Oluline teave Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) taotlejatele!

Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetuse (KSM) eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutamist ja jätkuvat rakendamist põllumajanduses. Lisaks elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamisele on KSM toetus suunatud ka põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse tõstmisele.

Üks toetuse nõudeid: Koolitus keskkonnasõbraliku majandamise alal

KSM toetuse taotlejatel on oluline tähele panna, et üheks toetuse nõudeks on osalemine keskkonnasõbraliku majandamise teemalises koolitusel. Selleks peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, osalema vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel. Koolitus peab olema läbitud kohustuseaasta 1. detsembriks ning see korraldatakse strateegiakava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

2023. ja 2024. aastal aktsepteeritakse ka teadmussiirde pikaajaliste programmide koolitusi, mis on läbitud “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” raames.

Kõik läbitud koolitused on nähtavad taotleja e-PRIA menüüpunktis “Pindalateenused” valikul “Pindalatoetuste lisateenused”.

Ära unusta! Koolitus tuleb läbida igal KSM toetuse taotlemise aastal

Pane tähele, et koolituse läbimine on vajalik igal aastal, kui kavatsed taotleda Keskkonnasõbraliku Majandamise Toetust (KSM). See tagab, et oled alati kursis uusimate keskkonnasõbraliku majandamise meetodite ja praktikatega.

Mida loetakse sobivaks koolituseks?

Sobivad koolitused hõlmavad infopäevi, konverentse ja esitlustegevusi, mis keskenduvad keskkonnasõbraliku majandamise teemadele. Rohkem infot koolituste kohta leiad veebilehelt www.pikk.ee

Jälgige märke ürituste juures!

KSM toetusega seotud sobivad koolitused on selgelt märgistatud. Nii saavad taotlejad hõlpsasti eristada, millised koolitused vastavad antud nõudele ning tagavad teie KSM toetuse taotluse õigeaegse ja eduka läbivaatamise.

KUTSE: “Maa tuleb linna” suurele talutoidulaadale sellel laupäeval 2.09 Põhjala tehases

Sellel laupäeval toimub “Maa tuleb linna” suur talutoidulaat, mis toob Tallinna Põhjala tehasesse Eesti maaelu ja talutoidu eheda elamuse. Kohal on üle 70 talutootja üle Eesti.

Ootame sind laupäeval, 2. septembril 10.00-16.00 Tallinna Põhjala tehasesse, kus toimub “Maa tuleb linna” talutoidulaat. See on sündmus, mis toob maapiirkonna elu linnaelanikele lähemale, võimaldades osta värsket talutoitu otse talunikelt ja toidutootjatelt. Ürituse kaudu saab toetada kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust.

Avakõne teevad Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
Kuulutatakse välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Sõna saab Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Esineb Marek Sadam ja Martin Trudnikov. Päeva juhib Emil Rutiku.

Meediaalal toimuvad mitmed huvitavad vestlusringid, kus arutatakse olulistel teemadel metsahoiust kohaliku toidu kõrgete hindadeni. Meest maa ja armastuseni.

  • Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.
  • Vestlusringi “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik.
  • Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.
  • “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid.

Külastajatele avatud taluloomade ala, mis lisab sündmusele maalähedast atmosfääri.
Sissepääs talutoidulaadale ja kontserdile on kõikidele huvilistele TASUTA.

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Ajakava:

10:00 – Avatakse uksed, talutoidulaat alustab. Kohal on ligi 70 talutootjat üle Eesti

11:00 – Ametlik laada avamine, kõned

11.30 -12.15 Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.

12:00 – Eesti Disain. Moeloojad Emmaroos ja Pehmus tutvustavad oma loomingut

12.30 – 13.15 Vestlusring “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?”,  mida korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik

13.15 – 14.00 Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.

14:00 – “Parim talutoit 2023” ja “Parim talu 2023” väljakuulutamine, esinevad Marek Sadam ja Martin Trudnikov

15.00 – 15.45 “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid

16:00 – Laada lõpp

OOTAME SIND!

https://www.taluliit.ee/maa-tuleb-linna-2023/

Lisainfo:
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

www.taluliit.ee
www.talutoit.ee
www.agroturism.ee

Taluliidu liikmetele soodushind! Toiduliit ja Kaupmeeste Liit Korraldavad üheksandat korda Tallinna Toidumessi raames Koostöökonverentsi

Anname teada, et Toiduliit koos Kaupmeeste Liiduga on korraldamas juba üheksandat korda Tallinna Toidumessi raames Koostöö konverentsi, kust anname ülevaate teemadest, mis võiksid meie sektoritele huvi pakkuda. Konverentsil käsitletakse teemadena lähiaja majanduse käekäiku ja toorainete turul toimuvat, mis  määrab meie ettevõtete käekäigu. Samas omakorda kaupluste sortiment ja tarbijate valikud määravad toidutootjate püsimajäämise ja toimetuleku. Samuti peatume teemal, mis mõjutab koostööd kaubanduse ja toidutootjate vahel seadusandluse poolelt.

Konverentsi kava on kokku pandud nii, et osalejad jõuavad nii enne kui pärast konverentsi ka messil olla.

9. Koostöö konverents: Kas raju jätkub!

Toimub 28. septembril Tallinna Toidumessi raames Unibet Arenal.

Osalemine on tasuline, huvitatutel on vajalik registreeruda lingi kaudu: SIIT.

Kõik osalejad saavad ka tasuta pääsme messile.

KAVA

 9. Koostöö konverents*: Kas raju jätkub!
N 28. septembril 2023

Koht: Tallinna Toidumess, Unibet Arena, Paldiski mnt 104b, Tallinn, II-korruse konverentsiruum (Sisenemine peauksest)

Moderaator: Sirje Potisepp

10:30 – 11:00     Registreerimine, hommikukohv

11:00 – 11:15     Sissejuhatus ja tervitussõnad
Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja
Nele Peil Kaupmeeste Liidu juht

11:15 – 12:00     Majandusülevaade ja ettevõtete toimetulek
Tõnu Mertsina Swedbank AS peaökonomist

12:00 – 12:30     Lähitulevikuprognoos toorainetele
Margus Ameerikas Baltic Agro AS arendusdirektor

12:30 – 13:00     Mida me tegelikult ostame?
Kristjan Anderson Selver AS äriarvestuse juht

13:00 – 13:30     Hilinenud maksete direktiivist ja maksetähtaegadest
Airi Jansen-Uueda SupplierPlus OÜ õigusnõustaja 

13:30 – 13:40     Konverentsipäeva kokkuvõte

*Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.

Konverents korraldavad Toiduliit ja Kaupmeeste Liit koostöös Profexpo OÜ-ga.

Osalustasu on 50 +km, Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu, Taluliidu liikmetele 40+km.

 

Seoses toidumessi uue toimumiskohaga, on kohtade arv piiratud. Seega soovitame kohe registreeruda!

Konverentsile registreerumine kuni E 25. september kell 12.00-ini.

Kohtumiseni konverentsil!

Valminud on taimekatsevahendi jääkide aruanne 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.08.2023

 

Valminud on taimekatsevahendi jääkide aruanne 2022

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) analüüsib igal aastal taimekaitsevahendite jääke. Kokku võeti 349 proovi, millest seitsme puhul tuvastati rikkumine.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitab üldine arengusuund seda, et Eesti ja lähiriikide toiduained sisaldavad taimekaitsevahendi jääke vähem. „Näiteks lähistroopilisest või troopilisest kliimavöötmest pärinevad toiduained sisaldavad eestimaisetest märgatavalt rohkem ja märksa erinevamaid taimekaitsevahendite jääke,“ kirjeldas Orgusaar.

Nõuetele mittevastavus tuvastati 2%-l analüüsitud toodetes, mis näitab, et olukord oli parem kui 2021. aastal.

Euroopa Liidus keelatud taimekaitsevahendi jääke tuvastati eelmisel aastal kuuest EL-i päritolu tootest: Itaalia ja Poola päritolu õuntest, ühest Hispaania päritolu maasikast ja kahest Itaalia päritolu spinatist ehk 1,7% kõikidest analüüsitud tavatoodetest. Lisaks tuvastati kahest Itaalia päritolu spinatist ja ühest Türgi päritolu greibist piirnormi ületus. Taimekaitsevahendi jääkide proove võeti nii hulgiladudest, jaemüügist kui ka esmatootjate juurest.

Mahepõllumajanduslike esmatootjate juures võeti samuti proove ning ühes proovis tuvastati taimekaitsevahendi jälg. Kohe alustati uurimist, kuid ei suudetud tuvastada taimekaitsevahendi sihipärast kasutamist.

Kõige vähem tuvastati taimekaitsevahendi jääke peedist, kartulist, kurgist, kaerast, nisust ja peakapsast, kus taimekaitsevahendi jääke või jälgi ei leitud peaaegu ühestki analüüsitud tootest. Kõige rohkem erinevaid TKV toimeaine jääke ühe proovi kohta tuvastas PTA greibi (14 jääki), viinamarjaveini (12 jääki) ja maasika (9 jääki) proovidest.

Orgusaar lisas, et Eesti toidu puhtus on veel üks argument, kinnitamaks, et Eesti toidutootjad on olulised Eesti toidu varustuskindluse ja toidujulgeoleku tagamisel.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab teavitamist, kui tuvastatakse taimekaitsevahendi jäägi piirmäära ületus.

Aruandega on võimalik tutvuda siin.

 

Regionaalminister: Narva sobimatud tänavanimed asendatakse uutega

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
24. august 2023

 

Regionaalminister: Narva sobimatud tänavanimed asendatakse uutega

Regionaalminister Madis Kallas kinnitas Narva Linnavalitsusele saadetud kirjas, et ministeerium läheb linna sobimatute kohanimede vahetamise protsessiga edasi ning palus alustada linnavalitsusel ettevalmistustega uute tänavanimede siltide tellimise ja paigaldamisega.

„Tänaseks on uute tänavanimede kohta tagasiside andmise tähtaeg möödas ning põhjendatud ettepanekuid tänavanimede muutmata jätmiseks ei laekunud. Seega lähme me plaanipäraselt edasi Narva sobimatute kohanimede muutmisega,“ kinnitas regionaalminister Madis Kallas. „Jutt käib nendest tänavanimedest, mis on Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatud kohanimed ning mida ei ole seni ära muudetud.“

Minister tegi Narva linnale 29. märtsil ettepaneku muuta sobimatud kohanimed kahe kuu jooksul ehk hiljemalt juuni alguseks. „Paraku otsustas Narva Linnavolikogu 17. augusti istungil säilitada kehtivad tänavanimed ning seetõttu tuleb seadusega vastuolus olevate nimede muutmisega tegeleda riigil,“ selgitas regionaalminister Kallas. „Riik hüvitab linnale sellega kaasnevad kulud.“

Enne sobimatute kohanimede muutmist küsiti nende kohta kohaliku omavalitsuse arvamust ja avalikustati uue kohanime määramise eelnõu, mille kohta said linnaelanikud oma ettepanekuid esitada.

Regionaalministrile annab õiguse kohanimesid muuta märtsi keskel jõustunud kohanimeseaduse muudatus. Seadus nägi ka enne muudatust ette, et kui ilmneb kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga ning pühendusnimele esitatavate nõuetega, on omavalitsus kohustatud algatama taolise seadusevastase kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul. Küll aga ei sätestanud senini kehtinud seadus tagajärge, mis saab siis, kui omavalitsus ei ole ministri ettepanekust hoolimata uut kohanime määranud. Tänavu muudetud kohanimeseadusega anti riigile konkreetsemad hoovad selgelt sobimatute tänavanimede vahetamiseks juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole valmis seda ise tegema. Taoliseks juhtumiks on  näiteks olukord, kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite või sündmustega.

Täna allkirjastatud regionaalministri määrusega „Narva linna aadressikohtade uute kohanimede määramine“ asendatakse alates 1. septembrist Narva linnas kohanimeseaduse nõuetega vastuolus olevad ehk Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatud järgmised tänavanimed:

  • „Aleksei Juhhanovi tänav“ asendatakse kohanimega „Väike-Rakvere tänav“;
  • „Arsenti Bastrakovi tänav“ asendatakse kohanimega „Masina tänav“;
  • „Igor Grafovi tänav“ asendatakse kohanimega „Madise tänav“;
  • „Mihhail Gorbatši tänav“ asendatakse kohanimega „Seedri tänav“;
  • „26. juuli tänav“ asendatakse kohanimega „Juuli tänav“.

Taluliit tähistas põllumajandustootjate asendusteenistuse 15. aastatapäeva perede seltsis

22. augustil kogunes Eestimaa Talupidajate Keskliidu põllumajandustootjate asendusteenistus Piusa Ürgoru Puhkemajja, et korraldada eriline koolitusüritus, mis samal ajal tähistas asendusteenistuse 15. tegutsemisaastat.

Asendusteenistus on väärtuslik tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunikele, mis võimaldab talunikel haiguse, puhkuse või muude ootamatute olukordade korral hoida oma talu käigus ning tagada loomade heaolu. Eestimaa Talupidajate Keskliit on olnud asendusteenistuse korraldamise keskne osapool, hõlbustades asendustalunike leidmist ja koordineerides nende tööd üle Eesti.

Asendusteenistuse 15. aastapäeva puhul toimus Piusa Ürgoru Puhkemajas koolitusüritus, mis oli tavapärasest erinev – kohal olid mitte ainult asendustalunikud, vaid ka nende pered. Koolitusel käsitleti mitmeid olulisi teemasid, mis puudutavad asendustalunike tööd taludes.

“Eestimaa Talupidajate Keskliit on uhke selle üle, kuidas asendusteenistus on aastatega kasvanud ja muutunud oluliseks tugisambaks meie talunike jaoks. Asendustalunikud teevad hindamatut tööd, võimaldades taludeperedel vajalikul hetkel hingetõmbepausi võtta, teades samas, et nende talud on usaldusväärsetes kätes,” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Eestimaa Talupidajate Keskliidus on praegu 21 asendustalunikku, kes tagavad teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Asendustalunikud on kvalifitseeritud spetsialistid, kellel on põllumajandusalane haridus ning varasem töökogemus. Teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust toetab riiklik rahastus, mis vähendab oluliselt talunike kulusid teenuse kasutamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliit tänab kõiki asendustalunikke nende pühendumuse ja panuse eest ning jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti põllumajandussektori jätkusuutlikkus ja areng.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib samuti väljendada siirast tänu Tartu Millile, kes rõõmustas asendustalunikke kingipakiga.

Pildigalerii üritusest, autor Jassu Hertsmann

Põllumajandus- ja Toiduamet: mesilaste hukkumise põhjustas tõenäoliselt sipelgatõrjevahend

Põllumajandus- ja Toiduamet
Eesti Mesinike Liit
PRESSITEADE
23.08.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: mesilaste hukkumise põhjustas tõenäoliselt sipelgatõrjevahend

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai möödunud nädala alguses teate, et Harjumaal, Muuga aedlinnas asuvas registreeritud mesilas tuvastas mesinik mitme mesilaspere mesilaste hukkumise. Hukkunud mesilastest võetud proovist tuvastati toimeaine fiproniil, mida leidub näiteks sipelgatõrjevahendites.

„Võtsime mesilast proovi, mille tulemuste põhjal tuvastasime, et mesilaste hukkumise põhjuseks on proovist leitud fiproniil,“ kommenteerib PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Mirjam Potter, kelle sõnul ei ole fiproniili kasutamine taimekaitsevahendina lubatud ning selle toimeainega ei ole registreeritud ühtegi taimekaitsevahendit. „Fiproniil on lubatud kasutamiseks biotsiidi toimeainena ja seda kasutatakse eelkõige näiteks sipelgatõrjevahendites, aga ka veterinaarravimites lemmikloomade parasiitide tõrjeks,“ lisab ta. Mesiniku sõnul ei ole mesilas sipelgatõrjet tehtud. Kokkupuudet fiproniiliga ei tuvastatud ka lähedal asuvates aiandusettevõtetes tehtud kontrollide käigus.

„Praeguseks hetkeks oleme teavitanud kõiki mesinikke, kes on oma tegevusest teavitanud PRIA loomade registrit ja asuvad sündmuskohast 5 km raadiusel,“ kinnitab loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma.

Põllumajandus- ja Toiduamet paneb inimestele südamele – sõltumata sellest, kas kemikaali kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses või oma koduses majapidamises –, et kemikaalide (sh taimekaitsevahendite ja biotsiidide) kasutamisel tuleb olla väga ettevaatlik ja lugeda hoolikalt toote infolehte. Kasutustingimuste täpne järgimine tagab selle, et kemikaali kasutamisega ei kaasne lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimehe Aleksander Kilgi sõnul on nad teadlikud ja tunnevad muret mesilaste sellise hukkumise pärast, mis on juhtunud tõenäoliselt fiproniili väärkasutamise tõttu. „Vajalik on leida mürgistuse allikas, et tulevikus selliseid mürgistusjuhtumeid vältida,“ sõnab Kilk, lisades, et kõikide kemikaalide kasutamise korral tuleb esmajärjekorras hoida tähelepanu all keskkonna hoidu ja ohutust kasulike putukate, eelkõige mesilaste ja teiste tolmeldajate suhtes ning neid kui keskkonna tasakaalu hoidjaid tuleb väärtustada ja kaitsta.

Regionaalminister alustas omavalitsustega konsultatsioone tulubaasi täiendavateks muudatusteks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
17.08.2023

 

Regionaalminister alustas omavalitsustega konsultatsioone tulubaasi täiendavateks muudatusteks

Regionaalminister Madis Kallase kutsel arutasid kohalike omavalitsuste juhid koos ministeeriumi ekspertidega, milliseid muudatusi linnad ja vallad oma tulude kujunemiseks vajaksid, et pakkuda kõikjal üle Eesti kvaliteetseid ja kättesaadavaid kohalikke teenuseid. Eesti Linnade ja Valdade Liit lubas saata omavalitsuste ettepanekud 5. septembriks ministeeriumile.

“Eestimaa on tervik suurematest ja väiksematest linnadest ning asulatest. Kõikjal neis elavad meie inimesed, kes väärivad häid avalikke teenuseid nagu lasteaiad, koolid või seda, et inimesed oleksid hästi hoitud ning et neil oleks hea elukeskkond,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Selle pakkumiseks vajavad kõik omavalitsused raha, olenemata nende asukohast või kaugusest pealinnast. Me peame senisest jõulisemalt kaasa aitama regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning leidma uued jätkusuutlikumad viisid, kuidas omavalitsuste tulubaasi korraldada nii, et raha jätkuks elementaarsete teenuste pakkumiseks nii jõukamatel kui ka vähem jõukamatel omavalitsustel,” sõnas minister Kallas.

Järgmiseks, 2024. aastaks, on esimesed sammud selleks astutud: uuest aastast muudetakse omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatake riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 2,5%-le ning vähendatakse samal ajal muult tulult arvestatud üksikisiku tulumaksumäära 11,89%-le. “See tähendab seda, et jõukamate omavalitsuste tulubaas kasvab mõnevõrra vähem ning selle arvelt saavad leevendust need linnad ja vallad, kus tööealisi elanikke on jäänud vähemaks,” selgitas minister Kallas. “Mõistagi ei ole see ideaalne ega kõiki omavalitsusi rahuldav lahendus. Ent see oli kiireim abi, mida saame 2024. aastaks paljude omavalitsuste väga kriitilise seisu parandamiseks ellu viia, sest riigieelarve kehva olukorra tõttu ei ole realistlik omavalitsuste tulubaasi suurendada. Ülejärgmiseks, 2025. aastaks, saame juba rohkemat ära teha ning seda üheskoos kohalike omavalitsuste endiga, kellelt palume Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu ettepanekuid, kuidas muuta omavalitsuste rahastamist kaasaegsemaks.”

Pikemaajaliste lahenduste otsimiseks 14. augustil kogunenud omavalitsuste ja ministeeriumi esindajad nentisid, et tulubaasi arvestusse on muutusi vaja. “Meie jaoks on siin võtmetähtsusega omavalitsuste endi sisend, mille põhjal saame koostöös leida jätkusuutlikemaid lahendusi. Selge on see, et omavalitsustel on juba ainuüksi nende asukohast tulenevalt väga erinevad väljakutsed – kes peab leidma raha järjest uute lasteaedade ehitamiseks, kes peab leidma viise senistegi töös hoidmiseks. Seetõttu me ootamegi omavalitsuste endi tunnetust, kuidas nende hinnangul saaks muuta rahastamissüsteemi paremaks,” lausu Kallas.

Ühe lahendusettepanekuga oli laual omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine, mis annaks linna- ja vallajuhtidele paindlikumad võimalused oma tulude kasvatamiseks, sh seda läbi uute kohalike maksude kehtestamise. “Arutletud on näiteks turismimaksu üle. Sellest võidaksid ennekõike omavalitsused, kus puhkusteperioodil kasvab hüppeliselt avalikke teenuste kasutajate hulk,” tõi minister Kallas näite.

,,Eesti Linnade ja Valdade Liidu jaoks on omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamine ja kohalikele omavalitsustele suurema finantsautonoomia tagamine väga oluliseks küsimuseks ja prioriteediks töölaual,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. „Tunnustame regionaalministri initsiatiivi avada arutelu omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamiseks. Kindlasti vajab omavalitsuste rahastusmudel kaasajastamist ja lisavõimalusi omavalitsuste tulude suurendamiseks. Olgu selleks näiteks üksikisiku pensionitulult tulumaksuosa suurendamine, osa juriidilise isiku tulumaksust andmine töökohtade arvu alusel omavalitsustele, võimaluse andmine omavalitsustele kohalike maksude kehtestamiseks või toetusfondi toetuste andmine tulubaasi,“ lisas Trei.

Eesti Linnade ja Valdade Liit arutab omavalitsustega läbi liidupoolsed ettepanekud omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamiseks. „Kaasame aruteludesse kohalikud omavalitsused, samuti korraldame liidu siseseid arutelusid rahanduse ja maksupoliitika riigieelarve läbirääkimise töörühmas. Samuti kujundame liidu seisukohad juhatuses ja esitame sejärel liidupoolsed ettepanekud regionaalministrile,“ rääkis Trei. „Liidu ootus keskvalitsusele on igal aastal olnud, et riik tõstaks üksikisiku tulumaksu protsendi määra ja suurendaks seeläbi omavalitsuste tulubaasi, milles eest saavad kohalikud omavalitsused arendada elukeskkonda, pakkuda avalikke teenuseid ning korraldada avalikke investeeringuid infrastruktuuri,“ lisas Trei.

Sügise esimeses pooles kohtuvad regionaalminister Kallas ja omavalitsusjuhid uuesti, arutamaks üheskoos, milliste esitatud ettepanekutega edasi minnakse ja millises ajaraamis seda plaanitakse teha.

Taluliit ootab riigilt põhjalikku automaksu mõjuanalüüsi 

PRESSITEADE
18.08.2023
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

 

Taluliit ootab riigilt põhjalikku automaksu mõjuanalüüsi 

Eestimaa Talupidajate Keskliit avaldab muret kavandatava mootorsõidukimaksu pärast, eriti arvestades selle negatiivset  mõju maapiirkondade elanikele.

Maapiirkondade inimestele on autod asendamatud, kuna Eesti ühistranspordivõrk ei taga eluks vajalikke liikumisvõimalusi. Võttes arvesse Eesti geograafilist jaotust ja infrastruktuuri eripära, on auto sageli ainus vahend näiteks tööl või poes käimiseks, lapse kooli või trenni viimiseks. Mõistame, et autode kasutamine toob kaasa keskkonnamõjusid, kuid samal ajal tuleb mõista ka maapiirkondade elanike vajadusi ja võimalusi.

Sellel nädalal kolmepäevast, viisteist talu hõlmavat “Parima Talu” konkursi tuuri läbi viies, ning üle Eesti erinevate taludega suheldes on selge kõigi üks ja ühine murekoht. “Enne sellise olulise maksueelnõu väljatöötamist  on hädavajalik läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mis keskenduks eriti maapiirkondade elanike olukorrale. Meie teadmiste kohaselt pole sellist analüüsi seni tehtud,” märgib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Mõjuanalüüs aitaks selgitada, kuidas mootorsõidukimaks mõjutaks maapiirkondi, kus inimeste sissetulekud ja elustandard võivad oluliselt erineda suurlinnade omadest. “Peame mõtlema, kuidas see maks võib mõjutada maapiirkonna inimeste rahalist olukorda, tarbimisharjumusi ja elukvaliteeti.” Lisab Ats

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovitab Vabariigi Valitsusel tõsiselt kaaluda mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamisest loobumist, arvestades eelnimetatud  aspekte ja eelkõige maapiirkondade elanike vajadusi. Erandina võiks kaaluda mootorsõidukimaksu kehtestamist  luksusautodele.

“Eestimaa Talupidajate Keskliit mõistab, et riigieelarve tasakaal ja rahanduse jätkusuutlikkus on olulised, kuid esmalt  tuleks riigil rakendada kokkuhoidu ja loobuda ebamõistlikest kulutustest tagades samal ajal, et maksupoliitika ei karista teatud elanikkonnarühmi ebaõiglaselt.” rõhutab Ats.

 

Lisainfo:
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel.+372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee
www.agroturism.ee

 

Pressiteate edastas:
Liilit Kirss
liilit.kirss@gmail.com
+372 58 448 101

 

Täna alustab hindamiskomisjon “Parim talu 2023” ringsõitu, kandideerib rekordarv talusid

PRESSITEADE
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
16.08.2023

 

Täna alustab hindamiskomisjon “Parim talu 2023” ringsõitu, kandideerib rekordarv talusid

Eestimaa Talupidajate Keskliit alustab täna, 16. augustil, järjekordset ringsõitu “Parim talu 2023” hindamiskomisjoniga. Juba 30. korda valib organisatsioon Eestimaa parimaid talusid, keda tunnustatakse viimasel neljal aastal koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Tänavusel konkursil esitati rekordiline arv talusid, millest valiti välja 15 talu, mida külastatakse 16. kuni 18. augustini.

Eestimaa parima talu konkurss kannab suurt tähendust, sest see toob esile Eesti maaelu mitmekesisuse. Konkursi eesmärk on näidata, et kiiresti muutuvas toidutootmise keskkonnas, kus suurem osa toidust pärineb suurtest põllumajandusettevõtetest, on peretaludel oma kindel koht. Need talud mitte ainult ei rikasta meie toidulauda kvaliteetse kodumaise toodanguga, vaid on samuti olulised maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel.

Parimad talud valitakse kolmes kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik. Lisaks kuulutatakse välja ka tiitli “Parim talu 2023” võitja.

 

Hindamiskomisjoni koosseisu kuuluvad sel aastal:

– Meelis Annus, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatusel liige

– Teele Üprus, Postimees Maa Elu peatoimetaja

– Marika Parv, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja Võrumaa Talupidajate Liidu juht

– Kaul Nurm, endine pikaajaline Taluliidu juht

– Oskar Lepik, Regionaal- ja Põllumajandusministri nõunik

– Riho Terras, Euroopa Parlamendi liige

– Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

 

Hindamiskomisjon külastab kolme päeva jooksul järgnevaid nomineeritud talusid:

OÜ Ahisilla taluaed, Harjumaa

FIE Imbi Jäetma Lahemaa Lammas, Harjumaa

Sandre talu OÜ, Järvamaa

Olemari Talu OÜ, Jõgevamaa

Vinkymon, Lääne-Virumaa

Gennadi Liiva Rehe talu, Pärnumaa

Tori-Agro OÜ, Pärnumaa

Piesta Kuusikaru talu, Pärnumaa

Sepa Veised OÜ, Pärnumaa

Meemeistrid OÜ, Jõgevamaa

Risto Ränk Farming-Saaremaa Zoo, Saaremaa

KODAS Siidrikoda OÜ, Põlvamaa

Hallimäe Farm OÜ, Valgamaa

Auksi Agro OÜ, Viljandimaa

Väikemetsa talu, Võrumaa

Võitjad kuulutatakse välja 2. Septembril Tallinnas Põhjala tehases toimuval “MAA TULEB LINNA” suurel talutoidu laadal.

 

Lisainfo:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Telefon: +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee