Põllumajandus- ja Toiduamet on pidanud sellel aastal omanikelt ära võtma 215 looma

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.09.2021

 

16-lt loomapidajalt on üle võetud loomade ja lindude nõuetekohase pidamise kohustus. Loomade jätmine loomapidajatele ohustas loomade elu ja tervist.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peaspetsialisti Tiina Kuke sõnul seisab amet hea Eestimaa loomade heaolu eest ning teostab järelevalvet loomapidamise tingimuste täitmise üle. „Põllumajandus- ja Toiduametile saadetakse väga palju vihjeid loomapidamistingimuste rikkumise või looma halva kohtlemise kohta. Vihjete kontrollimisel on järelevalveametnikud leidnud loomi olukordadest, kus loomadel ei ole pidevat juurdepääsu joogiveele, loomad on söögi puudusel alakaalulised ning neile ei ole võimaldatud elementaarsematki arstiabi. Kui loomapidaja ei ole võimeline tagama oma hoolealuste heaolu ning on reaalne oht looma elule ja tervisele, siis rakendab amet talle antud õigust looma pidamise kohustus loomapidajalt üle võtta,“ selgitas Kukk. Juhul, kui PTA võtab üle loomapidaja kohustused tagab amet loomadele vajaliku abi ning nõuetekohased pidamistingimused.

Ametnikud puutuvad oma töös kokku erinevate juhtumitega, kus loomad elavad väga halbades tingimustes. „Tihtipeale elavad loomad oma roojas, neid ei toideta piisavalt, koheldakse halvasti või on loomad sedavõrd haiged või parasiitidest räsitud, et nende elu pole võimalik päästa. Ka on kokkupuuteid nn kutsikavabrikutega, kus koeri peetakse kitsastes puurides, mis asuvad tihtilugu ebasanitaarsetes ja pimedates ruumides, kus puudub elementaarseimgi ventilatsioon,“ kirjeldas Kukk.

Loomade heaolu mõiste on väga lai, kuid loomaomanik peab tagama loomale toidu ja joogivee, hoolduse, sobiliku elukeskkonna ja võimaldama vajadusel ravi. Loomade pidamise kohustuse ülevõtmine loomapidajalt toimub ainult juhul, kui loomade jätmine loomapidajale ohustab loomade elu  ja tervist.

Juhul, kui märkad, et lemmik- või põllumajanduslooma pidamise tingimusi on rikutud või looma on halvasti koheldud, siis saada sellekohane vihje PTA meilile vihje@pta.agri.ee.

 

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Piimaklaster MTÜ kutsub talunikke iseõppepäevale

Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevajadust. Seejuures tuleb lähtuda konkreetse piimatootmisettevõtte söötmissüsteemist.

Kiirenev elutempo on tekitanud vajaduse koolitusvahendite järele, mis võimaldaksid põhijuhtumeid lahendada ainult virtuaalseid tööriistu kasutades. Söötmiskulutuste majandusliku optimeerimise mudeli selgeksõppimisel pakub Piimaklaster selleks välja 14 olulise juhtumi lahendamist käsitlevad lühivideod.

Kogu materjal on leitav aadressilt https://www.piimaklaster.ee/sootmiskulutuste-optimeerimine/

 

Euroopa Liidu toiduhügieeninõuete muudatus võimaldab suuremat paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.09.2021

 

Euroopa Komisjon võttis vastu toiduhügieeninõuete määruste muudatused, millega lisati uusi nõudeid ja võimaldatakse seniste nõuete täitmisel rohkem paindlikkust.

„Muudatuste tegemisel on võetud arvesse seniseid kogemusi, tehnoloogia arengut ning ka muutusi tarbimisharjumustes. Kuigi osa nõudeid on edaspidi käitlejale paindlikumad, on muudatuste tegemisel lähtutud põhimõttest, et toiduohutus peab olema tagatud,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Suuremat paindlikkust võimaldatakse piiratud arvul veiste, sigade ja kodukabjaliste hukkamisel edaspidi ka päritoluettevõttes. See võimaldab näiteks vältida inimvigastusi juhtudel, kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud.

Lisaks kehtestatakse hügieeni erinõuded ulukite kogumiskeskustele. Kogumiskeskus, mis võtab ulukite keresid vastu teistest kogumiskeskustest, peab omama tegevusluba. Kui kogumiskeskus võtab ulukite keresid vastu aga näiteks jahimeestelt, siis tuleb esitada majandustegevusteade. Hukatud loomad tuleb kogumiskeskusesse transportida hügieeniliselt ja viivitamata ning ladustamisaeg kogumiskeskuses peab olema võimalikult lühike.

Toidu annetamise hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded toidu ümberjagamisele. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele.

Varasemalt kehtinud nõuete kohaselt tuleb külmutamiseks ettenähtud liha külmutada ilma liigse viivituseta liha tootvas ettevõttes. Määruse muudatusega võimaldatakse toidu annetamise eesmärgil liha külmutada ka jaemüügiettevõttes. Sel puhul tuleb arvestada teatud tingimustega – näiteks tuleb liha külmutada enne „kõlblik kuni“ tähtpäeva möödumist; külmutamise kuupäev peab olema dokumenteeritud; eelnevalt külmutatud ja sulatatud liha uuesti külmutada ei tohi jne.

Toiduohutusnõuete järgimise rõhutamiseks toidukäitlemisettevõtte töötajate ja juhtkonna hulgas on määrusesse lisatud ka toiduohutuskultuuri käsitlevaid nõudeid.

Hügieenimäärustes tehtud kõik muudatused leiab Euroopa Liidu Teatajast. Komisjoni määrusega (EL) 2021/382 täiendati määruse (EÜ) nr 852/2004 I ja II lisa (muudatused jõustusid 24. märtsil 2021). Komisjoni määrusega (EL) 2021/1374 muudeti määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa (muudatused jõustusid 9. septembrist 2021).

Kalapüügitoodete töötlejad saavad taotleda erakorralist toetust toidukao ennetamiseks

Maaeluministeerium
Pressiteade
09.09.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mis võimaldab kalapüügitoodete töötlemisega

tegelevatel ettevõtjatel taotleda koroonaviiruse puhangust tingitud erakorralist toetust toidukao ennetamiseks.

„Määruse koostamisel pidasime silmas eesmärki vältida ootamatust müügimahtude vähenemisest tekkida võivat toidukadu ehk toidu raiskamist ning leevendada koroonaviirusest tingitud negatiivset majanduslikku mõju kalapüügitoodete töötlejaile, aidates sellega kaasa valdkonna elujõulisuse ja konkurentsivõime säilitamisele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Peamine kahju sektorile seisneb välisturgudele mõeldud töötlemistoodangu müügimahtude kiires kahanemises. Piirangute tõttu suleti restoranide ja toitlustusasutuste uksed, mille  tulemusena peatus ahvenafilee (Perca fluviatilis) eksport ja külmladudes oleva kala realiseerimine muutus ettevõtjatele keeruliseks. Tekkinud on suured, säilivustähtaja suhtes tundlikud laovarud, mille realiseerimisel vajavad ettevõtjad abi, sest vastasel korral tuleks külmladudes tarbimistähtaega ületav kala visata toidujäätmena ära.

„Toiduraiskamise ennetamiseks saavad ettevõtjad taotleda riigiabina erakorralist toetust, toiduks kõlbliku ahvenafilee eest, mis antakse üle Eesti kaitse-, haridus-, kinnipidamis-, tervishoiu-, sotsiaalabi- või hoolekandesüsteemi asutusele, nende asutuste toitlustust korraldavale ettevõtjale või sellisele sihtasutusele või mittetulundusühingule, kelle põhikirjas sätestatud eesmärk on Eestis kodanikuühiskonna edendamine tasuta toiduabi organiseerimise kaudu. Riigiabi andmiseks saime Euroopa Komisjonilt heakskiidu juuli lõpus, mis võimaldab sektorit toetada,“ ütles minister.

Määrusega „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale“ toetatakse kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamise tegevusvaldkonnas kala käitlemisega tegelevaid ettevõtjaid, kelle turutõrke tagajärjel müümata jäänud, kuid tasuta üle antud toiduks kõlbliku Euroopa Liidu päritolu ahvenafilee koguse omahind hüvitatakse kuni 70% ulatuses otsetoetusena.

PTA tunnistas ettevõttes AS Grüne Fee Eesti taimekaitsetunnistuse kehtetuks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.09.2021

 

Sel aastal leiti Grüne Fee ehk Luunja kurkidest Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke. Kõiki asjaolusid arvestades pidas PTA vajalikuks antud juhtumi puhul tunnistada ASi Grüne Fee Eesti agronoomi taimekaitsetunnistus kehtetuks.

30. märtsil võttis PTA ametnik jaemüügis Luunja kurgist proovi. Labor tuvastas proovist pümetrosiini jäägi 0,016 mg/kg ning lisaks jäljed imidaklopriidi (Confidor WG 70) ja penkonasooli (Topas 100 EC) kasutamisest. Leitud jäägid olid tasemel, mis ei ohustanud inimeste tervist ega keskkonda.

Proovis tuvastatud toimeaine äratas kahtlust, et kasutatud on taimekaitsevahendeid, mis ei ole Eestis turule lubatud. „Järelevalve käigus tuvastasime, et AS Grüne Fee Eesti oli kasutanud vahendit Plenum 25 WG, mis oli ettevõtte esindaja selgituse kohaselt toodud neile proovimiseks ja katsetamiseks Soomest,“ selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lind. „Ka Eestis oli turule lubatud pümetrosiini sisaldavaid vahendeid, kuid Eestis registreeritud preparaati Plenum oli lubatud kasutada vaid rapsil ja rüpsil ning seda võis Eestis kasutada kuni 30. jaanuarini 2020,“ jätkab ta ning möönab, et kasvuhoone kurgil kasutamine oli seega lubamatu.

Järelevalve käigus selgus, et ka preparaat Confidor WG 70 pärines Soomest ning seda poleks tohtinud sellisel kujul Eestisse tuua ega kasutada. „Eestis on registreeritud preparaat Confidor, mida on lubatud kasutada ka kasvuhoone kurgil ja seda oleks võinud ettevõte ka teha,“ sõnab Lind.

ASi Grüne Fee Eesti agronoomi selgituste järgi soovis ta katsetada eespool nimetatud toodete mõju kasvuhoonetes kasutatavale biotõrjele ning kemikaali mõju kahjurputukatele, kes kogunevad noorematele lehtedele ladvaosal. Selline tegevus aga ei ole kooskõlas taimekaitsevahendite kasutamise nõuetega ning seetõttu tuli kehtetuks tunnistada agronoomi taimekaitsetunnistus, mis annab õiguse taimekitsetöid teha.

„Keelatud taimekaitsevahendite kasutamine on tarbijate suhtes usalduse kuritarvitamine, eriti veel puhkudel, kui tegemist on ettevõttega, kes teavitab oma kanalites, et putukatõrjet tehakse bioloogiliselt ja keemiavabalt,“ kommenteerib Lind.

PTA tuletab taimekaitsevahendite soetamisel meelde, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Register on leitav siit. Registrisse kandmisel on hinnatud vahendi ohutust inimesele ja keskkonnale. Kuna keskkonnatingimused on meie naaberriikides erinevad, ei tohi seal müüdavaid taimekaitsevahendeid Eesti tingimustes kasutada.

 

Avaldati järg käitlejale mõeldud toidu märgistamise juhendile

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2021


Sel kevadel avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) käitlejatele mõeldud juhendi toidu märgistamise teemal, mis on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles. Tegemist on järjega juhendi esimesele osale.

Juhendi teises osas käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast toidupakendi avamist või külmutatud toidu sulatamist.

Euroopa Liidus tekib igal aastal keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Kõige enam toidujäätmeid tekib kodumajapidamistes, kuid hinnanguliselt 60% neis ära visatud toidust kõlbab tegelikult veel süüa. Toidu nõuetekohane märgistus ning tarbija parem teavitamine toidu säilitamistingimustest ja tarbimisjuhistest tagab toiduohutuse ning aitab vähendada toiduraiskamist.

EFSA juhend sisaldab otsusepuud, mis aitab toidukäitlejal otsustada, kas pärast pakendi avamist kehtiva tarbimistähtaja ja säilitamistingimuste märkimine on asjakohane. Osa toitude tarbimistähtaeg peaks pärast pakendi avamist olema ohutuse eesmärgil lühem kui avamata pakendis toote esialgne „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev.

Samuti sisaldab juhend nõuandeid, mida toidukäitleja saab tarbijale anda külmutatud toidu sulatamise heade tavade, säilitamistingimuste ja sulatatud toidu tarbimise tähtaja kohta. Toiduohutuse seisukohast peaks sulatamise heade tavade järgimine minimeerima patogeensete mikroorganismide kasvu ning toidu ja kontaktpindade saastumist nendega.

Toidukäitlejale mõeldud juhendi teise osa eestikeelne tõlge valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Ingliskeelse originaali saab kätte Euroopa Toiduohutusameti veebilehelt.

 

4. septembril avati pidulikult Eesti toidu kuu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.09.2021


4. septembril avas maaeluminister Urmas Kruuse Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti toidu kuu. Sel aastal seitsmendat korda tähistatava Eesti toidu kuu raames toimub kuni oktoobri alguseni üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi.

Eesti toidu kuu pirukat lahti lõigates sõnas maaeluminister Urmas Kruuse: „Eesti toit osa meie rahvuskultuurist, meie ühine südameasi. Septembris toimuva Eesti toidu kuu raames kutsun kõiki üles kohalikule toidule rohkem tähelepanu pöörama ja erinevatest Eesti toiduga seotud üritustest osa võtma.“

Septembris toimub üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatasid, mitmesuguseid konverentse kui ka töötubasid. Programmis on samuti toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning toidukuu pakkumisi võib leida ka jaekaubandusest.

Lisaks Eesti toidu kuu avamisele tutvustati Tartu sügislaadal sõira ja selle tegemist. Näitusel „Tõuloom“ sai näha küülikuid, lambaid, linde, veiseid ja hobuseid ning toimub rakendispordi näidisvõistlus.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Galerii. Fotod: Kerli Nõges, Maaeluministeerium

Laupäeval saab põllumajandusmuuseumis avalöögi Eesti toidu kuu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.09.2021

 

Laupäeval, 4. septembril avab maaeluminister Urmas Kruuse Tartumaal Eesti Põllumajandusmuuseumis Eesti toidu kuu. Sel aastal seitsmendat korda tähistatava Eesti toidu kuu raames toimub kuni oktoobri alguseni üle riigi kümneid toidule pühendatud üritusi. 

Eesti toidu kuu pirukas lõigatakse lahti Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügislaada ja näituse „Tõuloom“ raames orienteeruvalt kell 10.30. 

„Septembris on meie toidulaud kõige rikkalikum – saada on rohkelt värsket toorainet meie aedadest, põldudelt ja metsadest. Rõõmustav on näha, et toidusündmusi jagub nii saartele kui ka mandrile, nii täiskasvanud kui ka pisikestele toidusõpradele. Kutsun kõiki üles Eesti toidu kuu raames oma tarbimisharjumustele tähelepanu pöörama, senisest enam toidu teekonnale mõtlema ning kasutama ka head võimalust talvevarusid soetada,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul toimub septembris üle Eesti hulgaliselt toidule pühendatud üritusi – nii toidufestivale, laatasid, mitmesuguseid konverentse kui töötubasid. Programmis on samuti toidufilmide festival, lastele mõeldud saatesari ning toidukuu pakkumisi võib leida ka jaekaubandusest.

„Üle 70% siinsetest tarbijatest eelistab kodumaist toitu, see näitaja on püsinud pikalt stabiilsena. See kinnitab, et meie toidutootjad on olnud tublid ja nad on tootnud head Eesti toitu. Kodumaist toidukaupa iseloomustab tarbijate hinnangul eelkõige värskus, harjumuspärane maitse, usaldusväärsus ja kõrge kvaliteet,“ lausus Urmas Kruuse.

Lisaks Eesti toidu kuu avamisele tutvustatakse Tartu sügislaadal sõira ja selle tegemist. Näitusel „Tõuloom“ saab näha küülikuid, lambaid, linde, veiseid ja hobuseid ning toimub rakendispordi näidisvõistlus.

Eesti toidu kuud on septembris tähistatud alates 2015. aastast. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.

Noortaluniku toetust taotleb 144 noort ettevõtjat

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
3. september 2021

 

1. septembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Taotluse esitas 144 noortalunikku, kes taotlevad kokku üle 5,7 miljoni euro toetust. Eelarves on toetusteks ette nähtud 4 miljonit eurot.

Toetust said taotleda kuni 40-aastased noored põllumajandusettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Maksimaalne toetussumma on taotleja kohta kuni 40 000 eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss on rõõmus, et võrreldes eelmise aastaga on noortaluniku toetuse vastu huvi tõusnud, käesolevas voorus esitati ligi kümme protsenti rohkem taotlusi kui eelmisel aastal.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (25), Võrumaalt (14) ja Saaremaalt (13). Populaarseteks tegevusvaldkondadeks on mesindus ning teravilja- ja köögiviljakasvatus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumidealusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 24. novembril 2021. a.