Algaval kalanädalal kostitatakse kalatoitudega  tervishoiutöötajaid

Maaeluministeerium
Pressiteade
20.09.2021

 

Eesti toidu kuu raames toimuval kalanädalal pakub Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega sel aastal kalalõunaid tervishoiutöötajatele.

„Tegemist on sümboolse tänukummardusega tervishoiutöötajate ees, kes igapäevaselt on pühendunud tuhandete abivajajate aitamisele,“ lausus Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

Kuuendat korda toimuva kalanädala eesmärgiks on tutvustada värsket ning heade maitseomadustega eestimaist kasvanduskala. Tippkokad on spetsiaalselt kalanädalaks valmistanud menüüd angersägast, tuurast, vikerforellist, karpkalast ja angerjast. Hõrgud lõunad jõuavad järgmise viie päeva jooksul tervishoiutöötajateni Saaremaa, Viljandi, Valga, Järvamaa ja Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa haiglas.

„Kui me oleme traditsiooniliselt rääkinud kalanädalal kala kasulikkusest, siis tervishoiutöötajaid selles veenda ei ole vaja. Küll aga on meil hea meel, et saame järgnevate päevade jooksul tutvustada neile kohalikest kasvandustest pärit kalu, mis oma värskuses sobiks rikastama iga tervishoiuasutuse toidulauda,“ sõnas Toomas Armulik.

Eesti toidu kuul septembri lõpus toimuv kalanädal on kujunenud ilusaks traditsiooniks, mille käigus on peakokad varem valmistanud kalatoite nii erinevates õppeasutustes kui ka  kaitseväes.

Seekordsel kalanädalal tehtavate toitude retseptid laetakse igal päeval üles kalatoitude veebilehele.

Vaata, kes toite teevad ja mis toite kalast tehtud roogasid on tervishoiutöötajatel erinevates haiglates oodata:

Esmaspäeval, 20. septembril läheb Ylicool Catering`i peakokk Urpo Reinthal Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Haiglasse, kus valmistab lõuna angersägast.

Teisipäeval, 21. septembril läheb Markofka Toidutoa peakokk Inga Paenurm Saaremaa haiglasse, kus valmib lõuna vikerforellist.

Kolmapäeval, 22. september läheb presidendi peakokk Taigo Lepik Viljandi haiglasse, et valmistada lõuna tuurast.

Neljapäeval, 23. septembril on MTÜ Parim Valik gurmeeretkede peakokk Silver Ulm Valga haiglas ja teeb seal lõuna angerjast.

Reedel, 24. septembril kokkab restorani Mimosa peakokk Juhan Heinsalu Järvamaa haiglas, et valmistada lõuna karpkalast.

Ida-Viru-, Lääne-Viru- ja Lääne maakonna rannakalurid saavad tänasest jälle räime püüda

Maaeluministeerium
Pressiteade
18.09.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, millega avaneb laupäevast, 18. septembrist Läänemere äärsete Ida-Viru, Lääne-Viru ja Lääne maakonna rannakaluritele võimalus taas räime püüda.

Juunis peatatud räimepüügi taasavamine nimetatud maakondades sai võimalikuks pärast Vabariigi Valitsuse määruse muudatust, millega kaotati Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna vahel seni kehtinud räime lubatud aastasaagi jaotus. Nimetatud maakondade ühiselt lubatud räimesaagiks on käesoleval aastal 1461 tonni, millest on 15. septembri seisuga välja püütud 1418 tonni.

„Järele jäänud veidi enam kui 42 tonni räime püügi õigus Läänemerel laieneb laupäevast kõikidele eelpool toodud maakondade rannakaluritele, teiste hulgas ka Ida-Viru, Lääne-Viru ja Lääne maakonna kaluri kalapüügiloa alusel merel käivatele kaluritele,“  kinnitas maaeluminister Kruuse.

17.–22. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.09.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) alustab sellel reedel Kirde- ja Kagu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. PTA peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Ulatuslik taasnakatumine on toimunud käesoleval aastal Poolas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest regulaarse vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta, vaktsineerimise ajagraafiku ja seda puudutava ala kaardi leiabmarutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Kolmandatest riikidest imporditud kanamunad sunnivad järelevalveametnikud valvsusele

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.09.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) jätkab kanamunade märgistuse kontrollimist jaemüügiettevõtetes, keskendudes iseäranis kolmandatest riikidest imporditud munapakendite märgistuse nõuetekohasele täitmisele. Sellega tahame tagada kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ära hoida tarbijate eksitamise.

Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskam paneb kaupmeestele südamele, et kolmandatest riikidest imporditud munade müügipakenditele peab olema selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas märgitud päritoluriik ning teave „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Viimane juhul, kui munade tootmisviis ei ole loomade heaolunõudeid silmas pidades Euroopa Liidus (EL) kehtivate nõuetega võrdväärsel tasemel.

PTA-le on tulnud vihjeid ja üks teabenõue Ukraina päritolu kanamunade turustamise kohta erinevates kaubanduskettides, probleemiks eksitava märgistusega müügipakendid. „Kanade pidamisviisile viitavaid täpsustavaid tähiseid/sõnu tohib märkida munadele/pakendile juhul, kui on täidetud tootmissüsteemide miinimumnõuded eri tootmisviiside puhul,“ räägib Uuskam.

Kontrollide käigus selgitas amet märgistusnõudeid ja rõhutas vajadust nendest kinni pidada. Kettide esindajad kinnitasid, et neile imporditud mune tarnivale, EL-is registreeritud ettevõttele on märgistusnõuetele mittevastavusest teada antud.

„Seni, kuni kolmandatest riikidest imporditud munadel on peal märgistused, mis viitavad kõrgematele lindude heaolustandarditele, konkureerivad nad kõrgemas klassis olevate munadega ning seavad märksa madalama hinna tõttu EL-i nõuetele vastavad munade tootjad ebavõrdsesse konkurentsi,“ selgitab Uuskam. „Lisaks saab petetud tarbija, kes eelistab osta kallimat muna kindla teadmisega, et need pärinevad farmist, kus on kanadele loodud kõrgema taseme heaolutingimused ja mille munadele omistatakse kõrgemad kvaliteedinäitajad.“

Munade märgistuse kohta saab lähemalt lugeda siit.

Ebaveres avatakse uus liha-kondijahul töötav aurukatlamaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.09.2021

 

Ebaveres avatakse uus liha-kondijahul töötav aurukatlamaja

Täna avab maaeluminister Urmas Kruuse Ebaveres asuvas ASis Vireen uue aurukatlamaja, mille kütteks kasutatakse hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemisel saadud liha-kondijahu.

„Värskelt valminud aurukatlamaja näol on tegu ainulaadse ja keskkonnasäästliku lahendusega, mis aitab kaasa rohepöörde eesmärkide saavutamisele – kogu tehase ülalpidamiseks vajalik energia toodetakse edaspidi uue katlamaja kütusest,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Kuni uue katlamaja valmimiseni kasutati tehases kütusena maagaasi ning liha-kondijahu tuli ladustada tasulise teenusena prügilates.

ASi Vireen juhataja Tarmo Terava sõnul on vast valminud katlamajal veel mitu eelist. „Kui mujal sarnastes tehastes läheb liha-kondijahu koostootmiskatlasse, siis siin põletatakse koldes puhast liha-kondijahu. Sellest tekkinud tuhka on loodetavasti tulevikus võimalik kasutada ka väetisena,” märkis ASi Vireen juhataja Tarmo Terav. „Lisaks tekib katlamaja käivitamisega tehases rohkesti jääksoojust, mida oleks võimalik soojuse akumuleerimise seadmega kokku koguda ja edasi müüa.”

Värske lahendusega kasutatakse täies mahus ära tehasesse toodud hukkunud loomadest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, nagu loomne rasv ja liha-kondijahu. „Rasva eksporditakse ning nõudlus selle järele on aastatega suurenenud,” lisas ASi Vireen juhataja.

Uut katlamaja avav AS Vireen on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega tegelev tehas.

 

Uus seadus kaitseb tulevikus ebaausate kaubandustavade eest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.09.2021

 

Täna võttis Riigikogu vastu Maaeluministeeriumi esitatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse, mille eesmärk on korrastada ettevõtjatevahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri lülides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised tagamaks, et tarbijani jõuab mitmekesine ja kvaliteetne toit. Seega on tähtis, et kaubanduspartnerid ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „Õiglastest lepingutest võidavad kõik – nii praegused kui tulevased koostööpartneritest ettevõtted ise uute võimaluste tekkides kui ka siinse toidu tarbijad.“

Seadusega luuakse põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevate ebaausate kaubandustavade tõkestamise alused. Seaduses sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud. Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on alati keelatud ning seitse keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud.

„Seaduse kohaselt liigituvad ebaausateks kaubandustavadeks näiteks ülemäära pikad maksetähtajad, müügilepingu tingimuste ühepoolsed muutmised, müüja ähvardamine kaubanduslike survemeetmetega või tasu, mis ei ole seotud põllumajandustoote või toidu müümisega, samuti tootjalt üksnes kindlat tüüpi veopakendi nõudmine,“ selgitas Urmas Kruuse.

Lisaks tõi maaeluminister välja, et Eestis hakkab riiklikku ja haldusjärelevalvet seaduse täitmise üle tegema Konkurentsiamet.

Maaeluminister avab Oisus uue rohegaasijaama

Maaeluministeerium
Pressiteade
14.09.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse läheb täna Türi valda Oisu, et osaleda uue rohegaasijaama avamisel, kus müüdav rohegaas toodetakse kohapealsest lehmasõnnikust.

„Tegemist on Eesti Biogaasi poolt tehtud olulise investeeringuga, järjekorras juba  kolmanda rohegaasijaamaga, mis võimaldab maal tulla linnale appi üsna otseses mõttes. Nimelt saame sõnnikust toodetava rohegaasi abil anda linnadele senisest kümme korda puhtama linnaõhu, sest juba üks rohegaasibuss suudab tasa teha ühe diislibussi saaste,“ märkis Urmas Kruuse.

Rohegaas on kõige puhtam ja tahmavabam transpordis kasutatav kütus, mille põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Linnade arv, kus on minnakse üle diislibussidelt gaasibussidele, aina kasvab.

Oisus toodetav biometaan on otsast lõpuni Eesti kohalik taastuvkütus. See toodetakse põllumajandusjäätmete, Oisus lehmasõnniku kääritamise teel, millest tekib biogaas ning selle puhastamisel biometaan/rohegaas.

Rohegaasijaama käärimisprotsessi jäägid ehk digestaat on omakorda kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani. „Seega saame sõnnikust korraga nii puhast linnaõhku kui ka haisuvabalt väetatud põllumaad,“ tõdes maaeluminister.

Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita kuni 5000 km. Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas käideldakse täna 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti.

Eesti Biogaas OÜ on Eesti ettevõtete Alexela ja Infortari poolt loodud ettevõte. Oisu jaamas omab 40% suurust osalust ka põllumajandusettevõte Estonia OÜ.

Põllumajandus- ja Toiduamet on pidanud sellel aastal omanikelt ära võtma 215 looma

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.09.2021

 

16-lt loomapidajalt on üle võetud loomade ja lindude nõuetekohase pidamise kohustus. Loomade jätmine loomapidajatele ohustas loomade elu ja tervist.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peaspetsialisti Tiina Kuke sõnul seisab amet hea Eestimaa loomade heaolu eest ning teostab järelevalvet loomapidamise tingimuste täitmise üle. „Põllumajandus- ja Toiduametile saadetakse väga palju vihjeid loomapidamistingimuste rikkumise või looma halva kohtlemise kohta. Vihjete kontrollimisel on järelevalveametnikud leidnud loomi olukordadest, kus loomadel ei ole pidevat juurdepääsu joogiveele, loomad on söögi puudusel alakaalulised ning neile ei ole võimaldatud elementaarsematki arstiabi. Kui loomapidaja ei ole võimeline tagama oma hoolealuste heaolu ning on reaalne oht looma elule ja tervisele, siis rakendab amet talle antud õigust looma pidamise kohustus loomapidajalt üle võtta,“ selgitas Kukk. Juhul, kui PTA võtab üle loomapidaja kohustused tagab amet loomadele vajaliku abi ning nõuetekohased pidamistingimused.

Ametnikud puutuvad oma töös kokku erinevate juhtumitega, kus loomad elavad väga halbades tingimustes. „Tihtipeale elavad loomad oma roojas, neid ei toideta piisavalt, koheldakse halvasti või on loomad sedavõrd haiged või parasiitidest räsitud, et nende elu pole võimalik päästa. Ka on kokkupuuteid nn kutsikavabrikutega, kus koeri peetakse kitsastes puurides, mis asuvad tihtilugu ebasanitaarsetes ja pimedates ruumides, kus puudub elementaarseimgi ventilatsioon,“ kirjeldas Kukk.

Loomade heaolu mõiste on väga lai, kuid loomaomanik peab tagama loomale toidu ja joogivee, hoolduse, sobiliku elukeskkonna ja võimaldama vajadusel ravi. Loomade pidamise kohustuse ülevõtmine loomapidajalt toimub ainult juhul, kui loomade jätmine loomapidajale ohustab loomade elu  ja tervist.

Juhul, kui märkad, et lemmik- või põllumajanduslooma pidamise tingimusi on rikutud või looma on halvasti koheldud, siis saada sellekohane vihje PTA meilile vihje@pta.agri.ee.

 

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Piimaklaster MTÜ kutsub talunikke iseõppepäevale

Piimaklastri tellimusel on loodud söödakulude majandusliku optimeerimise mudel, mida piimatootmisettevõted ja nende nõustajad saavad kasutada abivahendina söötmist puudutavate otsuste langetamisel. Piimatootmise kuluefektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks peaks söödaratsiooni koostamisel olema eesmärk söödakulude minimeerimine (st erinevate võimalike söötade seast soodsaima ratsiooni koostamine) erinevate väljalüpsi tasemete juures, võttes samal ajal arvesse loomade energia- ja toitainetevajadust. Seejuures tuleb lähtuda konkreetse piimatootmisettevõtte söötmissüsteemist.

Kiirenev elutempo on tekitanud vajaduse koolitusvahendite järele, mis võimaldaksid põhijuhtumeid lahendada ainult virtuaalseid tööriistu kasutades. Söötmiskulutuste majandusliku optimeerimise mudeli selgeksõppimisel pakub Piimaklaster selleks välja 14 olulise juhtumi lahendamist käsitlevad lühivideod.

Kogu materjal on leitav aadressilt https://www.piimaklaster.ee/sootmiskulutuste-optimeerimine/