Botaanikaaias võeti kokku rahvusvaheline taimetervise aasta

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.10.2021

30. oktoobril toimus Tallinna Botaanikaaias üritus, kus tehti kokkuvõte rahvusvahelise taimetervise aasta tegevustest.

„Rahvusvaheline taimetervise aasta oli hea võimalus juhtida tähelepanu taimede tervise hoidmise olulisusele. Kuigi pandeemia esitas meile mitmeid katsumusi, jõudsime siiski palju ära teha – valmis taimeterviseteemaline rändnäitus, loodi temaatiline laua- ja kaardimäng, korraldati lastele ja noortele fotokonkurss, peeti mitmesuguseid üritusi, loenguid jpm,” sõnas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ürituse avamisel.

Tänase üritusega võeti kokku tähtsamad tegevused ja räägiti nende tulemustest. Samuti sai kuulata loenguid karantiinsetest ehk ohtlikest metsakahjustajatest ning metsapuude kasvatamisest.

Kohapeal sai tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ja fotokonkursi parimate fotodega ning vaadata, kuidas on kasvanud 2020. a septembris istutatud rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta raames toimus tänavu ja mullu hulk sündmusi nii Eestis kui ka üle maailma. Ettevõtmise eesmärk oli tõsta avalikkuse teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. Eestis oli fookus suunatud laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele.

Et taimetervise teema oleks jätkuvalt tähelepanu all ja kõik rahvusvahelise teema-aasta jooksul saavutatu areneks edasi, on kaalumisel idee tähistada rahvusvahelist taimetervise päeva igal aastal alates järgmise aasta 12. maist.

Fotod tänasest üritusest: https://cloud.agri.ee/s/Wmxmz67mJXcsXCc

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg:

20.-21. november 2021 – Kontaktõpe Tallinnas Kalev SPA & Konverentsikeskuses

27.-28. november 2021 – Virtuaalne

04.-05. detsember 2021 – Virtuaalne

Koolituse kirjeldus: Noorte põllumajandusjuhtide väljaõppe „Liidrite kool“ annab kiirkursuse formaadis põhjaliku ülevaate juhtimisest ja juhiks olemisest, organisatsiooni käitumisest, organisatsiooni sisekommunikatsioonist, võrgustikest ja nende eesmärkidest, esindusorganisatsioonide rollidest ja funktsioonidest. Lisaks toimub koolituse raames ühe päevane praktiline meediakoolitus.

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma, mis on vajalik MTÜ juhtimisel.

Koolituse eesmärgiks on koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonide esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Lisaks sobib koolitus ka põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad oma teadmisi arendada organisatsiooni juhtimise vallas.

 

Koolituspäev I,  20. november 2021.a.

 Lektorid:

Hanna Tamsalu (MSc) on põllumajandusharidusega võrgustikuspetsialist. Töötanud avalikus sektoris, Maaeluministeeriumis ja Põllumajandusuuringute Keskuses. Läbinud mitmeid nõustamismetoodika ja innovatsioonimetoodika koolitusi ning tegeleb maaeluvõrgustikus innovatsiooniteemade hoidmisega. Aastatel 2021-2023 põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi juht.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

 

 

Koolituspäev II, 21. november 2021.a.

 Lektorid:

Koolituse põhiline läbiviija ja koordinaator on Hamburg ja Partnerite vanemkonsultant ning endine TV3 uudistejuht Marko Paloveer. Marko juhib korporatiiv- ja turunduskommunikatsiooniprojekte, veab tele- ja videoprojekte ning nõustab igapäevaselt mitmeid era- ja avaliku sektori kliente. Ta on töötanud meediavaldkonnas 2004. aastast reporteri, produtsendi ja sisutoimetajana, juhtinud TV3 uudistetoimetust. Marko on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistrikraadi sotsiaalteadustes ja ajakirjanduses.

Vanemkonsultandina koolituse teoreetilise ja intervjuude analüüsi osa üheks läbiviijaks on Hamburg ja Partnerite asutajapartner ja vanemkonsultant Hannes Hamburg. Hannes nõustab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni valdkonnas, teeb meediakoolitusi ja analüüse. Ta on nõustanud alates 1995. aastast enam kui sadat era- ja avaliku sektori organisatsiooni ning korraldanud meediakoolitusi ja konverentse. Hannes on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas ajakirjanduse eriala ja kõrvalerialana psühholoogia ning kaitsnud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria magistrikraadi.

 

Koolitusepäev III,  27. november 2021.a.

 Lektor:

Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Tal on Organisatsioonikäitumise magister ja lisaks on ta matemaatik – ühendatud on kandiline ja pehme juhtimine. Õpib holistiliseks regressiooniterapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust juhtimisse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning soovib, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg.  Tema missioon on muuta juhtimistegevuse mainet ja olla osaline Eesti kui parima juhtimiskultuuriga riigi arendamisel.

 

Koolituspäev IV, 28. november 2021.a.

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Koolitusepäev V, 4. detsember 2021.a.

 Lektor:

Olavy Sülla juhib täna edukalt Pärnumaa Talupidajate Liitu ning Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskust. Olavy on pikaaegne maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, pakkudes talupidajatele olulisi tugiteenuseid. Ta on oluline partner Maaeluministeeriumi allasutustele – ta esindab talupidajaid PRIA ja PTA kliendinõuandvas kogus ning panustab läbi Eestimaa Talupidajate Keskliidu erinevatesse sektorit puudutavatesse töövormidesse.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020.aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

Koolitusepäev VI, 5. detsember 2021.a.  

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Infopäev toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Maaeluminister: piima- ja sealihasektori toetuseks eraldatakse 5,5 miljonit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.10.2021

 

Valitsuskabinet toetas maaeluministri ettepanekut maksta piima- ja sealihasektorile erakorralise toetusena 5,5 miljonit

Maaeluminister tegi valitsuskabinetile ettepaneku eraldada piima- ja sealihasektori tootjatele pandeemiast tulenevate turuarengute ning tootmiseks vajalike sisendite hindade tõusu negatiivsete mõjude leevendamiseks erakorralise toetusena 5,5 miljonit eurot.

„Kuigi selle aasta alguses näitasid põllumajandussaaduste hinnad pärast COVID-19 viiruspuhangut põhjustatud langust taastumise märke, pole kokkuostuhinnad loomakasvatuses praeguseks siiski soovitud taset saavutanud, mis seab ettevõtjad keerulisse olukorda. Lisaks mõjutab ettevõtjate kuludega toimetulekut tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige ostusööda ja energiahindade oluline kallinemine. Peamised põllumajandussektorid, kus kasumlikkus on pöördunud negatiivseks, on piima- ja sealihatootmine,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Seetõttu esitasin valitsuskabinetile taotluse maksta piima- ja sealihatootjatele 5,5 miljonit eurot erakorralist toetust.“

Toetuse maksmiseks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Praegune riigiabi ajutine raamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2021. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku pikendada riigiabi ajutist raamistikku kuni 30. juunini 2022.

Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta COVID-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel antava riigiabi puhul on 225 000 eurot. Kui toetuse taotleja on ületanud riigiabi määra, antakse toetust vähese tähtsusega abina. Toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi ületada 25 000 eurot. Seega on maksimaalne võimalik toetus ettevõtja kohta 250 000 eurot. Piirmäära puhul ettevõtja kohta võetakse arvesse erinevate abiandjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi.

Täpsemad toetustingimused töötatakse välja lähiajal. Toetuse menetlemisega hakkab tegelema Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

 

PTA lõpetas Järvamaa kalakasvandusele kehtestatud kitsendused

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.10.2021

Järvamaal Paide linna Roosna-Alliku alevikus asuvas OÜ Neli Elementi kalakasvanduses lõpetati piirangud, mis kehtestati ettevõttele 2018. aasta lõpus seoses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi diagnoosiga. Kalakasvataja on täitnud kõik Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ettekirjutused ja pärast kõiki toiminguid on saanud loa kalakasvandus uute kaladega taasasustada.

Loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Olga Piirik-Laiho sõnul võttis kitsenduste mahavõtmine aega, sest olemasoleva kalavaru realiseerimine oli raskendatud.

„Kalakasvanduse tühjenemise järgselt viidi läbi kõikide pindade ja inventari desinfektsioon. Seejärel pidi kasvandus teatud perioodi seisma tühjana. Pärast kõigi eelpoolmainitud meetmete rakendamist lubati kasvandus uute tervete kaladega taasasustada. Kalakasvandust juba täidetakse uute kaladega,“ selgitas Piirik-Laiho.

Selleks, et kalataude võimalikult kiiresti avastada ning ohjata teostab PTA alates 2020. aastast järjepidevat seiret kalafarmide üle. „Amet kontrollib kalafarme kalade viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) tuvastamiseks. Seni on kõikide uuringute tulemused olnud negatiivsed. Kalataudi puhangu korral on nüüd võimalik riigi toetusel haigus kiiresti likvideerida,“ kirjeldas Piirik-Laiho.

IHNi puhul on tegemist viirushaigusega, mida esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ning Soomes ja Taanis.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks tapetakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.

Muudatused Põllumajandus- ja Toiduameti töökorralduses

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.10.2021

 

Seoses viiruse levikuga rakendab PTA mõningaid muudatusi töökorralduses. Järelevalvetoimingud jätkuvad, kuid suhtlus klientidega toimub võimalusel kontaktivabalt.

Põllumajandus- ja Toiduameti kriisijuhi Heidi Kääri sõnul on töökorralduslikud muudatused vajalikud selleks, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. „Eelistatult toimub suhtlus telefoni või e-posti teel. Juhul kui soovitakse siiski ametnikuga kohtuda, palume eelnevalt aeg kokku leppida. Majja sisenedes tuleb kanda maski, mille annab vajadusel amet,“ kirjeldas Käär muudatusi.

Kohapealset järelevalvet tehes lähtub amet Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti juhistest, kasutades isikukaitsevahendeid. „Järelevalve tegevused jätkuvad tavapäraselt nii piiripunktides, tapamajades kui ka järelevalve objekte kontrollides. Samuti võtab amet vastu proove ja väljastab sertifikaate, organiseerides need võimalusel kontaktivabalt,“ selgitas Käär.

Kliendid saavad andmeid ja taotlusi edastada riiklikus alkoholiregistris ja kutselise kalapüügi registris. Samuti saab tehakliendiportaalis erinevaid taotlusi. Kõik ameti kontaktandmed leiad siit.

Urmas Kruuse: Valgukultuuride tootmise suurendamine aitaks täita ÜPP ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
26. oktoober 2021

Maaeluminister Urmas Kruuse osales Poolas Krakówis toimunud kolme mere algatusepõllumajandusministrite tippkohtumisel, kus 10 riigi ministrid allkirjastasid ühisdeklaratsiooni söödavalgu tootmise edendamiseks Euroopas.

„Euroopa Liidus on vaid paar protsenti põllumaast kasutusel valgurikaste kultuuride kasvatamiseks, mis tähendab, et üle 75% taimse valgu nõudlusest kaetakse impordiga,“ tõdes Urmas Kruuse.

Lõppenud kohtumisel oli peaküsimuseks see, mil moel vähendada sõltuvust taimse valgu impordist. „Selge on see, et tootjad, teadlased ning sordiaretajad peavad tegema koostööd, et tulevikus oleks saada söödavalgu tootmiseks sobivaid sorte, mille kasvatamine aitaks vähenda nii põllumajanduse keskkonnajälge kui ka söödavalgu puudujääki Euroopas,“ ütles Urmas Kruuse.

Kolme mere põllumajandusministrid arutasid lisaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõju põllumajanduse ja maapiirkondade kujundamisele rohe- ja digimajanduse valguses ning toidusüsteemide uurimise ja uuendamisega seotud probleeme.

Minister Kruuse sõnul on digitehnoloogiate laiemalt kasutusele võtu eeldused ühelt poolt lairibaühenduste olemasolu ja teiselt poolt inimeste senisest parem digipädevus. „Maaelu arengukava raames oleme läbi Leader-tegevusgruppide käima lükanud arukate külade programmi. Digivõimekuse tõstmiseks, uuenduslike infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja konkurentsivõime kasvatamiseks toetame ühise põllumajanduspoliitika kaudu parema ettevõtluskeskkonna loomist maapiirkondades,“ sõnas maaeluminister.

„Mis puudutab toidusüsteemide uurimise ja innovatsiooniga seonduvat, siis minu arvates oleks ühise põllumajanduspoliitika kõrvale vaja kliimaeesmärkide täitmiseks eraldi õigusaktide paketti, sest on selge, et poliitikast endast ei piisa täielikuks rohepöördeks toidutootmises,“ ütles Urmas Kruuse oma sõnavõtus. „Vaja on võrreldavat metoodikat, mis aitaks määrata erinevate tehnoloogiate mõju igapäevases põllumajanduses ja suudaks mõõta emissioone nii farmi, riigi kui ka Euroopa tasandil.“

24.–25. oktoobrini toimunud kohtumisel saatis minister Urmas Kruuset Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

2022. aastal toimub suviseks suursündmuseks kujunenud avatud talude päev 23.–24. juulil

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
25. oktoober 2021

 

Paika sai 2022. aasta suvel toimuva avatud talude päeva toimumisaeg, milleks on juulikuu neljas nädalavahetus ehk 23.–24. juuli. 

„Eestimaa suvi on ürituste poolest rikas ning suursündmuste – nagu seda on avatud talude päev – õnnestumiseks tuleb nende korraldamisel arvestada nii osaliste võimaluste kui ka teiste mõjutavate teguritega. Avatud talude päeva toimumisaja paikapanek sõltus Lõuna-Eesti teedel sõidetava autoralli maailmameistrivõistluste etapi toimumisest, kuna Rally Estoniaga kaasnevad teede sulgemised ja liikumispiirangud mõjutavad ka juurdepääsu sealse piirkonna taludele. Nüüdseks on selge, et 2022. aastal saavad talud külastajatele oma uksed avada 23.–24. juulil,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu on olnud suur ning avatud talude päeval on üle Eesti liikvel tuhandeid lastega peresid. Seetõttu on oluline, et sel juulikuu nädalavahetusel sujuks transport tõrgeteta ja teed oleks avatud tavaliiklusele.

Tänavu seitsmendat korda toimunud üle-eestilisel avatud talude päeval oli külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegemist oli avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Tartus tuvastati lindude gripp 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.10.2021

 

Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Tartu linnas, Kooli tänaval asuvas majapidamises, kus on hetkel kolm kodulindu. Linnupidamise kohale on seatud kitsendused, samuti on taudipunkti likvideerimiseni pidamiskohas seatud ranged nõudmised võimaliku nakkuse edasikandumise vältimiseks. Palume linnupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu taudikolde likvideerimiskohas.

22.10 saabus ametile teade, et 21. oktoobril ühelt haigustunnustega kanalt võetud proov osutus positiivseks lindude gripile. „Laboratoorsel uuringul tuvastati eriti nakkava lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Taudi tõttu hukatakse majapidamises olevad kolm lindu, sest haigusele puudub ravi ning see on ainus viis taudi levikut piirata,“ selgitasPõllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.

PTA korraldab linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Hukatud lindude eest ei ole võimalik taotleda kompensatsiooni, kuna vaatamata korduvatele ametipoolsetele meeldetuletustele ei järgitud lindude pidamiseks kehtestatud nõudeid – linnud ja nende pidamise koht ei olnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris registreeritud. „Tegemist on esmakordse linna juhtumiga. Selliste olukordade vältimiseks on oluline, et kohalikud omavalitsused aitaksid kaasa, et nende territooriumil tegutsevad loomapidajad registreeriksid oma loomad PRIA põllumajandusloomade registris,“ lisas Sammel.

Sammeli sõnul hoiab amet silma peal kõigil linnupidajatel, kes jäävad majapidamisest kuni kümne kilomeetri raadiusesse. „Palume neil linnupidajatel hoida oma linde kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet vee- ja metslindude või kõrvaliste isikutega. Juhul kui märkate lindudel haigustunnuseid teavitada sellest koheselt veterinaararsti,“ selgitas Sammel.

Kümne kilomeetri raadiusesse jäävatele linnupidamistele kehtestatakse piirangud. Piirangud puudutavad lindude kohta arvestuse pidamist, väljaspidamise keeldu, lindude liikumist farmist välja jne. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised.

Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–     teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
–    Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Taluniku õigus vabale päevale?

Pilt: Nopri talu

Põllumajandusettevõtetes käib töö seitse päeva nädalas ning reeglina on ka tööpäevad pikemad, kui harjumuspärane kaheksa tundi, seda eriti just loomakasvatus ettevõtetes.

Pilt: Nopri talu
Pilt: Nopri talu

Kui suuremates tootmisüksustes toimub töö graafikute alusel ning palgatöötajad vastutavad kogu töö tegemise eest, siis väiksemates põllumajandusettevõtetes teeb tööd peaasjalikult ettevõtte omanik koos oma perega ning vahel on ettevõttesse palgatud töötajatajaid, kes omavad loomulikult õigust puhkepäevadele ja kellele annavad puhkuse või haiguspäevi just põllumajandusettevõtte omanikud. See aga tähendab paljudel juhtudel seda, et põllumajandusettevõtjad ei tea mis on vaba päev.

Põllumajandustootja töö on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt rakse ning ilma puhkepäevadeta töötegemine tekitab suurema ohu läbipõlemiseks. Selle pärast on vaja üha rohkem pöörata tähelepanu talunike vaimsele tervisele ning pakkuda neile võimalust puhkepäevadeks või aega võimaliku haiguse raviks ja taastumiseks. Lisaks on oluline, et noored näeksid enda tulevikku just põllumajanduses, kuid noorte jaoks on oluline, et neil oleks töö kõrvalt aega iseendale ja oma perele.  Selleks, et maapiirkondades toodetaks taludes puhast kodumaist toitu ning noored jätkaks või alustaks põllumajandustootmisega, on oluline pakkuda neile tugiteenuseid. Üheks oluliseks teenuseks on kujunenud juba pea 13. aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt pakutav ja riigi poolt toetatav põllumajandustootjate asendusteenus.

Asendusteenust kasutab iga-aastaselt aktiivselt üle 200 talu nii puhkuse kui ka haiguspäevade asendamisel. Täna on Eestimaa Talupidajate Keskliidus tööl üle 30 asendustaluniku ning kuna teenuse järgi on endiselt nõudlus suurem, kui suudetakse pakkuda, otsib taluliit pidevalt uusi tublisid asendustalunikke. Kui reeglina on teenust pakutud ainult loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, siis alates 2020. aasta kevadest, tingituna COVID-19 viiruspuhangust, on teenust pakutud ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele. Talunike tagasiside põhjal saame öelda, et lisameede on andnud talunikele kindlustunde kiirel ja ajakriitilisel taimekasvatushooajal, kus on võimalik töötaja haiguse korral tellida soodsalt oma tallu töö tegemiseks vajalike oskustega asendaja.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on olnud alati olulisel kohal teenuse kvaliteet. Selleks koolitame igal aastal asendustalunikke ja suhtleme otse taludega, kes teenust kasutavad, et saada vahetut tagasisidet asendustalunike tööga rahulolu kohta. Suve lõpus viis Taluliit läbi ka suure asendusteenuse rahulolu küsitluse, et saada talunikelt väärtuslikku tagasisidet kuidas teenust disainida veel rohkem talunike vajadusi arvestades. Küsitluses uuriti nii teenuse tellimise protsesse, rahulolu nende talus asendanud asendustalunike teadmiste ja oskuste, algatusvõime ja oskuste kohta iseseisvalt talus erinevaid töid teostada, asendustalunike suhtlemisoskuste, probleemilahendus oskuste, asendustalunike koostöö valmidust, hoolivust loomade suhtes ning üleüldist talunike usaldust asendustalunike suhtes. Põllumajandustootjate tagasiside põhjal võime väita, et teenuse tellimise protsessiga on talunikud üldiselt rahul, kuid kindlasti on ruumi uuendustele, mis aitaks nii piirkonnajuhtidel kui ka talunikel mugavamalt teenusust tellida ja vormistada. Asendustalunike tööga on talupidajad pigem rahul või väga rahul. Loomulikult on mängib siin rolli asjaolu, et paljud asendustalunikud on neid talunikke teenindanud juba aastaid. Talunikud teavad, et asendustalunik teab, kuidas tema talus on töö korraldatud ning mida talunik temalt ootab ning on ka tekkinud usaldus.

Rahulolu küsitluses ühe osana soovisime välja selgitada olulisuse-rahulolu mudeliga asendusteenuse erinevate aspektide olulisust ning talunike rahulolu saadud teenusega. Selleks uurisime teenuse usaldusväärsust – taluliit on võimeline ka reaalselt pakkuma lubatud teenust korrektselt ja täpselt, pidades kinni lubadustest; reageerimisvõimet – taluliidu töötajate valmidus talusid aidata ning pakkuda lahendusi kiiresti; kindlus – taluliidu töötajad on kompetentsed, neil on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning nende suhtumine teenindavatesse taludesse on viisakas ja usaldust tekitav; empaatia – taluliidu töötajad hoolivad ja pakuvad taludele personaalset tähelepanu; ligipääsetav – teenust on võimalik tellida talule vajalikel kuupäevadel; hind – teenuse hind. Tagasisidest selgus, et kõik need kirjeldatud aspektid on taludele väga olulised. Siiski peame keskenduma teenuse ligipääsetavusele ning ka teenuse osutamise reageerimisvõimele. Tingitud on see asjaolust, et teenuse järgi on nõudlus suurem kui taluliit suudab oma meeskonnaga pakkuda.

Asendusteenuse rahuoluküsitlusest saadud tagasiside põhjal võime väita, et asendusteenus on oluline tugiteenus väikese- ja keskmise suurusega põllumajandusettevõttele – peretaludele. Taluliidu on võtnud eesmärgiks võtta oma meeskonda uusi asendustalununikke, et teenuse kättesaadavus paraneks ja areneks koos talunike vajadustega. Asendusteenuse peamine eesmärk on pakkuda talunikule see vaba päev!

Algas kampaania akrüülamiidiga seotud teadlikkuse tõstmiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.10.2021

 

18. oktoobril algas Maaeluministeeriumi tellitud teavituskampaania, mille fookuses on akrüülamiid ehk tervisele ohtlik aine, mida leidub eeskätt üleküpsetatud toidus.

„Soovime kampaaniaga tõsta inimeste teadlikkust akrüülamiidist, sellega seotud ohtudest ning võimalustest, kuidas aine sisaldust igapäevases toidus vähendada,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Akrüülamiid moodustub teatud toidu küpsetamisel, praadimisel või röstimisel. Kõrgemaid akrüülamiidi sisaldusi on leitud süsivesikurikastest toitudest, sealhulgas kartulitoodetest (näiteks ahjukartulid, friikartulid ja kartulikrõpsud) ja teraviljatoodetest (valikpagari-, saia- ja leivatooted ning hommikusöögihelbed), aga samas ka kohvist ja kohviasendajatest.

Akrüülamiid võib ohustada tervist, kuna teada olevalt on sel vähki tekitav ja DNAd kahjustav toime. Akrüülamiidi teket täielikult vältida pole võimalik, kuid selle sisaldust toidus saab vähendada.

Kuidas hoida akrüülamiidi sisaldus toidus madalal?

  • Küpseta toitu vaid kuldkollase värvuseni. Nii väldid küpsetades, praadides või röstides toidu üleküpsetamist, ülemäärast krõbedust ja kõrvetamist.
  • Säilita kartuleid jahedas ja pimedas, võimalusel temperatuuril üle 6 °C. Ära hoia neid külmkapis ega valguse käes. Külmkapis või valguse käes hoiustamine suurendab kartulis komponentide hulka, mis soodustavad akrüülamiidi teket küpsetamisel, röstimisel või praadimisel.
  • Pea kinni tootjate soovitustest valmistusaja ja -temperatuuri kohta. Kui valmistad eelpakendatud friikartuleid või pagaritooteid kodus, siis järgi kindlasti tootja valmistusjuhendit. Nii oled kindel, et ei küpseta toitu ülemääraselt ega liiga kõrgel temperatuuril.
  • Valmista kodus toitu erineval viisil. Uuringud näitavad, et akrüülamiidi ei teki, kui valmistad toitu keetes, aurutades, mikrolaineahjus kuumutades ja madalatel temperatuuridel.
  • Toitu mitmekesiselt. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine aitab vähendada võimalust, et mõne toiduga satub organismi akrüülamiidi väga suures koguses.