Ilmus Eestimaa Talupidajate Keskliidu veebruari infokiri!

Ilmus Eestimaa Talupidajate Keskliidu veebruari infokiri!

  • Muutub asendusteenistuse hinnakiri
  • Põllumajandusametil on uued taimekaitsevahendi valdkonna e-lahendused
  • Põllumajanduse ja kalandusvaldkonna arengukava aastani 2030
  • Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik. Paindlik, õiglane ja säästev ühine põllumajanduspoliitika
  • Põllumajandusstatistika
  • Saabuvad taotlusvoorud
  • EIP võrgustiku uudised
  • Saabuvad koolitused ja konverentsid

Infokirja saate lugeda ETKL, infokiri, veebruar 2018

Head lugemist!

 

Maaeluminister tunnustas teenetemärkidega 11 inimest

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2017

Maaeluminister Tarmo Tamm andis täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendanud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle üheksa hõbedast ja kaks kuldset ministeeriumi teenetemärki.

„Saja aasta jooksul on Eesti põllumajandus väga palju muutunud ja arenenud. Põllumehe peamine ülesanne on aga jäänud samaks – oma rahvas ära toita. Meil on väga palju tublisid ja ettevõtlikke põllumehi ning samuti on palju kuldaväärt inimesi, kes igapäevaselt maaelu edendamisega tegelevad ja kelle panus maaelu arengusse on väga oluline. Loodan, et tunnustus innustab neid usinaid inimesi oma tegemistega sama säraga jätkama,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Tänavu anti üle kaks kuldmärki ja üheksa hõbemärki.

Kuldne teenetemärk

Jaan Kallas – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti peadirektor, kelle eestvedamisel on PRIA arenenud tõhusalt toimivaks ja kliendile suunatud organisatsiooniks.

Olev Peetsu – Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktor, kes on välja arendanud usaldusväärse ja kvaliteetset teenust pakkuva laboratooriumi, mille abil saab tagada elanikele ohutu toidu ning loomade tervise ja heaolu.

Hõbedane teenetemärk

Linda Brandt – Põllumajadusuuringute Keskuse taimetervise- ja mikrobioloogia laboratooriumi peaspetsialist-mükoloog, kelle poolt on läbi viidud enamik PMK keerulistest mükoloogilistest- ja umbrohu laborianalüüsidest.

Margus Friedenthal – Põllumajadusuuringute Keskuse asedirektor, kes on pikaajaliselt tegelenud PMK ja kogu valdkonna arendamisega. Samuti olnud rahvusvahelise taimetervise teadusvõrgustikus Euphresco osalemise initsiaator.

Urmas Jõgeva – AS Värska juhatuse esimees, kes on andnud hindamatu panuse Eesti joogitööstuse arengusse nii sise- kui ka välisturgudel.

Riina Kaldaru – Oli kuni 2017. aasta oktoobrini Eestimaa Talupidajate Keskliidu asendusteenistuse direktor, kes töötas liidus 12 aastat. Ehitas üles talupidajate asendusteenistuse ja juhtis seda pea 9 aastat.

Ave Kikas – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, kes on läbi viinud olulisi teadusuuringuid aiakultuuride sordiaretuses.

Olav Kreen – Rabaveere Farm OÜ juht ja omanik, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, põllumajanduse grupi juhatuse liige ja Teraviljatoimkonna liige, kes panustab palju aega põllumeeste ühistu KEVILI arendamisse.

Anne Liiker – AS Tartu Agro agronoom, Eesti heinaseemnekasvatuse edendaja.

Enn Tiitus – Maaelu Edendamise Sihtasutuse pikaajalise staažiga analüütik, kes on andud suure panuse maaelu arendamisse.

Kalmer Visnapuu – Virumaa Põllumeeste Liidu liige, Eesti Lihaveiste Seltsi juhatuse liige, Baltic Vianco AS asutaja, Liivimaa Lihaveis asutaja ja liige, kes lööb aktiivselt kaasa põllumeeste ühistegevust toetavate organisatsioonide tegevuses.

Parimad karjakasvatajad

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja. 2017. aasta parim piimakarjakasvataja on Teet Kallakmaa Metstaguse Agro OÜ-st ning parim lihaveisekarjakasvataja Vallo Kruusimägi Nurmetu Charolais OÜ-st.

Uuring: Põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid

Kutsekoja pressiteade

Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena“, selgitas Krusell.

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, nt taime- ja loomakasvatajate, ametikohtade arv.

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

100 kutset Eestile

100 kutset Eestile on SA Kutsekoda kingitus Eesti 100. aastapäevaks. Tutvustame piktogrammidega veebruarist novembrini 100 põnevat kutset ning kutsume üles neid ära arvama. Osalejate vahel loosime välja ahvatlevaid auhindu. Kampaania teema on seotud ka tänavuse kutse andjate tunnustamiskonkursiga, sest tõstame esile neid kutse andjaid, kes on silma paistnud kutsete populariseerimisega. Kõik on oodatud osalema, kampaania algab 26. veebruaril. #100kutset #ev100

Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

Transpordis ja logistikas jääb tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks puudu juhtidest ja tippspetsialistidest ning ostuspetsialistidest, selgus OSKA uuringust. Tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks on vaja enam koolitada kõrgharidusega tippspetsialiste, nagu hanke-, tarneahela- ja logistikajuhid ning transpordiplaneerijad. Liiga palju koolitatakse logistika õppekavadel transpordikorraldajaid, kellest osa võiks omandada hoopis ostuspetsialisti eriala.

Tulevikuoskuste lauamäng aitab tööturul edukamaks saada

Europassi keskuse uus lauamäng „Jaht oskustele“ aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ning seostada need tuleviku karjäärivalikutega. Mängu põimitud küsimused oskuste ja kutsete kohta toetavad karjäärivalikute ees seisvaid noori ja täiskasvanuid tulevikutöötajaks kujunemisel. Lauamäng aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ja kaardistada puudu olevad tulevikuoskused. Selgeks saavad Europassi dokumendid, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja kutsesüsteem, mis aitavad vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks eesmärke seada.

Tasakaal keskkonnahoius on võimalik saavutada vaid koos ühiseid väärtusi kaitstes

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI JAHIMEESTE SELTS
EESTI ERAMETSALIIT

PRESSITEADE
16. VEEBRUAR 2018

15. veebruaril toimus Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) riigi olulisemate maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaud, kus arutati tasakaalu leidmist keskkonnahoius ja looduskaitses. See on võimalik vaid kõigi osapoolte koostöös ühiseid väärtusi kaitstes, leidsid ümalaual osalejad.

Muuhulgas arutati ka eelmisel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu algatatud petitsiooni „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“ ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks. Kahetsusväärselt tugines petitsioon osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele ning petitsiooni algatajad olid jätnud avalikkusele palju olulist infot edastamata. Osalise teabe emotsionaalne esitamine sisuliselt eksitas avalikkust, leidsid Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma eelmises avalikus pöördumises. Pärast petitsiooni riigikogule esitamist toimus eelmise aasta detsembris keskkonnakomisjoni istung, kus ei toetatud ornitoloogide ettepanekuid. 2018. aasta algusest alates on maaomanike katusorganisatsioonid ja EJS korraldanud mitu kohtumist, kus linnujahi temaatikat on ausalt, igakülgselt ja faktipõhiselt arutatud. Jahimeeste ettepanek on olnud ka korraldada välismaistele jahikülalistele spetsiaalseid koolitusi, et tutvustada meie seadusi ja tavasid.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Linki arvates peab kehtiv õiguskord kindlustama põhimõtted, millega välditaks liigsete kahjustuste tekitamist maaomanikele või nende ilmnemisel kahjustusi hüvitatama, milleks muuhulgas on ka maaomaniku õigus väikeulukijahti korraldada. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et jahiseaduse muutmine üksikute osade kaupa ei ole kooskõlas viis aastat tagasi osapoolte vahel saavutatud kompromissiga ja see tooks kaasa kogu seaduse ülevaatamise uue kokkuleppe saavutamiseks,“ selgitas Link.

Ümarlaual pakkusid põllumehed kevadiste põllukahjude vältimiseks ka rändlindude heidutusjahi ideed. Põllumeeste tegevusest sõltub suuresti Eestimaa keskkonnaseisund.

Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul mõjutab põllumeeste tegevust järjest enam igakevadine haneliste kevadrände ajal tekitatud põllukahju. „Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning ka rohumaadele tekitatav kahju.”. „Riigi poolt reguleeritud heidutusjaht täiendava meetmena on hädavajalik, et saavutada tasakaal looduse ja toidu tootmise vahel,” lisas Kreen.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk ütles, et kevadise heidutusjahi korraldamise lubamine maaomanikele vähendaks maksumaksja koormust tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvad põllukahjud. „Veelgi enam, heidutusjahi lubamine vabastaks riigikahjude maksmisest,“ lisas Värk.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahimehed vajadusel nõus põllumeestele igati vastu tulema ja aitama heidutusjahti läbi viia, kui maaomanik pole ise jahimees. „Kaasaegne jahipidamine on suures osas ühiskondliku tellimuse täitmine,” selgitas Puust. „Veelgi enam, kaasaegne jahindus on looduskaitse, mis on ka meie 2018. teema aasta nimetus,” lisas Puust.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124
Eesti Jahimeeste Seltsi president Tõnis Korts, tel 511 8673
Eesti Erametsaliit juhatuse esimees Mikk Link, tel 5345 3698
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk, tel 505 3035

Maaeluministeeriumis kohtuvad põllumajandusühistute esindajad

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.02.2018

Täna, 15. veebruaril koguneb Maaeluministeeriumis Eesti põllumajandusühistute esindajatest koosnev ümarlaud. See on esimene kokkusaamine kohtumiste sarjast, mille eesmärk on kujundada põllumajandusliku ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikainstrumendid, võttes arvesse iga sektori eripära ja vajadusi.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul tuleb ühistegevuse edasisel arendamisel arvesse võtta, et erinevates põllumajandussektorites on ühistegevus erinevas arenguastmes, mistõttu tuleb sekkumisloogikaid senisest oluliselt enam varieerida. „Selleks, et põllumeeste konkurentsivõime tarneahelas paraneks oleme juba sel perioodil erinevate meetmete raames ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele erilist tähelepanu pööranud, rakendades nii otseselt (nt tootjarühmade loomine, ühistulised investeeringud) kui ka kaudselt sellele suunatud meetmeid (eelistused kõrgemate toetusmäärade, toetatavate tegevuste või projektide hindamise osas),“ lisas Gorban.

Ümarlaual antakse osalejatele ülevaade plaanitavatest tegevustest, sh tutvustatakse Maaülikooli tehtavat uuringut, mis analüüsib põllumajandusühistute majandustegevust, juhtimisstruktuuri ja liikmeid. Uuringule järgneb sektoripõhiste töögruppide moodustamine, mille töö tulemusena kaardistatakse peamised probleemid, mis takistavad sektoris ühistute arengut, ning otsitakse ühiselt lahendusi koostöö edasiseks arendamiseks.  Töögruppides tehtud ettepanekuid võetakse arvesse tulevikus ühistegevuse arendamisele suunatud poliitikameetmete kujundamisel.

Maaeluministeerium ja PRIA astuvad jõuliselt toetuspettuste vastu

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.02.2018

Eile, 14. veebruaril sai kokku maaeluminister Tarmo Tamme juhitud töörühm, et arutada, kuidas senisest jõulisemalt toetuspettuste vastu astuda. Töörühma kuuluvad Maaeluministeeriumi ja PRIA esindajad.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on üks suurimaid murekohti kolme hinnapakkumusega hanked. Toetuse saamiseks peavad taotlejad esitama elluviidava investeeringu kohta vähemalt kolm hinnapakkumust, mis on saadud läbipaistval viisil konkureerivatelt teenuse pakkujatelt eesmärgiga tagada kulude mõistlikkus investeeringu elluviimisel.

„Kahjuks näitavad aga PRIA riskianalüüsid, et võitnud pakkumustest vähemalt 18% on eelneva kokkuleppe riskiga. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus toetuse taotleja on hanke võitjaga sõlminud eelneva kokkuleppe taotlejale kasulikul, kuid maksumaksjale kahjulikul viisil. Kui kolm hinnapakkumust ei ole võetud ausa konkurentsi tingimustes, toob see endaga sageli kaasa hindade paisutamise ning omafinantseeringu n-ö peitmise toetussumma sisse. See tähendab, et taotleja, kes peab omaosalusena tasuma poole objekti maksumusest, paisutab objekti maksumuse paberil fiktiivselt nii suureks, et PRIA toetus katab kõik kulud ja omaosalust ei tasuta,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on probleemsed variettevõtete tunnustega pakkujad, kes ilmselgelt pole konkursil osalenud võitmise kavatsustega. Taoline olukord on väga taunitav ning nõuab toetussüsteemide ülevaatamist ning vajadusel muutmist,“ rõhutas maaeluminister Tamm. Arutluse all on nii muudatused PRIA toetuste menetlemise praktikas ja toetusmääruste tasandil (nt hinnapakkumuste, -pakkujate ja hankekeskkonna osas nõuete täiendamine, indikatiivhindade sätestamine jne) kui ka avaliku elektroonilise hankekeskkonna kasutamise kohustuslikuks tegemine.

„Meie eesmärk on tagada avaliku raha õiglane ja läbipaistev kasutamine. Seepärast on oluline luua pettuste ennetamiseks efektiivne süsteem,“ lisas minister Tamm lõpetuseks.

Link PRIA uudiskirjale

 

Mahetoetuse vähendamise piiramiseks suurendatakse mahetoetuse eelarvet

Maeluminister Tarmo Tamm allkirjastas esmaspäeval käskkirja muudatuse, millega suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet kahe miljoni euro võrra. Toetused hakkavad taotlejateni jõudma uue nädala alguses.

Eelarvet suurendatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest. Selleks aastaks on lahendus leitud ja mahepõllumajanduse toetust vähendatakse oluliselt väiksemal määral, kui esialgu plaanitud. Toetused peaksid taotlejatele hakkama kohale jõudma uue nädala alguses ja järgmise nädala lõpuks peaks olema toetus kõigi taotlejateni jõudnud.

„Keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejääki kasutades saime üle poole puudujäägist kaetud, mis vähendab oluliselt planeeritud toetuse vähendamise määra,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Nii mahepõllumajanduse meetme kui ka keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk on parandada elurikkust, veemajandust ning mulla majandamist; see andis võimaluse suurendada mahetoetuse eelarvet sama eesmärki täitvate vabade vahendite ümber tõstmise teel,“ lisas Tamm.

Maaeluministeerium plaanib kevadel kokku kutsuda teemast huvitatud pooled. „Mahepõllumajanduse kiire areng toob paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarvevahendite tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega. Seega tuleb ühiselt läbi arutada mahepõllumajanduse vajadused ja rahastamise võimalused ning vajadusel muuta uute kohustuste võtmist või toetuse määrasid,“ sõnas Tamm.

Eelmisel nädalal alustas Maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit. Seega on toetuste vähendamine ikkagi vajalik, kuid see ei ole enam nii ulatuslik. Puudujääk tekkis seetõttu, et oluliselt suurenesid toetuse taotlejate arv ning mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14% ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32%. Tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14%. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad; see tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.

Eestimaa Talupidajate Keskliit otsib oma meeskonda töökaid asendustalunikke

Eestimaa Talupidajate Keskliit otsib oma meeskonda töökaid asendustalunikke

Töö kirjeldus

Asendab loomakasvatustalunikku tema põllumajandusettevõttes puhkuse või haiguse korral, täites konkreetset tellimust kokkulepitud tööde osas kindlal ajavahemikul.
Olenevalt oskustest teeb nii loomadega seotud töid, nagu lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine, seadmete pesu jne, kui ka põllutöid.
Esimesel tööpäeval, ehk väljaõppepäeval, koos talunikuga, edspidi töötab iseseisvalt kuni konkreetse tellimisaja lõpuni.
Vajadusel ööbib talus kohapeal ja asendab talupidajaid üle Eesti, sõltumata enese elukohast.

Nõudmised kandidaadile

Kutse-kesk, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus;
Lüpsioskus, veistega töötamise kogemus;
Autojuhiload, soovitavalt traktorijuhiload;
Oma transpordivahend;
Hooliv suhtumine loomadesse;
Usaldusväärsus, korrektsus, kiire kohanemisvõime.
Suhtlemisoskus.

Ettevõte pakub

Töötasu alates 7 eurot tunnis
Regulaarseid koolitusi
Transpordihüvitist
Tööriideid
Koolitusi ja ühisüritusi

Lisainfo

Asendustalunik allub piirkonna töödejuhatajale, kes koordineerib tema liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6-10 talu. Asendustaluniku töö on liikuv. Teenindatakse talusid nii oma elukohajärgses piirkonnas kui üle Eesti. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal.

Kandideerimiseks palume saata CV aadressile info@taluliit.ee.

Piimatoodang suurenes veidi

Eesti Statistikaamet
PRESSITEADE

Esialgsetel andmetel toodeti 2017. aastal 791 800 tonni piima ehk 1% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks suurenes veidi piimalehmade arv ja suurenes ka aasta keskmine piimatoodang lehma kohta.

31. detsembril 2017 oli Eestis 251 300 veist, sealhulgas 86 400 piimalehma. 2016. aasta sama ajaga võrreldes oli veiseid 1% rohkem, ka piimalehmade arv on suurenenud 0,3% võrra. Piimalehmade arv on viimase kahekümne aasta jooksul olnud langustrendis, kuid vahepeal on olnud väikesed tõusud. Nüüd on see jälle kergel tõusuteel. Keskmine piimatoodang lehma kohta on aga pidevalt suurenenud. 2017. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 9159 kilogrammi ehk 281 kilogrammi rohkem kui aasta varem.

Aasta lõpus oli Eestis 284 500 siga ning 86 800 lammast ja kitse. Sigu oli 7% rohkem, lambaid ja kitsi 4% vähem kui 2016. aasta samal ajal. Linde oli aasta lõpus 2,2 miljonit ehk 3% rohkem kui 2016. aasta lõpus.

2017. aastal toodeti 202,5 miljonit muna ehk 2% rohkem kui aasta varem. Tapaks müüdi (k.a eksport) ja majapidamistes tapeti 106 200 tonni (eluskaalus) loomi ja linde, lihatoodang (eluskaalus) vähenes aastaga 9%. Seejuures veise-, sea- ning lamba- ja kitseliha toodang vähenes, linnuliha toodang suurenes.

Statistika aluseks on PRIA põllumajandusloomade registri ja põllumajandusloomade jõudluskontrolli andmed, mis mudeleid kasutades on teisendatud statistika tootmiseks vajalikule kujule. Lisaks on kasutatud statistiliste küsimustike „Linnud” ja „Sead“ andmeid, mille esitamise tähtaeg oli 8.01.2018. Statistikaamet avaldas aasta loomakasvatuse esialgse kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Loomakasvatus ja lihatootmine“ avaliku huvi peamine esindaja on Maaeluministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Tule kandideeri IFYE-ks!

Hei maanoor vanuses 18 – 26 aastat!

Elad maal?! Oskad inglise või saksa keelt? Suvi tundub taas tulevat samasugune nagu eelmine? Sul on võimalus seda kõike muuta!

Tule kandideeri IFYE-ks!!!

Kes on IFYE?

Aktiivne noor, kes soovib veeta fantastilise suve mõnes välisriigis, et saada kogemust elades seal riigis peredes. See annab võimaluse järgi proovida teises kultuuris elamise ja selles keeles suhtlemise. Tagasi koju tulles on noor kindlasti mitme kogemuse võrra rikkam ja avatum uutele võimalustele! Tunned huvi??? Loe aga edasi.

Kuidas saada IFYE-ks?

  • Sa pead olema vähemalt 18. aastane, oskama kas inglise või saksa keelt suhtlustasandil
  • Olema avatud uutele ja vahvatele kogemustele
  • Olema usaldusväärne
  • Kohusetundlik ja tolerantne teiste rahvuste suhte
  • Olema maapiirkonnas elav noor
  • Oled valmis panustama vabatahtlikult välisriigis pere tegemisest ja toimetustes (olgu need siis põllutööd või perekondlikud üritused)

Mis tegema peab?

Et osaleda IFYE programmis tuleb täita ankeet ja kirjutada lühike motivatsiooni kiri, mille kohta lisainfot Eesti 4H kodulehelt (www.eesti4h.ee). Ankeet ja motivatsioonikiri tuleb saata hiljemalt 28. veebruariks aadressile ifye@eesti4h.ee. Peale ankeedi saatmist, saad kutse tulla vestlusele, mis toimub Pärnus, Eesti 4H peakontoris. Vestlus toimub inglise ja eesti keeles. Vestluse käigus selgub, kas sind ootab ees suve suurim seiklus või ei. Läbinud intervjuu edukalt, osaled kahel 1 päevasel ettevalmistaval koolitusel.

Millised kulutused kaasnevad IFYE programmis osalemisega?

  • sõidukulud valitud riiki
  • tervisekindlustus
  • väike taskuraha
  • Elamiskulud katab pere, kus IFYE elab (ühes peres 2-3 nädalat ning seejärel vahetab peret).

Kuhu on võimalik minna IFYE-ks?

Šveits, Austria, USA ja Soome

Kui on veel küsimusi, kirjuta ifye@eesti4h.ee

Kontaktandmed:

Tel: 51 48 068
e-mail: ifye@eesti4h.ee