute toodete valmistamiseks,“ räägib Kruuse. Minister mõistab, et ringmajandusele tuginevad ärimudelid muutuvad järjest olulisemaks ja turbatootjatel on selles mängida oma osa.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Põllumajandus- ja Toiduamet: loomaarstide puudus seab ohtu loomade tervise ja heaolu

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.11.2022

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: loomaarstide puudus seab ohtu loomade tervise ja heaolu

Loomaarstide puudus ning loomaomanike vähene teadlikkus enda kohustustest on probleemid, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda. 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Katrin Reili juhtis ameti kliendinõukoja kohtumisel tähelepanu loomaarstide puudusele nii PTAs, farmides kui ka väikeloomakliinikutes. „Eriti keeruline on ametisse leida loomaarste, kes hindaksid toiduohutuse, loomatervise- ja heaolu nõuete täitmist. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd loomaarstide tõsine puudus on ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada loomaarstide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös loomaarstide esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi ja Eesti Maaülikooliga,“ kinnitas Reili.

17. novembril toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti kliendinõukoja kohtumise fookuses olid veel loomakaitse juhtumid ning organisatsioonide vaheline koostöö, korduvkasutatavate nõude ja pakendite järelevalvetulemused ning kohtumise käigus tutvustati ka PTA strateegiat.

Kohtumisel tõdeti, et loomaomanike teadlikkust tuleb veelgi enam tõsta. „Kõige olulisem on loomapidajaid harida selles vallas, mis on lubatud ja mis mitte. Looma võtmisega kaasneb ka vastutus ning väga selgelt on vaja teadvustada looma vajadusi ning kehtivaid nõudeid,“ lisas Reili. Parandada tuleb tarbijate teadlikkust ka toiduohutuse ja -kvaliteedi teemadel, sealhulgas korduvkasutatavate nõude ja pakendite kasutamisel.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Kruuse: Toidu tootmiseks peame leidma mõistlike lahendusi

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et peame küll loodust taastama, kuid selleks peame arvestama iga riigi looduse eripäradega. „Eestis vaheldub turvasmuld sageli ühe maalapi piires mineraalmullaga, mistõttu on näiteks maade taassoostamine keeruline,“ põhjendab Kruuse erisuste vajadust. Ta teab, et põllumajanduse vaatest on meie murekohaks kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaa taastamine läbi veetaseme tõstmise. „Peame taastamismeetmeks lugema ka kuivendatud turvasmullaga alade taastamist püsirohumaadeks, mis on elurikkad alad,“ leiab minister Kruuse.

„Euroopa Liit tervikuna sõltub liiga palju imporditud mineraalväetistest, mille tootmine põhineb maagaasil, mida meil Euroopas napib,“ väidab Kruuse. Maaeluminister näeb, et tuleb analüüsida alternatiivseid tehnoloogiaid ning soodustada nende laialdast kasutusele võtmist. „Peame panustama bio- ja ringmajanduse edendamisse ning oluline on sinise ja rohelise ammoniaagi tootmine ja kasutamine väetistes,“ väidab Urmas Kruuse. Ta on kindel, et see aitaks kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja vähendaks samal ajal tootjate sõltuvust fossiilsetest tootmissisenditest.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
21.11.2022

Kalandussektor saab üle 5 miljoni euro erakorralist abi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.11.2022

Kalandussektor saab üle 5 miljoni euro erakorralist abi

10. novembril toimunud „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava” seirekomisjoni istungil kiideti heaks erakorralised toetusmeetmed. Need võimaldavad hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale.

Energiahindade jätkuv kiire tõus on tinginud vajaduse reageerida toimuvatele muutustele, et tagada edaspidiselt ettevõtjate konkurentsivõime. Maaeluminister Urmas Kruuse märgib, et fondist on juba tehtud olulisi investeeringuid säästavamatele energiaallikatele üleminekuks, kuid rahaliste vahendite maht ning ülemineku kiirus seavad siin omad piirid. „Kalapüügil ei ole veel häid alternatiivseid lahendusi, millega oleks võimalik merel kalapüügiks kasutatavat laevakütust asendada mõne muu alternatiivsema energiakandjaga,“ selgitas Kruuse otsuse tagamaid.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava (EMKF) muudatusega plaanitakse hüvitada vesiviljelustoodete tootjatele ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale suurenenud kulutused elektrienergiale. Traalpüüdjatele plaanitakse hüvitada püügil kasutatava kütuse hinnatõus. Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks on plaanis hüvitada nii elektrienergia hinna tõusu kui ka traalpüügil kasutatava kütuse hinnatõusu. Sellest tulenevalt oleme valinud hüvitiste perioodiks ajavahemiku 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal.

Kalandussektori tegevus on suuresti suunatud ekspordile, seepärast on oluline teha kõik selleks, et säilitada sektori välisturgudel konkurentsivõime. „Kütuse ja elektri hindade hüppeline kasv on tõstnud sisendkulusid, mille pärast kalandussektori konkurentsivõime ning kasum vähenevad,“ täpsustas maaeluminister Urmas Kruuse toetuse vajalikkust.

Traalpüüdjatele on kütuse hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta on ette nähtud maksimaalselt 500 000 eurot. Kalatöötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,87 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta arvestatakse maksimaalselt 200 000 eurot.

Maaeluministeeriumis on erakorralist hüvitist võimaldav meetmemäärus väljatöötamisel, mille jõustumise korral saavad kalandussektori ettevõtjad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu hüvitist taotleda. Hetkeseisuga plaanitakse hüvitise taotlemiseks avada taotlusvoorud 2023. aasta veebruaris – märtsis.

Toetust antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014‒2020“ vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Põllumajandus- ja Toiduamet: raviväiteid musta pässiku toodetel kasutada ei tohi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: raviväiteid musta pässiku toodetel kasutada ei tohi

Eelmisel reedel toimus infotund, kus oli fookuses must pässik. Eesti tootjatele ja turustajatele anti ülevaade musta pässikut sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringust ning nõuetest toodete tootmiseks ja turustamiseks, sh nõuetest, mis keelavad raviväidete ning eksitava toidualase info esitamist juba mitmeid aastaid.

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi riskihindamise osakonna peaspetsialist Jüri Ruut tutvustas uuringu tulemusi, mille käigus hinnati musta pässiku toidulisandite toidualast teavet ning analüüsiti raskmetallide, mineraalainete, vitamiinide ja oksalaatide sisaldust. Uuring näitas, et toodete pakenditel olev teave vastab üldjuhul nõuetele, kuid veebipoodides kasutatakse hulgaliselt eksitavaid ja keelatud väiteid. Järeldati, et musta pässiku toodetest saadavad raskmetallide ja alumiiniumi kogused ei kujuta endast ohtu täiskasvanutele, kuid võib olla risk lastele. Analüüsid näitasid, et mineraalainete sisaldus mustas pässikus on väike ja vitamiinide sisaldus väga väike. Kuid must pässik sisaldab palju oksalaate, mistõttu selle tarbimisest peaksid hoiduma neerukivide tekke soodumusega inimesed.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul ei tohi keelatud väiteid esitada müügipakenditel ega ka toote reklaamis. „Ettevõtetele selgitati, et ravivaid ja eksitavaid tervisealaseid väiteid ei tohi esitada toote reklaamis, näiteks sisuturunduses, veebipoes, kodulehel ega ka sotsiaalmeedias. Sellised väited tuleb koheselt eemaldada,“ rõhutas Salumets.

Salumetsa sõnul võib musta pässikut Euroopa Liidus, sh Eestis turustada vaid toidulisandina. „Oluline on välja tuua, et toote nimetamine ei muuda seda toidulisandiks. Selleks, et toode vastaks toidulisandile peavad olema tagatud teatud tingimused. Kuna musta pässikut võib kasutada ainult toidulisandites, siis ei tohi musta pässikut lisada tavatoidule nagu näiteks kohvile või küpsistele. Kuna tegemist on juba mitmeid aastaid kehtinud nõuetega, on oluline, et sellised valekasutused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti.“

Ohutuse uuringu alusel tuleks toiduohutuse tagamiseks tarbijaid hoiatada, et toode ei sobi lastele ja neile, kellel on oht neerukivide tekkeks ning vältida tuleks musta pässiku toodete tarbimist imetamise ja raseduse ajal. Ettevõtetele anti soovitus vältida toodete C-vitamiini või seda sisaldavate koostisosade lisamist, et vähendada neerukivide tekke riski. Arvestades, et Eesti ettevõtjatele on usaldusväärsus ning vastutustundlikkus olulised, on amet veendunud, et ettevõtjad leiavad võimaluse vajalike hoiatuste lisamiseks, et vähendada võimalikke terviseriske toodete tarbimisel.

Musta pässikut (chaga) sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringuga saab tutvuda siin.

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab tegevuse Paldiski Lõunasadamas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetab tegevuse Paldiski Lõunasadamas

Alates 1. detsembrist lõpetab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kaupade kontrollimise Paldiski Lõunasadama piiripunktis ning jätkab tegevust Eestisse või Eesti kaudu meritsi kaubavedude üle üksnes Muuga sadamas.

PTA lõpetab oma tegevuse Paldiski Lõunasadama piiripunktis hoonete valdaja otsuse tõttu hooneid enam mitte sellel eesmärgil kasutada. Kaupade kontrolli toiduohutuse ning looma- ja taimetervise nõuete täitmise üle enamasti kaupade sissevol ELi välistest riikidest hakatakse edaspidi tegema vaid Muuga sadamas.

PTA Muuga sadam on avatud tööpäeviti kella 8st 17ni. Laupäeval ja pühapäeval, sh riiklikel pühadel on sadam suletud.

Täpsema info ja kontaktid Muuga sadama piiripunkti kohta leiad PTA veebilehelt.