Talunike asendusteenus sai alguse 13 aastat tagasi Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi ühisprojekti raames, et aidata loomakasvatusega tegelevatel talunikel leida vajadusel puhke- ja haiguspäevadeks kogemustega abilisi. Täna on talupidajad asendusteenusega tuttavad ning kasutavad seda väga meelsasti, kuid pigem napib töötegijaid ehk asendustalunikke.

„Loomad vajavad hoolt 24 tundi ööpäevas ning loomakasvataja ei saa neile kuidagi öelda, et mul on vaja nädal aega puhkust ning vaadake ise, kuidas hakkama saate. Samuti on väga oluline, et talunikud end ära ei katkestaks tööga ning nende füüsiline ja vaimne tervis oleksid hoitud. Sellest murest lähtuvalt saigi asutatud asendusteenus, tänu millele saavad talunikud võtta puhkust ning leida asendustaluniku ajaks, mil nad ise tööd teha ei saa,” selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevjuht Kerli Ats.

Viinamärdi talu lambad

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljonit eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Talupidaja asendusteenust saab tellida puhkuse ajaks 28 kalendripäevaks, haiguse ajaks haiguslehe alusel, kuni 12-aastase lapse põetamise ajaks, raseduse- ja sünnipuhkuse ajaks ning surma korral. Teenuse hinnast suure osa kannab riik. Talunikul tuleb tasuda vaid omaosalus 20-50% tunni hinnast, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.

Kui algselt oli asendusteenus suunatud vaid loomakasvatajatele, siis eelmisel aastal võimaldati seoses koroonakriisi eskaleerumisega asendusteenistust kasutada ka taimekasvatusettevõtetel. On võimalus, et see laieneb ka tänavusele aastale. Keskliidu meeskonnas on ligi 30 asendustalunikku, aga hetkel ollakse valmis võtma tööle veel kuni 15 inimest. Asendustalunikud käivad tööd tegemas üle Eesti, kuid muidugi püüab tööandja arvestada nende soovidega, näiteks paljud soovivad, et teenindatavad talud oleksid nende piirkonnas. Aga on ka neid, kes on eriolukorras valmis minema ka nädalaks-paariks kaugemale.

Pajumäe talu on pikaaegne asendustaluniku teenuse kasutaja

Asendustalunik ei tohi karta tööd ega loomi

Asendustaluniku töö on teha teevad talus just neid töid nagu talutöötaja või pererahvas – söödavad ja joodavad loomi, lüpsavad lehmi või teevad põllutöid. „Selles töös rutiini ei teki,” nendib Ats. „Meie talud ja nende tegevused juba on nii erinevad: piima- ja lihaveisefarmid, kitse- ja lambafarmid! Reeglina on ühel asendustalunikul teenindada umbes 10 talu, kuid ausalt öeldes on nõudlus teenuse järgi suurem, kui suudame pakkuda.”

Asendustalunik Kalmer Galka on talust tallu käinud vahelduva eduga juba aastast 2009. Vahepeal oli ta mõned aastad tööl Soomes, kuid alates 2015. aasta veebruarist on taas asendustalunik. „Viimase kuue aasta jooksul on mu tööandjateks olnud kokku umbes 16 talu. Elan Lõuna-Eestis ja minu talud ulatuvad Pärnumaast ja Viljandimaast Võrumaa ja Valgamaani,” tutvustab ta.

Tööd peab tema sõnul tegema igasugust – laudas loomade poegimiste vastuvõtmisest lüpsini ning põllul künnist lõikuseni. „Mulle meeldib vaheldus, et ma ei ole ühes kohas kinni. Ühes paigas töötades tekiks mul mõne aastaga tõenäoliselt rutiin, mis tapaks töölõbu kiiresti. Praegu olen kord siin ja kord seal, igas talus on erinev tehnika, erinevad tööd, erinevad mured. Kindlasti ei sobi selline töö inimestele, kes tahaksid olla rohkem kodus. Vahel olen ära esmaspäevast reedeni ja see peab sobima nii töötajale endale kui ka olema vastuvõetav tema perekonnale.”
Kalmer lisab, et kõige tähtsam on aga see, et talunik ei kardaks loomi. „Kes loomi kardab ja neile lähedale minna ei julge, see maatööd teha ei saa!”

Asendustalunik Kalmer Galka

Asendustalunikult nõutakse keskliidu poolt tööle asudes põllumajanduslikku haridust, 3-aastast töökogemust loomakasvatuses või aastast töökogemus taimekasvatuses. Loomulikult on väga oluline töö kvaliteet, hea suhtlemisoskus ja suutlikkus töötada väljakutseid pakkuvas sektoris, ent selle eest pakutakse ka väga konkurentsivõimelist palka. Ehk – töö on liikuv ja nõuded on kõrged, aga ka palgasüsteem on motiveeriv. Enamik asendustalunikke on tööl täistööaja ja käsunduslepingu alusel, kuid on ka paindlikumaid tingimusi, näiteks saab tulla tööle poole kohaga.

 

Aasta Põllumees 2020, piimatootmise ja piimakarjakasvatusega tegeleva osaühingu Remmelgamaa omanik Kaja Piirfeldt kiidabki just asendustalunike head väljaõpet ja laia silmaringi. „Liit koolitab oma töötajaid igal aastal, neil on suured kogemused ning paindlikkus, mis on tekkinud erinevates ettevõtetes töötamisel. Mina kasutasin asendusteenust esmakordselt 11 aastat tagasi ja leian, et see on suurepärane võimalus väikesele ettevõttele, kellel on vaja inimestele puhkust anda või keegi ootamatult haigestub ning pole võimalik selleks ajaks täiskohaga uut inimest palgata. Lisaks on tootjatel asendustöötajatelt palju õppida, sest nende kogemustepagas on väga suur!”

Kerli Ats lisab, et asendustalunike seas on nii vanemaid inimesi kui ka palju tublisid noori, kes on tulnud asendustalunikuks oma peretalust või lõpetanud Särevere või Olustvere ametikooli. „Tööjõuliikumine on meil suhteliselt väike, aga täna oleme olukorras, kus on uusi töökäsi väga vaja!”

Täpsem info aste@taluliit.ee või telefon +372 5332 6581 www.taluliit.ee

Recommended Posts