Koolilapsed saavad võimaluse kokata peakoka kombel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.05.2019

Koolilapsed saavad võimaluse kokata peakoka kombel

Septembris ja oktoobris külastavad Eesti peakokad põhikoole, kus annavad kodundustunde, kokkavad koos lastega ning tutvustavad toiduvalmistamise põhitõdesid. Projekt toimub Maaeluministeeriumi ja Eesti Peakokkade Ühenduse (EPÜ) koostöös.

„Loodame, et suudame sellise vahva projekti abil kasvatada laste huvi toiduvalmistamise vastu ning muuta kodundustunnid elavamaks ja huvitavamaks,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik. „Lisaks on see hea võimalus näidata lastele, milline on toidu teekond põllult lauale, ja õpetada neid väärtustama oma kätega valmistatud toitu,“ lisas minister Järvik.

Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik lisab: „Tuntud multifilmis on lause „Kõik võivad kokata!“. Enam kui 100 EPÜ peakokka on võtnud oma südameasjaks õpetada noortele, et toidutegemine on tore ja huvitav tegevus. Eesti tooraine ja Eesti köök on heade traditsioonidega ning seda on vaja väärtustada. Selleks, et toidukultuur Eestis areneks, ongi vaja lapsi rohkem selle valmistamise juurde tuua. „Peakokad koolis“ projekt annab selleks väga hea võimaluse!“

Projekti raames valmib 20 retseptist koosnev abimaterjal, mis sisaldab ka õppevideoid. Projekti sihtgrupp on 6.–8. klassi õpilased.

Projektis osalemiseks palume registreeruda veebilehel http://chef.ee/uritused/kokad-koolis. Projektis osalemine on koolile tasuta, ent kohtade arv on piiratud.  Registreerimisel lähtutakse põhimõtetest, et kokad külastavad koole kõikjal Eestis ning järjekord moodustub sooviavalduste laekumise järjekorra alusel.  Registreerumisel palume valida ka eelistatud aeg koka külaskäiguks.

Lisainfo: kokadkoolis@chef.ee

Avatud toidutööstuste nädala avaüritusel võeti luubi alla noored tarbijad

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.05.2019

Avatud toidutööstuste nädala avaüritusel võeti luubi alla noored tarbijad

Täna, 27. mail toimus Salvestis avatud toidutööstuste nädala avaüritus, kus toidutööstuste esindajad ja teadlased arutlesid selle üle, kuidas jõuda oma toodete ja sõnumitega noorte tarbijateni. Ühiselt jõuti järeldusele, et noored on väga teadlikud tarbijad, kelle tähelepanu püüdmiseks tuleb kasutada uudseid kommunikatsioonimeetodeid ning põhjalikku eeltööd teha.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ütles oma tervituskõnes: „Tunnustame kõiki toiduainetööstusi, kes oma uksed avavad ja oma tootmise köögipoolt näitavad. Sellega saame tarbijale näidata, millised toiduainetööstused Eestis tegutsevad, mida ja kuidas nad toodavad ning et Eesti toodetud toit on tehtud südamega, on ohutu ja kvaliteetne. Teadlikkuse suurendamisega saame kõnetada ka noori, kelle hulgas on Eesti toidu tarbimine täna kõige madalam.“

Üritust juhtis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp, kelle sõnul hindavad tänased noored väga keskkonnasäästlikkust ning kohalik toit on alati värskem ja väiksema jalajäljega. „Lisaks tegutsevad kodumaised tööstused iga päev selle nimel, et vastata Eesti tarbijate nõudmistele, näiteks vähendades oma toodetes suhkru- ja soolasisaldust,“ märkis Potisepp.

Vestlusringis toodi välja, et noorte meediaruum on järjest rahvusvahelisem ning tavapäraste kommunikatsioonivahenditega ei pruugi nendeni enam jõuda. Toodete reklaamimiseks tuleb kasutada noorte enda eakaaslastest mõjuisikuid, kes samas ise ka brändi väärtuseid kannavad. Samuti jõuti järeldusele, et kuigi noored on hinnatundlikud tarbijad, siis pigem tarbivad nad vähem, kuid kvaliteetset toitu, ning neil on kindlad maitse-eelistused, mis on võrreldes 10−15 aasta tagusega oluliselt mitmekesisemaks muutunud. Lisaks märgiti ära, et paljud noored on väga teadlikud tarbijad. Väga oluline on pidev tootearendus, sest toodete eluiga on väga lühike.

Arutelus osalesid A Le Coqi turundusdirektor Katrin Vernik, Eesti Leivatööstuse juhataja Mai Linnas, Salvesti juhataja Triin Kõrgmaa, Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Annemari Polikarpus, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (BioCC) tootmis- ja arendusjuht Liina Kuusning teadur Anette Nappa.

Avatud toidutööstuste nädal toimub 27. maist 1. juunini 2019. Kokku avavad oma uksed 28 toidutööstust üle Eesti. Kuigi mitmetes tööstustes on vabad kohad ekskursioonidele juba täitunud, siis paljud ettevõtted väljastpoolt Tallinna ootavad endiselt külalisi. Vabu kohti leidub näiteks Pajumäe Talus, Tamme Aiandustalus,  Jaanihansos, Luke Farmimeieris, Eesti Leivatööstuses, Esko Talus, Hiiumaa Köök ja Pagaris ning Põltsamaa Felixis. Ekskursioonidele saab broneerida Eesti toidu kodulehel www.eestitoit.ee.

Nädalat korraldavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuste Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Fotod (Maaeluministeerium)

Maaelu Edendamise Sihtasutuse uus strateegia seab eesmärgiks tuua inimesed maale tagasi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2019

Maaelu Edendamise Sihtasutuse uus strateegia seab eesmärgiks tuua inimesed maale tagasi

Täna, 24. mail toimus Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu uue koosseisu esimene nõupidamine, kus arutati uue tegevusstrateegia väljatöötamist ning MES-i kaudu korraldatud põllumajandusliku nõustamissüsteemi edasiarendamist.

„Uue strateegia põhieesmärk on maapiirkondade elujõu tugevdamine ning liiga suureks paisunud regionaalsete lõhede ületamine. Selleks on vaja inimesed, eelkõige noored pered maale tagasi tuua, sealhulgas luua selge mehhanism välismaalt tagasirände soodustamiseks. Rakendatavad meetmed peavad olema paindlikud ning ergutama inimeste enda initsiatiivi maal hakkama saamiseks,“ lausus maaeluminister Mart Järvik.

„Maapiirkondades elamiseks peab seal olema piisavalt töökohti, toetav taristu, kättesaadavad teenused ja tugevad kogukonnad, senisest enam on vajalik soodustada kohalike ressursside kasutuselevõttu, sealhulgas biomajanduse ja ringmajanduse arendamise kaudu,“ ütles maaeluminister.

„Samuti tuleb üle vaadata MES-i kaudu korraldatud põllumajanduse nõustamissüsteem, et sektori vajadustele paremini vastata ning parandada nõustamissüsteemi kättesaadavust ja kvaliteeti, pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika järgmist perioodi,“ märkis minister.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on tänaseks tegutsenud juba üle 25 aasta ning andnud selle aja jooksul olulise panuse Eesti maapiirkondade ettevõtluse toetamisse ja elavdamisse, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Nõukokku kuuluvad Mait Talu, Andres Oopkaup, Mart Undrest, Rait Verrev, Raivo Musting, Janika Usin ja nõukogu aseesimees Illar Lemetti.

Kõige rohkem taotleti PRIAlt toetust Tartu- ja Lääne-Virumaa mesilasperedele

PRESSITEADE
24.05.2019

Kõige rohkem taotleti PRIAlt toetust Tartu- ja Lääne-Virumaa mesilasperedele

2019. aastal esitas PRIA põllumajandusloomade registrile oma andmed 1911 mesinikku. TARU toetust sai sel aastal taotleda esmakordselt ning seda võimalust kasutasid 1385 mesinikku üle Eesti. Keskmiselt on ühel mesinikul, kes toetust taotlesid 21 mesilasperet. Suurimad Eesti mesilad on 100-200 taruga.

Alates 2019. jaanuarist on registrit teavitanud mesilaste pidamisest 331 uut mesinikku, kellel on 458 mesilat 3400 mesilasperega.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin avaldas heameelt selle üle, et üha enam mesinikke on oma mesilad registrisse kandnud. „Mesilate asukohtade teavitamine on vajalik selleks, et põlluharijad saaksid vältida mesilate lähistel asuvate põldude pritsimist mesilaste korje ajal. Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris, kui mesinik on andnud nõusoleku nende avaldamiseks, annab võimaluse mesinikul kaitsta mesilasperesid taimekaitsevahendite kasutamisest tekitatud võimalike kahjustuste eest. Andmed võimaldavad Veterinaar- ja Toiduametil korraldada mesilaste haiguste ennetamist ja seiret.“

TARU toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019.

Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas PRIA põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.

Vaata kaardilt, kui paljudele mesilasperedele taotleti TARU toetust maakondade lõikes:

Kalandus ja vesiviljelus ootavad innovaatilisi ettevõtjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2019

Kalandus ja vesiviljelus ootavad innovaatilisi ettevõtjaid

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks kalapüügi ja vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse määrused.

Kalapüügi innovatsiooniosaku toetuse ja vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse peamised eesmärgid on suurendada innovatsiooni abil sektori konkurentsivõimet ja majandustulemuste kasvu.

„Lisaks on toetuste eesmärk edendada tööhõivet keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse ja vesiviljeluse toetamise kaudu,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetuse abil saavad kalandus- ja vesiviljelussektori mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad koostöös teadus- ja arendusasustustega töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistuste ületamiseks.

Toetusskeem on välja töötatud koostöös sektoriga ning mõlema toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot taotluse kohta.

Omafinantseeringu minimaalne määr on 20% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kalandussektori ettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga. Muudel juhtudel on omafinantseeringu minimaalne määr 50%.

Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu ja toetusmeetme esimene taotlusvoor on plaanis avada sel sügisel. Taotlusvooru toimumise täpsem ajakava avaldatakse PRIA kodulehel.

Käesoleva aasta sügisel toimuva taotlusvooru eelarveks  on kavandatud kalapüügi toetuse jaoks 1 000 000 eurot ja vesiviljeluse jaoks 200 000 eurot. Toetust rahastatakse 75% ulatuses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning 25% ulatuses Eesti Vabariigi riigieelarvest.

Pindalatoetuse taotluse esitas PRIAle õigeaegselt ligi 14 000 klienti

PRESSITEADE
23.05.2019

Pindalatoetuse taotluse esitas PRIAle õigeaegselt ligi 14 000 klienti, mis on sama palju kui möödunud aastal samal ajal. Toetusi saab taotleda hilinemisega veel 17. juunini, aga siis vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul tegid PRIA kliendid infotelefonile pindalatoetuse taotlemise perioodil umbes 2500 kõnet. „Peamiselt sooviti juhendamist ja nõu küsida seoses taotluse täitmisega ja põldude joonistamisega. Võrreldes varasemate aastatega on taotlemissüsteem muutunud kasutajale mugavamaks ja meil on hea meel, et suurim taotlusvoor kulgeb juba mitmendat aastat suuremate viperusteta ning e-PRIA iseteeninduskeskkond on muutunud klientidele omaseks.“

PRIA tänab suurepärase koostöö eest ka Maaelu Edendamise SA nõuandeteenistust, kes pakub taotlejatele 2. maist 17. juunini kuni 2 tundi tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist. Täpsem info: www.pikk.ee.

PRIA julgustab kõiki kliente, kes seda veel teinud pole kindlasti enne  17. juunit toetustaotlusi esitama. Taotlemine toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel.
Kui kliendid vajavad abi taotluse esitamisel, on PRIA maakondlikud teenindusbürood avatud E-N kl 9.00-16.00 ja meie töötajad aitavad kõiki kliente. PRIA maakondlike teenindusbüroode asukohad on leitavad PRIA kodulehelt.
Teavet toetustest ja juhiseid e-PRIA kasutamiseks saab otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Juba varsti näeb toidutööstuste köögipoolt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.05.2019

Juba varsti näeb toidutööstuste köögipoolt

Tänaseks on 27. maist – 1. juunini toimuva avatud toiduainetööstuste nädala raames plaanitud ekskursioonidele registreerunud pea 800 inimest.  Mitmed tööstused ootavad külla ka suuremaid gruppe, näiteks töökollektiive ning sõpruskondi.

„Mul on hea meel, et inimeste huvi on suur olnud ja näiteks enamik Tallinnas asuvate toidutööstuste ekskursioone on juba täidetud. Samas kutsun kõiki külastama ka maapiirkondade toiduettevõtteid, kelle juurest leiab kindlasti palju põnevat ja vaatamisväärset. Koguge oma pere või sõbrad kokku ning sõitke linnast välja,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Kindlasti on väga huvitav ringi vaadata Pajumäe talus, kus alles eelmisel aastal valmis uus meierei. Ka saartel elavatel inimestel on hea võimalus külastada oma kohalikke toidutootjaid Saaremaa Piimatööstust või Hiiumaa Kööki ja Pagarit,“ lisas minister Järvik.

„Avatud toidutööstuste nädalal saab külastada erineva suurusega ettevõtteid. Kui mõnes tootmises on grupid pigem väikesed ja sõltuvalt toodetest ka vanusepiiranguga seotud, siis näiteks Luke Farmimeierei on koht, kuhu saaks minna lausa kogu klassiga,” ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul tuleb lapsi tuua kodumaise toidu juurde maast-madalast ning toiduks vajaliku tooraine kasvatamise ja toidutootmise tutvustamine peaks olema osa kooliprogrammist. „Kui noored näevad, kust tuleb kodumaine toit, kuidas seda valmistatakse, on palju suurem tõenäosus, et nad oskavad ka kaupluses teha teadlikumaid valikuid. Avatud toidutööstuste nädal on hea võimalus näiteks põhikooli lastele koos õpetajaga teha üks asjalik päev klassiruumist väljas,“  innustas Potisepp külastustele registreeruma.

Kokku võõrustavad külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Huvilistele avavad oma uksed Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Köök ja Pagar,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia, Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma,  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production. Toidutööstuste külastustele tuleb ette registreeruda veebilehel www.eestitoit.ee.

Avatud toiduainetööstuste nädal saab avapaugu 27. mail kell 11.45 Salvestis, kus arutletakse selle üle, kuidas kõnetada noori tarbijaid. Ürituse avab maaeluminister Mart Järvik. Osaleda soovivatel ajakirjanikel palume endast teada anda kertu.kark@agri.ee.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Siloseire esimesed tulemused – silotegu saab alata järgmisest nädalast

Põllumajandusuuringute Keskuse teade
22.05.2019

Siloseire esimesed tulemused – silotegu saab alata järgmisest nädalast

Heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) juba alates 2002. aastast. Proovid võetakse Eesti erinevatest piirkondadest – Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Saaremaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt. Analüüsid tehakse PMK söötade ja teravilja laboris ning analüüside tulemusi kommenteerib Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Uno Tamm.

Vaatluse all on erineva arengukiirusega kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega. Tulemused abiks põllumajandustootjatele silo tegemiseks parima aja leidmisel.

Seire jaoks vajalikud proovid võetakse 27. mail, 3. juunil, 10. juunil ja 17. juunil ning nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimise info. Info avaldatakse PMK veebilehel iga kolmapäev kuni jaanipäevani.

Esimene tulemus, 20. mail võetud proovidest, on avaldatud PMK veebil http://pmk.agri.ee/

Põldude vaatluse järgi ja soojussummat arvestades ei ole enamik kõrrelistest veel majanduslikus mõttes niitekõlbulikud. Heintaimiku kasvukõrgus on väike ja kogutud saak jääb tagasihoidlikuks. Soojad ilmad hetkel kestavad ja rohumassi juurdekasv on kiire. Siloteoga saab alata järgmisel nädalast.

Foto: Rita Nuiamäe, rohumaa PMK Kuusiku katsekeskuses

Lisainfo:
PMK söötade ja teravilja labor
672 9119 | ann.akk@pmk.agri.ee

ETKL-il käis külas VTA loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Harles Kaup

8. mail külastas Eestimaa Talupidajate Keskliidu kontorit Harles Kaup (VTA loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja), et arutleda olulistel loomakasvatust puudutavatel teemadel.

Harles Kaup vastas Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmete küsimustele ning andis nõu probleemide lahendamiseks.

Arutleti väiketootjate, veterinaararstide, tapamajade ja  muudel olulistel teemadel.

Kokkuvõtet kohtumisest saab lugeda SIIT

Kohtumine 8.05.2019 (VTA ja ETKL)

 

Põllumajandustootjad tervitavad uue väetiste määruse vastuvõtmist

21/05/2019
Copa-Cogeca
Pressiteade

 Põllumajandustootjad tervitavad uue väetiste määruse vastuvõtmist, lootes, et see vähendab üha kasvavaid põllumajandustootmise kulusid

Nõukogu on täna vastu võtnud uue väetamistoodete määruse ja see peaks jõustuma hiljemalt 2019. aasta juuliks. Uue määrusega ühtlustatakse mineraal- ja orgaaniliste väetiste, kontrollitud vabanemisega väetiste ja biostimulantide turuleviimise eeskirjad. Samuti sätestab see ühtsed piirmäärad raskmetallidele, saasteainetele ja patogeenidele.

Uued eeskirjad peaksid suurendama CE-märgisega orgaaniliste väetiste tootmist ja kättesaadavust. Samuti peaksid nad andma Euroopa põllumajandustootjatele suurema valiku väetistoodete kohta, suurendades konkurentsi väetistoodete vahel ja pakkudes asendusvõimalusi.

Euroopa põllumajandustootjad tervitavad seda uudist, sest nad on teiste maailma tootjatega võrreldes ebasoodsas konkurentsis. See ebavõrdsus on tekkinud seetõttu, et Euroopa mineraalväetiste tootjad on rahvusvahelise konkurentsi eest kaitstud hõivemüügivastaste tollimaksude ja tollitariifidega ELi piiril. Arvestades, et mineraalväetised moodustavad kuni 45% ELi põllukultuuride tootmiskuludest ja et teravilja turuhinnad on madalad, põhjustab see ebasoodne olukord kulude-hinnasurve ning sööb ära põllumajandustootjate tulu.

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen juhib tähelepanu sellele, et „ELi teraviljasektor on viimastel aastatel kaotanud märkimisväärse turuosa, langedes kolm aastat tagasi maailma suuruselt teiselt eksportijalt neljanda suurima eksportijani täna. Väetise hinnad ELis on palju kõrgemad kui teistes maailma piirkondades, kuid ELi põllumajandustootjad ja nende ühistud müüvad nisu ja muid teravilju ekspordiks või Euroopa turule maailmaturuhindadega. Selline olukord on tekitanud ebavõrdsuse, mis kahjustab ELi põllumajandustootjate sissetulekut. Loodame, et uus määrus aitab Euroopa põllumajandustootjatel leida uusi alternatiive, et nad saaksid oma sisendkulusid vähendada. ”

 

Tõlked (prantsuse, itaalia, hispaania, saksa ja poola keelde) on kättesaadavad: www.copacogeca.eu