Madis Kallas: tänased valikud määravad, kas Eestist saab linnriik 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
9.11.2023
 

Madis Kallas: tänased valikud määravad, kas Eestist saab linnriik 

Omavalitsuste jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks järgmisel kümnendil on hädavajalik tunnistada riigi eri piirkondade erinevusi ja probleeme ning leida neile uuendusmeelseid ja nutikaid lahendusi, rõhutas regionaalminister Madis Kallas kohalike omavalitsuste tulevikuväljavaateid käsitleval konverentsil “Visioonkonverents – Omavalitsus 2035”.

„Me saame valitsuse, riigikogu ja seadusandliku võimu abil tagada, et meil on info hästi kaardistatud, et oleme põhilised probleemid ära kirjeldanud ning et otsime neile konkreetsemaid lahendusi – olgu selleks personaalsemad teenused või pädevuste delegeerimine kohalikele omavalitsustele,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Arvestades samal ajal kõiki piirkondlikke eripärasid, mida Eestis, hoolimata tema väiksusest, on palju.”

„Me peame tunnistama, et Eestis esineb suur regionaalne ebavõrdsus, mida on ühemõtteliselt ja selgelt paberile joonistanud ka Euroopa Komisjon oma arvutustega. Kui me ei tegutse nüüd ega muuda oma maksusüsteemi, kohalike maksude kehtestamise võimalusi, kohalike omavalitsuste rahastamiskoefitsiente ja muid aspekte, siis aastaks 2035 võin nii mina kui ka kõik teised garanteerida, et majanduslikust vaatenurgast oleme olukorras, kus Eestist on saanud omamoodi linnriik. See ei oleks kasulik kellelegi. See ei ole hea ei meie pealinnale ega kaugematele piirkondadele,“ lisas regionaalminister.

 Piiriülene koostöö on oluline

Konverentsil ettekandega esinenud Soome kohaliku ja regionaalse valitsemise minister Anna-Kaisa Ikonen rõhutas rahvusvahelise, eriti aga Soome ja Eesti vahelise koostöö, otsustavat rolli tehnoloogiliste teadmiste edendamisel ning digitaliseerimise ja tehisintellekti kasutamisel kohalike omavalitsuste teenuste ja elukvaliteedi parandamiseks. “Soome ja Eesti on digitaliseerimise valdkonnas aastaid koostööd teinud. Meie riigid on vahetanud rahvastikuandmeid alates 2005. aastast. Meie koostöö vundament on tugev, kuid meil on veel ruumi palju enamat saavutada,” ütles Ikonen.

„Võtame näiteks Eesti leidlikkuse ja uuendusmeelsuse, mis on täheldatav isegi haldusalastes lähenemisviisides. Veenev näide pärineb Järvamaalt, kus kohaliku omavalitsuse ühinemise tulemusena on kohalikud teenused ainulaadsel viisil ümber korraldatud. Tüüpiliste arutelude asemel, milliseid teeninduspunkte sulgeda, rakendas Järva radikaalset lahendust: puuduvad alalised teeninduspunktid. Selle asemel mobiliseeritakse teenused, mis toimetatakse ratastel sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See on uutmoodi igapäevane mõtlemine, mis pakub uut vaatenurka  ja  ilmestab, miks me peaksime veelgi rohkem koos töötama tõhusate ühisprojektide nimel,” tõi Soome minister näite.

Digipööre algab mõtteviisist 

Kohalike omavalitsuste digipöörde protsessist rääkides, rõhutas Professor Ulrika H. Westergren Rootsi Umeå ülikooli informaatikaosakonnast kriitilise tähtsusena andmepõhise mõtteviisi arendamist. Ta toonitas, et organisatsioonide põhiväärtused ja -uskumused peavad andmepõhiseid protsesse mitte ainult toetama, vaid ka aktiivselt edendama. Westergren märkis, et lihtsalt andmete koguse suurendamine ei pruugi automaatselt kaasa tuua muutusi inimeste või organisatsioonide käitumismustrites. 

Varajane kaasamine ja maksusüsteemi kohandamine

Diskussioonipaneelil „Omavalitsuskorraldus Eestis aastal 2035″, kus osalesid Kai Klandorf (Vabaühenduste Liidu juhataja), Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees), Piibe Koemets (Peipsiääre vallavanem) ja Lauri Luur (Tori vallavanem), jõuti järeldusele, et kogukonna varajane kaasamine omavalitsuste tegevustesse ja teenuste kujundamisse ning olulistesse taristu- ja kogukonda puudutavatesse ettevõtlusprojektidesse on kasulik kõigile osapooltele ja aitab vähendada võimalike konflikte. Paneelis mõisteti ka, et Eesti väiksuse juures on rahvas aina liikuvam ja paljud soovivad kaasatud olla ka maakodu omavalitsuses. Samuti nähti, et digitaalsed lahendused saavad tulevikus pakkuda omavalitsuste tuge ülesannete täitmisel.

 Teisipäeval, 7. novembril toimunud visioonikonverentsi korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega. Konverentsi galerii leiab lingilt: Galerii: Visioonikonverents – omavalitsus 2035

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10.11.2023, Viljandi

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis eile, 9. novembril Harjumaal Siidrifarmis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2023. aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Ranet Roositalu Joosepi talu OÜst.

„Augustis toimunud parima taimekasvataja valimise konkursil külastasime nelja omanäolist aiandustootjat. Ranet Roositalu tõusis esile oma selgete tulevikuplaanide poolest ning innovaatiliste tootmisvõtetega. Ta on otsinud parimaid aianduse praktikaid naaberriikidest ja kohandanud need Eesti oludesse, mille tulemusena suudab ta ettevõtte arendamiseks kasumit teenida,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ning lisas „Tänan ka teisi kandidaate konkursil osalemast ning et nad eestlaste toidulauda ja lillevalikut kohaliku kaubaga varustavad.“
Parima taimekasvataja nominentideks olid ka kartulikasvataja Kulle Põldmaa K & G Saarelt OÜst, kurgikasvataja FIE Kuido Paimla ning lillekasvataja Getriin Hermlin Rikets Tootmine OÜst.

Parima maamajanduseriala õppejõu aunimetuse pälvis Katrin Laos Tallinna Tehnikaülikooli toidu- ja biotehnoloogia osakonnast ning parima maamajanduseriala õpilase aunimetuse Jaagup Kask Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist põllumajanduse erialalt.

„Katrin Laos on väga hea näide sellest, kuidas teadustöö ja maamajandus omavahel ühendada, ta on uurinud erinevaid toiduvaldkonna küsimusi ning teinud koostööd erialaliitude ja ettevõtjatega. Ülikoolis arendab ta toidutehnoloogia- ja toiduarenduse valdkonda. Jaagup Kask on pühendunud põllumajanduseriala õpilane, kes on oma põhjalikkuse ja tehnikahuviga eeskujuks paljudele kaasõpilastele,“  ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

MES tunnustab parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi aastast 2001 ning parimat taimekasvatajat aastast 2014. Parima maamajanduseriala õppejõu aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja (aiandustootjate kategoorias) aunimetusega skulptuur „Naeri tõmbamine“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada tegusaid inimesi, kes annavad oma panuse maaelu maine kujundamisele ja on teistele eeskujuks.

Lisatud fotod:

Foto 1 –vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim taimekasvataja 2023 Ranet Roositalu, MESi juhatuse liige Meelis Annus
Foto 2 – vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim maamajanduseriala õppejõud 2023 Katrin Laos, MESi juhatuse liige Meelis Annus
Foto 3 – vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim maamajanduseriala õpilane 2023 Jaagup Kask, MESi juhatuse liige Meelis Annus

Fotode autor: Rain Nirgi

Kõik põllumajandusloomad peavad olema identifitseeritavad ja registrisse kantud 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.11.2023

 

Kõik põllumajandusloomad peavad olema identifitseeritavad ja registrisse kantud 

Ohutu toidu tagamisel ning inimeste ja loomade tervise kaitsel on põllumajandusloomade arvestuskohustus põhinõudeks. Samuti peavad loomad olema nõuetekohaselt uuritud ja nende ravimise kohta olemas ülevaade.

 Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on väga oluline, et loomapidajad oma loomad kehtivate nõuete kohaselt märgistaksid. „Nii on kõrvamärgi abil võimalik looma identifitseerida ning tuvastada tema päritolu ja kogu oluline teave looma karjast karja liikumise, tervise hindamise ja ravimise kohta, mille põhjal saab otsustada konkreetse looma sobivuse üle inimesele ohutu toidu tootmises,“ selgitas Kalda.

Kalda sõnul ei ole selliselt loomalt, kelle päritolu ei ole tuvastatav, pärinevaid saadusi lubatud toiduks kasutada. „Märgistamise, registrisse kandmise ning ettevõtte sisese liikumise ja ravimite kasutamise arvestuskohustuse pidamise nõuded kehtivad nii Eestis, kui kogu Euroopa Liidus. Tegemist on tervise ja ohutuse tagamise baasnõuetega. Juhul kui viidatud nõuded on täitmata pole võimalik kinnitada toidu ohutust ning selliste loomade liha toiduks kasutada ei ole lubatud,“ kirjeldas Kalda.

Põllumajandusloomad tuleb kanda põllumajandusloomade registrisse, mida peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on vaja meeles pidada, et kui tahame, et meil oleks kogutavatest andmetest ohutu toidu tagamisel ka tegelikult kasu, siis on oluline, et loomade kohta käivad andmed on ajakohased ja kvaliteetsed, samas peavad need olema kogutud võimalikult vähese aja- ja töökuluga loomapidajale. „Praegu on PRIAs arendamisel uued kasutajasõbralikumad e-teenused põllumajandusloomade sündmustest teavitamiseks. Lisaks saab peagi uue võimalususena registrile oma andmeid esitada farmitarkvaradest üle x-tee andmevahetusliidese või andmefailide üleslaadimisega. Kui loomade registreerimise ja andmete esitamisega seoses tekib loomapidajatel küsimusi, siis kindlasti julgustame neid meie poole pöörduma,“ ütleb Levin.

Põllumajandus- ja Toiduameti Pärnu esindused kolisid riigimajja

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2023

Põllumajandus- ja Toiduameti Pärnu esindused kolisid riigimajja

Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Pärnu esindused kolisid aadressile Roheline 64. Kõiki sertifikaate väljastatakse antud aadressilt. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud sellest, et valmis riigimaja, mis koondab enda alla kuue ameti teenused. Seega kolisid Kerese tänava ja Haapsalu mnt esindused varasema kahe asukoha asemel ühele aadressile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta. Riigimaja linnapoolses osas on viit jahimeestele proovide toomiseks.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:
Taimed ja taimsed saadused
Loomad ja loomsed saadused
ELi välised avatud turud

Aasta konsulent 2023 on Olavy Sülla

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
08.11.2023

Aasta konsulent 2023 on Olavy Sülla

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutas välja aasta konsulendi 2023, kelleks on maaelu ja finantsmajanduse konsulent Olavy Sülla Pärnumaalt.

„Olavy Sülla on staažikas konsulent, kes on oma teadmiste ja kogemustega olnud aastate jooksul abiks väga paljudele põllumeestele ja maaettevõtjatele. Lisaks klientide rahulolule tunnustavad Olavy kolleegid teda ka selle eest, et Olavy annab oma panuse nõuandesüsteemi laiemate küsimuste lahendamiseks ning arendamiseks,” ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Nõuandeteenistus on parimaid konsulente tunnustanud juba alates 2007. aastast.  Aasta konsulendi valimisel võetakse arvesse kolleegide hinnangud kandidaatide töö kvaliteedile ja klientidelt saadud tagasiside, lisaks ka lõppeval aastal sõlmitud nõustamislepingute arv, rahaline maht ja nõustatud klientide hulk.

Kuni novembrini 2023 korraldas põllu- ja maamajanduse alast nõuandetegevust Maaelu Edendamise Sihtasutus. Jaanuarist 2024 koordineerib teenust Eesti Maaelu Teadmuskeskus.

Keskkonnaagentuur korraldas esmakordselt Eestis ringmajanduse messi „Ringmajanduse Roheaed 2023“

Foto: Karli Saul

Keskkonnaagentuur korraldas esmakordselt Eestis ringmajanduse messi “Ringmajanduse Roheaed 2023”. Üritus, toimus 1. novembril 2023.a, pakkus külastajatele tasuta võimalust tutvuda jätkusuutliku majanduse maailmaga.

Mess tõi kokku valdkonna eksperte, innovaatilisi ettevõtteid, talupidajad ja keskkonnateadlikke tarbijaid. Külastajad said osa teadlikkust tõstvatest seminaridest, töötubadest ja näitustest, mis kõik keskendusid ringmajanduse põhimõtetele ja praktikale.

Seminariprogrammi raames tegi ettekande ka Taluliidu juht Kerli Ats, kes rääkis ringmajandusest Eesti taludes.

Talutoidu alal osaledsid ja oma tooteid külastajatele tutvustasid Vinkymon OÜ, Ahisilla Taluaed, Rebaseonu, OleMari Talu ja Kaspri Talu. 

Ülekannet seminariprogrammist on võimalik järele vaadata: https://ringmajandusemess.ee/ee/ringmajanduse-mess/ 

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2023

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi kindlaks võõrsuhkruid sisaldava toote, mida müüdi mee nimetuse all. Antud toode kõrvaldati koheselt müügilt.

Mesi UNIQUE 320g (8g x 40 tk), parim enne 10.01.2025, partii nr L3010. Mee päritoluriigiks on märgitud Euroopa Liidust pärit mee segu. Toote maaletooja on Scandic Vector OÜ ning toode on saadetud Eestisse Bulgaaria ettevõttest ROYAL PACK LTD.

Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitatakse. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee määrusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises lisada üksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

Keskkonnaagentuur suunab ringmajanduslikumalt mõtlema

Keskkonnaagentuuri pressiteade
31.10.2023

 

Keskkonnaagentuur suunab ringmajanduslikumalt mõtlema 

Kultuurikatlas toimuv mess „Ringmajanduse Roheaed 2023“ toob kokku valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja pakub huvilistele põnevat kuulamist ning tegevusi.

Esmakordselt Eestis toimuv ringmajanduse mess ootab Kultuurikatlas külalisi juba homme kell 10.00 – 18.00. Üritus on külastajatele tasuta, registreeruda saab ringmajandusemess.eelehel.

„Üritus pakub kindlasti palju avastamisrõõmu kõigile keskkonnast hoolivatele inimestele ja neile, kes tahavad rohkem teada, mida kõike hõlmab endas ringmajandus,“ ütleb peakorraldaja rollis oleva Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Peame liikuma ringmajandavama majandusmudeli suunas, et hoida kasulikke tooteid ja materjale ringluses nii kaua ning palju, kui see vähegi võimalik on. Nii toodame vähem jäätmeid, hoiame alles ressursse ning looduslikku mitmekesisust,“ lisab Ala.

Kohapeal on oma stendidega väljas ligi kolmkümmend erinevat ettevõtet, kes moel või teisel panustavad ringmajandusse.

„Soovime sündmusel tutvustada ringmajandavaid ettevõtteid. Lisaks pakume harivat aruteluprogrammi oma valdkonna ekspertidelt, et külastajad näeksid, milliste lihtsate nippidega saab olla oma igapäevaelus ringmajandaja,“ ütleb Keskkonnaagentuuri ringmajanduse projektijuht Kaili Simberg. „Soovime, et inimesed teeksid teadlikumaid ning keskkonnale ja oma tervisele paremaid valikuid,“ võtab ta kokku ürituse korraldamise põhieesmärgi.

Vaata, kes ettevõtetest stendidega väljas on ning milliseid esinejaid toob ning teemasid pakub sisuprogramm.

Väikesed külalised saavad lustida laste alal, kus võib meisterdada, mängida ja nelja inimesesuuruse keskkonnarobotiga tutvust teha.

Oodatud on ka ettevõtjad, et luua uusi kontakte ja leida koostöövõimalusi.

Kellel pole võimalik Kultuurikatlasse kohapeale tulla saavad sisuprogrammi jälgida Keskkonnaagentuuri YouTube või Facebookkanalist või postimees.ee/ringmajandusemess.

Korraldavad: Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium ja Euroopa Majanduspiirkonna programmi „Ringmajanduse võimekuse tõstmine“ projekt.

Ajakirjanikud on oodatud!

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.10.2023

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustas ÜPP ja MAKi ühisele seirekomisjonile strateegiakava hindamiskava ja toetuste valikukriteeriumeid.

Istungil tutvustati ÜPP 2023-2031 aasta strateegiakava hindamiskava ja selle hindamiste korraldust. Hindamiskava tagab strateegiakava eduka tulemuse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu. Hindamiste eesmärk on anda adekvaatne mõõde, kui hästi on strateegiakavas plaanitud tegevused ellu viidud võrreldes esialgsete ootustega.

„Hindamiskava on oluline alusdokument, mille põhjal hakkame mõõtma uue strateegiakava rakendamise edukust ja erieesmärkide täitmist. Käisime kõik tähtsad etapid läbi, et hoida seirekomisjoni kursis hindamiste ajakava ning korraldusega. See on vajalik, sest Euroopa Komisjon on uuel perioodil veelgi rohkem karmistanud liikmesriikide seatud eesmärkide põhjendamise kontrolli,“ sõnas maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

Lisaks tutvustati strateegiakava bioressursi väärindamise investeeringutoetust ja loomatauditõrje programmi rakendamise toetust, mida saab hakata taotlema järgmisel aastal. Selgitati nende toetuste eesmärke, sihtgruppe ja hindamiskriteeriume. Sel aastal on varem toimunud kaks istungit, kus seirekomisjonile anti ülevaate kümne sekkumise hindamiskriteeriumitest.

„Seirekomisjoni arvamus on ministeeriumile väga oluline. Peame kinni kaasamise heast tavast ja suhtleme sektoriga, et meie seatavate kriteeriumitega oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine ning raha tõhus kasutus,“ kinnitas Olavi Petron.

Taust

Toimus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ ühise seirekomisjoni. Strateegiakava seirekomisjoni kuuluvad põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid, kes on kaasatud strateegiakava sekkumiste hindamiskriteeriumite, hindamiskava ja iga-aastaste tulemusaruannete kohta ettepanekute ning tagasiside saamiseks.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.

Strateegiakava ja selle hindamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

 

15. novembril avatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor

15. novembril avatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor

Toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada 15.–29. novembril. Erinevalt varasematest voorudest ei toimu algavas voorus eeltäitmist.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 60 000 eurot Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 programmperioodil kokku. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarve on 4 960 000 eurot.

Seoses MAK 2014–2020 programmperioodi lõppemisega 31. detsembril 2025 kehtivad novembrikuise taotlusvooru puhul erisused, mis puudutavad töökogemuse ja hariduse omandamist ning tegevuste teostamise tähtaega:

  • toetuse saaja peab põllumajandusalase töökogemuse, hariduse või kutse puudumisel selle omandama hiljemalt 1. novembriks 2025;
  • toetuse saaja peab äriplaanis kavandatud tegevused ellu viima hiljemalt 1. novembriks 2025.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 26. veebruaril 2024. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul pärast äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ning erisuste kohta saab lugeda meetme määrusest ja PRIA kodulehelt.