Koostööfestival „Kõik söögiks!“

Koostööfestival „Kõik söögiks!“

Ülikoolide koostöös toimub juba viiendat korda koostööfestival, kus teadlased näitavad, millega saavad ettevõtjatele kasulikud olla.

Kui tark on meie tänane toidulaud? Kui palju teadust sinna sisse on juba mahtunud ning palju veel mahub?

Millised on tervislikud toiduained, kuhu liigub mahetoidu ja supertoidu tootearendus ning millised peaksid olema keskkonda säästvad pakendid ja  jäätmekäitlus tulevikus?

Nii nendele kui ka teistele küsimustele pakub vastuseid ADAPTERi koostööfestival, mis selle aastal kannab nime „Kõik söögiks!“.

Festivali märksõnadeks on tootmine, keskkond, toitumine.

Programmi täidavad nii teadlased kui ka ettevõtjad. Kuulata saab erinevaid ettekandeid ning arutelusid. Erinevates paneelides on ülikoolide ja teadusasutuste teadlased ning toiduainetööstuse suurettevõtted.  Kaasa räägivad esindajad firmadest Salvest AS, Valio Eesti AS, Rimi Eesti AS, Estiko Plastar AS, Sangaste Linnas AS, Organic Estonia, Tactical Solution OÜ, BugBox OÜ.

Festival toimub 14. novembril Tartus, Teguri 28A (Tartu Kammivabriku tehasehoone).

Festival on tasuta, kuid vajalik on registreerimine. Festivali päevakava ja registreerimine asub siin.

Ürituse  leiab ka FB-s: https://www.facebook.com/events/727277321034026/

Täna maksab PRIA välja mesilasperede toetuse 1383 mesinikule.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
2. oktoober 2019

Täna maksab PRIA välja mesilasperede toetuse 1383 mesinikule.

1. maist kuni 15. maini 2019 said mesinikud taotleda PRIAst toetust mesilasperede pidamise eest. TARU toetuse taotluse esitas 1384 taotlejat, toetust taotleti kokku 30 809 mesilasperele. Toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 27. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2019. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 19,48 eurot mesilaspere kohta.

Kokku määrati mesilaspere toetust 1383 mesiniku 30 783le mesilasperele summas 599 653 eurot. Ühe taotleja taotlus jäeti rahuldamata, kuna kohapealses kontrollis leiti 3 mesilaspere asemel 2 mesilasperet ning mesilasperede arvu vähenemine ei olnud tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest.

Toetus makstakse taotlejatele välja täna, 2. oktoobril. Taotlejatel on võimalik tema kohta tehtud toetuse otsusega tutvuda elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Pärast e-PRIAsse sisse logimist tuleb liikuda vanasse e-PRIAsse, valides menüürealt „Vana e-PRIA“. Otsus on leitav „Dokumendid“ menüü vahelehelt „Saabunud“.

Toetuse saajate nimekiri lisatakse kodulehele nädala lõpuks.

Kalanädalal valmistati toitu poolest tonnist kalast

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2019

Kalanädalal valmistati toitu poolest tonnist kalast

Sel nädalal Eesti toidu kuu raames toimunud kalanädalal valmistasid peakokad kümnes Eesti kutsekoolis koos kokanduseriala õpilastega kalaroogasid ligi 600 kilost kalast.

„Kalanädal oli edukas ja loodan, et kui praegused kokaõpilased tulevikus oma restoranid avavad, siis näeme nende menüüdes ka Eesti kalast tehtud toite,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Kokku valmistasid kokad õpilastega 1300–1500 portsjonit kalaroogasid ligi 600 kilost kalast,“ lisas Armulik.

„Värske kodumaine kala võiks jõuda sagedamini Eesti elanike toidulauale,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Kalanädal on tänuväärne üritus ja kuna see toimub igal aastal eri paigus erinevatele inimestele, siis usun, et see aitab kaasa kalatarbimise suurenemisele.“

Kümnes kalanädalal osalevas kutsekoolis käis ühel päeval külas tippkokk, kes õpetas koolide kokanduseriala õpilastele kohalikust kalast roogasid valmistama.

Kalanädalal osalesid Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoht, Olustvere Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool.

Tippkokkadest külastasid koole restorani Mimosa peakokk Juhan Heinsalu, Restorani Dominic peakokk Allar Oeselg, Monster Pizza peakokk Oleg Belousov, Snoob peakokk Aleksandr Nikoškov, Ö ja Kaks kokka peakokk Martin Meikas, Peppersacki peakokk Madis Põld, kohvik Ylicool peakokk Urpo Reinthal, Villa Wesset peakokk Mart Kukk, Markofka peakokk Inga Paenurm ning Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Taigo Lepik.

Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Konkurss „Kokkame ise“ kutsub lapsi oma toidutegu filmima

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2019

Konkurss „Kokkame ise“ kutsub lapsi oma toidutegu filmima

Maaeluministeerium ja Eesti Peakokkade Ühendus kutsub 6.-8. klasside lapsi osalema videokonkursil „Kokkame ise“, mille peaauhind on personaalne koolitus tippkokaga võitja valitud kohas.

Konkursil võivad osaleda kõik Eesti põhikoolide 6.-8. klasside õpilased. Osalemiseks tuleb moodustada soovitatavalt kuni kuuest liikmest koosnev meeskond ja teha üks tore kokkamisvideo, kus valmistatakse ühte 20-st „Peakokad koolis“ projekti raames loodud retseptist. Retseptid leiab Eesti toidu lehelt https://eestitoit.ee/et/kategooriad/peakokad-koolidesse.

2-3-minutiline video peab sisaldama grupi tutvustust (sh kooli nime, laste eesnimesid ja vanuseid), toidu valiku põhjendust, toidu valmistamise ja serveerimise protsessi ning ühte soovi retsepti osas, mida lapsed sooviksid edaspidi kokandustunnis õppida.

Video tuleb postitada vabalt valitud keskkonda, kus see oleks avalikult nähtav, ning saata link aadressile: videokonkurss@eestitoit.ee. Video esitamise tähtaeg on 22. november 2019. Lisaks peaauhinnale jagatakse ka eripreemaid parimatele. Konkursi võitja selgitab välja peakokkadest koosnev žürii ning videod avaldatakse Eesti Toidu Facebooki lehel.

Konkursi korraldajad soovitavad lastel olla loomingulised, lahedad ning leidlikud. Kaasata võib ka õpetajaid, et üheskoos vahva toidulugu filmida.

Video esitamisega annavad õpilased nõusoleku, et Eesti Peakokkade Ühendusel ja Maaeluministeeriumil on õigus videoid avalikult levitada.

Vaata ka videoüleskutset!

Kalanduspiirkondade arengus hakatakse rohkem tähelepanu pöörama eesmärkide saavutamisele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.09.2019 

Kalanduspiirkondade arengus hakatakse rohkem tähelepanu pöörama eesmärkide saavutamisele

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemis ministeeriumitele kooskõlastamiseks kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetuse määruse muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta algatusrühmade tegevus läbipaistvamaks ja tõsta projektitoetuse taotluste hindamise kvaliteeti.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul pööratakse projektitoetuste muudatustega rohkem tähelepanu eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse seniseid kogemusi ja algatusrühmade võimekust.

Kalasadamate uuendamise projektitaotluste eelarve ei tohi olla suurem kui 45% algatusrühmale programmiperioodiks ehk kuni aastani 2022 määratud kogueelarvest. Muudatustega tõstetakse protsendimäära 15% võrra. Kohalik omavalitsus (KOV) ja selle üksuse asutus võib programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 35% kohalikule algatusrühmale määratud programmiperioodi kogueelarvest.

„Projektitoetuse maksimaalse suurusega välditakse muu hulgas toetuste koondumist väikese ringi või üksikute toetusesaajate kätte,“ lisas Ain Soome. „Samas annab KOVile projektitoetusteks ette nähtud piirmäära tõstmine haldusreformi tulemusena liitunud omavalitsusüksustele parema võimaluse oma eesmärgid saavutada. Piirmäära tõstetakse selleks, et täita rakenduskava eesmärke, näiteks luua kalanduspiirkondades uusi ettevõtteid ja töökohti ning säilitada seniseid.“

Samuti täpsustatakse eelnõuga, milliseid andmeid peab projektitoetuse taotluse hindamise kord kindlasti sisaldama. Töökorda lisatakse ka hindamiskomisjoni liikme valiku protseduur ja nõuded, töötasu, ekspertide kaasamine ning hindamiskomisjoni liikme projektitoetuse taotluse hindamisest taandamine.

Kalanduspiirkondade kestliku arengu kindlustamiseks ja rakenduskava eesmärkide saavutamiseks on programmperioodi lõpuni välja töötatud eelarvevahendite kasutamise põhimõtted. Erinevate rahastamisallikate kaudu soovitakse suurendada projektitaotluste esitamise arvu ja soodustada ühistulist tegevust, samuti tagatakse vahendid, et projektide juhtimine oleks tõhus.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis

Maaeluministeeriumis paljastatakse soolebakterite õnne saladus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2018

Maaeluministeeriumis paljastatakse soolebakterite õnne saladus

Reedel, 27. septembril avab Maaeluministeerium Teadlaste Öö festivali raames uksed. Suures saalis tehakse huvitavaid katseid ning tutvustatakse põllumajandus- ja toiduteaduse tulemusi.

„Putukad, õunad, hallitusseened, mikroobid ‒ saab näha nähtamatut ja maitsta teaduse vilju,“ ütles teadus- ja arendusosakonna juhataja Sirli Pehme. „Lisaks sellele uurime, mis teeb soolebakterid õnnelikuks.“

Maaeluministeerium on avatud 27. septembril kell 18‒21.

Programm

·         Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus tutvustab erinevaid õunu – vaatame, kuidas õunu kuivatada, räägime sordiaretusest, eri sorti õunte tunnustest ning sellest, kuidas töötlemine muudab õunte omadusi.

o   Koostame oma maitsemeelte „ämblikuvõrgu“. Maitseme värskeid õunu, mille käigus koostatakse sensoorse analüüsi profiilikaart ehk n-ö ämblikuvõrk.

o   Maitsemeelte kontroll. Eri sorti õunte degusteerimine külmkuivatatult ja kokkuviimine värske õunaga.

·         Põllumajandusuuringute Keskuse töötoas räägitakse hallitusseentest – mikrobioloogia kollektsiooni hallitusseente väljakülvi saab vaadelda Petri tassidelt nii palja silmaga kui ka mikroskoobi all.

·         Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli labor näitab erinevaid seemneid.

·         Eesti Taimekasvatuse Instituudiga saab vaadelda mikroskoobi abil elurikkust, mis mõjutab põllukultuuride saagikust ja kvaliteeti ning seeläbi ka meie toitu.

·         Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus õpetab oma töötoas erinevate katsete abil hindama, kas Sinu toit sisaldab piisavas koguses kiudaineid, et Su soole mikrobioom oleks õnnelik ja toetaks seedesüsteemi sujuvat toimimist.

Lisainfo: Facebooki sündmus

Mart Järvik tutvustab Lõuna-Koreas Eesti digilahendusi põllumajanduses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2019

Mart Järvik tutvustab Lõuna-Koreas Eesti digilahendusi põllumajanduses

Maaeluminister Mart Järvik sõitis Lõuna-Koreasse, et osaleda Seoulis toimuval OECD ja Korea põllumajanduse-, toidu- ja maaeluministeeriumi koostöös korraldatud konverentsil „Maapiirkondade heaolu tagamine“. Lisaks toimuvad visiidi raames ka mitmed kahepoolsed kohtumised.

Täna, 25. septembril toimunud konverentsil esines maaeluminister ettekandega, milles tõi ta välja, et maaelu arengu võti peitub inimese ettevõtlikkuses ja elukestvas õppes. Mart Järvik lisas: „Esmatähtis on tagada maapiirkondade elujõud,  leida efektiivsed võimalused haritud noorte perede maale elama asumise soodustamiseks, eluasemekohtade rajamiseks ning ettevõtlusega alustamiseks.  Samas peame senisest enam rõhku panema nii digitaalse kui ka muu infrastruktuuri arendamisele maapiirkondades. Lisaks peame tegelema maaelu mainega, et rohkem noori sooviks maal elada ja tegutseda.“

Maaeluministri sõnul peab põllumajandus olema uuenduslik ja just digitaalsed lahendused võivad sektori noorte jaoks atraktiivseks muuta. „Tehnoloogilised edusammud viimastel kümnenditel on olnud muljetavaldavad. Meie kõigi ülesanne koostöös OECD-ga on rakendada need nüüd nii väikeste kui ka suurte, noorte kui ka vanade, tänaste ja homsete põllumeeste jaoks tööle, et maal oleks elu arvestatav ja kestlik,“ lisas minister Järvik lõpetuseks.

Maaeluminister viibib Lõuna-Koreas kuni 28. septembrini ning teda ootavad ees mitmed kahepoolsed kohtumised. Kohtumiste eesmärk on esile tõsta, millised on Eesti eksportijate probleemid külmutatud koore sertifitseerimisprotsessi juures, ja uurida võimalusi kahepoolse koostöö süvendamiseks. Samuti plaanib minister tutvustada Eesti digilahendusi põllumajandussektoris. Mart Järvikut saadab visiidil Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

Maaeluminister Järvik: põldude lupjamine aitab täita kliimaeesmärke

  • Maaeluministeerium
    PRESSITEADE
    24.09.2019

    Maaeluminister Järvik: põldude lupjamine aitab täita kliimaeesmärke

    Maaeluminister Mart Järvik osales 23.–24. septembrini Helsingis toimunud ELi põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus räägiti põllumajanduse panusest kliimamuutuste vähendamiseks.

    Kohtumisel peeti oluliseks leida täiendavaid võimalusi orgaanilise süsiniku talletamiseks mullas, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. „Sellele on kaasa aidanud nii maaelu arengukava vastavad meetmed kui ka teadlikkuse kasv,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Oleme sellel eesmärgil rakendanud muu hulgas pikaajaliste rohumaade toetamise meedet turvas- ja erodeeritud muldadel ning Natura poollooduslikel rohumaadel.“

    „Põllumeestel on võimalik õigete maaharimisviisidega aidata kaasa nii mullaviljakuse säilimisele ja parandamisele kui ka kliimaeesmärkide saavutamisele,“ ütles Järvik. „Oleme teinud ettepaneku, et põllumuldade lupjamine oleks läbi ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetatav, kuivõrd muldade lupjamine võimaldab pikaajaliselt muldade süsinikuvaru suurendada.“

    Kohtumisel osalesid lisaks Mart Järvikule Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Maal Elamise päev saab Sõmerul avalöögi

EESTI KÜLALIIKUMINE KODUKANT
PRESSITEADE
23.09.2019
Maal Elamise päev saab Sõmerul avalöögi
Kolmapäeval, 25. septembril korraldab Rakvere vald Sõmeru kandis Maal Elamise päeva näidisprogrammi, mille sarnaseid saavad kõik huvilised laupäeval näha 35 Eestimaa vallas.
„Näidisprogrammi külastajad saavad osa Veltsi Lasteaed-Algkooli õuesõppe tunnist, kus on läbi põimunud haridusasutuse ja kogukonna tegevused. Ubja külakeskuses on teine koostöönäide, kus noorsootöö, noortekeskuse ja sotsiaalkorterite pidamine on delegeeritud külaseltsile,“ raporteeris Rakvere vallavanem Maido Nõlvak. Samuti tutvutakse näidisprogrammi raames puidutöötlemisettevõtte FER Puit OÜga. Laupäevasel Maal Elamise päeval ootab Rakvere vallas külastajaid aga juba 18 asutust ja organisatsiooni. Sõmerul toimuval avaseminaril tutvustavad maaelu edendamise plaane nii rahvastikuminister Riina Solman kui ka riigihalduse minister Jaak Aab. Maaeluministeeriumi esindab põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.
„Toetan algatust Maal Elamise päev ja ka teisi inimesi maale kutsuvaid initsiatiive kahel käel,“ ütles rahvastikuminister Riina Solman. „See missioon – viia eestimaalased taas maapiirkondadesse – ei ole kerge. Pole ju tänapäeval tegu konkurentsiga meie oma linnade, vaid kogu maailmaga. Samas saab paljude inimeste ideaal maal elamisest täituda, kui kõrvaldada maale kolimise takistused. See tähendab, et lisaks kaunile elukeskkonnale meelitavad maale vajalik taristu, teenused, haridusasutused ja hädavajalik kaubandus,“ märkis Solman. Tema sõnul tuleb lastega peredele maal elamiseks vajalike tingimuste arendamist järjepidevalt jätkata nagu ka maal elamise võimaluste tutvustamist.
„Riik pakub juba praegu mitmesugust abi erinevate regionaalsete toetuste näol, et inimene saaks soovi korral maale kolida. Ühe näitena saab tuua hajaasustuse programmi, mille vahendusel on riik toetanud maapiirkondades asuvaid perekondi 2,2 miljoni euroga aastas,“ tõi välja riigihalduse minister Jaak Aab. „Osa inimesi kolib maalt linna töö tõttu. Seepärast viib valitsus riigipalgalisi töökohti maakohtadesse ja pakub kaugtöö võimalust. Otsime uusi võimalusi toetada töökohtade loomist ja eluaseme soetamist maapiirkonnas,“ lisas ta.
„Tänased väljakutsed maale asumiseks ei ole seotud üksnes teadmiste ja kutseoskuste arendamisega, vaid ka hoiakute kujundamisega maaelu jätkumiseks ja arenguks. Oluline on, et jätkuks mitmekülgne kultuuriline isetegevus maal, et siinne koolivõrk säiliks, et säiliks põlvkondade järjepidevus külades ja valdades,“ ütles maaeluminister Mart Järvik Maal Elamise päeva sissejuhatuseks.
„28. septembril esmakordselt toimuv Maal Elamise päev loob kõigile maale elama asumisest mõtlevatele inimestele võimaluse tutvuda omavalitsuses pakutavate teenustega ning saada osa külakogukonna igapäevaelust,“ ütles sündmuse peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et päev on mõeldud ka kohalike elanike endi jaoks, sest vallad ja külad korraldavad põnevaid üritusi ning saab lähemalt kaeda nii oma
kui ka naabervalla asutustes pakutavat.
​
Maal Elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades pakutavaid avalikke teenuseid. Külastajatele avavad oma uksed 35 valda ja üle 500 asutuse, sh koolid, külamajad ja ettevõtted. Kogu info Maal Elamise päeva kohta on koondatud temaatilisele kodulehele. Valdades toimuva kohta saab infot aadressilt maalelamisepäev.ee/programm ning avatud asutused
leiab aadressilt maalelamisepäev.ee/kaart.
Lisainfo:
Krista Habakukk, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige
tel 55533990
krista@kodukant.ee

Tänasest peatati kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.2019

Tänasest peatati kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Täna, 24. septembril peatati Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kohapüük, sest koha lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutselise kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 625,55 tonni koha. Piirkonna lubatud aastane saak on 695,06 tonni. Sellega on lubatud aastane kohasaak ammendunud vähemalt 90% ulatuses ja kalapüügiseaduse (§ 49 lg 1) kohaselt püük peatati.

Lisaks peatati kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel avaveevõrguga, põhjanooda ehk mutnikuga ja püüvõrguga.

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas eile käskkirja, mille alusel kohapüük peatati.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Maaeluministeeriumi veebilehel ning on edastatud vastavatele erialaliitudele.