20
Feb

Uuring: Põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid

Kutsekoja pressiteade

Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena“, selgitas Krusell.

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, nt taime- ja loomakasvatajate, ametikohtade arv.

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

100 kutset Eestile

100 kutset Eestile on SA Kutsekoda kingitus Eesti 100. aastapäevaks. Tutvustame piktogrammidega veebruarist novembrini 100 põnevat kutset ning kutsume üles neid ära arvama. Osalejate vahel loosime välja ahvatlevaid auhindu. Kampaania teema on seotud ka tänavuse kutse andjate tunnustamiskonkursiga, sest tõstame esile neid kutse andjaid, kes on silma paistnud kutsete populariseerimisega. Kõik on oodatud osalema, kampaania algab 26. veebruaril. #100kutset #ev100

Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

Transpordis ja logistikas jääb tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks puudu juhtidest ja tippspetsialistidest ning ostuspetsialistidest, selgus OSKA uuringust. Tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks on vaja enam koolitada kõrgharidusega tippspetsialiste, nagu hanke-, tarneahela- ja logistikajuhid ning transpordiplaneerijad. Liiga palju koolitatakse logistika õppekavadel transpordikorraldajaid, kellest osa võiks omandada hoopis ostuspetsialisti eriala.

Tulevikuoskuste lauamäng aitab tööturul edukamaks saada

Europassi keskuse uus lauamäng „Jaht oskustele“ aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ning seostada need tuleviku karjäärivalikutega. Mängu põimitud küsimused oskuste ja kutsete kohta toetavad karjäärivalikute ees seisvaid noori ja täiskasvanuid tulevikutöötajaks kujunemisel. Lauamäng aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ja kaardistada puudu olevad tulevikuoskused. Selgeks saavad Europassi dokumendid, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja kutsesüsteem, mis aitavad vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks eesmärke seada.