Taluniku õigus vabale päevale?

Pilt: Nopri talu

Põllumajandusettevõtetes käib töö seitse päeva nädalas ning reeglina on ka tööpäevad pikemad, kui harjumuspärane kaheksa tundi, seda eriti just loomakasvatus ettevõtetes.

Pilt: Nopri talu
Pilt: Nopri talu

Kui suuremates tootmisüksustes toimub töö graafikute alusel ning palgatöötajad vastutavad kogu töö tegemise eest, siis väiksemates põllumajandusettevõtetes teeb tööd peaasjalikult ettevõtte omanik koos oma perega ning vahel on ettevõttesse palgatud töötajatajaid, kes omavad loomulikult õigust puhkepäevadele ja kellele annavad puhkuse või haiguspäevi just põllumajandusettevõtte omanikud. See aga tähendab paljudel juhtudel seda, et põllumajandusettevõtjad ei tea mis on vaba päev.

Põllumajandustootja töö on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt rakse ning ilma puhkepäevadeta töötegemine tekitab suurema ohu läbipõlemiseks. Selle pärast on vaja üha rohkem pöörata tähelepanu talunike vaimsele tervisele ning pakkuda neile võimalust puhkepäevadeks või aega võimaliku haiguse raviks ja taastumiseks. Lisaks on oluline, et noored näeksid enda tulevikku just põllumajanduses, kuid noorte jaoks on oluline, et neil oleks töö kõrvalt aega iseendale ja oma perele.  Selleks, et maapiirkondades toodetaks taludes puhast kodumaist toitu ning noored jätkaks või alustaks põllumajandustootmisega, on oluline pakkuda neile tugiteenuseid. Üheks oluliseks teenuseks on kujunenud juba pea 13. aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt pakutav ja riigi poolt toetatav põllumajandustootjate asendusteenus.

Asendusteenust kasutab iga-aastaselt aktiivselt üle 200 talu nii puhkuse kui ka haiguspäevade asendamisel. Täna on Eestimaa Talupidajate Keskliidus tööl üle 30 asendustaluniku ning kuna teenuse järgi on endiselt nõudlus suurem, kui suudetakse pakkuda, otsib taluliit pidevalt uusi tublisid asendustalunikke. Kui reeglina on teenust pakutud ainult loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, siis alates 2020. aasta kevadest, tingituna COVID-19 viiruspuhangust, on teenust pakutud ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele. Talunike tagasiside põhjal saame öelda, et lisameede on andnud talunikele kindlustunde kiirel ja ajakriitilisel taimekasvatushooajal, kus on võimalik töötaja haiguse korral tellida soodsalt oma tallu töö tegemiseks vajalike oskustega asendaja.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on olnud alati olulisel kohal teenuse kvaliteet. Selleks koolitame igal aastal asendustalunikke ja suhtleme otse taludega, kes teenust kasutavad, et saada vahetut tagasisidet asendustalunike tööga rahulolu kohta. Suve lõpus viis Taluliit läbi ka suure asendusteenuse rahulolu küsitluse, et saada talunikelt väärtuslikku tagasisidet kuidas teenust disainida veel rohkem talunike vajadusi arvestades. Küsitluses uuriti nii teenuse tellimise protsesse, rahulolu nende talus asendanud asendustalunike teadmiste ja oskuste, algatusvõime ja oskuste kohta iseseisvalt talus erinevaid töid teostada, asendustalunike suhtlemisoskuste, probleemilahendus oskuste, asendustalunike koostöö valmidust, hoolivust loomade suhtes ning üleüldist talunike usaldust asendustalunike suhtes. Põllumajandustootjate tagasiside põhjal võime väita, et teenuse tellimise protsessiga on talunikud üldiselt rahul, kuid kindlasti on ruumi uuendustele, mis aitaks nii piirkonnajuhtidel kui ka talunikel mugavamalt teenusust tellida ja vormistada. Asendustalunike tööga on talupidajad pigem rahul või väga rahul. Loomulikult on mängib siin rolli asjaolu, et paljud asendustalunikud on neid talunikke teenindanud juba aastaid. Talunikud teavad, et asendustalunik teab, kuidas tema talus on töö korraldatud ning mida talunik temalt ootab ning on ka tekkinud usaldus.

Rahulolu küsitluses ühe osana soovisime välja selgitada olulisuse-rahulolu mudeliga asendusteenuse erinevate aspektide olulisust ning talunike rahulolu saadud teenusega. Selleks uurisime teenuse usaldusväärsust – taluliit on võimeline ka reaalselt pakkuma lubatud teenust korrektselt ja täpselt, pidades kinni lubadustest; reageerimisvõimet – taluliidu töötajate valmidus talusid aidata ning pakkuda lahendusi kiiresti; kindlus – taluliidu töötajad on kompetentsed, neil on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning nende suhtumine teenindavatesse taludesse on viisakas ja usaldust tekitav; empaatia – taluliidu töötajad hoolivad ja pakuvad taludele personaalset tähelepanu; ligipääsetav – teenust on võimalik tellida talule vajalikel kuupäevadel; hind – teenuse hind. Tagasisidest selgus, et kõik need kirjeldatud aspektid on taludele väga olulised. Siiski peame keskenduma teenuse ligipääsetavusele ning ka teenuse osutamise reageerimisvõimele. Tingitud on see asjaolust, et teenuse järgi on nõudlus suurem kui taluliit suudab oma meeskonnaga pakkuda.

Asendusteenuse rahuoluküsitlusest saadud tagasiside põhjal võime väita, et asendusteenus on oluline tugiteenus väikese- ja keskmise suurusega põllumajandusettevõttele – peretaludele. Taluliidu on võtnud eesmärgiks võtta oma meeskonda uusi asendustalununikke, et teenuse kättesaadavus paraneks ja areneks koos talunike vajadustega. Asendusteenuse peamine eesmärk on pakkuda talunikule see vaba päev!

Algas kampaania akrüülamiidiga seotud teadlikkuse tõstmiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.10.2021

 

18. oktoobril algas Maaeluministeeriumi tellitud teavituskampaania, mille fookuses on akrüülamiid ehk tervisele ohtlik aine, mida leidub eeskätt üleküpsetatud toidus.

„Soovime kampaaniaga tõsta inimeste teadlikkust akrüülamiidist, sellega seotud ohtudest ning võimalustest, kuidas aine sisaldust igapäevases toidus vähendada,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Akrüülamiid moodustub teatud toidu küpsetamisel, praadimisel või röstimisel. Kõrgemaid akrüülamiidi sisaldusi on leitud süsivesikurikastest toitudest, sealhulgas kartulitoodetest (näiteks ahjukartulid, friikartulid ja kartulikrõpsud) ja teraviljatoodetest (valikpagari-, saia- ja leivatooted ning hommikusöögihelbed), aga samas ka kohvist ja kohviasendajatest.

Akrüülamiid võib ohustada tervist, kuna teada olevalt on sel vähki tekitav ja DNAd kahjustav toime. Akrüülamiidi teket täielikult vältida pole võimalik, kuid selle sisaldust toidus saab vähendada.

Kuidas hoida akrüülamiidi sisaldus toidus madalal?

  • Küpseta toitu vaid kuldkollase värvuseni. Nii väldid küpsetades, praadides või röstides toidu üleküpsetamist, ülemäärast krõbedust ja kõrvetamist.
  • Säilita kartuleid jahedas ja pimedas, võimalusel temperatuuril üle 6 °C. Ära hoia neid külmkapis ega valguse käes. Külmkapis või valguse käes hoiustamine suurendab kartulis komponentide hulka, mis soodustavad akrüülamiidi teket küpsetamisel, röstimisel või praadimisel.
  • Pea kinni tootjate soovitustest valmistusaja ja -temperatuuri kohta. Kui valmistad eelpakendatud friikartuleid või pagaritooteid kodus, siis järgi kindlasti tootja valmistusjuhendit. Nii oled kindel, et ei küpseta toitu ülemääraselt ega liiga kõrgel temperatuuril.
  • Valmista kodus toitu erineval viisil. Uuringud näitavad, et akrüülamiidi ei teki, kui valmistad toitu keetes, aurutades, mikrolaineahjus kuumutades ja madalatel temperatuuridel.
  • Toitu mitmekesiselt. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine aitab vähendada võimalust, et mõne toiduga satub organismi akrüülamiidi väga suures koguses.

PTA peatas ettevõttes Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS toidulisandite tootmise 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.10.2021

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas, et Interchemie tootmisettevõttes toodeti samades ruumides toidulisandeid ja veterinaarravimeid. Kuna selline tootmisviis ei taga täielikult ristsaastumise vältimist, ei tohi tarbija tervise huvides turule viia toidulisandeid, mis on toodetud alates juulist 2021.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel sõnas, et ettevõte pole piisavalt hinnanud veterinaarravimitest tuleneda võivaid riske. „Menetlus ettevõtte osas algas juulis, mil ametile saabus vihje. Asjaolude selgitamiseks kontrollis amet ettevõtet korduvalt mitme kuu jooksul. Kontrollide tulemusel selgus, et toidulisandite tootmise ruumides ladustati kontrolli ajal ka veterinaarravimite tootmiseks kasutatavat toorainet (beetalaktaame) ning ettevõte ei olnud tootmisel piisavalt hinnanud potentsiaalset keemilist riski,“ kirjeldas Sammel menetluse kulgu. Tuvastatud asjaolude tõttu keelas amet turustada juulis ja augustis toodetud toidulisandeid. Ettevõte on kinnitanud toidulisandite tootmise lõpetamist ning seda, et juulis ja augustis toodetud toidulisandid ei ole turule jõudnud.

Tootja on kinnitanud, et enne kontrolliperioodi toodetud toidulisandid on ohutud ning ristsaastumist ei ole toimunud. „Menetlus ettevõtte Interchemie suhtes nende väidete kontrollimiseks jätkub,“ kinnitas Sammel. Hetkel ei ole ametil sellist ohukahtlust, mistõttu oleks vajalik varem toodetud toidulisandite müügi peatamine. Ettevõte Interchemie tootis toidulisandeid ainult ettevõttele Nordaid OÜ.

Toidu tootjad vastutavad toodetud toidu ohutuse eest ning toodete ristsaastumine mistahes keemiliste või bioloogiliste ainetega peab olema välditud. Kuna beetalaktaamid võivad üksikutel ülitundlikel inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone, siis on nõuetekohane ja läbimõeldud tootmisprotsess eriti oluline.

Parim Eesti talutoit 2021 on mustasõstrajook Piesta MUST

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
15.10.2021

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsus juba kuuendat aastat talunikke üles esitama oma tooteid parima talutoidu konkursile. Eesmärgiks on tõsta esile kohalikku talutoitu, edendada maaelu ja tunnustada talunike tööd. 12-liikmeline hindamiskomisjon valis oma lemmikud välja  26 väiketootja 71 talutoote seast. Parimaks Eesti talutoiduks 2021 valiti mustasõstrajook Piesta MUST. Käesolev aasta oli Põhja-Eesti maitsete aasta ning Põhja-Eesti parimaks talutoiduks valiti  Vinkymon Küüslaugukrõpsud.

Taluliidu projektijuhi Gelis Pihelgase sõnul oli osavõtt taas väga aktiivne: „Käesolev aasta eristus eelmistest kasekäsna toodete rohkuse poolest. Iga aastaga muutuvad ka pakendid loodussõbralikumaks ja kujundused kaunimaks.“

„Kõige populaarsem kategooria oli taas juustude kategooria, kuhu esitati 11 toodet. Üllatuseks oli nii hea valik jäätiseid erinevatelt tootjatelt,“ lisas Pihelgas.

Toidutehnoloogist hindamiskomisjoni esimees Rain Kuldjärv tunnistas, et selle aasta võitjate valimine oli väga raske töö, sest konkursile esitatud toodete kvaliteet oli ühtlaselt kõrge. „Väga meeldiv oli näha erinevaid leidlikke ja põnevaid tooteid, millede valmistamisel oli kasutatud erinevaid kodumaiseid loodusande. Näiteks jäid meelde ebaküdoonia ehk nn põhjamaise sidruni kasutamine mitmes erinevas tootekategooriates, musta pässiku ehk kasekäsna erinevad tooted, põnevad kääritatud joogid, maitseküllased juustud ja kohupiimakreemid, kuivatatud kuusevõrsed ja veel palju muud,“ ütles Kuldjärv.

„Mul on hea meel, et tublid talupidajad leiavad aega panustada tootearendusse ning kas iseseisvalt või mõne põneva koostöö tulemusena on valminud sensoorselt väga mitmekülgsed ja loomulikult maitsvad tooted. Soovin jõudu ja tublit pealehakkamist ka järgmisteks aastateks!” lisas Kuldjärv.

Hindamiskomisjoni kuulusid: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse tootearendusspetsialist Rain Kuldjärv, Scheeli restorani omanik Rein Beljaev, Eesti Peakokkade Ühenduse juhatuse liige Koit Uustalu, toidublogija Tuuli Mathisen, laulja Luisa Rõivas, Maalehe ajakirjanik Argo Ideon, ETKL nõukogu liige Marika Parv, Talu Toidab juhataja Kristeli Veimann, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Kerli Nõges, Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas, ERMi ajaloolane Anu Kannike ja EAS äriturunduse tiimijuht Kristiina Kästik.

Parim talutoit 2021 võitjaid tunnustatakse 12. novembril toimuval talunike tänuüritusel.  Hindamiskomisjon valis parimaid tooteid 28. septembril Tallinnas Scheeli restoranis.

  1. aasta parim talutoit võitjad selgitati välja järgnevates kategooriates:

Parim talutoit 2021 – Piesta MUST

Parim tervisetoode 2021 – Vinkymon Küüslaugukrõps

Parim piimatoode 2021 – Nopri Kohupiimakreem Muraka

Parim juust 2021 – Andre Salute Me3

Parim pagaritoode 2021 – Vildivilla OÜ Odra karask jõhvikate, aniisi ja tumeda šokolaadiga

Parim maius 2021 – Talujäätis Külm “Pistaatsia”

Parim lisand 2021 – Piesta õunamarmelaad

Parim valgutoode 2021 – Muhu Liha Lamba aba eelküpsetatud

Parim alkoholivaba jook 2021 –  Piesta MUST

Parim alkoholiga jookTori siidritalu siider „Brut“

Parim Põhja-Eesti toode – Vinkymon Küüslaugukrõps

Pildigaleriiga saab tutvuda SIIN

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Projektijuht

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel: +372 553 1571
E-post: gelis@taluliit.ee

 

Sigade Aafrika katk on Võru- ja Lääne-Virumaal ringlemas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.10.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viiruspositiivsed metssead Võrumaal ja Lääne-Virumaal.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuvastati viirust Võrumaal, kus haigust ei ole viimase kolme aasta jooksul leitud. „Põhja-Eesti leidude põhjal saame öelda, et kindlasti ei jää Võrumaa leiud ainsateks, sest näeme tendentsi, kus haigus levib metssigade hulgas ja ohustab seetõttu ka koduseafarme, nii nagu juhtus Harjumaal. Seetõttu on oluline, et seapidajad oleksid hoolsad, et ennetada haiguse levikut farmi,“ selgitas Kalda.

Oktoobri alguses tuvastati SAK viirus Võrumaal kahel ja Lääne-Virumaal ühel metsseal. „Antud leiud näitavad, et SAK viirus levib metssigade populatsioonis nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Eestis ning selline olukord on suureks ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele. Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvameetmeid“ kirjeldas Kalda. Seakasvatajad peavad samuti olema järjekindlad ja hoolsad bioturvalisuse meetmete rakendamisel.

Lisaks metssigade uurimisele SAKile kontrollib amet regulaarselt seakasvatuse ettevõtteid, et veenduda nende bioturvalisuse meetmetes. Oktoobri seisuga on Eestis 128 registreeritud loomapidamiskohta, kus peetakse kodusigu. Amet on sellel aastal teinud 218 bioohutusnõuete kontrolli, kus tuvastati 22 nõuetele mittevastavust kaheksa seapidaja juures. Põhiliselt olid nõuetele mittevastavused seotud teavitamis-, arvestus- ja jälgitavusnõuete täitmisega, kuid mõnel juhul tuvastati puudusi ka desoprotseduuride läbiviimisel ning mitmel juhul nõustati seapidajaid bioturvakava nõuetele vastavuse ja ajakohastamise osas. Üldiselt võib öelda, et Eesti seapidajad on SAK ennetamiseks vajalikest nõuetest teadlikud ning rakendavad neid hoolsalt. Samuti kontrollitakse sigalates surnud sigu haiguse varajaseks avastamiseks, mis võimaldab haiguse ilmnemisel operatiivselt reageerida.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAK rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.

Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.

Tutvu rakendusega

Maaeluministeerium osaleb Eesti põllumajanduse aastanäitusel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.10.2020

 

Täna ja homme, 13.–14. oktoobril toimub Eesti Rahva Muuseumis taas Eesti põllumajanduse aastanäitus, mis toob kaheks päevaks Tartusse kokku Eesti põllumajandussektori tipud.

Maaeluminister Urmas Kruuse avas tänavuse põllumajanduse aastanäituse ning Eesti Aiandusliidu VIII visioonikonverentsi. Samuti oli kõigil huvilistel võimalik ministrile infotunnis küsimusi esitada.

Suuremate probleemidena toodi välja seakasvatussektori keerulist olukorda, oldi mures uue kliimapaketi rakendamise ja järgmise eelarveperioodi toetuste jaotuse üle. Põllumehed soovivad tunda riigi suuremat tuge põllumajandussektorile kui toidujulgeoleku garantiile.

„Kahtlemata on tegemist väga vajaliku üritusega, kus avaral pinnal on ühendatud ärimess suure hulga konverentside ja seminaridega,“ arvas maaeluminister. „See on hea võimalus tutvuda tänapäevaste trendide ja uute tehnoloogiatega ning saada kasulikke teadmisi, sest uuendusmeelsus ja talupojatarkus koos aitavad ettevõtetel end hästi majandada ja astuda vastu oma igapäevastele katsumustele,“ ütles Urmas Kruuse.

Ministeeriumi esindajad on mõlemal päeval kohal. Täpsem teave messi veebilehel epamess.ee.

Taust

Aastanäitus toob kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid.

Kahe päeva jooksul tutvustatakse trende põllu- ja biomajanduses ning uuenduslikke tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel end paremini majandada ja leida lahendusi kõige keerulisematele igapäevastele katsumustele.

Maaeluministeerium on üks ürituse partnereid, korraldaja on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Mahetootjad: Eesti vajab selget suunda keskkonnasõbraliku ja maheda toidutootmise poole

11. oktoobri Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungil arutleti mahepõllumajanduse olukorra ja tulevikuväljavaadete üle seoses uue ÜPP toetusperioodi ja planeeritud mahetoetustega. Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda tutvustasid maaelu- ja keskkonnakomisjoni liikmetele Eesti mahetootmise olukorda ning avaldasid muret seoses sellega, et riigil puudub selge visioon ja ühtsed seisukohad mahesektori tuleviku osas.

Mahetootmise eest seisvad organisatsioonid pöördusid riigikogu poole, et väljendada muret maheda toidutootmise tulevikuväljavaadete osas. Hetkel puudub nii olemasolevatel mahetootjatel kui ka põllumajandustootmisega alustavatel noortel kindlustunne, et riik kestlikult toodetud mahetoidu tootmist soosib.

„Sellest, milliseid valikuid me toidutootmises teeme, sõltub ka meie veekogude, põhjavee ning põllumajandusmaastikega seotud elurikkuse seisund. Viimaste aastate seiretulemused näitavad väga murettekitavat põhja- ja pinnavee saastumist tavapõllumajandusest lähtuvate kemikaalidega, sealhulgas pestitsiididega,“ sõnas ökoloog Aveliina Helm Eesti Keskkonnaühenduste Kojast ning lisas, et intensiivsed, suurtele põldudele ning sagedasele kemikaalide kasutamisele tuginevad tootmispraktikad on Euroopas ka peamiseks elurikkuse languse põhjustajaks. „Elurikkuse kadu aga ei ole paratamatu. Vastupidi – loodussõbralikud toidutootmisviisid, mahepõllumajandus ja looduslikel karjamaadel loomade karjatamine hoiavad ja taastavad nii lindude, kimalaste kui ka mullaelustiku rikkust ning tagavad hea keskkonnaseisundi”, tõi Helm välja. Elurikas ja viljakas muld, tolmeldamine ja loodusliku kahjuritõrje olemasolu on põllumajanduse jätkusuutlikkuse ning seeläbi ka meie toiduturvalisusega otseselt seotud.

Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust rõhutas kohtumisel mahepõllumajanduse olulisust ELi roheleppe „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate täitmisel. „Oleme seni saanud olla uhked suhteliselt suure mahemaa osakaalu üle Euroopa teiste riikidega võrreldes. Praegu on Eestis mahemaa osakaal 22% ja see näitab, et meie põllumeestel on olnud huvi mahepõllumajandust viljeleda. Samas oleme mahetootmise toetamisel Euroopa viimaste seas. Nii oleme jõudnud teelahkmele, kus paljudel tootjatel on suuresti väikestest toetustest tulenevate majanduslike tingimuste tõttu mahetootmisega keeruline jätkata ning pigem hakatakse eelistama lihtsamini viljeldavat tavapõllumajandust. Mahesektori püsimajäämiseks ja edasiseks arenguks tuleb nii praegustele kui ka uutele tootjatele luua sektori jätkusuutlikkust tagav toetuste ja muude mahetootmist soosivate tegevuste pakett,“ rääkis Merit Mikk.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats tõi välja kohtumisel, et lisaks tootmisele tuleb senisest enam pöörata tähelepanu ka mahetoodete tarbimisele. „Mahesektori edukaks arendamiseks on oluline tasakaalustatud suhe nõudluse ja pakkumise vahel. Selleks on vajalik poliitikakujundamisel arvestada lisaks tootmisele ka tarbimise aspekti.“ Ats tõi näiteks olulised algatused, mille käigus mahetoit jõuab juba täna koolidesse ja lasteaedadesse.

Euroopa Liidu uus eelarveperiood on alanud ja Maaeluministeerium on toetuskava ettevalmistamisega lõpusirgel. Merit Miku sõnul on võrreldes kevadel väljapakutuga osasid mahetoetuse määrasid küll suurendatud, kuid siiski on väga tõenäoline, et praegu väljapakutud toetuspaketi realiseerumisel pöördub osa mahetootjaid tagasi tavatootmise juurde. Kui väheneb mahetoidu tootmine, ei suudeta ka varustada mahetöötlejaid ja lasteasutusi kodumaise mahetoorainega. Eesti turundab end puhta looduse ja keskkonnaga riigina ja on algatamas pilootprojekte mahetoidu suurendamiseks lasteasutustes, samal ajal aga tõmmatakse tootmisele pidurit.

Peame senisest tugevamalt hea seisma selle eest, et toidutootmine oleks kestlik ja keskkonda hoidev. Selleks tuleb võtta selge suund mahepõllumajanduse ja agroökoloogiliste võtete soosimisele. Teaduslik teadmine toidutootmispraktikate, keskkonnaseisundi, elurikkuse ja toiduturvalisuse omavahelistest tugevatest seostest on nüüdseks jõudnud Euroopa Liidu poliitikatesse, kus rõhutatakse just mahetootmise tähtsat rolli. Oleks rumal Eesti senine kogemus mahepõllumajanduse edendamisel just sel hetkel nurka visata, kui see on kujunemas oluliseks arenguhoovaks, rõhutasid komisjonidega kohtunud organisatsioonid ja tootjad.

Esindusorganisatsioonid ootavad riigi selget seisukohta, kas mahepõllumajandust nähakse Eestis võimalusena panustada keskkonnahoidu, elurikkusesse, kliimamõjude leevendamisse ja inimese tervisesse või mitte, ning kas sellest tulenevalt planeeritakse mahetootjatele uuel toetusperioodil toetused, mis oleksid nii tänastele kui ka tulevastele mahetootjatele motiveerivad.

Käesoleva aasta juunis pöördusid Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda maaeluministri ja keskkonnaministri ning Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni poole seoses murega, et uuel toetusperioodil väljapakutud mahetoetuste tase on liiga madal ega taga mahetootmise majanduslikku jätkusuutlikkust. Riigikogus toimunud ühisistung toimus vastuseks sellele pöördumisele.

Pilte:

https://drive.google.com/drive/folders/1To0z7KsEHyeO5onhZEL4eNinkWkpI59o?usp=sharing

Joonis 1. Mahepõllumajandus Eestis 1999-2020. 2020. aasta oli esimene aasta, kus mahepõllumajandusmaa Eestis ei suurenenud.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus PTA andmetel, 2021

Joonis 2. Mahetoetused EL-is 2019. Eestis on hektari kohta makstav mahetoetus praegu Euroopa Liidu kõige väiksem.

Allikas: Organic in Europe (2021)

Lisainformatsioon 

Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige
Tel: + 372 503 9802, e-post: meritoko@gmail.com

Maaeluminister tutvustas Euroopa põllumajandusvolinikule Eesti seisukohti 

Maaeluministeerium
Pressiteade
12.10.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus Luxembourgis Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Janusz Wojciechowskiga, kellega arutati nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamise hetkeseisu kui ka Eesti seisukohti kliimapaketi „Eesmärk 55“ suhtes.

Kohtumise raames tõstatas maaeluminister küsimuse põllumajanduse ja metsanduse panusest Euroopa Liidu kliimapaketti, rõhutades, et Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide on liidu keskmisega võrreldes oluliselt madalam. Samal ajal on mahemaa osakaal Eestis liidu keskmisest märkimisväärselt suurem ning lisaks on Eesti näol tegemist metsarikka riigiga.

„Eesti puhul on oluline võtta seatud eesmärkide täitmisel arvesse põllumajanduse ja metsanduse lähtekohti. Kuna oleme juba mõneti liidu keskmisest edumeelsemad, siis on meil keerulisem saavutada „Eesmärk 55“ sihttasemeid toidutootmise mahtu oluliselt vähendamata,“ märkis Urmas Kruuse.

ÜPP strateegiakava koostamise hetkeseisu arutelu juures tõstatus taas vajadus arvestada liikmesriikide eripärasid ning ÜPP raames juba tehtut. „Oleme pingutanud selle nimel, et püsida liikmesriikidele seatud väga pingelises ajakavas. Samas võtavad vajalikud protsessid aega, nagu näiteks keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande koostamine, mis on strateegiakava kohustuslik osa. Meie jaoks on oluline, et ÜPP strateegiakava saaks komisjoni heakskiidu aegsasti, et ka sekkumised põllumajandustootjatele jõuaksid võimalikult ruttu valmis. Läbirääkimistel tuleks lähtuda ainult liikmesriikidele õiguslikult siduvatest eesmärkidest,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Volinik rõhutas roheleppe eesmärkide suunas liikumise olulisust ning tõi Eesti välja hea eeskujuna teistele liidu riikidele meie suure mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest. Lisaks kiitis volinik Eesti põllumajanduse arengut. Ta mõistis Eesti muret, mis on seotud liikmesriikide eripärade ja stardipositsioonide arvestamisega keskkonna- ja kliimakohustuste täitmisel.

ÜPP strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande viibimine oli samuti volinikule arusaadav, kuid ta rõhutas, et tähtis on esitada 1. jaanuariks 2022 komisjonile nii suur osa ÜPP strateegiakavast kui võimalik. Oluline on seejuures, et esitatu võimaldaks anda hinnangu strateegiakava ambitsioonikusele.

Maaeluministri ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku kohtumine toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungi raames. Ministrit saadavad käimasoleval kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutlesid  põllumajanduse panuse üle EL kliimaeesmärkide saavutamisel 

Maaeluministeerium
Pressiteade
13.10.2022

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli ühe olulise teemana arutelu all EL kliimapaketi  „Eesmärk 55“  sihtide saavutamine.

„Kliimaeesmärkide saavutamine on suur väljakutse põllumajandussektori jaoks, mille poole püüeldes ei tohi unustada põllumajanduse peamist eesmärki, milleks on toiduga kindlustatuse tagamine. Lahendamist vajab küsimus, kuidas saab põllumajandussektor aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ilma loomade arvu või põllumajandusmaa pindala  vähendamata,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse. „Nende teemadega tuleb tegeleda, kuid ilmselgelt on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Konkreetsete eesmärkide seadmisel on lisaks vaja hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning arvestada juba tehtud edusammude ja investeeringutega,“ lisas Kruuse.

Kliimaneutraalsuse saavutamine on globaalne väljakutse, millega peavad tegelema kõik riigid.  „Euroopa Liidul on vaja kaasata ka kolmandaid riike, et nad töötaksid kaasa sarnaste kliimasihtide nimel, sest vastasel korral seame löögi alla oma põllumajandustootjate konkurentsivõime globaalsel turul,“ ütles Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu kohtumisel peatuti muuhulgas ka ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade koostamise hetkeseisul ning põllumajandustoodete turustusstandarditel. Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Kristina Uibopuu.

Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutlesid  põllumajanduse panuse üle EL kliimaeesmärkide saavutamisel 

Maaeluministeerium
Pressiteade
13.10.2021

 

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli ühe olulise teemana arutelu all EL kliimapaketi  „Eesmärk 55“  sihtide saavutamine.

„Kliimaeesmärkide saavutamine on suur väljakutse põllumajandussektori jaoks, mille poole püüeldes ei tohi unustada põllumajanduse peamist eesmärki, milleks on toiduga kindlustatuse tagamine. Lahendamist vajab küsimus, kuidas saab põllumajandussektor aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ilma loomade arvu või põllumajandusmaa pindala  vähendamata,“ tõi välja maaeluminister Urmas Kruuse. „Nende teemadega tuleb tegeleda, kuid ilmselgelt on põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused piiratud. Konkreetsete eesmärkide seadmisel on lisaks vaja hinnata ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning arvestada juba tehtud edusammude ja investeeringutega,“ lisas Kruuse.

Kliimaneutraalsuse saavutamine on globaalne väljakutse, millega peavad tegelema kõik riigid.  „Euroopa Liidul on vaja kaasata ka kolmandaid riike, et nad töötaksid kaasa sarnaste kliimasihtide nimel, sest vastasel korral seame löögi alla oma põllumajandustootjate konkurentsivõime globaalsel turul,“ ütles Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu kohtumisel peatuti muuhulgas ka ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade koostamise hetkeseisul ning põllumajandustoodete turustusstandarditel. Ministrit saatsid kohtumisel Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Kristina Uibopuu.