Taluliit: Käibemaksumäära tõstmine ohustab Eesti toidutootmise konkurentsivõimet

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani poole, väljendades sügavat muret seoses kavandatud käibemaksumäära tõstmisega 22%-lt 24%-le, mis jõustub 1. jaanuaril 2025. Taluliidu hinnangul avaldab käibemaksumäära tõstmine negatiivset mõju põllumajanduse ja kogu toidutootmise konkurentsivõimele ning suurendab majanduslikku survet nii tootjatele kui ka tarbijatele.

Oma pöördumises juhib taluliit ministri tähelepanu asjaolule, et…, et Eesti oleks kavandatud tõusu järel Euroopa Liidus toiduainete käibemaksumäära suuruse osas teisel kohal, järgnedes Taanile, kus käibemaksumäär on 25%. Samas enamik ELi liikmesriike rakendavad toidukaupadele madalamat käibemaksumäära, et toetada kohalikke toidutootjaid ja tagada laiemalt oma elanikkonnale toidu kättesaadavus. Käesoleval hetkel ei ole toiduainete käibemaksusoodustust kasutusele võtnud ainult kolm riiki – Taani, Leedu ja Eesti.

Eestimaa Talupidajate Keskliit toob välja, et käibemaksumäära tõus mõjutab toidutootjaid kahes suunas: sisendite kulude tõusu ning kõrgema müügikäibemaksu kaudu. Kui Eesti langetaks toiduainete käibemaksu Läti tasemele 12% või Soome tasemele 14%, vähendaks see tootmiskulusid ja muudaks hinnad tarbijale soodsamaks, toetades seeläbi kohalikku toidu kättesaadavust ja tarbimist.

Pöördumises viidatakse ka Läti kogemusele, kus käibemaksu alandamine puu- ja köögiviljadele on viinud hinnalanguseni ja nende toodete tarbimise suurenemiseni. Eestimaa Talupidajate Keskliit usub, et sarnane positiivne mõju oleks realistlik ka Eestis, kui rakendada toidukaupadele madalamat käibemaksumäära. Toiduainete madalam käibemaks suurendaks kohaliku toidu tarbimist, elavdaks majandust ja tõenäoliselt suurendaks ka maksulaekumisi.

Eestimaa Talupidajate Keskliit teeb ettepaneku viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, mis hindaks kavandatud käibemaksumäära tõusu mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja toidutootmisele laiemalt. Keskliit on valmis tegema koostööd ministeeriumidega, et leida lahendusi, mis tagaksid Eesti toidutootmise konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse.

Pöördumise terviktekst: ETKL_käibemaks_02.08.2024

Taluliidu ja koja jahindusnõukogude esindajad kohtusid Põltsamaal

8. juulil 2024 toimus Põltsamaa Jahiseltsi majas traditsiooniline suvine ulukiseire ja jahinduse infokoosolek. Koosolekul osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja jahindusnõukogu esindajad.

Koosolekul tutvustas Rauno Veeroja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist, vastvalminud ulukiseire aruannet. Koosolekul tutvustas JAHISE arendusi Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.

Tarvo Roose, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja, käsitles jahieeskirjade muudatusi ja nende mõju jahindusele. Kommunikatsioon jahindusnõukogude liikmete ja keskliidu/EPKK vahel: Kerli Ats, Taluliidust, juhtis arutelu, mis keskendus tõhusa kommunikatsiooni ja koostöö olulisusele jahindusnõukogude ja keskliidu vahel.

Jahindusnõukogud ja esindajad

Aastast 2013 korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja Keskkonnaametist.

Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Täpsem info jahipiirkondade ja jahindusnõukogude koha leiab aadressilt https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud 
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad piirkondlikes jahindusnõukogudes on alljärgnevad:
Maakond
Esindaja ees- ja perekonnanimi
E-posti aadress
Harju maakond
Jaanus Ajaots

jaanus.ajaots@gmail.com
Rapla maakond
Margo Aedla

margoaedla@hot.ee
Pärnu maakond
Jaanus Põldmaa

pjaanus@hot.ee
Järva maakond
Toomas Lepind

koluvalma@hot.ee
Lääne maakond
Jaak Sünt

lauriantsu@lauriantsu.ee
Viljandi maakond
Elari Ilusk

mannatalu@gmail.com
Võru maakond
Rein Lepp

arabian@hot.ee
Jõgeva maakond
Aigar Jürjens

aigarj@hot.ee
Ida-Viru maakond
Veljo Juuse

veljuu@hot.ee
Hiiu maakond
Mait Värk

mait.vark@gmail.com
Saare maakond
Aivar Kallas

aivar.kallas@gmail.com

Jahindusnõukogudesse esitavad esindajad Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsioonid.

Lisainfo ja küsimused: Kerli Ats, kerli@taluliit.ee

 

Taluliiduga liitus kolm uut liikmesorganisatsiooni

20.juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus kinnitati kolm uut liikmesorganisatsiooni.

Taluliiduga liitusid:

Wiru Vili TÜ

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://wiruvili.ee/

Tulundusühistu Farm In

Tulundusühistu Farm In on kaheksa ühistu poolt loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada ja realiseerida liikmete huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu asutati 2. augustil 2011. Farm In koondab kokku 650 põllumajanduslikku tootjat, pakkudes neile võimalust säästa kulutusi ja aega sisendite ostmisel ning lühendades tarneahelat tootjalt tarbijani. Ühistu põhiväärtusteks on usaldus, koostöö ja tulemuslikkus, millele tuginedes saavutatakse parimad tingimused ja tulemused.

Rohkem infot liikmesorganisatsiooni tegevuse kohta leiab https://farmin.ee/farm-in/

Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad MTÜ

Eesti Pärandniitude Hooldajad MTÜ on organisatsioon, mis koondab enda alla hetkeseisuga 40 liiget, kes majandavad pindala järgi ca veerandit Eesti pärandniitudest. Pärandniite hooldatakse enamasti veiste, hobuste ja lammastega karjatamise teel. MTÜ eesmärgiks on toetada ja edendada pärandniitude taastamist ja säilitamist, pakkudes oma liikmetele tuge, teadmisi, koostöövõimalusi ning esindades oma liikmete huve riiklikul tasandil

Uute liikmete vastuvõtmine tugevdab Taluliidu esindusvõimet ja suurendab koostöövõimalusi Eesti põllumajandussektoris. Tere tulemast uutele liikmetele ja edu edaspidiseks koostööks!

Taluliidu üldkoosolek valis uue nõukogu koosseisu järgnevaks kaheks aastaks

20. juunil toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) üldkoosolek. Koosolekul kinnitati organisatsiooni 2023. aasta majandusaasta aruanne ning vaadati üle ETKL-i ja ASTE tegevused. Taluliidu üldkoosolekul tutvustas roheülemineku teekaarti neljas põllumajandussektoris Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonnajuht Kristel Maidre.

Üldkoosolekul valiti ka ETKL-i uus nõukogu järgnevaks kaheks aastaks. Pärast hääletusprotsessi otsustati, et uus nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Valituks osutusid järgmised liikmed:

  • Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
  • Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
  • Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
  • Ants Aaman, Maakarja Kasvatajate Selts
  • Leila Kroonberg, Valgamaa Talupidajate Liit
  • Jaanus Põldmaa, Pärnumaa Talupidajate Liit
  • Airi Külvet, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Palju õnne uuele nõukogule ja jõudu tööle järgmisteks aastateks!

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
5.06.2024

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Üheksandat korda toimuv Parima Talutoidu konkurss alustab taas. Alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlustele registreerima. Tänavune konkurss toob kaasa ka olulise muudatuse, alates sellest aastast ei saa konkursile esitada tooteid, mis on varem võitnud Parim Talutoit konkursil mis tahes tiitli.

“Parima Talutoidu konkurss on suurepärane võimalus talunikele oma toodete esiletõstmiseks ja tuntuse suurendamiseks. Selle aasta hindamiskomisjon erineb eelnevatest ja pakub talunikele head võimalust oma toodetega veelgi rohkem silma paista. Parima Talutoidu valimisega tunnustame Eesti talunikke ja nendetoodangut, motiveerides neid tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele põnevamaid ja maitsvamaid tooteid,” kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas.

Parima Talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid. Hindamiskomisjoni esimehe Rain Kuldjärve sõnul on eesmärk tunnustada ja esile tõsta parimaid talutooteid, mis pakuvad Eesti tarbijatele kvaliteetset ja maitsvat toiduelamust. “Ootame huviga tänavusi kandidaate,” julgustab Kuldjärv. Sel aastal koosneb žürii toiduajakirjanikest, peakokkadest ja toiduekspertidest, sealhulgas Enn Tobreluts ja Joel Ostrat, ning RIMI ostudirektorist Maris Rannusest, kes igapäevaselt tegeleb talutoodete turustamisega laiaskaubandusvõrgustikus. Lisaks osalevad hindamiskomisjonis KOGU Resto ja Pagar vanem peakokk Pavel Gurjanov, “Eesti parim pagar 2018” võitja Sandra Daškova, toitumisnõustaja Teele Teder ning toiduentusiastist ja sommeljeest koosnev paar sisuloojaid Riin Rehemaa ja Sander Kink – Instagramis tuntud kui Thekinkstagram.

“Parima Talutoidu valimise konkurss annab osalejale väga väärtusliku turundusvõimaluse. Talunikel on võimalus tutvustada oma tooteid valdkonna ekspertidele, jaemüüjatele ja olla paremini nähtaval, see annab omakorda kaasa suurema müügikasvu ja hea tagasiside,” sõnab Gelis Pihelgas.

“Eesti toidutootjad on väga tublid uute ja ülimaitsvate toodete loomisel, aga turundustegevusteks napib tihti nii aega, raha kui oskuseid. Seega nägime meie antud konkursis võimalust oma ägedaid tooteid laiemale üldsusele tutvustada,” jagab oma kogemust eelmise aasta parima maiuse ja parima lisandiga tituleeritud Meemeistrite esindaja Kristi Terep.

Oma tooteid saab konkursile esitada kuni 1. juulini 2024 läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Kindlastituleb tutvuda ka konkursil osalemise tingimustega. Kategooriad, kuhu saab tooteid esitada, on järgmised: Parim lihatoode, Parim kalatoode, Parim maius, Parim juust, Parim piimatoode, Parim alkoholivaba jook, Parim alkoholiga jook, Parim pagaritoode, Parim lisand ja Parim tervisetoode.

Parima Talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.

Konkurss Parim Talutoit toimub “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus” raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-post: gelis@taluliit.ee
Tel: +372 553 1571

Foto: Rene Riisalu

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
17. aprill 2024

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus “Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub ka sel aastal. Seekord viime ürituse esmakordselt Tartumaale, Rõhu aeda. Seal leiab aset ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale ka rahvusvahelise publiku. Laat on avatud 16.-17. augustil 2024.

“Maa tuleb linna” talutoidu laat on sündmus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti talutoidu tootjatele, andes neile võimaluse müüa oma saadusi ja toodangut otse tarbijatele. Üritusel on kohal ka pop-up talurestoranid, mis pakuvad külastajatele võimalust maitsta kohalikke hõrgutisi. Lisaks saavad lapsed ja pered veeta aega taluloomadega tutvudes ning osaleda mitmesugustes lõbusates ja harivates tegevustes, mis teevad sellest päevast meeldejääva elamuse kõigile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas kutsub kõiki Eesti toidu tootjaid osalema üritusel, mis ei ole pelgalt laat, vaid tõeline suursündmus. “Julgustan kõiki kaasa lööma, sest see on harukordne võimalus pakkuda Eesti talutoitu lisaks ka väliskülalistele ning tutvustada meie toidukultuuri,” ütles Pihelgas. Ta lisas: “Maa tuleb linna” suur talutoidu laat toob talunikud ja nende värske toodangu linnainimestele võimalikult lähedale. See sündmus pakub parimat talutoidu valikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt.”

Kõik Eesti talutoidu tootjad, talunikud, käsitöölised ning pop-up restoranid, mis kasutavad Eesti toorainet, on oodatud osalema laadal. Lisaks on teretulnud ka taluloomad, et pakkuda külastajatele täielikku kogemust. Laadal on oodatud erinevate töötubade läbiviijad, kes rikastaksid programmilist sisu.

Täpsem info, kauplemistingimused ja registeerimine: www.talutoit.ee (taluliit.ee) (https://www.surveymonkey.com/r/maatuleblinna2024)

Lisainfo: 

Gelis Pihelgas
Tel. + 372 5531571
E-post: gelis@taluliit.ee 

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Foto: Ardo Kaljuvee

Taluliit liitus projekti “Hõbestrateegiad” pilootprogrammiga

Eestimaa Talupidajate Keskliit osaleb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvahelises projektis “Hõbestrateegiad”, mille eesmärk on välja töötada ühised strateegiad vanemaealiste töötajate värbamiseks ja hoidmiseks tööjõuturul. See algatus toob kokku eri sektorite ettevõtted, sealhulgas põllumajanduse, kaubanduse, toidutööstuse, panganduse, metallitöötluse ning teeninduse, et jagada kogemusi ja parimaid praktikaid vanemaealiste töötajate kaasamisel.

Projekti käigus osalevad ettevõtted ja organisatsioonid saavad juurdepääsu eksperditeadmistele vanemaealiste värbamise ja hoidmisega seotud teemadel, osaleda koolitustel ning õppevisiitidel. Esimene õppevisiit toimus 14.-15. märtsil 2024 Tartus, järgnev 17.-18. oktoobril Poris, Soomes. Lisaks on projekti raames planeeritud luua ühine koolitusprogramm ettevõtete juhtidele, personalijuhtidele, koolitajatele ja konsultantidele, et edendada diskrimineerimisvastaseid strateegiaid ja meetmeid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit hindab kõrgelt vanemaealiste töötajate panust ja kogemust ning näeb “Hõbestrateegiate” projekti kui võimalust välja töötada uued lähenemised, mis võimaldaksid lisaks noorte kaasamisele pöörata rohkem tähelepanu vanemaealistele töötajatele põllumajandussektoris. Meie eesmärk on luua kaasav töökeskkond, kus igaühe panus on väärtustatud, sõltumata vanusest.

Huvitav fakt on, et meie liidu vanim töötaja on hetkel 80-aastane, mis tõestab, et vanemaealiste töötajate oskused ja teadmised on meie sektoris hinnatud ja vajalikud. 

Projekti “Hõbestrateegiad” edukas rakendamine toob kasu mitte ainult osalevatele ettevõtetele, vaid ka laiemalt tööturule, ettevõtlust toetavatele organisatsioonidele ja eelkõige 55+ vanuses inimestele, parandades nende töövõimalusi ja integreerimist tööturule.

Lisainformatsiooni saamiseks projekti “Hõbestrateegiad” kohta vaata järgnevale lingile https://www.koda.ee/et/meist/meieprojektid/projekt-hobestrateegiad

Taluliiduga liitus FARM IN tulundusühistu

Taluliidu nõukogu on kinnitanud Farm In Tulundusühistu vaatlejaliikmeks. Vastavalt Taluliidu põhikirja punktile 2.16 omab vaatlejaliige kõiki ühingu liikme õigusi, välja arvatud hääleõigust. Samuti on vaatlejaliikmel kõik ühingu liikme kohustused, peale liikmemaksu tasumise kohustuse. Lõpliku liikmestaatuse kinnitab Taluliidu üldkoosolek, mis toimub juunis.

Eestimaa põllumehed asutasid 2. augustil 2011 Tulundusühistu Farm In, mille eesmärk on toetada ja realiseerida ühistute liikmete huve ühise majandustegevuse kaudu. Farm Ini asutasid E-Piim, MTÜ Ühispiim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Metsaküla Piim AS ja Kevili PÜ. Ühistu loomise ajend oli vajadus tagada liikmetele võimalikult soodsatel tingimustel sisendid, mida saab saavutada ainult suurte ja efektiivselt organiseeritud ühishangete kaudu.

Täna on ühingu liikmeteks E-Piim, TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Metsaküla Piim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Rakvere Piimaühistu ja MTÜ Ühispiim. Farm In on tulundusühistu koondab kokku 650 põllumajandustootjat. Ühistu strateegiaks on luua mahuefekti sisendite ühishangete kaudu. Mahuefekti saavutamine võimaldab pakkuda ühistu liikmetele madalamaid hindu, muutes meid atraktiivsemaks uutele koostööpartneritele.

Taluliit tänab usalduse eest ja ootab väga head ning sisulist koostööd.

Rohkem infot tulundusühistu kohta leiab www.farmin.ee 

 

Liitude ühispöördumine: maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine

Valitsus soovib järgmisest aastast kaotada maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse. Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.

Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad 26. märtsil ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 tuhandet koduomanikku.

Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks.  Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.

„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“  rääkis ta. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa,“ küsis Aun.

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Pöördumine täies mahus SIIN.

Töökuulutus: Asendustalunik

Töökuulutus: Asendustalunik

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus: 

Taluliit ootab oma meeskonda asendustaluniku. Asendustalunik on põllumajandustöötaja, kelle ülesandeks on ajutiselt asendada talunikke nende puhkuse, haiguse või muude eriolukordade ajal. Töö hõlmab erinevaid põllumajandus- ja loomakasvatustöid, tagades talu sujuva toimimise taluniku puudumisel.

Asendustalunikud on olulised, kuna loomakasvatus nõuab tööd seitse päeva nädalas, ja kvaliteetse tööjõu tagamine on sektoris kriitilise tähtsusega.

Asendustalunikud:  

  • Asendustalunikul on põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või tal on vähemalt 3 aastane varasem töökogemus põllumajandusettevõtetes, eriti loomakasvatuses.
  • Asendustaluniku tööülesanded hõlmavad loomadega seotud tegevusi nagu lüpsmine, söötmine, loomade tervise jälgimine ja muud põllumajanduslikud tööd.
  • Asendustalunikud on sageli mobiilsed, teenindades mitut talu oma elukohajärgses piirkonnas või kaugemal. Vajadusel ööbitakse kohapeal taludes.
  • Nende tööd juhib töödejuht, kes korraldab asendustalunike liikumist talust tallu.
  • Töö on mitmekesine ja nõuab kohanemisvõimet ning oskust töötada iseseisvalt ja vastutustundlikult. Samas pakub töö palju paindlikkust oma aja planeerimisel.

Asendustalunikud tagavad, et taludes jätkuks igapäevased tööd ka talunike puudumisel, aidates säilitada loomade heaolu ja talu toimimist.

Nõuded kandidaadile:

  • Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus või vähemalt 3 aastane töökogemus põllumajandusettevõttes
  • Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel
  • Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav)
  • Oma transpordivahend
  • Hooliv suhtumine loomadesse
  • Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime, hea suhtlemisoskus

Ettevõte pakub:

  • Töötasu 10 eurot tunnis (bruto) ja erinevad lisatasud (öötöö, riigipühad, ööbimistasud)
  • Transpordihüvitist
  • Regulaarseid koolitusi
  • Tööriideid
  • Ühisüritusi

Lisainfo:

Konkurentsivõimeline töötasu ja boonused:

  • Töötasu on 10 eurot tunnis (bruto) koos võimalusega suurendada oma sissetulekut läbi erinevate lisatasude.
  • Lisahüved hõlmavad tasusid öötöö eest, lisatasu riigipühadel töötamise eest ja ööbimistasusid, kui töö nõuab ööbimist talus.

Paindlik lisatasude süsteem tagab, et asendustaluniku töö väljaspool tavapäraseid töötunde on alati õiglaselt hüvitatud.

Kandideerimine:

Saada oma CV aadressile info@taluliit.ee.
Lisainfo telefonil +372 5332 6581.

Täiendavad hüved:

  • Toetame teie tööle sõitmist, pakkudes transpordikulude katmist.
  • Investeerime teie professionaalsesse arengusse, pakkudes pidevaid koolitusvõimalusi.
  • Tagame vajalikud tööriided, et saaksite oma tööd mugavalt ja ohutult teha.
  • Ühendame meie meeskonda läbi ühisürituste ja tegevuste, pakkudes võimalust suhelda ja lõõgastuda koos kolleegidega.

Meie juures töötamine tähendab rohkem kui lihtsalt töökoht – see on võimalus kasvada, panustada ja olla osa põllumajandus kogukonnast, mis väärtustab iga liikme panust ja heaolu. Ootame teid liituma meie dünaamilise ja toetava meeskonnaga!