Kuu: juuni 2019

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.06.2019

Innovatsiooni abil toetatakse kalanduse ja vesiviljeluse arengut

Allkirjastati kalapüügi ja vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse määrused, et suurendada innovatsiooni abil sektori konkurentsivõimet ja majandustulemuste kasvu.

„Toetuste eesmärk on kindlustada tööhõivet kalanduses ja vesiviljeluses, andes hoogu sektori uuenduslikule ja teadmistele põhinevale arengule,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetuse abil saavad kalandus- ja vesiviljelussektori mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad koostöös teadus- ja arendusasustustega töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistuste ületamiseks.

Toetusskeem on välja töötatud koostöös sektoriga ning mõlema toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot taotluse kohta. Omafinantseering on vähemalt 20% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kalandussektori ettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga. Muudel juhtudel on omafinantseering vähemalt 50%.

Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu ja toetusmeetme esimene taotlusvoor on plaanis käesoleva aasta novembris. Taotlusvooru toimumise täpsem ajakava avaldatakse PRIA kodulehel.

Pressiteade
20.  juuni 2019

Pindala- ja keskkonnatoetusi taotleb tänavu 14 631 põllumajandustootjat

2. maist 17. juunini laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 14 632 taotlust pindalatoetuste ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetuste saamiseks. Seda on 258 taotlejat vähem kui möödunud aastal. Taotlusalune pind hõlmab kokku ligi miljon hektarit. Kokku on erinevaid toetuseliike 17.

Otsetoetuste eelarve on sel aastal  143,9 mln €, üleminekutoetuste eelarve 4,5 mln €, ja MAK pindala- ning loomapõhiste toetuste eelarve 60,5 mln €.

Vastusvõtu põhiperioodil ehk 21. maiks laekus 13 730 taotlust, 902 taotlust esitati hilinenult ning nende puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Ühtset pindalatoetust taotles 14 291 taotlejat 966 000 hektarile, mis on 4000 hektarit rohkem, kui möödunud aastal.

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1434 taotlejat 448 000 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1910 taotlejat 199 000 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 850 taotlejat 32000 hektarile.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell: „Soovitame taotlejatel jälgida taotletud toetuste nõuete tähtaegu ja teavitada PRIAt aegsasti, kui mõne nõude täitmine ei ole mingil põhjusel võimalik. Selleaastaste oluliste tähtaegade meeldetuletustabel on leitav meie koduleheküljelt.“

PRIA asub laekunud taotlusi menetlema, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Kogu vajalik info on PRIA kodulehel www.pria.ee (Toetused -> Taimekasvatus / Loomakasvatus), samuti saab helistada otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks, otsused toetuste kohta 10. detsembriks. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2020.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20.06.2019

Hekseldatud rohu võib jätta kokku kogumata

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas määruse muudatuse, mis annab pindalatoetuste taotlejatele võimaluse sarnaselt kahe viimase aastaga rohumaade hooldamisel hekseldatud rohi põllule jätta. 

„Määruse muudatustega vähendame üldist halduskoormust ning hoiame ära põhjendamatute kulutuste tegemise heksli koristamisel,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“  muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse hekseldamise teel. Samuti ei rakendu sellest aastast hekseldatud rohu kokku kogumise kohustus.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata.“

Taotluste esitamine toimus 2.‒21. mail elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonnas. Kokku esitati esialgsetel andmetel PRIAle 14 292 taotlust 966 000 ha põllumajandusmaa kohta.

Olete oodatud järjekorras XXVIII Üle-eestilisele Talupäevale, mis toimub sel aastal 13. juulil 2019.a. algusega kell 11.00 Ida-Virumaal Eesti Kaevandusmuuseumis.
Talupäeval ootab Teid ees palju põnevat, mis on seotud maaettevõtlusega.

Programm ja tegevused kogu perele:

11.00 Avatakse Talupäeva uksed
12.00 Talupäeva pidulik avamine, parima talu ja talutoidu tunnustamine
14.00 Indrek Taalmaa ühemehekomöödia “Parimad palad”

Toimub põllumajanduse minimess, suur talutoidu laat, avatud on lasteala, miniloomaaed, käsitööala.
Kogu päeva vältel toimuvad vaba laval arutelud päevakajalistel teemadel.

18.00 Talupäeva lõpetamine

Registeerimine maa-alustele ekskursioonidele ja safarile toimub läbi Eesti Kaevandusmuuseumi kodulehe aadressil www.kaevandusmuuseum.ee.
Registeerimisel kasutage märksõna “TALUPÄEV”

TAUSTAINFO:
Talupäev on pika traditsiooniga üritus, mis on aastaid toimunud Jänedal, kuid alates 2017. aastast on muutunud ürituse kontseptsioon selliselt, et Talupäev toimub igal aastal Eesti erinevas maakonnas ja Talupidajate Keskliit korraldab seda koostöös maakondliku taluliiduga. Eelmine aasta toimus üritus Saaremaal koostöös Saaremaa Talupidajate Liiduga ning sel aastal toimub üritus Ida-Virumaal koostöös Ida-Virumaa Talupidajate Liiduga. Juba 28ndat korda toimuva Talupäeva raames tunnustame parimat talu ja kuulutame välja parima talutoidu võitjad, lisaks toimub põllumajanduse minimess ning suur talutoidu laat, kus osalevad talutoidu tootjad üle Eesti. Meie eesmärk on tutvustada ürituse raames Eesti põllumajanduse mitmekesisust ning väiketootmist.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
20.06.2019

Maaeluministeerium: hea koostöö Hiinaga tagab ekspordi kasvu

18.–21. juunil külastab Eestit Hiina Tolliameti aseminister Zhang Jiwen, et tutvuda Eesti põllumajandussektoriga, muu hulgas külastatakse mitmeid põllumajandusettevõtteid ning allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandum.

19. juunil kohtus Hiina Tolliameti aseminister maaeluminister Mart Järvikuga, kellega allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum toiduohutuse tagamiseks impordil ja ekspordil.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul ei ole koostöö Hiinaga kunagi nii hea olnud, mida näitab ka ekspordi kasv. „Eesti ettevõtted on Hiina turust väga huvitatud, mistõttu oleme nelja aasta jooksul allkirjastanud neli toiduohutuse protokolli: kilu/räim, piimatooted, linnuliha ja lõhelised. Lisaks eeltoodule on järgmiseks soov alustada läbirääkimisi veiseliha, tursa ja maheteravilja protokollide sõlmimiseks,“ lisas minister.

Hiina Tolliameti kõrgetasemelise delegatsiooni külastuse eesmärgiks on tutvuda Eesti järelevalvesüsteemi ja toidusektori ettevõtetega. Järviku sõnul on Hiina inspektorid mitmel korral külastanud Eestit ja veendunud meie järelevalve asutuste heas töös ja ettevõtete võimekuses toota puhast ja kvaliteetset toitu.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on oluline ja viimastel aastatel kasvanud. 2018. aasta eksporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupasid Hiina 9,9 miljoni euro väärtuses ningvõrreldes eelmise perioodiga on eksport kasvanud 3,5 miljoni euro võrra ehk 55%.

Fotogalerii. Fotod: Simo Sepp/Maaeluministeerium

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
19.06.2019 

Eesti sõiratootjate kaitstud geograafilise tähise taotluse menetlemine jätkub

Kuuest sõiratootjast koosnev huvirühm esitas Maaeluministeeriumile taotluse nimetuse ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ registreerimiseks kaitstud geograafilise tähisena. Novembris esitatud taotlusele andis Euroopa Komisjon tagasisidet, et seda tuleb täiendada.

„Meedias levinud väide, et Euroopa Komisjon olevat lükanud tagasi taotluse saada nimetusele ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ kaitstud geograafiline tähis, ei vasta tõele. Tänavu mais edastas Euroopa Komisjon taotlejatele kommentaarid ja küsimused esitatud taotluse kohta, mis on kaitstud geograafilise tähise taotlemisel tavapärane. Kommentaaride ja küsimuste esitamine ei tähenda taotluse tagasilükkamist, vaid täpsustava info küsimist. Pärast taotlejatelt täpsustava info saamist vaatab Euroopa Komisjon täiendatud taotluse uuesti läbi,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena annab märku sellest, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Lisaks peab vähemalt üks tootmisetapp toimuma määratud geograafilises piirkonnas.

Taotluse näol on tegu Eesti toidusektori tootjate esmakordse sooviavaldusega registreerida kaitstud geograafilise tähise nimetus juustutootele. „Kuivõrd Eesti jaoks on väga oluline kvaliteetsete toodete väärtustamine läbi Euroopa Liidu kvaliteedimärkide süsteemi, kutsume üles ka teisi tootjaid ja töötlejaid aktiivselt koos kvaliteedimärke taotlema,“ lisas Raudsepp.

Nimetuse ’Vana-Võromaa sõir’ ehk ’Setomaa sõir’ registreerimise järel on neid kaitstud geograafilise tähisena lubatud kasutada vaid juhul, kui tootmisel on järgitud nimetuste tootespetsifikaadi tingimusi.

’Vana-Võromaa sõir’ ja ’Setomaa sõir’ on eri nimetused samale tootele – laagerdamata kohupiimajuustule, keedujuustude klassi kuuluvale piimatootele, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool. Traditsioonilisel tootmisel ei kasutata laapfermenti, tööstuslikke juuretisi, lisaaineid ega lõhna- ja maitseaineid.

Registreerimistaotluse esitanud huvirühma kuuluvad Nopri Talumeierei OÜ, Metsavenna Turismitalu OÜ, FIE Klarika Hirv, MTÜ AIG, Taarka Tarõ OÜ ja Toomemäe OÜ.

Lisainfo: Nimetuse ‘Vana-Võromaa sõir’ / ‘Setomaa sõir’ registreerimine kaitstud geograafilise tähisena »

Põllumajandusuuringute Keskuse pressiteade
19.06.2019

Rahvusvaheline konverents: kartuli viiruste parem tundmine tagab kvaliteetsema saagi

18.‒21. juunil toimub Eestis Laulasmaal rahvusvaheline kartuli viirhaiguste uurijate kokkusaamine. Konverentsi korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Euroopa Kartuliuurijate Ühenduse (EAPR) ja PVY Wide organisatsiooniga.

Kartul on oluline toit meie toidulaual. Kuid kartul on haigustele ka suhteliselt vastuvõtlik. „Maailmas on teada vähemalt 40 erinevat viirust, mille mõjul võib kartuli saagikus ja kaubanduslik välimus oluliselt väheneda,“ selgitab Piret van der Sman, Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia labori viroloog.

„Teadlased teevad jõupingutusi viiruste tuvastamismeetodite arendamisel ja viiruste mõju uurimisel taimedele. Sellest tööst on kasu meile kõigile! Parem viiruste ja viiruste levitajate tundmine aitab kaasa kartulikasvatuse arengule, tagab parema saagikuse ja kartuli kvaliteedi ning vähema taimekaitsevahendite kasutamise,“ lisab Karme Petrutis, taimetervise ja mikrobioloogia labori juhataja.

Konverentsil käsitletakse kartuli viirushaiguste uurimisega seotud vaatenurki alates diagnoosimisest ja avastamisest kuni taimede ja viiruste koostoimeteni. Kohtumine on suunatud eelkõige uurijatele-teadlastele, üliõpilastele, kuid osalejate seas on ka põllumajandustootjaid, seemnekartuli tootjaid ning valdkonna ametnikke. Osalejaid on 20 erinevast riigist. Esindatud on enamik EL riike, lisaks on delegaate Brasiiliast, Indiast, Lõuna-Aafrikast, Kanadast, Šveitsist ja Venemaalt.

Programmis on nii suulised kui ka poster-ettekanded, arutelud töögruppides ning ringsõidud seemnekartuli tootjate juurde ja Põllumajandusuuringute Keskuse laboritesse. Kokkusaamise töökeel ja info on inglise keeles http://pmk.agri.ee/eapr2019/

Nädala lõpuni toimuv rahvusvaheline sündmus on väga oluline teadmiste vahetamiseks ja uue info kogumiseks.

Krista Kõivu foto: Osalejad konverentsi poster-ettekandeid uudistamas.

 

Lisainfo: eaprviro2019@pmk.agri.ee

PRIA maksab jaanipäevaks välja loomakasvatuse üleminekutoetused

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab väljaloomapidajatele kokku 10 567 336 eurot loomakasvatuse üleminekutoetusi, mille taotlemine toimus 2.-21. märtsini.

Viit liiki üleminekutoetuste saajaid on tänavu kokku 5324 ja eelarve 10 641 507 eurot. Ammlehma kasvatamiseks saavad toetust 1531 loomapidajat summas 1 174 466 eurot, ute kasvatamiseks 700 lambakasvatajat summas 312 928 eurot. Ülejäänud  kolm toetust – veise, piima ja ute üleminekutoetus – ei ole seotud jooksva aasta loomapidamisega, vaid neid toetusi saavad jätkuvalt põllumajandustootmisega tegelevad isikud, kel on olemas vastavad toetusõigused. Veise üleminekutoetust saavad 1833 taotlejat summas 2 385 791 eurot, piima üleminekutoetust saavad 880 taotlejat summas 6 670 246 eurot ja ute üleminekutoetust saavad 378 taotlejat summas 23 905 eurot.

Loomakasvatuse üleminekutoetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest. Toetuste ühikumäärad kinnitas PRIA lähtudes eelarvetest iga toetuseliigi jaoks ning nõuetekohastest taotlustest. PRIA kinnitas loomakasvatuse otsetoetuste ühikumäärad 10. juunil 2019.

Ühikumäärad 2019:

·         ammlehma kasvatamise üleminekutoetus   24,76 €

·         ute kasvatamise üleminekutoetus    7,70 €

·         piima üleminekutoetus          0,01153 €

·         veise üleminekutoetus           39,71 €

·         ute üleminekutoetus  1,19 €

Iga liiki toetus laekub taotleja kontole eraldi maksena. Makse sisu ja raha laekumise eeldatava aja kohta saab toetuse ootaja infot e-PRIAst. Andmed määratud toetuste kohta avaldatakse juuni lõpuks PRIA kodulehel. Füüsilise isikuna toetuse taotlejatelt peab PRIA määratavalt summalt kinni tulumaksu.

Üleminekutoetustega koos sai taotleda ka piimalehma kasvatamise otsetoetust, kuid selle toetuse ühikumäära otsustab PRIA 1. detsembriks 2019 ja otsused toetuse määramise kohta teeb 10. detsembriks 2019.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
18.06.2019 

Luxembourgis on arutelu all EMKF-i ja ÜPP tulevik

Maaeluminister Mart Järvik osaleb täna 18. juunil Luxembourgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel, kus aruteluks on Euroopa  Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik.

Hetkel käivad läbirääkimised EMKF-i määruse eelnõu osas perioodiks 2021-2027. Eesti jaoks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku eraldada 97 miljonit eurot, mis on 3,5% vähem kui eelmisel eelarveperioodil. Kogu EMKF eelarve Euroopa Liidus väheneb 4%.

Maaeluminister Mart Järvik: „Eesti jaoks on oluline saavutada suurem paindlikkus erinevate finantsinstrumentide kasutamise osas ning vähendada seniseid bürokraatlikke ja ettevõtlust ahistavaid piiranguid EL-i toetusrahade kasutamisel.“

„Samuti peame oluliseks, et otseselt tulu mittetootvaid tegevusi, näiteks ümberõpet, peaks olema võimalik toetada maksimaalmääras.“ Nende küsimuste lahendamiseks jätkame läbirääkimisi,“ lisas minister.

Rumeenia esitatud ÜPP eduaruannet kommenteerides sõnas minister Järvik, et Eesti toetab uue perioodi ÜPP keskkonna-alast ambitsioonikust. „ Tähtis on saavutada tasakaalustatud lähenemine, mis aitab täita keskkonna eesmärke, kuid on samal ajal atraktiivne põllumajandustootjatele.  Ka keskkonnanõuete süsteem peab olema paindlikum ning nõuded selgemad,“ ütles Mart Järvik.

„Arvestades uue perioodi ÜPP ambitsioonikust, leiame, et seatud eesmärkide saavutamiseks ei tohiks ka teise samba rahalisi vahendeid vähendada“ lisas minister Järvik.

Rumeenia eesistumise viimase põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu raames kohtub maaeluministerMart Järvik ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja Soome põllumajanduse ja metsanduse ministri Jari Leppäga. Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja asetäitja Madis Pärtel.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
17.06.2019

Järvik: teeme kõik, et Eesti toit oleks ohutu 

Täna toimus Maaeluministeeriumis Riigikontrolli auditit puudutav pressikonverents, kus rõhutati, et Maaeluministeerium suhtub auditi tulemustesse tõsiselt ning järjepidevalt töötatakse selle nimel, et Eesti toit oleks ohutu. 

Maaeluminister Mart Järvik kinnitas sissejuhatust tehes, et Maaeluministeeriumis tehakse kõik endast olenev, et Eesti toit oleks ohutu ja töökorralduslikud küsimused lahendatud. „Paari kuu jooksul valmib erakorraline audit, mis vaatab üle ministeeriumi süsteemi töökorralduslikud küsimused ning selleks ajaks esitavad allasutused ka omapoolsed kavad,  mida on vajalik teha Riigikontrolli poolt väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks,“ ütles Järvik.

Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai nõustus Riigikontrolli järeldusega, et toiduohutusele tuleb suuremat tähelepanu pöörata, parandada kommunikatsiooni  toiduohutuse riskihinnangute kohta ning anda tarbijale rohkem ja täpsemat informatsiooni.  „Maaeluministeerium algatab juba sellel nädalal riigiülese töögrupi loomise toiduohutusega seotud probleemide komplekseks läbitöötamiseks,“ ütles Kevvai.

Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine toimub Euroopa üleselt koordineeritud kontrollipõhimõtete alusel. VTA kontrollib järjepidevalt nii Eestist, teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest pärit toitu. Nende kontrollide tulemuste põhjal võib täna väita, et Eesti tarbija saab poelettidelt head ja kvaliteetset toidukaupa. Samas on terviseriskide ennetamiseks väga oluline ka tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine.