Fotokonkurss: Eesti Talupidajate Keskliit otsib selle suve kõige erilisemat aiasaadust

Eesti Talupidajate Keskliit kutsub kõiki huvilisi osalema fotokonkursil, mille eesmärgiks on koguda kokku esinduslik galerii Eesti kõige naljakamatest, eriskummalisematest ja ebaharilikuma välimusega aiasaadustest.

Nunnukonkursile oodatakse erilise kuju ja ebahariliku suurusega puu- ning köögiviljade fotosid, samuti on teretulnud toredad kaadrid koduloomadest. Humoorikad olukorrad, naljakad näoilmed ja looduse väikesed imed (nagu kaksikutest vasikad jt huvitavad näited) on kõik konkursiväärilised jäädvustused.

Fotosid ootab Taluliit digitaalselt aadressile fotokonkurss@talutoit.ee kuni 15. septembrini.

Parimate tööde autoreid autasustatakse külluslike „Ehtsa talutoidu“ märki kandvate toidukottidega. Kõikidest saadetud töödest valmib sügise hakul meeleolukas video, mis avaldatakse „Ehtsa talutoidu“ Facebooki leheküljel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib selle aktsiooniga tunnustada ja teadvustada neid toredaid inimesi, kes nii töö kui ka hobina kasvatavad põllukultuure ja/või koduloomi, hoides nii elus meie põllumajandustraditsioone.

2018. aasta parim talutoit on lambapiimajogurt ja parim talu Vainu talu

Pressiteade, 25. august 2018 

Täna pärjati Saaremaal XXVII üle-eestilisel Talupäeval konkursi „Parim talutoit 2018“ üldvõitjaks Männiku talu lambapiimajogurt. Lisaks üldvõitjale selgitati välja parim juust, jook, piimatoode, pagaritoode, tervisetoode, valgutoode, lisand ja maius. Tunnustusi jagati ka talunikele. „Parim talu 2018“ tiitliga pärjati Raplamaal asuvat Vainu talu. Lisaks autasustati selle aasta parimat noortalunikku, alternatiiv- ja tootmistalu.  

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul muutub parima talutoidu konkurss järjest populaarsemaks ja sel aastal oli võistlustules juba 16 talu. „Tänavu valisime parimat talutoitu juba kolmandat aastat järjest. Iga kord võtab võistlusest osa üha rohkem talutooteid ja talusid ning sellel aastal valisime parimatest parimaid juba kaheksas erinevas kategoorias,“ rõõmustas Kerli Ats. Konkursil osales ka väga palju uudistooteid ja põhjalikult tootearenduse läbinud tooteid. Silma jäid nii värvikirevad marineeritud vutimunad, mustasõstra-piparmündi sorbett kui ka mitu praejuustu.

Parima talutoidu tiitli võitnud Männiku talu lambapiimajogurt köitis žüriiliikmeid oma ootamatu maitsega. „Lambapiimajogurt üllatas meid kõiki väga positiivselt oma meeldivalt pehme tekstuuri ja maheda maitse poolest, tänu millele sobib see suurepäraselt nii soolaste ja magusate roogade kui ka hommikuhelveste juurde,“ selgitas žürii esimees Kaul Nurm. Otsustavaks said ka Männiku talu põhjalik äriplaan ja tulevikuplaanid.

Lisaks parima talutoidu üldvõitjale tunnustati kaheksa alagrupi võitjaid:

Parim valgutoode 2018 – suitsutatud vutimunad (Põhja-Eesti Vutifarm)
Parim jook 2018 – vürtsikas õunajook (Piesta Kuusikaru talu)
Parim juust 2018 – Andre Excellent 18 kuud (Andre juustufarm)
Parim piimatoode 2018 – lambapiimajogurt (Männiku piimalambad)
Parim pagaritoode 2018 – Luuri-Jüri rammupäts (Kaarli talukaup)
Parim tervisetoode 2018 – kooritud kanepiseemned (Tammejuure talu)
Parim maius 2018 – mustasõstra-piparmündi sorbett (Maias Viiking)
Parim lisand 2018 – vürtsikas lihamoos (Rebaseonu.ee)

Parima talutoidu konkursile esitatud tooteid hindas komisjon, kuhu kuulusid toidublogijad, toiduajakirjanikud, kokad, ettevõtjad ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja.

Parimat talu on Eestis valitud juba 25 aastat. „Parima talu väljaselgitamiseks külastati nii traditsioonilisi põllumajandustootmisega tegelevaid talusid kui ka nišitootmisi. Hea meel on tõdeda, et maapiirkondade talunikud on ettevõtlikud ja edukad ning suureks eeskujuks ka linnarahvale,“ kommenteeris konkurssi ETKLi tegevjuht Kerli Ats. Vainu talu kerkis esile just oma suure organiseerituse ja innukuse poolest, sest kogu Vainu perekond tegeleb kohaliku põllumajanduse edendamisega.

2018. aasta parima talu konkursi võitjad:

  • Parim alternatiivtalu 2018 – Kolotsi talu, Võrumaa
  • Parim noortalunik 2018 – Tõrvaaugu Mahe talu, Raplamaa
  • Parim tootmistalu 2018 – Remmelgamaa talu, Harjumaa
  • Parim talu 2018 – Vainu talu, Raplamaa

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal ja tänavu hinnati kokku 52 toodet. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutootjate tooteid eristab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt 2014. aastal loodud spetsiaalne märk „Ehtne talutoit“, mida kasutab nüüdseks ligi 50 tootjat.

Parimat talu valiti sel aasta juba 25. korda. Konkursi eesmärk on tunnustada kõiki väikseid talunikke.

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel: 5647 5660
E-post:  kerli@taluliit.ee 

 

PRIA toetab põllumehi toetuste varasemate väljamaksetega

PRIAl on menetluses 30 245 taotlust, mille esitasid põllumajandustootjad tänavu ligi paarikümmet liiki hektari- ja loomapõhiste toetuste saamiseks. On mõistetav, et põua mõjude leevendamiseks soovitakse toetused kätte saada võimalikult varakult ja PRIA teeb omalt poolt kõik, et neid ootusi täita.

Samas on selle suve erakorralised ilmastikuolud takistanud  tootjatel ka mõne toetusega seotud nõude täitmist.

Takistustest palume PRIAle teatada

Paneme põllumehele südamele, et kui toetuste nõudeid ei ole võimalik täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu (nt keerulised ilmastikuolud, raske loodusõnnetus, taotleja pikaajaline haigestumine vms), tuleb sellest esimesel võimalusel PRIAle teada anda. Selleks palume saata vabas vormis kirjutatud teatise meiliaadressile info@pria.ee hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta PRIAle teavitus esitada.

Teatises palume kirjeldada põldude ja loomade kaupa, millist nõuet ei saa täita ning mis on põhjuseks. PRIA tegeleb teatistega juhtumipõhiselt, hinnates, kas nõude täitmist takistab vääramatu jõud või erandlik asjaolu, ning kontrollib vajadusel olukorda kohapeal. Tulemusest antakse kindlasti  teada ka taotlejale. Teatiste esitamine on vajalik selleks, et PRIA saaks vääramatu jõu või erandlike olukordade mõjusid kontrollide puhul ja toetuste maksmisel arvestada.

Kõikide toetustega seotud nõuete kohta on põhjalik info üleval PRIA kodulehel www.pria.ee iga toetuse tutvustuse juures. Küsimuste korral saab abi otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Ennetähtaegsest toetuse maksmisest

Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ei saa taotlejale kogu toetussummat määrata ja maksta enne, kui on lõppenud nii kohapealsed kui administratiivsed kontrollid. Tänavu on ainuüksi PRIA kohapealse kontrolli valimis 1205 taotlejat ning kohapealne kontroll tuleb teha vähemalt 272 410 hektaril.

PRIAs on põhjalikult kaalutud kõiki võimalusi toetuste tavapärasest varasemaks väljamaksmiseks nii, et see ei tooks kaasa selliseid puudujääke taotluste menetlemisel, mille tagajärjeks võib tulevikus olla Eestile trahvide määramine.

Kaaludes kõiki võimalusi, teeb PRIA tänavu väljamaksed järgmiselt:

Toetusmeede

Maksete algus

Loomakasvatuse üleminekutoetused: ammlehma ja ute kasvatamise ülemine-kutoetus, veise, piima ja ute ülemineku-toetus

Maksti välja juunis

Erakorraline toetus kartuli- ja avamaa-köögivilja kasvatajatele

September

Erakorraline toetus talivilja kasvataja-tele.

September

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus

November

Heinaseemne üleminekutoetus

November

Pindalapõhised otsetoetused – ühtne pindalatoetus, nn rohestamise toetus, puu- ja köögivilja kasvatamise otse-toetus, noore põllumajandustootja toetus ning toetused väikepõllumajan-dustootja kavas osalejatele

Pärast 1.detsembrit kahe nädala jooksul

Piimalehma kasvatamise otsetoetus

Pärast 1.detsembrit kahe nädala jooksul

MAK pindala- ja loomatoetused

Jaanuar-veebruar 2019

Suvel selgub taas Eesti parim talutoit

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
12.07.2018

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba kolmandat aastat järjest parima talutoidu valimist, mille eesmärk on tõsta esile ehtsat talutoitu ja tunnustada talunike tööd. Parimatest parimad talutoidud selguvad kaheksas erinevas kategoorias ja võitjad kuulutatakse välja 25. augustil Saaremaal toimuval XXVII üle-eestilisel talupäeval.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on konkursi eesmärk Eesti tublisid talunikke tunnustada, inspireerida ning seeläbi innustada neid rohkem tegelema tootearendustega, mis muudaks neid konkurentsivõimeliseks nii siin kui ka välismaal. Parimatest parimate talutoodete valimise menukust kinnitab ka igal aastal suurenev osalejate arv. “Aasta aastalt võtab konkursist osa järjest rohkem talunikke ning juurde tulnud ka uusi tooteid, mistõttu oleme konkursile toonud ka mitmeid lisakategooriaid,” selgitab Kerli Ats. Sel aastal jagatakse tunnustusi juba 8 erinevas kategoorias.

Eelmise aasta parima talutoidu konkursi võitja Andre juustufarmi perenaise Erika Pääbuse sõnul on väiketalunikele mõeldud võistlusel osalemine ja tunnustuse saamine kasvatanud nende ettevõtte tuntust, mille tulemusena on suurenenud ka kliendibaas. “Konkursi võitmine ja parima talutoidu tiitli saamine on andnud meile kinnitust, et teeme õiget asja. Kindlasti oleme saanud ka julgustust ja enesekindlust uuteks tootearendusteks,” kinnitab juustufarmi perenaine.

2018. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas erinevas kategoorias:

  • Parim piimatoode
  • Parim juust
  • Parim pagaritoode
  • Parim lihatoode
  • Parim maius
  • Parim tervisetoode
  • Parim jook
  • Parim lisand

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib konkursi peaauhinna*.

Hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 16. augustil Tallinnas Academic Food Lab’is. 2018. aasta parim talutoit kuulutatakse välja 25. augustil  Saaremaal Upa külas Suure Tõllu puhkekülas toimuval XXVII üle-eestilisel talupäeval. Hindamiskomisjoni kuuluvad toidublogijad, kokad, ajakirjanikud ja turunduseksperdid. Komisjoni esimees on Eesti Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Kaul Nurm, kes on konkursi ideeline autor.

Konkursil osalemiseks palume registreeruda siin:

* Peaauhind
Konkursi “Parim talutoit 2018” üldvõitja auhinnaks on võidutoote turundustugi, mis sisaldab järgmist:

  • 2018. aasta parima talutoidu reklaamplakati kujundamine ja loomine
  • 2018. aasta parima talutoidu kvaliteetsed tootefotod
  • 2018. aasta parima talutoidu meediauudise koostamine ja levitamine meediakanalitele
  • Võidutoote valmistanud taluniku persooniloo organiseerimine meediaväljaannetesse

Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu mitmeaastasest märgikampaaniast “Ehtne talutoit”, mille eesmärgiks on teadvustada ja tunnustada talutoodete kasulikkust ning mitmekesisust. Parimat talutoitu valitakse Eestis kolmandat aastat järjest. Eelmise aasta Parim talutoit 2017 võitja oli Andre Juustufarmi juust GRAND OLD. Parim Talutoit 2016 oli Paljumäe talu mahe keefir.

Lisainformatsioon:
Kerli Ats
ETKL tegevjuht
E-post: kerli@taluliit.ee

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) kutsub konverentsile

Maaelu Edendamise Sihtasutus kutsub 25. sünnipäeva tähistamisega seotud konverentsile, mis toimub 19. juulil 2018.a. Pärnus.

„MES 25 ja Eesti võimalused globaliseeruvas maailmas“

Toimumiskoht: Strand SPA & Konverentsikeskus (A.H. Tammsaare puiestee 35, Pärnu).

Konverentsi moderaator Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler.

Osalemine tasuta.
Registreerimine kuni 09.07.2018 SIIN

Päevakava

12.30 – 13.00 Osalejate registreerimine, tervituskohv
13.00 – 13.15 Konverentsi avamine
13.15 – 13.25 ministri tervitus
Tarmo Tamm, maaeluminister
13.25 – 14.15 „Eesti väljakutsed ja riigi võimalused“
Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler
14.15 – 14.45 „Eesti majanduse võimalused ja väljakutsed muutuvas maailmas“
 Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident
14.45 – 15.00  kohvipaus
15.00 – 15.45 “Kuidas riigina rahvusvahelises konkurentsis edukas olla?”
Indrek Saul, kasvustrateegia coach
15.45 – 16.10 „MES plaanid maaettevõtluse toetamiseks tulevikus“
Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
16.10 – 16.20 Päeva kokkuvõte
16.20 – 17.00 MES juhatuse vastuvõtt

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

 

Rohkem infot:

Jane Lumiste
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Tel: 56 481 953
jane.lumiste@mes.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit valis uue nõukogu

18. juunil 2018. aastal toimus Mäos Sämmi Grilli konverentsisaalis Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus anti ülevaade 2017.a. II poolasta ja 2018.a. I poolaasta tegevustest, tutvustati ja kinnitati 2017.a. majandusaasta aruanne. Lisaks organisatsiooni liikmetele osalesid üldkoosolekul ettekannetega Maaeluministeeriumi esindajad Kristel Maidre ja Reno Paju, kes rääkisid mis on oodata 2019.a. seoses rohumaade hekseldamise täieliku keelustamisega. Üldkoosolekul osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel, kes tutvustas 1. juunist 2018.a. rakendunud Autoveoseadust. ETKL-i üldkoosolek arutas ka organisatsiooni seisukohti ja otsustas delegeerida nende koostamise juhatuse ja nõukogu pädevusse.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek võttis vastu uue liikmesorganisatsiooni EESTI OTT.

Lisaks kinnitas üldkoosolek põhikirja muudatused, mille tulemusel  on võimalik enne ETKL-i  liikmeks astumise otsustamist taotleda ETKL-i vaatlejaliikme staatust.  Vaatlejaliikmeks saamise kirjalik avaldus tuleb esitada ETKL-i  juhatusele, mis esitab selle koos omapoolse arvamusega nõukogule otsustamiseks. Vaatlejaliikmel on kõik ETKL’i liikme õigused, välja arvatud hääleõigus. Vaatlejaliikmel on ka kõik organisatsiooni liikme kohustused, välja arvatud liikmemaksu tasumise kohustus.  Pärast aasta möödumist vaatlejaliikmeks vastuvõtmisest ETKL-i nõukogu poolt peab organisatsioon otsustama, kas ta esitab avalduse ETKL-i liikmeks astumiseks või ta kaotab vaatlejaliikme staatuse. Kui organisatsioon esitab avalduse, kehtib tema vaatlejaliikme staatus kuni liikmeks vastuvõtmise otsustamiseni ETKL-i üldkoosolekul. Muudatusettepaneku eesmärgiks oleks saada ETKL’ile uusi liikmeid nende organisatsioonide seast, kes toetavad ETKL’i seisukohti, kuid ei ole koheselt valmis liikmeks saama.

Üldkoosolek valis järgmiseks kaheks aastaks uue nõukogu. Kahel järgneval aastal on Eestimaa Talupidajate Keskliidul nõukogu kuueliikmeline.

Üldkoosolek valis nõukogusse:

  • Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
  • Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
  • Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liit
  • Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
  • Ants Aaman, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
  • Kaul Nurm, Eesti Peretalude Liit

Nõukogu esimehe valimine toimub järgmisel nõukogu koosolekul, mille kutsub kokku Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatus.

Pildil vasakult Kaul Nurm, Jaan Kiider, Marika Parv, Kalle Hamburg ja Olavy Sülla. Pildilt puudub Ants Aaman

 

 

 

 

 

 

 

Avatud talude üritused mujal Euroopas

Tänavu 22. juulil toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval avavad talud oma uksed, et näidata tarbijatele kuidas valmistatakse kodumaist tervislikku toitu. Kindlasti aitab avatud talude päev luua üksteisemõistmist toidutootjate ja tarbijate vahel. Vaata lähemalt www.avatutalud.ee

Lisaks Eesti taludele avavad sel aastal uksed ka teiste Euroopa Liidu riikide põllumajandustootjad. Vaadake alljärgnevalt, kas mõni sihtkoht ja kuupäev võiks teie reisiplaanidesse sobida:

1.-10. juunil Prantsusmaa avatud ühistute nädal www.coopdefrance.coop
9.-10. juunil Saksamaa avatud talude päevad http://www.bauernverband.de
10. juunil Avatud talude pühapäev (Inglismaa, Šotimaa & Wales): www.leafuk.org;  www.farmsunday.orgwww.nfuonline.com
16.-17. juunil Avatud talude nädalavahetus Põhja-Iirimaa: www.ufuni.org ; http://openfarmweekend.com/
23.-24. juunil Vallooni avatud talude päev www.fwa.be
16. septembril Belgia avatud talude päev www.boerenbond.be ja Taani avatud talude päev www.agricultureandfood.dk

Parlamendiliikmed soovivad moodsamat ja õiglasema rahastusega ühist põllumajanduspoliitikat

Euroopa Parlament Pressiteenistus
PRESSITEADE 30.05.2018

Pärast 2020. aastat peab ELi põllumajanduspoliitika olema arukam, lihtsam, õiglasem ja jätkusuutlikum, samas ka hästi rahastatud ja  tõepoolest ühine, ütlevad saadikud 30.mail vastu võetud resolutsioonis.

Saadikud leiavad, et põllumajanduspoliitika raamistikus peab liikmesriikidel olema mõistlikul määral paindlikkust, et tagada põllumajandusettevõtjatele võrdsed tingimused. Samas ei nõustu parlamendiliikmed ühise põllumajanduspoliitika võimaliku taasriigistamisega, mis suurendaks konkurentsi tasakaalustamatust ühtsel turul.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peab põhinema tugevatel ühistel ELi eeskirjadel, eesmärkidel, näitajatel ja kontrollidel, mille alusel saaksid liikmesriigid välja kujundada oma riiklikud strateegiad.

ELi põllumajanduspoliitika peaks edaspidi toetama pigem tulemuslikkust kui nõuetele vastavust, aga põllumajanduslik tegevus peaks kõigis liikmesriikides vastama samadele ELi standarditele ja nende rikkumine peaks endaga kaasa tooma samasuguseid karistusi, leiavad parlamendiliikmed.

Lisaks ohutute ja kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise toetamisele peaks ühine põllumajanduspoliitika toetama üleminekut kestlikkusele ning kõigi Euroopa põllumajandusettevõtete integreerimist ringmajandusse. Samuti peaks ÜPP edendama uuendustegevust, teadusuuringuid ja moderniseerimist põllumajandussektoris.

ÜPP tulevane struktuur võimaldab neid eesmärke täita üksnes siis, kui sellele tagatakse piisav rahastus, ütlevad parlamendiliikmed ja kutsuvad seetõttu säilitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames põllumajanduspoliitika eelarve samal tasemel või seda suurendama.

 Parlamendiliikmed soovivad samuti, et:

  • otsetoetuseid rahastataks täielikult ELi eelarvest;
  • otsetoetuste arvutamise süsteem muudetaks tänapäevasemaks, luues kogu ELi hõlmav ühtne toetuste arvutamise meetod;
  • tagataks, et toetus on suunatud tegelikele põllumajandustootjatele, keskendudes sellistele tootjatele, kes tegelevad elatise teenimiseks aktiivselt põllumajandusega;
  • otsetoetuste puhul tagataks, et need jaotuvad liikmesriikide vahel õiglaselt, võttes arvesse summasid, mida liikmesriik on saanud ja ka tootmiskulude ja ostujõu erinevusi;
  • suurtele põllumajandusettevõtetele antavale toetusele peaks olema seatud ELi tasandil otsustatav piirmäär;
  • rohkem vahendeid suunataks maaelu arengu toetamiseks,
  • rohkem toetataks noori põllumajandustootjaid ja põllumajanduspoliitika toetaks tõhusamalt, õiglasemalt ja kiiremini tootjaid, et toime tulla hinnavolatiilsuse ja sissetulekute kõikumisega.

Resolutsioonis esitab parlament oma seisukohad ELi põllumajanduspoliitika reformimiseks. Euroopa Komisjon esitab oma seadusandlikud ettepanekud reformiks ootuste kohaselt reedel, 1. juunil. Ettepanekud peavad läbima seadusandliku tavamenetluse Euroopa Parlamendis ja ELi Nõukogus.

Raportöör Herbert Dorfmann (EPP, IT):  “Tulevases ELi põllumajanduspoliitikas vajame ambitsioonikaid eesmärke. Peame tagama toidu varustuskindluse ELi kodanikele. Samuti peame toetama noori põllumehi ja innovatsiooni ning olema valmis reageerima olukordades, kus põllumajandustootjad seisavad silmitsi turutingimuste kiire muutumisega. See saab juhtuda vaid juhul, kui meil on ühine põllumajanduspoliitika ja see on piisavalt rahastatud. See on see, mille eest seisame põllumajanduspoliitika reformi käigus.”

Lisainfo: 

Vastuvõetud tekst (30.05.2018)
Videosalvestis arutelust (28.05.2018)
Menetlusdokumendid
EPRS taustainfo: ELi ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat
Tasuta foto-, video-, ja audiomaterjal

 

Valitsus kinnitas mahemajanduse tervikprogrammi pindalalise eesmärgi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2018

15. mail kinnitas valitsuse majandusarengu komisjon mahemajanduse tervikprogrammi pindalalise eesmärgi, mis näeb ette, et aastaks 2021 saab Eestis vähemalt 51 protsendil maismaast kasvatada või korjata mahetoodangut.

„Eesti eeliseks on nii suur mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas kui ka ökoloogiliselt jätkusuutlikult majandatud metsamaade suur osakaal riigi maismaapindalas. Nende näitajate tervikuna käsitlemine aitab luua kuvandit Eestist kui maheriigist, tõstab Eesti tuntust ja aitab seeläbi kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eestis oli 2017. aastal ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustab juba pea 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, ning ligi kaks miljonit hektarit metsamaad, mida majandatakse viisil, mis võimaldab seda edaspidi registreerida mahepõllumajandussaaduste korjealaks. Praegu on registreeritud korjealasid juba ligi 260 000 hektarit.

Tervikprogrammi eesmärk on kasutada Eesti mahemajandust ja puhast keskkonda konkurentsieelisena välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel. Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana. Eesmärgi töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga.

Taust

  • Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
  • Mahemajanduse tervikprogrammi eesmärk on muuta mahemajanduse valdkond arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks. Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.