Autor: admin

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.05.2019 

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab eriti ohtliku loomataudi õppuse

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab 22. mail Tartu vallas, Kukulinna külas asuva Jampo sigala territooriumil suu- ja sõrataudi regionaalse õppuse.

Terve päeva kestev õppus koosneb väli- ja staabiõppusest, mille käigus mängitakse läbi eriti ohtliku loomataudi tõrjumist.

„Õppuse eesmärgiks on harjutada koostööd teiste kaasatud asutustega eriti ohtliku loomataudi puhkemisel,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht Heidi Käär. „Harjutame ka sündmuspaiga tööde juhtimist, taudipunkti lokaliseerimist, teede sulgemist ja ümbersõitude märgistamist ning muid tegevusi.“

Õppusel osalevad lisaks Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa-Tartumaa piirkondlikule keskusele veel Tartu vald, Maanteeamet, Päästeameti Lõuna päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Keskkonnaamet ja Vireen AS.

Õppuste ajal võib liiklus Jampo sigala vahetus läheduses olla häiritud. Palume kohalikel elanikel ja ettevõtetel suhtuda õppuste läbiviimisesse mõistvalt. Õppuse korraldajad teevad omalt poolt kõik, võimalikult vähe tavapärast liiklust häirida.

Taust:

Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.

Lisainformatsioon:
Heidi Käär
Veterinaar- ja Toiduameti kriisijuht
heidi.käär@vet.agri.ee
tel +372 5663 9346

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT KUULUTAB AVATUKS  KONKURSI SELGITAMAKS VÄLJA 2019 AASTA PARIMAD TALUD.

Ootame talusid kandideerima järgmistesse kategooriatesse:
– PARIM TOOTMISTALU 2019
– PARIM ALTERNATIIVTALU 2019
– PARIM NOORTALUNIK 2019

Kandideerimiseks palume täita vormi: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScoTEBHGONTaHYSuwGz3RvDcBr4zq6bMJrOf21QTaAoL-n1Yw/viewform

Võitjad kuulutatakse välja 13. juulil Ida-Virumaal toimuval Talupäeval.

Kandideerimisavalduse palume esitada hiljemalt 20.juuniks 2019.

PRESSITEADE
20.05.2019

Mesilasperede toetust taotles PRIAlt 1385 mesinikku 30 837 mesilasperele.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive: „Meil on väga hea meel, et väga palju mesinikke said koos taotluste esitamisega ka oma mesilaspered registreeritud. Loodame, et sellel aastal esmakordselt makstav toetus aitab mesinikel osaliselt katta mesilaste pidamisega seotud kulusid ja mesilaste pidamist laiendada. Kindlasti on toetus abiks kogu Eesti mesindussektorile tervikuna. “

Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.05.2019

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mittenõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel aastal taas üle riigipiiri Leedu aladele ning marutaudijuhtumeid on sellel aastal olnud näiteks Rumeenias, Poolas ja Türgis,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalset peibutussööta, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2019. aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.05.2019

Hiina minister: Eesti kõrge kvaliteediga tooted on Hiina turule oodatud

Täna, 17. mail osales maaeluminister Mart Järvik Hiina ja KIE riikide põllumajandus- ja kaubanduskoostöö foorumil ning kohtus Hiina põllumajandusminister Han Changfuga.

Maaeluminister Mart Järvik arutas Hiina põllumajandusminister Han Changfuga Eesti ja Hiina kaubandussuheteid ning koostöövõimalusi teaduse ja tehnoloogia valdkonnas.  Järviku sõnul on teadusel ja innovatsioonil oluline koht, et lahendada põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid: kliimamuutused, toiduga kindlustatus, toiduohutus ja tarneahela läbipaistvus.

Han Changfu kinnitas, et Hiina ootab väga Eesti kõrge kvaliteediga tooteid oma turule ning Hiinale on oluline teadusalase koostöö arendamine kahe riigi vahel.

Hiina ja KIE riikide põllumajandus- ja kaubanduskoostöö foorumi peamiseks teemaks oli digitaliseerimine ja maaelu edendamine. Oma sõnavõtus tõi maaeluminister välja, et digilahendustel on palju potentsiaali ka põllumajandussektoris. „Juba täna töötavad meil e-põlluraamatu lahendused, mis aitavad põllumehel teha informeeritud ja majanduslikult kõige kasulikumaid otsuseid. Ma usun, et võimalused on palju suuremad, nii riigi siseselt kui rahvusvahelisel tasandil,“ sõnas Järvik.

„Peame oluliseks suurendada tarneahela läbipaistvust, parandada toidu jälgitavust, et paremini ühendada omavahel Euroopa põllumajandustootja Hiina tarbijaga. Digilahendused ja e-kaubandus on meie jaoks ka üks võimalustest, kuidas jõuda oma kõrge kvaliteediga toodanguga Hiina kõige nõudlikuma tarbijani,“ lisas Järvik.

Eesti Taimekasvatuse instituudil on toimiv koostöö Liaoningi põllumajandusteaduste akadeemiaga. Asutatud on ka ühine kartulikasvatamise labor. Maaülikool ja Harbini põllumajandusülikool allkirjastasid aprillis Tartus kahepoolse koostöö edendamise lepingu.

Fotod Maaeluministeerium: https://cloud.agri.ee/s/aR7B6xyfdmNJwDM

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019

Merendus- ja kalandusfondist on ellu viidud ligi 400 projekti

Kalanduse valdkonna arendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste abil ellu viidud ligi 400 projekti, selgus täna Maaeluministeeriumis toimunud EMKFi seirekomisjoni istungil.

„Fondist on toetusi määratud 67,7 miljoni euro ulatuses, millest välja on makstud 35,6 miljonit ehk 27% fondi mahust. 2018. aasta lõpu seisuga on lõpuni viidud 394 projekti,“ võttis seirearuannet kokku Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

„Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega, siis on Eesti nii võetud kohustuste kui ka väljamakstud toetussummade alusel koostatud edetabelis 28 riigi hulgas 8. kohal,“ lisas Tiidemann.

„Endiselt on taotlejate hulgas edukaimad meetmed kalanduspiirkondade arengu toetus ja püügivahendite toetus, mille abil saab soetada selektiivsemaid püügivahendeid,“ ütles asekantsler. „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise“ ehk projektitoetuse raames saab toetust taotleda viiel erineval suunal: kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, majandustegevuse mitmekesistamine, kalasadamate uuendamine, koelmualade loomine või taastamine ning sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi edendamine.

Fondi rakendamisel on prioriteetne kalavarude olukorra parandamine nii rannikumeres kui ka sisevetes läbi koelmualade ja elupaikade taastamise ning kunstkoelmute paigaldamise. Selleks rakendatakse meedet „Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus“.

Samuti on praegusel perioodil oluline kalandussektori konkurentsivõime suurendamine ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste koostöö edendamise kaudu, mida toetatakse läbi kahe meetme – kalapüügi- ja vesiviljeluse innovatsioonitoetus.

Lisaks 2018. aasta seirearuande tutvustamisele anti seirekomisjoni istungil komisjoni liikmetele ülevaade ka EMKFi rakendamise hetkeseisust, teavitustegevusest ning tutvustati fondi raames 2019. aastaks planeeritud hindamistegevusi.

EMKF seirekomisjoni kuuluvad nii erinevate riigiasutuste, teadlaste kui ka kalandussektori esindajad. Komisjoni peamine ülesanne on hinnata programmi elluviimist ja edusamme ning vajadusel esitada ettepanekuid tulemuslikkuse parandamiseks.

EMKF 2014–2020 rakenduskava on fond, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKFi vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019 

Tule vaata, kuidas valmib Eesti toit

27. maist 1. juunini on võimalik külastada üle Eesti asuvaid toidutööstuseid, et näha oma silmaga, kuidas Eesti toit valmib. Nüüd on Eesti toidu veebilehel avatud ka broneerimissüsteem, mille kaudu saab külastustele registreeruda.

„Eestis toodetud toit on kvaliteetne ja ohutu ning tänu avatud toidutööstuste nädalale on kõigil võimalik selles veenduda.  Soovitan pereliikmed või sõbrad kokku koguda ning avastama minna, milliseid uuenduslikke tehnoloogiaid meie toidutööstustes kasutatakse ja kui palju erinevaid ning huvitavaid tooteid seal valmistatakse,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„See on eriline hetk, kui tööstused lubavad piiluda oma tagatubadesse, kuhu reeglina inimesi tänavalt ei lasta. Kes tahab teada, kuidas valmib konkursil „Eesti parim toiduaine 25“ Grand Prix’ eriauhinna võitnud Leiburi Rukkipala või selle aasta peavõidu saavutanud Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid, siis nüüd on selleks võimalus,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

„Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Toidutööstuste külastustele tuleb ette registreeruda veebilehel www.eestitoit.ee. Huvilistele avavad oma uksed 28 toidutööstust üle Eesti: Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Pagar ja Köök,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia, Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma,  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production.

2018. aastal külastas avatud toidutööstusi pea 900 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi.

Neljandat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019

Maaeluminister külastas Hiina messil osalenud Eesti ettevõtteid

16. mail külastas Maaeluministeeriumi delegatsioon Eesti ettevõtteid Hiina suurimal toiduinnovatsiooni messil SIAL China.

„Tunnustan kõiki ettevõtteid, kes on selle pika teekonna ette võtnud, et Eestit ja meie tooteid hiinlastele tutvustada,“ ütles kõiki Eesti stende külastanud maaeluminister Mart Järvik. Kohtumiste käigus vahetati Hiina turuga seotud kogemusi ning mõtteid, kuidas riik saaks ettevõtteid nende välisturgudele laienemisel toetada.

„Messil osalemine pakub võimalust avardada turustusvõimalusi ja suurendada rahvusvahelist koostööd,“ kommenteeris maaeluminister Mart Järvik. „Uued trendid Hiinas tekitavad vajaduse uute toodete ja teenuste järele, mis annab Eesti ettevõtjatele võimaluse Hiina turule sisenemiseks.“

Revali tegevjuht Rein Viilu: „Eesti ettevõtjatele on EASi ja maaeluministri toetus ja messil kohalolek oluline. Hiinas on personaalne suhtlemine eritasanditel olulisem kui paljudes teistes riikides. See aitab ärisidemeid Hiinas tugevdada ning annab perspektiivis eelise ekspordi suurendamiseks.“

Xenja Joost, Haage vesi müügidirektor: „Aasia jaoks on oluline usaldusväärsus ja riigi toetus ning kõige kõrgemal tasandil Eesti kaasatus ja esindatus. Aasias edukas olemisele on primaarne emotsionaalse sidususe loomine ja sellised messid on selleks parim võimalus. Teisalt on oluline nn riigipoolne pikk vaade ja jätkusuutlikkus ettevõtjate toetamisel. Just siin on koht, kus võivad alguse saada uued ja pikaajalised ekspordisuhted.“

Maaeluminister avaldas heameelt, et Eesti toidu- ja joogisektori ettevõtete huvi Hiina messide vastu on kasvanud ja et juba kolmandat korda osaletakse messil ühisstendiga. Tänavu osaleb 9 ettevõtet, 2018. aastal osales 8 ettevõtet ja 2017. aastal osales 6 ettevõtet.  Ettevõtete huvi Hiina turu ja messide vastu näitab ka aasta teises pooles CIIE messist juba teistkordne osavõtt.

Eesti ühisstendi messil SIAL China korraldab EAS, stendil  osalevad AS Balsnack International Holding, EBM Grupp AS, Revala OÜ, AS A. Le Coq, Saku Õlletehase AS, Heimtal Spirits OÜ, Distillirium OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ.

15. mail toimus Shanghais ka maaeluminister Mart Järviku ja EASi vastuvõtt, kus võõrustati Hiina messi SIAL ühisstendil osalevaid ettevõtteid ja nende koostööpartnereid. 17. mail osaleb minister Hiina ja KIE riikide põllumajandus- ja kaubanduskoostöö foorumil ja kohtub Hiina põllumajandusminister Han Changfuga.

Fotod: Kristiina Lillestik, Maaeluministeerium

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.05.2019 

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib suvel laatasid ja muid avalikke üritusi

Veterinaar- ja Toiduameti käesoleva aasta üheks prioriteetseks tegevuseks on avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede äärsete kauplejate järelevalve. See tähendab seda, et ametnikud kontrollivad erinevaid müügikohti, et veenduda toidu müügi nõuetekohasuses.

VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg toob välja, et kontrollide käigus pööratakse tähelepanu toidu jälgitavusele ning säilitamistingimustele. „Toidu jälgitavus tähendab seda, et müüja peab tõendama, kuskohast või kellelt pärineb toit, mida müüakse või mida kasutatakse toidu valmistamiseks. Teatud toitu peab säilitama ohutuse tagamiseks kindlal temperatuuril, näiteks teatud toidud vajavad säilitamist jahedas külmiku temperatuuril,“ selgitas Ramjalg.

Kontrollide eesmärk seisneb selles, et laatadel pakutav toit oleks kõigiti nõuetekohane, sealhulgas ka ohutu. Suvisel perioodil, mil ilmad on soojad ja päikesepaistelised, võib toit kiirelt rikneda. Seetõttu on temperatuurinõude järgimine eriti oluline.

Ramjalg toob välja üheksa nippi, kuidas avalikul üritusel toitu müües või valmistades tagada toiduohutus:

·                  müüja ei tohi põdeda haigusi, mis võivad toidu kaudu üle kanduda;
·                  peavad olema loodud tingimused isikliku hügieeni (nt käte puhtuse) tagamiseks ning müügileti ja töövahendite pesemiseks-puhastamiseks;
·                  kõik pinnad, millega toit kokku puutub, peavad olema puhtad ja heas seisukorras;
·                  kui laadakorraldaja ei paku kasutamiseks joogivee nõuetele vastavat vett, siis on vaja see ise laadale kaasa võtta;
·                  toit, mis vajab pikemaajaliseks säilimiseks külmkapi temperatuuri, tuleb sellisel temperatuuril hoida kogu müügiaja jooksul;
·                  toitu tuleb küpsetada põhjalikult;
·                  valmistoit ja toidu valmistamiseks kasutatavad koostisosad tuleb hoida eraldi;
·                  prügi jaoks tuleb varuda vajalik varustus (kogumisnõud);
·                  müügil oleva toidu kohata peab olema teave selle päritolu kohata.