Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
5.06.2024

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Üheksandat korda toimuv Parima Talutoidu konkurss alustab taas. Alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlustele registreerima. Tänavune konkurss toob kaasa ka olulise muudatuse, alates sellest aastast ei saa konkursile esitada tooteid, mis on varem võitnud Parim Talutoit konkursil mis tahes tiitli.

“Parima Talutoidu konkurss on suurepärane võimalus talunikele oma toodete esiletõstmiseks ja tuntuse suurendamiseks. Selle aasta hindamiskomisjon erineb eelnevatest ja pakub talunikele head võimalust oma toodetega veelgi rohkem silma paista. Parima Talutoidu valimisega tunnustame Eesti talunikke ja nendetoodangut, motiveerides neid tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele põnevamaid ja maitsvamaid tooteid,” kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas.

Parima Talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid. Hindamiskomisjoni esimehe Rain Kuldjärve sõnul on eesmärk tunnustada ja esile tõsta parimaid talutooteid, mis pakuvad Eesti tarbijatele kvaliteetset ja maitsvat toiduelamust. “Ootame huviga tänavusi kandidaate,” julgustab Kuldjärv. Sel aastal koosneb žürii toiduajakirjanikest, peakokkadest ja toiduekspertidest, sealhulgas Enn Tobreluts ja Joel Ostrat, ning RIMI ostudirektorist Maris Rannusest, kes igapäevaselt tegeleb talutoodete turustamisega laiaskaubandusvõrgustikus. Lisaks osalevad hindamiskomisjonis KOGU Resto ja Pagar vanem peakokk Pavel Gurjanov, “Eesti parim pagar 2018” võitja Sandra Daškova, toitumisnõustaja Teele Teder ning toiduentusiastist ja sommeljeest koosnev paar sisuloojaid Riin Rehemaa ja Sander Kink – Instagramis tuntud kui Thekinkstagram.

“Parima Talutoidu valimise konkurss annab osalejale väga väärtusliku turundusvõimaluse. Talunikel on võimalus tutvustada oma tooteid valdkonna ekspertidele, jaemüüjatele ja olla paremini nähtaval, see annab omakorda kaasa suurema müügikasvu ja hea tagasiside,” sõnab Gelis Pihelgas.

“Eesti toidutootjad on väga tublid uute ja ülimaitsvate toodete loomisel, aga turundustegevusteks napib tihti nii aega, raha kui oskuseid. Seega nägime meie antud konkursis võimalust oma ägedaid tooteid laiemale üldsusele tutvustada,” jagab oma kogemust eelmise aasta parima maiuse ja parima lisandiga tituleeritud Meemeistrite esindaja Kristi Terep.

Oma tooteid saab konkursile esitada kuni 1. juulini 2024 läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Kindlastituleb tutvuda ka konkursil osalemise tingimustega. Kategooriad, kuhu saab tooteid esitada, on järgmised: Parim lihatoode, Parim kalatoode, Parim maius, Parim juust, Parim piimatoode, Parim alkoholivaba jook, Parim alkoholiga jook, Parim pagaritoode, Parim lisand ja Parim tervisetoode.

Parima Talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.

Konkurss Parim Talutoit toimub “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus” raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-post: gelis@taluliit.ee
Tel: +372 553 1571

Foto: Rene Riisalu

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
17. aprill 2024

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus “Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub ka sel aastal. Seekord viime ürituse esmakordselt Tartumaale, Rõhu aeda. Seal leiab aset ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale ka rahvusvahelise publiku. Laat on avatud 16.-17. augustil 2024.

“Maa tuleb linna” talutoidu laat on sündmus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti talutoidu tootjatele, andes neile võimaluse müüa oma saadusi ja toodangut otse tarbijatele. Üritusel on kohal ka pop-up talurestoranid, mis pakuvad külastajatele võimalust maitsta kohalikke hõrgutisi. Lisaks saavad lapsed ja pered veeta aega taluloomadega tutvudes ning osaleda mitmesugustes lõbusates ja harivates tegevustes, mis teevad sellest päevast meeldejääva elamuse kõigile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas kutsub kõiki Eesti toidu tootjaid osalema üritusel, mis ei ole pelgalt laat, vaid tõeline suursündmus. “Julgustan kõiki kaasa lööma, sest see on harukordne võimalus pakkuda Eesti talutoitu lisaks ka väliskülalistele ning tutvustada meie toidukultuuri,” ütles Pihelgas. Ta lisas: “Maa tuleb linna” suur talutoidu laat toob talunikud ja nende värske toodangu linnainimestele võimalikult lähedale. See sündmus pakub parimat talutoidu valikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt.”

Kõik Eesti talutoidu tootjad, talunikud, käsitöölised ning pop-up restoranid, mis kasutavad Eesti toorainet, on oodatud osalema laadal. Lisaks on teretulnud ka taluloomad, et pakkuda külastajatele täielikku kogemust. Laadal on oodatud erinevate töötubade läbiviijad, kes rikastaksid programmilist sisu.

Täpsem info, kauplemistingimused ja registeerimine: www.talutoit.ee (taluliit.ee) (https://www.surveymonkey.com/r/maatuleblinna2024)

Lisainfo: 

Gelis Pihelgas
Tel. + 372 5531571
E-post: gelis@taluliit.ee 

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Foto: Ardo Kaljuvee

Taluliit liitus projekti “Hõbestrateegiad” pilootprogrammiga

Eestimaa Talupidajate Keskliit osaleb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvahelises projektis “Hõbestrateegiad”, mille eesmärk on välja töötada ühised strateegiad vanemaealiste töötajate värbamiseks ja hoidmiseks tööjõuturul. See algatus toob kokku eri sektorite ettevõtted, sealhulgas põllumajanduse, kaubanduse, toidutööstuse, panganduse, metallitöötluse ning teeninduse, et jagada kogemusi ja parimaid praktikaid vanemaealiste töötajate kaasamisel.

Projekti käigus osalevad ettevõtted ja organisatsioonid saavad juurdepääsu eksperditeadmistele vanemaealiste värbamise ja hoidmisega seotud teemadel, osaleda koolitustel ning õppevisiitidel. Esimene õppevisiit toimus 14.-15. märtsil 2024 Tartus, järgnev 17.-18. oktoobril Poris, Soomes. Lisaks on projekti raames planeeritud luua ühine koolitusprogramm ettevõtete juhtidele, personalijuhtidele, koolitajatele ja konsultantidele, et edendada diskrimineerimisvastaseid strateegiaid ja meetmeid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit hindab kõrgelt vanemaealiste töötajate panust ja kogemust ning näeb “Hõbestrateegiate” projekti kui võimalust välja töötada uued lähenemised, mis võimaldaksid lisaks noorte kaasamisele pöörata rohkem tähelepanu vanemaealistele töötajatele põllumajandussektoris. Meie eesmärk on luua kaasav töökeskkond, kus igaühe panus on väärtustatud, sõltumata vanusest.

Huvitav fakt on, et meie liidu vanim töötaja on hetkel 80-aastane, mis tõestab, et vanemaealiste töötajate oskused ja teadmised on meie sektoris hinnatud ja vajalikud. 

Projekti “Hõbestrateegiad” edukas rakendamine toob kasu mitte ainult osalevatele ettevõtetele, vaid ka laiemalt tööturule, ettevõtlust toetavatele organisatsioonidele ja eelkõige 55+ vanuses inimestele, parandades nende töövõimalusi ja integreerimist tööturule.

Lisainformatsiooni saamiseks projekti “Hõbestrateegiad” kohta vaata järgnevale lingile https://www.koda.ee/et/meist/meieprojektid/projekt-hobestrateegiad

Taluliiduga liitus FARM IN tulundusühistu

Taluliidu nõukogu on kinnitanud Farm In Tulundusühistu vaatlejaliikmeks. Vastavalt Taluliidu põhikirja punktile 2.16 omab vaatlejaliige kõiki ühingu liikme õigusi, välja arvatud hääleõigust. Samuti on vaatlejaliikmel kõik ühingu liikme kohustused, peale liikmemaksu tasumise kohustuse. Lõpliku liikmestaatuse kinnitab Taluliidu üldkoosolek, mis toimub juunis.

Eestimaa põllumehed asutasid 2. augustil 2011 Tulundusühistu Farm In, mille eesmärk on toetada ja realiseerida ühistute liikmete huve ühise majandustegevuse kaudu. Farm Ini asutasid E-Piim, MTÜ Ühispiim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Metsaküla Piim AS ja Kevili PÜ. Ühistu loomise ajend oli vajadus tagada liikmetele võimalikult soodsatel tingimustel sisendid, mida saab saavutada ainult suurte ja efektiivselt organiseeritud ühishangete kaudu.

Täna on ühingu liikmeteks E-Piim, TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Metsaküla Piim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Rakvere Piimaühistu ja MTÜ Ühispiim. Farm In on tulundusühistu koondab kokku 650 põllumajandustootjat. Ühistu strateegiaks on luua mahuefekti sisendite ühishangete kaudu. Mahuefekti saavutamine võimaldab pakkuda ühistu liikmetele madalamaid hindu, muutes meid atraktiivsemaks uutele koostööpartneritele.

Taluliit tänab usalduse eest ja ootab väga head ning sisulist koostööd.

Rohkem infot tulundusühistu kohta leiab www.farmin.ee 

 

Liitude ühispöördumine: maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine

Valitsus soovib järgmisest aastast kaotada maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse. Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.

Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad 26. märtsil ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 tuhandet koduomanikku.

Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks.  Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.

„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“  rääkis ta. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa,“ küsis Aun.

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Pöördumine täies mahus SIIN.

Töökuulutus: Asendustalunik

Töökuulutus: Asendustalunik

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus: 

Taluliit ootab oma meeskonda asendustaluniku. Asendustalunik on põllumajandustöötaja, kelle ülesandeks on ajutiselt asendada talunikke nende puhkuse, haiguse või muude eriolukordade ajal. Töö hõlmab erinevaid põllumajandus- ja loomakasvatustöid, tagades talu sujuva toimimise taluniku puudumisel.

Asendustalunikud on olulised, kuna loomakasvatus nõuab tööd seitse päeva nädalas, ja kvaliteetse tööjõu tagamine on sektoris kriitilise tähtsusega.

Asendustalunikud:  

  • Asendustalunikul on põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või tal on vähemalt 3 aastane varasem töökogemus põllumajandusettevõtetes, eriti loomakasvatuses.
  • Asendustaluniku tööülesanded hõlmavad loomadega seotud tegevusi nagu lüpsmine, söötmine, loomade tervise jälgimine ja muud põllumajanduslikud tööd.
  • Asendustalunikud on sageli mobiilsed, teenindades mitut talu oma elukohajärgses piirkonnas või kaugemal. Vajadusel ööbitakse kohapeal taludes.
  • Nende tööd juhib töödejuht, kes korraldab asendustalunike liikumist talust tallu.
  • Töö on mitmekesine ja nõuab kohanemisvõimet ning oskust töötada iseseisvalt ja vastutustundlikult. Samas pakub töö palju paindlikkust oma aja planeerimisel.

Asendustalunikud tagavad, et taludes jätkuks igapäevased tööd ka talunike puudumisel, aidates säilitada loomade heaolu ja talu toimimist.

Nõuded kandidaadile:

  • Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus või vähemalt 3 aastane töökogemus põllumajandusettevõttes
  • Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel
  • Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav)
  • Oma transpordivahend
  • Hooliv suhtumine loomadesse
  • Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime, hea suhtlemisoskus

Ettevõte pakub:

  • Töötasu 10 eurot tunnis (bruto) ja erinevad lisatasud (öötöö, riigipühad, ööbimistasud)
  • Transpordihüvitist
  • Regulaarseid koolitusi
  • Tööriideid
  • Ühisüritusi

Lisainfo:

Konkurentsivõimeline töötasu ja boonused:

  • Töötasu on 10 eurot tunnis (bruto) koos võimalusega suurendada oma sissetulekut läbi erinevate lisatasude.
  • Lisahüved hõlmavad tasusid öötöö eest, lisatasu riigipühadel töötamise eest ja ööbimistasusid, kui töö nõuab ööbimist talus.

Paindlik lisatasude süsteem tagab, et asendustaluniku töö väljaspool tavapäraseid töötunde on alati õiglaselt hüvitatud.

Kandideerimine:

Saada oma CV aadressile info@taluliit.ee.
Lisainfo telefonil +372 5332 6581.

Täiendavad hüved:

  • Toetame teie tööle sõitmist, pakkudes transpordikulude katmist.
  • Investeerime teie professionaalsesse arengusse, pakkudes pidevaid koolitusvõimalusi.
  • Tagame vajalikud tööriided, et saaksite oma tööd mugavalt ja ohutult teha.
  • Ühendame meie meeskonda läbi ühisürituste ja tegevuste, pakkudes võimalust suhelda ja lõõgastuda koos kolleegidega.

Meie juures töötamine tähendab rohkem kui lihtsalt töökoht – see on võimalus kasvada, panustada ja olla osa põllumajandus kogukonnast, mis väärtustab iga liikme panust ja heaolu. Ootame teid liituma meie dünaamilise ja toetava meeskonnaga!

Taluliiduga liitus Wiru Vili TÜ

Wiru Vili TÜ

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeskond suurenes. Taluliidu nõukogu kinnitas 14. novembril Wiru Vili TÜ vaatlejaliikme staatuse. Wiru Vili TÜ esitas Taluliidule liikmeksastumise taotluse, kuid vastavalt Ühingu põhikirjale, kinnitavab uued liikmed Üldkoosolek.

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Peamised tegevusalad hõlmavad teravilja- ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki. Wiru Vili TÜ eesmärk on edendada ja toetada mahetoodangu levikut, pakkudes turgudele kvaliteetseid ja keskkonnasõbralikke tooteid.

Taluliit väljendab  loomulikult heameelt Wiru Vili TÜ liitumise üle ning avaldas lootust edukale ja meeldivale koostööle.

Uue vaatlejaliikme kontaktandmed: 
E-post: hardo@wiruvili.ee
Telefon: +372 5866 5920
Koduleht: https://wiruvili.ee/

 

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

 

Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse ja Eestimaa Talupidajate Liidu koostöös toimub teisipäeval, 12. detsembril 2023 agroturismi teemaline seminar, mille üheks oluliseks teemaks on lühikesed tarneahelad ja toiduohutus.

Seminari toimumiskoht: Hindreku talu Rabamu Järvamaal

Päeva juhib Eestimaa Talupidajate Liidu tegevjuht Kerli Ats

 

Esialgne PÄEVAKAVA:

10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.40 Sissejuhatus päeva – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

10.40 – 11.40 Nõuded toidu pakkumisel oma ettevõttes ja laatadel – Külli Joakit, Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja

11.40 – 12.20 Külalislahkusest toidu pakkumisel – Raili Mengel, MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht

12.20 – 12.50 BASCIL (Innovative Solutions for the Rural Food Production Sector to Diversify into Sustainable Culinary Tourism Services) projekti tutvustus – Helen Orutar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projektijuht

12.50 – 13.30 Lõuna

13.30 – 13.50 Ülevaade üheksandast üle-eestilisest avatud talude päevast – Reve Lambur, METK maaeluvõrgustik

13.50 – 14.20 Aktiivõppeprogrammidest taludes – Annemari Polikarpus, Viinamärdi talu

14.20 – 15.00 Arutelu: Maapiirkondade tulevikuvisioon maaettevõtjate vaates – Arutelu juhib Kerli Ats

15.00  Orienteeruv seminari lõpp

 

Registreerimine seminarile: https://maainfo.ee/index.php?id=8150&page=3394&

 

Rohkem infot. Reve Lambur, Maaelu Teadmusskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja, tel 529 8009, reve.lambur@metk.agri.ee

Infopäev viiakse läbi „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ (viitenumber 257107) raames ja seda toetab Euroopa Liit

 

KUTSE: tuleviku maapiirkonna liidrid on oodatud koolitusele

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool” 

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg

30. november 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU
01. detsember 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolituse kirjeldus:

Probleemi lahendamine muutub lihtsamaks kui on olemas kindlad teadmised, oskused ning õige mõtteviis. Koolituse raames tutvustatakse osalejatele juhtimise printsiipe ning nelja lahingureeglit, mis aitavad sul edu saavutada igas olukorras – tööl, kodus ja lahinguväljal. Elades nende põhimõtete järgi ning kasutades õpitud teadmisi, oleme täielikult veendunud, et sa ei satu enam kunagi olukorda, kus sa oled nõutu ja ei oska probleemide lahendamiseks midagi ette võtta. Saad endale tööriistad, mida saad vajadusel kasutada. 

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma.

Koolituse eesmärk on muuta osaleja efektiivsemaks juhiks olenemata olukorrast. Koolituse rõhk on praktilistel harjutustel, mis näitlikustavad ning aitavad inimestel saada aru, kuidas õpitud põhimõtteid ja printsiipe kasutada oma igapäevaelus. 

Koolituse registreerimine on avatud kuni 24. November 2023 või kuni grupi täitumiseni. 

REGISTREERI KOOLITUSELE SIIN (https://www.surveymonkey.com/r/KTQY3NN )

*Koolitus toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

KOOLITUSPÄEV I, 30. November 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 16:00 – Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhtimise Põhimõtted Lahinguväljalt Kursus õpetab osalejaid juhtima enda elu ning tegevusi samade põhimõtete järgi, mida kasutavad erioperatsioonide üksused kaitseväes. Igaüks on juht ning sinu oskusest juhtida sõltub sinu edukus nii koolis, tööl kui ka eraelus. Juhtimine on oskus ja igaüks saab seda oskust endas arendada. Rainer Eluri PÄRNU 6

Lektorid: 

Rainer Eluri on Combat Ready instruktor ja pea 6 aastat tegutsenud Kaitseväes ja Kaitseliidus instruktorina ja koolitanud juhte erinevatel erialadel ja tasemetel jaost (10 inimest) kuni kompaniini (200 inimest). Lisaks militaar kogemusele tegeleb ta erasektoris ettevõtluse arenduse ja -ürituste/messide korraldamisega. Viimased 7 aastat on olnud baltikumi suurima ärifestivali sTARTUp Day üks korraldajatest ning juhtinud selle raames erineva suurusega projekte ja meeskondi.

 

KOOLITUSPÄEV II, 01. Detsember 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 13:00 –  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhi areng: millised tööriistad aitavad arendada juhtimisoskust Räägime lugemise, töötubades osalemise, koolitustel  ja mentorite otsimise kui kasvuvõimaluste eeliseid.

Räägime mentorluse eelistest  ja seda, kuidas leida mentoreid, kes saavad juhendada ja toetada.

Jagame näpunäiteid tõhusa võrgustike loomise, koostöö edendamise ja tugisüsteemi arendamise kohta.

Kerli Ats PÄRNU 3

 

Lektor: 

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

Taluliit edastas tagasiside Kliimaministeeriumi kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ametliku tagasiside Kliimaministeeriumile seoses kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusega. Taluliit väljendades oma tagasisides toetust ministeeriumi püüdlustele leevendada kliimamuutuste mõjusid ja pakkuda selgeid juhiseid edasiseks tegevuseks.

„Leiame, et kliimaseadus on vajalik samm Eesti rahva ja looduse kaitsmiseks kliimamuutuste eest. Me toetame visiooni majanduse integreerimisest loodusega ja rõhutame ökoloogilise jalajälje vähendamise olulisust konkurentsieelisena,“ sõnas Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige.

Taluliit rõhutab, et kliimaseadus peaks tagama selged raamistikud, määratlema vastutavad isikud ja määrama tähtajad, et suunata Eestit kestlikuma tuleviku poole. Samuti peab see aitama säilitada põllumajandustootjate, eriti väikeste peretalude, olulist rolli loodushoius ja kliimamuutustega toimetulekus.

Samal ajal hoiatab Taluliit, et liialt piiravad reeglid ja sanktsioonid võivad pärssida innovatsiooni ja majanduskasvu. Seetõttu rõhutatakse vajadust tasakaalu järele ja arvestada põllumajandussektori eripärasid seaduse rakendamisel.

Lisaks tõi Taluliit välja vajaduse toetada väiketalusid, mida võivad kliimaseadusest tulenevad kohustused ja piirangud eriti tugevalt mõjutada. „Väiketalud mängivad meie toidutootmise süsteemis olulist rolli ja on loodushoiu seisukohast asendamatud. Peame tagama, et kliimaseadus ei sea neile ebaproportsionaalseid koormaid,“ ütles Ats.

Kokkuvõtvalt rõhutas Taluliit, et kliimaseadus peab olema tasakaalus, toetama innovatsiooni ja tagama, et väiketalud suudavad jätkata oma olulist rolli Eesti toidutootmise ja loodushoiu süsteemis.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee