23
Jan

Piirkondliku veekaitse toetusega soovitakse säilitada põhjavee kvaliteeti

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.01.2018

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile piirkondliku veekaitse toetuse määruse eelnõu, mille eesmärk on nitraaditundlikul alal (NTA) põhjavee kvaliteedi säilitamine. Toetusega soovitakse vähendada põllumajandusmaadelt toitainete leostumist ning põhjavette uhtumist.

Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste sõnul on parimaks leostumise vähendamise meetmeks põldude hoidmine põllumajanduskultuuriga, sealhulgas talvise taimkattega kaetult ning kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel aktiivse harimise vähendamine maa rohumaana hoidmise kaudu. „Alates 2018. aastast on võimalik taotleda nendeks tegevusteks toetust,“ lisas Saaliste.

Piirkondliku veekaitse toetusega kompenseeritakse maa talvise taimkatte all hoidmisega kaasnevaid kulusid 7 euro ulatuses ja maa kohustuseperioodi jooksul rohumaa all hoidmisega kaasnevaid kulusid 70–130 euro ulatuses hektari kohta aastas. Piirkondliku veekaitse toetuse saamiseks peab taotlejal olema keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) kohustus.

Piirkondliku veekaitse toetus on üks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 põllumajanduslikest keskkonnatoetustest, mis suunab NTA põllumajandustootjaid keskkonnahoiule senisest veelgi enam panustama. Pandivere NTA piirkond asub Pandivere kõrgustikul ning on väga allikarohke ja sealt saavad alguse mitu suurt Eesti jõge. Adavere-Põltsamaa NTA piirkond jääb Kesk-Eesti tasandikule ning on oluline vee transiit- ja väljumisala. Pinnakate on NTAl väga õhuke, aluspõhi sageli väga lõheline (karstiala) ning põhjavesi on seetõttu kohati kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Ühtlasi on tegemist põhjavee kujunemise alaga. Samas on nendes piirkondades viljakad mullad ning põllumajandusmaa pindala ja põllumajandusloomade arv on Eesti keskmisest suurem.

Link määruse eelnõule