PRESSITEADE: PRIA võtab taas vastu taotlusi maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks

Pressiteade
7. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

PRIA võtab taas vastu taotlusi maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlemiseks saab e-PRIAs taotlusi esitada 7.–21. septembrini. Toetuse eesmärk on läbi maaettevõtluse mitmekesistamise ning arendamise luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Toetust saavad taotleda mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad. Lisaks on käesolevas taotlusvoorus toetust võimalik taotleda ka toetuse tingimustele vastavatel sihtasutustest põllumajandusvaldkonna muuseumidel.

Toetust on võimalik saada ehitise ehitamiseks või parendamiseks, masinate ja seadmete soetamiseks ning paigaldamiseks, samuti ka rändkaupluse ja selle sisustuse soetamiseks. Alates käesolevast taotlusvoorust toetatakse eelnimetatud investeeringuid kaveevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse, ehituse, veonduse ja laonduse, reklaaminduse ja turu-uuringute ning haldus- ja abitegevuste valdkondades.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu toob välja, et just enne taotlusvooru avanemist jõustus määruse muudatus, millega muutusid ehitise parendamisega seotud tingimused ning määrati toetussumma alam- ja ülempiirid. Ehitise parendamise maksimaalset toetussummat suurendati 30 000 euroni ja toetussumma ei tohi olla alla 2000 euro.

Toetuse määr mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale on kuni 40 protsenti ning põllumajandustootjale kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on arengukava programmperioodil kokku 150 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele MAKi programmperioodil on kokku viis miljonit eurot.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab paremusjärjestused. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 29. detsembril 2022.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on täpne info kirjas meetme määruses.

 

Pressiteate koostas:
Tiia Tamm-Suik
Teabeosakonna meediasuhete juhtivspetsialist
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
7371215
tiia.tamm-suik@pria.ee
www.pria.ee

Talunike olukord pole kiita! Vabariigi Valitsusele tehti ühispöördumine

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
06.09.2022.a. 

Talunike olukord pole kiita! Vabariigi Valitsusele tehti ühispöördumine

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maakarja Kasvatajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele ühispöördumise seoses energiakriisi ja inflatsioonist põhjustatud suurte probleemidega põllumajandussektoris.

„Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi enam ära. Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on hüppeliselt suurendanud talunike tootmiskulusid ja praeguseks on juba mitmed väiketalud sattunud väga keerulisse olukorda,” rääkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige ja tegevjuht Kerli Ats.

Ühispöördumises selgitatakse talunike halvenenud olukorda. „Selgitame põllumajandustootjate nõrka positsiooni tarneahelas ning hinnakujunduses. Samuti toome konkreetseid ettepanekuid väiketalunike situatsiooni leevendamiseks,“ kommenteerib Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatupidaja Ege Raid. 

Käesolev kriis on oma mõjult võrreldav 2008-2009. aastal lahvatanud majanduskriisiga. Täna peavad Eesti talunikud konkureerima ühisel turul teiste Euroopa Liidu riikide põllumajandustootjatega. Paraku on Eestis elektrihind tõusnud enamikest teistest riikidest rohkem ja ka inflatsioon on Euroopa suurim. Ühispöördumises tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek laiendada elektrienergia universaalteenuse paketti ka talunikele ja talunike ühistutele.  Lisaks soovitakse, et riik inflatsioonilises olukorras sarnaselt Saksamaale loobuks tähtajaliselt elektritootjatelt CO2 tasude nõudmisest, mis aitaks ka elektri hinda vähendada. Samas rõhutatakse ühispöördumisega vajadust soodustada teiste meetmetega Eesti kiiremat üleminekut taastuvenergia allikatest elektri tootmisele. 

Kerli Ats selgitas ühispöördumises, et energiakandjate hinnatõusust ja üldisest inflatsioonist põhjustatud toidujulgeoleku halvenemine on ohumärk kogu rahva jaoks. “Tekkinud olukord soodustab põllumajandustootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele,“ selgitas ta. 

Pressiteatele on lisatud Vabariigi Valitsusele saadetud ühispöördumine. Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda SIIN 

Palume võimalusel avaldada kiri täismahus. 

Lisainfo:
Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. 5647 5660
info@taluliit.ee

Ege Raid
Tegevjuht/tõuraamatupidaja
Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Tel. 5121 288
ekselts@maakari.ee

Selgusid selle aasta parimad talud

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
05.09.2022.a.

Laupäeval toimunud suurürituse „Maa tuleb linna“ raames kuulutati välja ka selle aasta parimad talud. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sel aastal 29ndat korda parima talu valimist. Sel aastal esitati konkursile kokku kümme talu, seitsmest erinevast maakonnast. Talusid käis perioodil 9-11. august koha peal hindamas „Parim talu 2022“ hindamiskomisjon, kuhu kuulusid maaeluminister Urmas Kruuse, Kerli Ats (ETKL, hindamiskomisjoni esimees), Gelis Pihelgas (ETKL), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Meelis Annus (MES), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Karolin Lillemäe ja Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium). 

Konkursi eestvedaja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ja hindamiskomisjoni esimees Kerli Ats sõnas, et  parima talu valimise konkurss on oluline, sest aitab fookusesse tuua talutootmise ja peretalud. “Meie põllumajandusmaastik on väga mitmekesine ning Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib parimate talude valimisega näidata just meie põllumajandustootmise eripärasid, mis rikastavad maaelu, “ ütles Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisas ta. 

Talukonkursi tulemused on alljärgnevad:

2022.a. PARIM NOORTALUNIK: Ravling OÜ – noortalunik Keili Kitsing

Pärnumaal asuvas Rätsepa talus toimetab noortalunik Keili Kitsing, kes koos oma isaga kasvatab 40pealist lüpsilehma karja. Loomi on talus kokku veidi alla saja.  Keili isa, Ants Kitsing, alustas talu pidamisega juba 90ndate aastate alguses ning Keili ja tema õed on juba väiksest saadik talus abiks olnud. Perele kuulub 120 hektariline maa, millel kasvatatakse loomasöödaks teravilja. Loomad saavad enamuse aastast veeta karjamaal.

2022.a.  PARIM ALTERNATIIVTALU: Mahlametsa talu

Pärnumaal Kaisma küla lähistel asub Mahlametsa OÜ, kus toimetab usinalt Terje Mitev koos oma perega, et kohalikust toorainest valmistada erinevaid mahlasid. Mahlametsa OÜ hooned on rajatud Terje tänaseks 95-aastase vanaonu Endeli talupaika, kes elab Terje tegemistele väga kaasa. Terje on mahlategu juba lapsest saadik armastanud. Nüüd ongi jõutud suure mahlatootmiseni ning tänaseks on lisaks mahladele valikus ka üle 20 erineva maitsva jäätisesordi, mida leiab Rosenberry kaubamärgi nime alt. 

2022.a. PARIM TOOTMISTALU on Arude talu 

Pärnumaal Pärivere külas asub Arude talu, kus toimetavad Tõnu ja Taivi Luur ning nende tütar Laura. Arude talus on 108 lüpsilehma ning lisaks noorloomad. Pererahvas kasvatab oma loomadele ligikaudu 400hektaril sööta. Noorem tütar Laura on õppinud Olustveres põllumajandust ning ilmselt võtab ka ühel hetkel vanematelt talupidamise üle. Hetkel toimetab ta oma ettevõttega, mis kasvatab seitsmekümnel hektaril mahevilja. Arude talus valmis 2008. aastal uus lüpsilaut ning 2012. aastal lisandus ka betoonpõrandaga söödahoidla.

2022.a. PARIM TALU on Lepiku talu 

Lepiku talu asub Raplamaal, kus on piimatootmisega tegeletud juba 30 aastat. Lepiku talus toimetab kogu pere – Pereisa Kaupo, ema Piret ja lapsed Annika, Annemari ja Andres. Lepiku talu peremees Kaupo võttis isalt talupidamise üle juba aastal 1999. Talus elab sada lehma ning peremees nimetab talu elustiilitaluks. Praegu käivad lehmad lüpsiplatsis, kuid peremees ei välista, et tulevikus minnakse üle robotlüpsile. See tähendaks muidugi karja suurendamist. Lisaks igapäevasele talutööle on peremees Kaupo aktiivne Raplamaa Talupidajate Liidus ja Eesti Piimatootjate Ühistus. 

Lisaks valiti sel aastal ka koostöös Postimees Maa Eluga rahvalemmikut talu. Rahva lemmiku tiitli pälvis Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt. 

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela. Parima talu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Pildigalerii autasustamisest leiab aadressilt: https://drive.google.com/drive/folders/1QEJeQRlGtmPKB7c_Q8O2MTtG8DgI0Urr?usp=sharing

Piltide autor:  Tom Zuraljov

Lisainfo:
Kerli Ats
tegevjuht
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. 5647 5660
info@taluliit.ee

Põhjala tehases toimub sel laupäeval tasuta kogupere üritus “Maa tuleb linna”

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
31.08.2022.a.

Põhjala tehases toimub sel laupäeval tasuta kogupere üritus “Maa tuleb linna”

Juba sel laupäeval toimub Tallinnas Põhjala tehases (Marati 5) esmakordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, mille põhieesmärgiks on pakkuda Eesti talutoidu tootjatele võimalus otse tarbijatele oma saadusi ja toodangut müüa. Lisaks talutoidule saab lähemalt tutvust teha ka taludega, rääkida toidutootmisest ning näha ja paitada taluloomasid. Samuti on kohapeal võimalik külastada pop-up talurestorane. Laadalaval toimuvad põnevad toiduteemalised arutelud, tunnustatakse parimaid talutoidutootjaid ning kuulutatakse välja ka selle aasta parimad talud. Meeleolu muusikaga aitavad luua Karolin Kõrre ja Hendrik Sal-Saller koos Erko Laurimaaga. Laadapäeva juhib Emil Rutiku. Laat on külastajatele avatud alates kella 10:00st ning on kõigile tasuta.

Sündmuse ellukutsuja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Atsütles talutoidu laada eel: “Lühikesed tarneahelad, kus talutoidu tootjad müüvad oma tooteid otse tarbijatele, on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada ning selline üritus aitabki just seda teha, sest annab otsese võimaluse tootjatel tarbijatega kohtuda.” Ats lisas, et Eestimaa Talupidajate Keskliit peab väga oluliseks säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist taludes ning hinnatakse ka selle sotsiaalset- ja keskkonnamõju. “Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Eesti toidukuu raames, 3. septembril toimuv laat, on hea viis seda teha. Kindlasti aitab see soodustada talutoidu suuremat väärtustamist tarbijate poolt. See on oluline, et meie põllumajandus jääks elujõuliseks.”

Suurel talutoidu laadal ootavad huvilisi ligikaudu 70 erinevat talutoidu- ja käsitöö talu. Esindatud on pea kõik Eesti maakonnad. Toodete valikust leiab nii sea-, veise- kui ka kanaliha, vutimune, aiasaaduseid, lamba- , kitse- ja lehmapiima tooteid, gelato jäätist, kala, hoidiseid, õlut, siidreid, veine ja limonaade ning erinevaid käsitöökaupu ja palju muud põnevat. Pere pisematele on loodud võimalused väiksemate loomadega lähemalt tutvumiseks. Võimalik on neile ka pai teha. Tutvuda saab veiste, lammaste, kitse, jänese ja hanega.

Täpsem info ja laadakava: www.taluliit.ee

*Üritus toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Lisainfo: 

Kerli Ats

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

tegevjuht

Tel. 56475660

info@taluliit.ee

Valitsus kinnitas ametisse Maaeluministeeriumi uue kantsleri

Valitsus kiitis heaks maaeluministri ettepaneku nimetada Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks praegune põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Nii nagu kogu ühiskond, on ka põllumajandus- ja toidusektor seisnud viimastel aastatel silmitsi suurte väljakutsetega. Rohkem kui kunagi varem, mõistame täna, et toidutootmine on strateegiline valdkond. See seab suured ootused ka riigile. Selleks, et valdkonnas tegutsevad inimesed ja ettevõtted oleksid edukad, on oluline ühiselt leida lahendused, kuidas tagame oma sektori toimepidevuse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Ametisse asuval kantsleril on pikaajaline kogemus valdkonna juhtimisel ning arusaam organisatsiooni ja valitsemisala toimimisest, mis on heaks eelduseks, et suudame ühiskonnas toimuvate kiirete muudatuste ja toidutootmisele esitatavate kasvavate nõudmistega kaasas käia,“ lisas maaeluminister.

„Oleme oma valdkonnale seadnud strateegilise sihi, et Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. Selleks peavad nii kõik ministeeriumi kui ka valitsemisala teenused ja protsessid muutuma inimese ja ettevõtja kesksemaks, kelle heaks me igapäevaselt töötame. Meie sektori lähiaastate kõige suuremad väljakutsed on toidujulgeolek ja roheüleminek. Maaeluministeerium oma asutustega peab suutma pakkuda sektori jaoks asjatundlikku tuge ja olema usaldusväärne partner. See eeldab suutlikkust olla valdkonnas suunanäitajaks ning leida paindlikke ja nutikaid lahendusi sektori ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks,“ sõnas Marko Gorban.

Uus kantsler asub ametisse alates 1. septembrist 2022. Marko Gorban on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia erialal. Ta töötab Maaeluministeeriumis alates 2003. aastast. Ministeeriumis on ta töötanud erinevatel ametikohtadel avalike ja välissuhete ning maaelu arengu osakonnas, sealhulgas maaelu arengu osakonna juhatajana. Viimased kuus aastat on Marko Gorban töötanud põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerina.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.09.2022