PRIA kinnitas 2021. aasta otsetoetuste ühikumäärad

Pressiteade
1.12.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

1. detsembril kinnitas PRIA tänavu makstavate otsetoetuse ühikumäärad. Toetuste esimeste maksete tegemisega alustab PRIA järgmisel nädalal ja toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt jõuludeks. Käesoleval aastal on otsetoetuste jaoks eelarves üle 190 miljoni euro.

  1. aastal on kinnitatud ühikumäärad järgnevad:

Ühtne pindalatoetus – 129,76 eurot/ha

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 59,18 eurot/ha

Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 64,88 eurot/ha

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 302,30 eurot/ha

Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 218,91 eurot/loom

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 198,43 eurot/loom

Ute ja kitse otsetoetus – 17,43 eurot/loom

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Maaeluministeerium taotleb maksuametilt ja pankadelt vastutulekut raskustesse sattunud toidutootjatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.12.2021

1. kuni 7. detsembrini saavad sealiha- ja piimatootjad taotleda Covid-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot. Lisaks taotles Maaeluministeerium nii Maksu- ja Tolliametilt kui ka pankadelt vastutulekut ettevõtjatele keerulise olukorra leevendamiseks.

„Läbisime erakorralise toetuse maksmisega seotud ettevalmistused võimalikult kiiresti ja saame täna taotlusvooru avades teha järgmise sammu suunamaks vajalik abi seakasvatajate ja piimatootjateni. Tegemist on sektoritega, mis on kokkuostuhindade kõikumise, ostusöödakulude suure osakaalu ja hindade tõusu tõttu praegu enim pihta saanud,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Samuti pöördusime Maksu- ja Tolliameti ning pankade poole palvega leidmaks lahendusi ettevõtjatele keerulise olukorra leevendamiseks, et vähendada COVID-19 puhangu mõju riigi toiduga isevarustatuse võimele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele.“

Maaeluministri sõnul edastati Maksu- ja Tolliametile palve peatada seakasvatussektori ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamine võimalusel tagasiulatuvalt selle aasta algusest. Lisaks palutakse kaaludes erinevaid võimalusi seakasvatussektori ettevõtete maksuvõlgade ajatamisel ja intressi arvestamisel.

Pöördumises pankade poole näeb Maaeluministeerium võimalusi olukorrast väljatulekul erasektori kokkulepetes. „Sektori soov on leida võimalusi pangalaenude ajatamiseks, mida palusime pankadel võimaluste piires arvestada,“ tõdes Urmas Kruuse. „Erakorralise toetuse eraldamisega on riik andnud sõnumi, et toidu tootmise ja varustuskindluse näol on tegemist strateegilise valdkonnaga. Samas vajame kriisiolukordades kõigi osapoolte mõistvat suhtumist ja soovi lahendusi leida,“ lisas maaeluminister.

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antava toetuse piirmäära põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta tõsteti hiljuti 290 000 euroni. Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär 290 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest saab toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest saab toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma 11. novembri istungil reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Jõustuv veterinaarseadus ettevõtjatele suuri muudatusi kaasa ei too

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
1.12.2021

 1. detsembril jõustus uus veterinaarseadus, millega koondatakse ja ajakohastatakse senised loomatervise valdkonna õigusaktid ning viiakse need kooskõlla Euroopa Liidu loomatervise määruse nõuetega.

„Uue seaduse rakendumisega veterinaarõiguse aluspõhimõtted ei muutu, aga mõned muutused toob õigusakt siiski kaasa. Näiteks võimaldab uus seadus suuremat paindlikkust – edaspidi ei pea ettevõtjad ja loomapidajad taotlema enam tegevusluba, kui tegutsetakse Eesti siseturul,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Tegevusluba on mõnel juhul vajalik vaid kauplemisel Euroopa Liidu siseturul, kui loomi või saadusi viiakse Eestist välja või tuuakse Eestisse.”

Eelnõuga sätestatakse ka täpsed nõuded veterinaararstile tema teenuse osutamise üle peetava arvestuse ning esitatavate aruannete ja andmete kohta. Seni oli see kohustus sõnastatud veterinaarkorralduse seaduses, kuid väga üldsõnaliselt.

Loomapidajatele muutub individuaalselt identifitseerimata loomade puhul loomarühma suuruse või perede arvu muutumisest teavituse kord. Hobusepidajale lisandub nõue registreerida PRIA põllumajandusloomade registris hobuslase liikumine pidamiskohta ja sealt välja.

Veisepassi hakatakse väljastama ainult juhul, kui loomapidaja kavatseb ise või koostöös loomade riigist väljavedu korraldava isikuga veise riigist välja viia. Siseriiklikult liikuvate veiste jaoks enam veisepassi ei väljastata.

Loomapidaja peab edaspidi teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt 24 tundi ette juhul, kui hukatakse enda tarbeks üle 48 kuu vanune veis. Lammaste ja kitsede hukkamisest enam ette teavitama ei pea. Seeläbi väheneb koormus lamba- ja kitsekasvatajatele.

Jõustunud veterinaarseadus reguleerib veterinaararsti kutsetegevust, looma pidamist, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemist, looma ja kauba Eestisse toimetamist, loomadega kauplemist ja eksporti, lemmikloomade liikumist liikmesriikide vahel, loomataudi ennetamist ja tõrjet, veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalvet.

Lisainfot leiab Riigi Teatajast, Maaeluministeeriumi kodulehelt (ülevaade kevadel jõustunud ELi loomatervise määrusest) ja PRIA kodulehelt (loomade arvu esitamise kord ja veisepasside väljastamise kord).

Tänasest saavad piima- ja sealihatootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust

Pressiteade
1.12.2021

 

Piima- ja sealihatootjad saavad 1.-7. detsembrini taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust. Toetus on mõeldud COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetustaotluste vastuvõtt toimub e-PRIAs.

 PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „COVID-19 puhangust tingitud pandeemia on ka piima- ja sealihatootjad pannud raskesse olukorda ja hea meel on tõdeda, et keerulisi tingimusi saab juba jaanuari lõpuks makstava toetuse abil leevendada. Oleme toetuse sihtgruppi kuuluvaid loomapidajaid toetuse tingimuste osas teavitanud ja usun, et kõik soovijad saavad koostöös PRIAga oma toetustaotlused sujuvalt ja tähtaegselt esitatud.“

Toetust saavad taotleda piimatootjad, kes pidasid 2021. aasta 30. septembri seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühte piimatõugu lehma. Seakasvatuse eest saavad toetust taotleda tootjad, kes pidasid 2021. aasta 30. septembri seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühte siga, kes tasusid Maksu- ja Tolliameti andmetel 2020. aastal tööjõukulusid ja kes ei ole Eesti Töötukassalt saanud sama abikõlbuliku kulu kohta hüvitist.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro. Toetust makstakse riigiabina. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 290 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning kannab toetusraha toetusesaaja arveldusarvele hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Piimalabori avamisest möödus 50 aastat

Maaeluministeerium
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
PRESSITEADE
29.11.2021

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) piimaanalüüside labor sai täna, 29. novembril 50-aastaseks.

„Piimandus on väga oluline valdkond, olles osa meie toidujulgeoleku tagatisest. Rõõm on tõdeda, et kodumaine piim on kvaliteetne ja kvaliteet on püsiv. Meie piimatootjad on teinud selle nimel head tööd, aga tähtis roll on olnud ka piimalaboril, kes piimatoodete kvaliteedis veendub. Soovin laborile õnne juubeli puhul ja tänan poolsajandi jooksul tehtud töö eest,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsleri ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i nõukogu esimehe Hendrik Kuuse sõnul on labor olulisel kohal nii Eesti piimanduses kui ka toiduohutuse valdkonnas laiemalt. „Tagamaks, et meie toidulauale jõudev piim oleks ohutu ja nõuetekohane, kontrollitakse seda eelnevalt piimaanalüüside laboris. Mul on hea meel, et labori tegevus on olnud järjepidev ja saame täna tähistada 50. aasta möödumist labori loomisest,” ütles Kuusk.

Asutus loodi 1971. aastal Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi juurde laborina, mis määras alguses instituudi majanditele piima rasva- ja valgusisaldust ja laienes seejärel oma tegevusega üle Eesti.

Alates 1998. aastast võtab labor regulaarselt ja edukalt osa rahvusvahelistest ringtestidest. Labor akrediteeriti 1999. aastal katselaborina piimaanalüüside valdkonnas. Selle sajandi alguses hakkas labor piimatööstustele erapooletu laborina analüüsima toorpiima kvaliteedinäitajaid.

„Labori areng on olnud viimase 50 aasta jooksul suur. Kui pool sajandit tagasi tegi labor traditsioonilisi piimaanalüüse, siis nüüd saame hinnata ka piimalehma jõudlust ja tervist, samuti söötmise taset ja piimatootmise hügieeni,” lisas Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i juhataja Kaivo Ilves.

EPJi laboris analüüsitakse iga kuu 97% Eesti piimalehmade piimaproovidest ning kontrollitakse iga nädal Eesti piimafarmidest varutava toorpiima kvaliteeti.

Amet tuvastas nõuetele mittevastavad äädikad

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.11.2021 

 

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis Eestis müüdavate äädikate äädikhappe sisaldust. Viiel juhul tuvastati lubatust lahjem äädikas.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjala sõnul kontrollis amet kaubanduses müügil olevate 30%-liste äädikate äädikhappe sisaldusi. „Kokku võeti seitse proovi ning viie proovi puhul ei vastanud äädikhappe sisaldus märgistusel toodud protsendile. Märgistusel esitatud 30% äädikhapet peab vastama ka toote sisule,“ selgitas Ramjalg tulemusi.

30% märgistuse nõudele vastasid Rimi Basicu söögiäädikas ja Ektoni 30% äädikhape 0,5 l. Alla 30% äädikhappe sisaldusega olid 30% söögiäädikas „Minu“ (30.03.2024), 30% äädikas  „Meie heaks“ (16.11.2024), Optima Linija 30% söögiäädikas (25.05.2024)ja kaks Grossi Toidukaupade 30% äädikhapet (17.06.2023 ja 30.03.2024). Tarbija võib pöörduda kauplusesse, kust äädikas osteti ning esitada toote asendamise või raha tagastamise nõude. „Nende viie toote puhul on tegemist ühe tootjaga P&G Grupp AS, kelle suhtes on alustatud menetlust. Tootja peab nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldama ning viima tooted nõuetega vastavusse ja seda ka kontrollima,“ kirjeldas Ramjalg.

Eestis töötati 2019. a välja „30% äädikhappe turustamise hea tava“, milles on kirjas soovitus, et toote nimetusena kasutada „30% äädikhape“ või „30% äädikhappe (vesi)lahus“ vms. Seetõttu ei tohiks toote nimetuses kasutada „äädikas“ ja „söögiäädikas“. Amet tegi tootjatele märkuse toodete nimetuste osas.

Amet kontrollib äädikat ka järgmisel aastal.

Amet lõpetas eriti ohtliku lindude gripi puhangust tingitud piirangud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.11.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas Tartu linnas asuvas majapidamises lindude gripi tõttu kehtestatud karantiini ning kümne kilomeetri raadiuses olevate kodulindude pidamise kohtadele seatud piirangud.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul lõpetati kõik alates taudi diagnoosimisest kehtinud piirangud. „Möödunud on 30 päeva haigestunud lindude hukkamisest, pidamisruumide puhastamisest ja desinfitseerimisest. Lisaks kontrolliti kõiki linnupidajaid, kes jäid piirangutsooni. Teistes lindlates ei tuvastatud haigust,“ kirjeldas Sammel.

21. oktoobril võeti ühelt haigustunnustega kanalt proov, mis osutus positiivseks lindude gripile. Nakatumise hetkel oli lindlas neli kodulindu. Lindude gripi tõttu hukati kõik Tartu majapidamises asuvad linnud.

Lindude gripp on levimas kohalike mets- ja veelindude seas. „Endiselt on väga oluline järgida kõiki bioohutusnõudeid ning olla ettevaatlik, et suurt suremust ja seeläbi suurt majanduslikku kahju põhjustav taud ei jõuaks ühtegi lindlasse,“ kutsus Sammel linnupidajaid tähelepanelikkusele. Oktoobri algusest peale on Eestis leitud kõrge patogeensusega lindude gripi viirust kassikakul Hiiumaal, kanakullidel Viljandimaal ja Pärnumaal ning merikotkal Lääne-Virumaal. Samuti on taudi diagnoositud suur-laukhanel, merikajakal ja luigel.

Lindude gripp on Euroopas väga laialdaselt levimas. Viimaste nädalate jooksul on eriti nakkava lindude gripi viirusetüve H5N1 tõttu nakatunud ja tulnud hukata umbes 160 taudikoldes ligi 6 miljonit kodulindu. Poolas tuli hukata ligi 700 000 lindu.

Mida teha, kui leiate surnud linnu:

  • teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
  • kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
  • rohkem infot lindude gripi kohta leiab https://pta.agri.ee/eestis-levib-lindude-gripp.

Hiiumaal tuvastati rebasel lindude gripp

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.11.2021

 

Novembri alguses surnuna leitud rebaselt tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi tüvi H5N1. Tegemist on esimese leiuga Eestis, mis tuvastatud imetajal.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on ka varem imetajatel viirust tuvastatud. „Selle aasta mais tuvastati H5N1 kahel rebasel Hollandis. Viiruse tüve H5N8 on tuvastatud Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Rootsis,“ sõnas Kalda. Seetõttu asuti ka Eestis surnuna leitud rebaseid lindude gripile uurima.

Tegemist murettekitava leiuga, sest viiruse ülekandumine lindudelt imetajatele võib viidata käimasolevale evolutsiooniprotsessile või viiruse paremale võimele kohaneda. „Viiruse ülekandumine imetajatele, näiteks hüljestele, rebastele ja võimalik ülekandumine ka metsseale, võib viidata võimalikule viiruse suurenenud võimele selles viiruse klassis veelgi kohaneda ja levida inimestele,“ kirjeldas Kalda. Rebased nakatuvad süües nakatunud metslindude korjuseid ja hülged, kuna jagavad sama elukeskkonda nakatunud metslindudega.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) aruande kohaselt lindude gripi viiruse ülekanne inimesele on väga harv juhtum ja seetõttu arvatakse, et lindudele kohastunud viiruse ülekandumine inimesele on väga madal. Siiski tuvastatakse viiruseid, millel on võime imetajatele üle kanduda ning see on murekoht.

Kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvi H5N6 põhjustas inimeste surmajuhtumeid Hiinas. Antud viirustüve Eestis tuvastatud pole, kuid H5N6 viirus on geneetiliselt lähedalt seotud viirustega, mis ringlevad lindudel Euroopas. Seega on olemas võimalik risk inimese tervisele, kes puutuvad vahetult kokku haigestunud lindudega.

Wageningeni Ülikool Hollandis peab ebatõenäoliseks viiruse ülekandumist rebastelt teistele metsloomadele. Siiski on hülged, aga ka koerad ja kassid vastuvõtlikud lindude gripile.

Selleks, et kaitsta end ning oma lemmiklooma:

  • haigeid (näiteks närvinähtudega) ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid ei tohi puutuda;
  • kui on vaja puutuda, siis tuleb kasutada isikukaitsevahendeid nagu ühekordsed kindad, kaitseriietus, mask;
  • piirkondades, kus lindude grippi on tuvastatud, hoida koeri jalutades rihma otsas;
  • jahimehed peaksid olema ettevaatlikud küttides piirkonnas, kus hiljuti on leitud lindude gripi viirust, sh vältida kokkupuudet võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt hukkunud lindude korjused, lindude väljaheide) ja pärast jahil käiku puhastada hoolikalt nii riided, jalanõud kui ka kõik jahitarvikud.

Mida teha, kui leiate surnud linnu:

  • teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
  • kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
  • rohkem infot lindude gripi kohta leiab https://pta.agri.ee/eestis-levib-lindude-gripp.

Erakorralist toetust piima- ja sealihasektorile saab taotleda 1. kuni 7. detsembrini 2021

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2021

 

Maaeluminister allkirjastas määruse, mille alusel saavad sealiha- ja piimatootjad taotleda detsembri alguses Covid-19 puhangust tingitud erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot.

„Mul on väga hea meel, et me saame kiiresti suunata toetuse sektoritesse, mis on praegu kokkuostuhindade kõikumise, ostusöödakulude suure osakaalu ja hindade tõusu tõttu kõige keerulisemas olukorras ja kus sellest tulenev ebakindlus on olnud väga suur,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Oleme sektori keerulise olukorra küsimuse korduvalt tõstatanud Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel. Seda muret jagatakse ning Euroopa Komisjon muutis hiljutise otsusega riigiabi andmise tingimusi paindlikumaks, mis on ettevõtjatele meeldiv uudis.“

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille kuuenda muudatuse võttis Euroopa Komisjon vastu 18. novembril. Raamistiku kehtivust pikendati 30. juunini 2022. aastal ja raamistiku alusel antavate toetuste piirmäära põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta tõsteti 290 000 euroni.

Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär 290 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest saab toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest saab toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi võtab vastu ja menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma 11. novembri istungil reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Kaul Nurm: Elektrilevi tuleb eraldada Eesti Energia kontsernist

Mingeid märkimisväärseid arenguid ja eraturuosaliste laiemat kaasamist Eesti energiasektorisse ei toimu seni, kuni seadusandja ei lõika põhimõttekindlalt läbi riiklikule monopolile praeguseni osaks saavat sooduskohtlemist. Ehk millal me lõpetame nõukogude pärandina kolhoosikorra energeetikas, kirjutab Kaul Nurm.

Euroopa Liidu 2019. aasta direktiiv elektrienergia siseturu uute normide kohta näeb ette, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja tuleb jaotamisega mitteseotud tegevusest eraldada, sealjuures ei tohi see ettevõte enam tegeleda vabaturu teenuste pakkumisega. Siin on lähtutud võrguettevõtja neutraalsuse põhimõttest, et tagada võrdne ja aus kohtlemine kõigile turuosalistele.

Kohalikus energiasektoris peaks see lõpetama Eesti Energia kontsernis alalise huvide konflikti ja sooduskohtlemise, aitama energiasektorisse siseneda uutel turuosalistel ja suurendama konkurentsi. Valitsuse vastus sellele on aga üksnes kosmeetiline, millega jätkub ka turusolkimine.

Valitsuse poolt koostatud elektrituruseaduse muudatuste eelnõuga, mis on hetkel riigikogus teisel lugemisel, võetakse energiadirektiivist üle vaid miinimumprogramm: Elektrilevi vara Eesti Energia kontsernist ei eraldata, küll aga püütakse ümber joonistada jaotusvõrguettevõtte juhtimisstruktuuri nii, et selle juhtimise eest vastutavad isikud ei oleks enam otse ega kaudselt seotud Eesti Energia muude ettevõtetega.

Direktiiv näeb ette, et jaotusvõrguettevõtja käsutuses peavad olema Eesti Energiast sõltumatud varad, sh vajalikud inim-, tehnilised, füüsilised ja rahalised ressursid võrguteenuste neutraalseks käitamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks.

Riikliku monopoli vastusena energiadirektiivile on Elektrilevis käinud viimasel aastal paraku just vastupidine protsess, kus ettevõtte iseseisvaks toimimiseks vajalik inimressurss (võrguplaneerijad, projektijuhid, hankespetsialistid, andmetöötlejad jms) on üle viidud 1. jaanuaril 2021. aastal käivitatud OÜ Enefit Connecti. Kui näiteks veel 2020. aasta neljandas kvartalis töötas EMTA andmetel Elektrilevis 707 inimest, siis 2021. aasta esimeses kvartalis vaid 25. Enefit Connect alustas oma tegevust aga 714 töötajaga.

ga uus tootja või tarbija liitub juriidiliselt küll veel Elektrileviga, kuid liitumise väljaehitamist korraldab volitatud esindajana juba Enefit Connect. Üldteenuseid, dokumendihaldust, arveldamist ja võlamenetlust korraldab aga Eesti Energia AS. Mis sõltumatusest me siin veel räägime?

Elektrienergia siseturu uue direktiivi oluliseks nurgakiviks on ka jaotusvõrguettevõtjale võrguteenuse osutamisega teatavaks saanud info konfidentsiaalsuskohustus. Kuidas tundliku äriteabe kaitsmine on aga võimalik, kui kõikide liitujate isikuandmed, liitumislepingud, tootmis- ja tarbimisandmed, arendusinfo jms istuvad Eesti Energia serveris?

Nende andmete alusel saab energiamonopol teha veel aastakümneid väga kaalutletud ärilisi otsuseid, millest teised turuosalised võivadki vaid unistada. Sellise info saaks tulevikus Eesti Energia süsteemist eemal hoida üksnes karistusseadustikku vastava sanktsiooni lisamisega.

Direktiiv lausa välistab jaotusvõrguettevõtja tegevuse elektriautode laadimistaristu või salvestusüksuste arendamisel just põhjendusega, et ei kuritarvitataks võrguandmeid endale turul eeliste saamiseks. Et sellest keelust jällegi üksnes formaalsest mööda saada, on viidatud tegevused koondatud Enefit Connecti. Kuid me kõik ju teame prokuratuuri võetustetagi, et Enefit Connecti võrguplaneerijate arvutites on ka kõik jaotusvõrgu andmed ja arendustarkvara.

Tootjate ja tarbijate võrdse kohtlemise tagamiseks on kavas määrata jaotusvõrguettevõtjasse kontrollijaks üks sõltumatu isik. See ilmestab hästi, kui ebaoluliseks peab valitsus eesmärki tagada neutraalset jaotusvõrku ja ausat turukonkurentsi elektrienergia turul.

Eesti kontekstis on ausa ja avatud energiaturu arendamisel ainumõeldav Elektrilevi täielik eraldamine Eesti Energiast. Kas ta võiks olla iseseisev süsteemioperaator või osa Eleringi struktuurist, on juba eraldi küsimus.

Riigimonopoli sooduskohtlemisel on palju latentseid vorme

Mingeid märkimisväärseid arenguid ja eraturuosaliste laiemat kaasamist Eesti energiasektorisse ei toimu seni, kuni seadusandja ei lõika põhimõttekindlalt läbi riiklikule monopolile praeguseni osaks saavat sooduskohtlemist. Ehk millal me lõpetame nõukogude pärandina kolhoosikorra energeetikas?

Eestis hakkab see sooduskohtlemine pihta juba ministeeriumi ja järelevalveasutuste ametnikest, kus näiteks eelnõu eest vastutava ministeeriumi kantslergi on Eesti Energia kontserni endine töötaja. Sama “sõltumatu” on selle valdkonna ülikool ja teadus, mis on saanud edeneda üksnes tihedas koostöös riikliku monopoliga. Enamasti viiakse seda eestkostet ellu juba alateadlikult ja iseenesestmõistetavalt, sest väljaspool seda süsteemi pole pikka aega harjutudki midagi nägema.

Viidatud energiadirektiiv kohustab konkurentsiseaduse tähenduses olulist vahendit omava isikuna jaotusvõrguettevõtjat aga kohtleme konstruktiivse partnerina võrdselt kõiki turuosalisi, kelledel on oma majandustegevuse teostamiseks võrguteenus vältimatult vajalik. Keelatud on seega oma sidusettevõtete eelistamine nii teenuste ostmisel kui ka pakkumisel.

Kirjeldan siinkohal vaid ühte Elektrileviga liitumise juhtumit, mis iseloomustab hästi jaotusvõrguettevõtte töökorraldust ja ilmselt soovi lükata Eesti Energia kontserni mittekuuluvad turuosalised turukonkurentsist välja.

Käsitletav päikeseelektrijaama arendaja esitas oktoobri alguses 2020. aastal Elektrilevile liitumistaotluse, et ühendada sama aasta detsembris valmiv elektrijaam võrguga. Kuna liitumispakkumine ei eeldanud Elering AS-ilt lisavõimsuste küsimiseks võimsuslepingu muudatust, langes see kuni 90-päevane lisamenetlus ära.

Liitumistingimuste kohaselt lasub jaotusvõrgul kohustus esitada liitumispakkumine 30 päeva jooksul. Erandjuhtudel võib seda aega pikendada veel 30 päeva võrra. Kuna Elektrilevi juhatus pole suutnud aastate jooksul ettevõtte tööd efektiivselt korraldada, saabus liitumispakkumine just 61. päeval. Ehk erandist on saanud reegel, mis ei tule ühelegi turuosalisele enam üllatusena.

Edasi tegi liituja ettepaneku liitumislahenduse projekteerimiseks kolmepoolse lepingu alusel, sh sada protsenti oma kuludega ja enda poolt valitud projekteerijaga, kuna Elektrilevi tegevusetust kõrvalt vaadates uskus arendaja siiralt, et nii saab tööprojekt vähemalt kiiremini valmis.

Sealjuures võttis liituja enda rahaliseks kohustuseks koostada ka võrguettevõtja kaasnevate investeeringute mahule tööprojekt, sest võrguettevõtja otsustas antud liitumist koormata kokku 13 km elektriliinide rekonstrueerimistöödega. Kuid selleski tuli pettuda.

Selle isepäisuse karistamiseks võttis Elektrilevil esmalt kolmepoolse lepingu majasisene kooskõlastamine 35 (!) päeva aega. Hiljem tekkis projekteerijal ka kasutusõiguste seadmisel ühe erakinnistu omanikuga väike vaidlus, mille lahendamist hoidis Elektrilevi enda sisedokumentideski sätestatud kuni viie tööpäeva asemel kinni lausa neli nädalat, kuigi probleemi lahendamine eeldas vaid viis minutit tähelepanu. Nii pikenes tööprojekti koostamine lepingukohaselt kolmelt reaalse viie kuuni.

Läks veel kuu aega, kui Elektrilevi esitas uue liitumispakkumise võrguga liitumise ehituse osale. Pärast esimese ja teise osa sissemakse tegemist kuulutati liitumishange välja alles kaks kuud hiljem. Kusjuures liituja on teostanud kõik maksed samal või järgmisel päeval arve saamisest, samuti vastanud kõikidele kirjadele ühe kuni kolme tööpäeva jooksul.

Tulemuseks on see, et Elektrilevi on võtnud nüüdseks lepingulise kohustuse liitumine välja ehitada mai lõpuks 2022. aastal, ehk liitumistaotluse saamisest alates 20 (!) kuuga. Sellest ajast täpselt kolm kuud on sisustanud liitumislahenduse projekteerija, kuni neli kuud kuulub liitumise ehitajale ja ühe kuu on hoidnud menetlust kinni liituja. Ehk Elektrilevi on ise võtnud selle liitumise menetlemiseks aega 12 kuud.

Selle tulemusena seisab see konkreetne päikeseelektrijaam tootmisvalmis, kuid võrku ühendamata kokku 17 kuud. Kes maksab kinni sellele turuosalisele tekitatud majandusliku kahju? Ja selliseid liitujaid leiame üle Eesti kümneid, kui mitte sadu. Tekib üksnes küsimus, kas Elektrilevi juhatus ei suuda või ei taha võrguettevõtte tööd pisutki efektiivsemaks muuta?

See pilt on aga täiesti erinev, kui me võrdleme seda, kuidas edenevad Eesti Energia grupiettevõtete, näiteks äsja börsile sisenenud AS Enefit Greeni päikeseelektrijaamade liitumised, nii need, mida ettevõte ise ehitab kui ka need, milles ollakse arendaja rollis teistele turuosalistele. Võin vaid kergitada saladuskatet, et need menetlused (näiteks 5,6 MW koguliitumisega päikeseelektrijaam Paldiski külje all Klibulool) ei seisnud aasta otsa Elektrilevi riiulis.

Teine koht, kus Elektrilevil on suur võimalus oma turupositsiooni kuritarvitada ja turuosalisi valikuliselt turult kõrvaldada, on just liitumise konfiguratsiooni määramise ainuõigusest tulenev suva määrata liitujale kaela ka mistahes võrguettevõtja enda arenduskohustused.

1960. aastatel ehitatud elektriliine esitletakse kõrge bilansilise ja kasutusliku jääkväärtusega täpselt hetkeni, kuni nende asendamine õnnestub muuta mõnele liitujale liitumiskuluks. Sellest hetkest muutub ka kogu argumentatsioon risti vastupidiseks: olemasolevat ei saa enam rekonstrueerida, vaid see tuleb asendada täiesti uuega jms.

Kuigi seadus ütleb sedagi, et liitumiskulude arvestamisel tuleb lähtuda üksnes liitumisega seotud põhjendatud kulutustest, on vastava aususkohustuse saavutamine võrguettevõtjalt pigem võrdeline liituja võimega oma õigusi insenertehniliselt ja juriidiliselt kohtus maksma panna.

Elektrituruseadusega on taoliste kuritarvituste vältimiseks esmase järelevalve funktsioon pandud küll konkurentsiametile, ometi puuduvad selles ametkonnas vastava erialase ettevalmistusega inimesed, kes suudaks iseseisvalt ja sõltumatult liitumiste tehnilisi tingimusi hinnata. Tagajärjeks on söömine Elektrilevi peost.

Rahapuudusele viidates on amet loobunud iseseisvast uurimisprintsiibist ja asetanud kogu tõendamiskoormise üksnes kaebajale. Seetõttu algab ka sisuline kontroll ja aus hindamine alles kohtus.

Erainvesteeringute usaldust energiasektori vastu kahandas hiljuti ka konkurentsiameti juriidiliselt täiesti küündimatu avaldus seadusega 12 aastaks sätestatud taastuvenergia toetuste vähendamiseks, mis teeks selle järgimisel Eesti riigi sisuliselt erainvesteeringute aluseta väljameelitajaks.

Ei mäleta, et konkurentsiameti juht oleks samadele argumentidele tuginedes välja tulnud näiteks taastuvenergia toetuse suurendamise avaldusega 2020. aasta aprillis, kui kuu keskmiseks elektri börsihinnaks kujunes vaid 23,69 EUR/MWh ja taastuvenergiatootjad olid üle Eesti juba pool aastat olnud miinuses.

Elektrilevi ühendamisest Eleringiga

Rahandusministeeriumil on küll kihk jaotus- ja põhivõrk juba lähemal ajal börsile viia, kuigi see on 2050. aastani, mil rohepööret viiakse põhiliselt ellu EL-i vahenditega, täielik pseudoteema. Elektrilevi üldkoosoleku esindajana on aga ministril kogu sisuline kodutöö tegemata. Milline on meie jaotusvõrgu funktsiooni tulevik ja kuidas tagada Elektrilevis juba lähemal ajal efektiivne, läbipaistev ja aus töökorraldus?

Elering on samas kõrval aastatega kujundatud kaasaegseks ja sõltumatuks elektri ja gaasi süsteemihalduriks, samuti on põhivõrguettevõtjal kaalutletud tegevuskava ja sektoris usaldust loonud käitumisjoonis. Ettevõtte üldkoosoleku esindajana on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loonud arusaadava raamistiku, millist rolli kannab põhivõrk näiteks rohepöördes.

Eestis vajab seega kaalutletud vastust küsimus, milline on Elektrilevi tulevik – kas säilitatakse status quo, võrguettevõtja funktsioon eraldatakse Eesti Energiast, et see saaks jätkata tegevust iseseisva jaotusvõrguettevõtjana, või tuleb jaotus- ja põhivõrgu funktsioonid ühildada Eleringi alla.

Poliitiliste loosungite asemel ootaks pigem vastuseid tehnilistele küsimustele: milline on rohepöörde elluviimiseks ja detsentraliseeritud elektritootmisele üleminekul optimaalne põhi- ja jaotusvõrgu vaheline koostöö- ja koordinatsioonimudel, et hoida igal ajahetkel tasakaalu tarbimise ja tootmise vahel; kuidas arendada paindlikkusturgu, kuidas saavutada säästu võrgu ühisel planeerimisel, töörežiimide ja ressursside jagamisel jms. Ka tuleb siin enne juriidiline selgus luua.

Eelpool viidatud ministeeriumid tellisid nendes küsimustes analüüsi juba 2019. aastal. Kuna valitsus ei hiilga just erilise otsustusvõimega, siis ainus, milles suudeti kokku leppida, on uue analüüsi tellimine.

Ja nagu me selgitustest ka juba veenduda saime, on sedavõrd olulise elektrituru arengut suunava probleemi lahendamine lükatud alles 2026. aastasse. Ehk valitsus on valinud Eesti Energia sooduskohtlemise ja elektrituru solkimise veel vähemalt viieks aastaks.

See olukord lubab aga jätkuvalt Eesti Energia kontserni kuuluvatel ettevõtetel käsitleda taastuvenergia väiksemaid eratootjaid kui saasta, millest tuleks vabaneda. Et riiklikele energiamonopolidele on olemas ka alternatiiv, sellest räägib fakt, et näiteks üksnes Saksamaal on energiaturul üle ühe miljoni väiketootja ehk arvestuslikult iga kahekümnes saksa perekond.

Allikas: ERR
*Arvamuslood ei kajasta Taluliidu ametlikke seisukohti