Seisukoht: köögiviljasektor vajab tuge, mitte lisabürokraatiat

Alates 1. juulist 2026 jõustub uus kord, mis määratleb mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piiri. Põllukultuuride puhul loetakse väikeseks koguseks saaki kuni 0,5 hektari suuruselt avamaa kasvupinnalt. Katmikala piir on vaid 0,01 hektarit, see tähendab 100 ruutmeetri suurust kasvuhoonet.

Kellel kasvuhoone või väline kasvupind on sellest suurem, peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit ning astub regulaarse riskipõhise järelevalve alla, mis tähendab praktikas kontrolli iga 3-5 aasta tagant.

Toiduohutuse eesmärk on mõistetav. Küsimus on rakendamises.
Põllumajandustootja deklareerib igal aastal oma kasvupinnad PRIA-s, kultuur kultuuri kaupa, hektar hektari kaupa. Need andmed on riigil olemas.

  • Euroopa Liit võttis 2025. aasta detsembris vastu CAP Omnibus III (lihtsutamise) paketi, mille selge eesmärk on vähendada põllumajandustootjate halduskoormust ning lihtsustada kohapealset kontrolli. Euroopa Nõukogu on kutsunud liikmesriike üles võtma lihtsustamist prioriteedina ja kõrge ambitsiooniga.
  • Eesti valitsuse tasandil on regionaal- ja põllumajandusminister seadnud eesmärgiks vähendada halduskoormust ning muuta tegevused põllumajandusvaldkonnas tõhusamaks. Konkreetselt on lubatud, et põllumajandusettevõtete jaoks vähenevad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvekontrollid. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on teinud ettepaneku rakendada ettevõtetelt andmete ühekordse küsimise reeglit.

Nende lubaduste taustal lisatakse aedviljakasvatajatele uus teavituskohustus ja uus järelevalvesuhe. See ei ole kooskõlas ei Euroopa ega Eesti enda võetud suunaga.

Tootjaid, keda uus nõue puudutab on meil vähe, sest puuvilju ja marju suudame toota Eestis vaid 12% isevarustatusest ja köögivilju 38%. Eesmärk peaks olema neid numbreid tõsta, mitte vastupidi.

ETKL-i selge seisukoht on see, et kui eesmärk on ülevaade saada, tuleb kasutada andmeid, mis on juba kogutud. Põllumajandustootjate halduskoormus on tohutult suur ja iga lisasamm, millega kaasneb uus järelevalvesuhe, vajab väga selget põhjendust.

Timo Varblas
ETKL juhatuse liige

PRIA infokiri mai 2025

PRIA maikuu infokirjast leiab:

🌳 Tuletame meelde, et kohe-kohe saabuvad lõppeva programmperioodi investeeringutoetuste teostamise tähtajad
🌳 Juunikuus on avanemas uued toetused loomapidajatele
🌳 Kutselised kalurid saavad taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks
🌳 Infokirjast leiab ka viiteid huvitavatele artiklitele, mis kajastavad PRIA tegemisi ning arvamusi

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda

Kui hanedest ja nende kahjustustest teada ei anta, pole edaspidine heidutusjaht kindel.

EPKK ja ETKL kutsuvad üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda.

Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevateheidutusmeetmete mõju tõhustamine. Hinnanguliselt ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põllumajandussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Et heidutusjahti oleks võimalik ka tulevikus heidutusmeetmena kasutada on oluline järjepidev haneliste seire. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis JAHIS. Toonitame, et kui ei ole andmeid ja sellega ka tõendeid haneparvede esinemisest kultuurpõldudel- ja rohumaadel ei ole ka alust tulevikus heidutusjahi lubamist taotleda.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, tänu millele on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba.

Lisaks kahjudele ootame ka sisestusi lindude liikumisest põldudel. Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi, et kahjustuste vältimiseks tulevikus parem kandepind luua. JAHISt on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda JAHISe keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.

JAHISe äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist.

Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf

Loe lisaks maaelu.ee

PRIA infokiri aprill 2025

PRIA aprillikuu infokirjast leiab:

Need on vaid mõned teemad, mille kohta ilmunud uudiskirjas infot leiab. Head lugemist!

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025 järelvaatamine

22. aprillil toimunud “Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025” salvestus on üleval vaatamiseks.

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemakava:

  • Ülevaade toetustest
  • Toetusõiguslik maa
  • Tingimuslikkus
  • Otsetoetused
  • Maaelu arengukava toetused
  • PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Infopäeva lektoriteks 22. aprill: Lilia Kulli, Vaike Nõu.

Ettekannete slaidid:

  1. TOETUSED 2025
  2. Pindalatoetused 2025

Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.“

pikk.ee

Avatud talude päevad kutsuvad talusid kaasa lööma

PRESSITEADE
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
21.04.2025

Avatud talude päevad toimuvad tänavu 12.–13. juulil. Talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.

„Avatud talude päevad koguvad aasta-aastalt populaarsust, pakkudes külastajatele head võimalust tutvuda Eesti toidutootmise ja maaeluga. Samuti annab kohtumine tarbijatega põllumeestele indu ja inspiratsiooni oma tähtsa töö jätkamiseks,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Suu- ja sõrataudi ohu tõttu sündmus ära ei jää. Möödunud aastal osales avatud talude päevadel pea 360 talu ning neist ligi 280 talus ei peetud sõralisi. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul on suu- ja sõrataudi Eestisse leviku risk praegu madal. Taudi leviku riskide maandamiseks peab loomapidaja siiski alati järgima bioturvalisuse nõudeid ning sõltuvalt oma ohutajust on loomapidajal alati õigus seada ise oma farmi külastamiseks asjakohased piirangud.

Selleks, et suu- ja sõrataud Eestisse ei jõuaks, kutsub minister Terras igaüht reisimisel järgima lihtsaid põhimõtteid:

  • ära too reisilt kaasa liha- või piimatooteid;
  • väldi välismaal olles kontakti loomadega;
  • pärast reisi pese riided ja puhasta jalanõud hoolikalt;
  • ära külasta farmi ega puutu kokku põllumajandusloomadega vähemalt 48 tundi pärast välisriigist naasmist.

Põllumajandus- ja Toiduamet on koostanud nii loomapidajatele kui ka ürituste külastajatele infomaterjalid ja juhised, mis aitavad riske maandada. Materjalid on avaldatud ameti kodulehel suu- ja sõrataudi inforubriigis peatükkides „Bioturvalisuse nõuded loomapidajatele“ ja „Soovitused reisijale ja looduses liikujale“.

Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu registreerida hiljemalt 31. maiks avatud talude veebilehel.

 

Kontakt

Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili.sormus@agri.ee, 56228240

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, hendrik.terras@agri.ee, 5912 6098

Suviodra, rapsi ja rüpsi kasvatajad saavad taotleda erakorralist toetust

30. aprillist 7. maini saavad põllumajandustootjad PRIAle esitada loodusõnnetusest põhjustatud kahju hüvitamise erakorralise toetuse taotlusi. Taotlusi võetakse vastu e-PRIAs.

Toetust saavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad suviodra-, rapsi- või rüpsikasvatusega. Toetust saavad taotleda need ettevõtjad, kes kasvatasid 2024. aastal suviotra, rapsi või rüpsi või neid kõiki kokku vähemalt 5 hektaril. Toetust antakse põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks.

30. aprilliks eeltäidab PRIA neile, kes 2024. aasta pindalatoetuste taotluse andmete põhjal toetuse saamise tingimustele vastavad, elektroonilise taotluse. Taotleja leiab eeltäidetud taotluse e-PRIAst. Kuni 7. maini saab taotleja enda andmed üle kontrollida ja kui andmed vastavad tegelikkusele, siis taotluse kinnitada. Kui eeltäidetud vormil on ebatäpsusi, siis tuleb sellest PRIAt esimesel võimalusel kirjalikult informeerida, saates digitaalselt allkirjastatud teavituse e-posti aadressil info@pria.ee. PRIA vaatab saabuvad teavitused üle ning vajadusel parandab eeltäidetud taotlust ning pärast seda saab taotleja selle kinnitada. Toetuse taotlus tuleb taotlejal e-PRIAs kinnitada hiljemalt 7. mail.

Tootjad, kes 2024. aastal pindalatoetusi ei taotlenud, peavad digitaalselt allkirjastatud toetustaotluse ise täitma ja PRIAle esitama ajavahemikus 21. aprill kuni 28. aprill. Toetuse taotlemiseks vajaliku taotlusvormi leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlusvorm tuleb hiljemalt 28. aprillil saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@pria.ee. Seejärel kannab PRIA andmed eeltäidetud taotlusele, mis tuleb e-PRIAs hiljemalt 7. mail kinnitada.

Erakorralise toetuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused teeb PRIA hiljemalt 30. juuniks 2025. Toetus kantakse toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2025.

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest.

Täpsemalt saab toetuse tingimuste ja nõuetega tutvuda PRIA kodulehel.

pria.ee

Pindala- ja loomatoetuste infopäevad 2025

15. aprill – 22. aprill

Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ  koostöös toimusid enne algavat pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru kokku 10 infopäeva. Nende eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2025. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Infopäevade teemad:

  • Ülevaade toetustest
  • Toetusõiguslik maa
  • Tingimuslikkus
  • Otsetoetused
  • Maaelu arengukava toetused
  • PRIA-s toetuste taotlemine ja kontroll

Kokku toimus 10 infopäeva, millest 9 olid kontaktsed ja 1 toimus veebis.

Veebis 22. aprillil toimunud infopäevast on saadaval salvestus vaatamiseks ja slaidimaterjalid:

ETTEKANNE VIDEO

TOETUSED 2025 slaidid

Pindalatoetused 2025 slaidid

 

Täpsem info:

Merry Aart

Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ juhatuse liige

+372 5093 378

merryaart@gmail.com

 

Infopäev viiakse läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.

EU_kaasrahastus_logo

pikk.ee

PRIA infokiri märts 2025

PRIA märtsikuu infokirjast leiab:

 Eelinfo suuremate investeeringutoetuste taotluste vastuvõtu aegadest

 Meeldetuletus: jälgige maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 alusel antud toetuste tegevuste elluviimise tähtaegu!

 Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse vastu 15. maist 16. juunini

 Ökoalade toetuse nõuded muutuvad

 PRIA e-põlluraamatuga liidestatud teenuse kasutamise nõue KSMi taotlejatele

 1. aprillist saab veistele tellida elektroonilise passi

… ja palju muud

INFOKIRJA LUGEMA SIIT

pria.ee

Regionaal- ja põllumajandusminister palub põllumajandustootjatel teada anda ekstreemsete ilmastikuolude mõjudest

Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman pöördus kolmapäeval põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide poole, et saada ülevaade viimaste päevade üleujutustest ja liigsetest sademetest tingitud olukorrast. Minister kutsub üles kõiki põllumajandustootjaid andma teada enda probleemidest esindusorganisatsioonidele, et võimalikult kiirelt saaks alustada lahenduste väljatöötamist.

Esindusorganisatsioonidele saadetud kiri on alguseks olukorra väljaselgitamisel ja lahenduste otsimisel koos sektoriga. „Just praegu on kombainid põllul ja planeeritakse ka taliviljade külvi, aga ebatavaliselt suure sademete hulga tõttu on raskendatud nii saagikoristus kui ka uute tegevuste planeerimine. Seetõttu on oluline nii ruttu kui võimalik saada olukorrast ülevaade,“ ütles ministerHartman. „Kahjud on piirkonniti erinevad. Proovime leida lahendusi, mis aitaksid ekstreemsete olude kahjusid vähendada,“ lisas ta.

Järgmiseks nädalaks on planeeritud ka koosolek esindusorganisatsioonidega, ent probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks palub minister infot saata esimesel võimalusel. „Kutsun üles kõiki põllumajandustootjaid enda probleemidest esindusorganisatsioonidele teada andma. Mida varem on meil terviklikum pilt, seda varem saame ka lahenduste suunas tegutseda,“ rääkis Hartman.

Esialgsetel andmetel on ulatuslikest sademetest põhjustatud liigniiskusest ja üleujutustest enim kannatada saanud Kagu-Eesti põllumajandustootjad. Lisaks on oodatud igasugune info muudest ulatuslikest kahjudest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
07.08.2024