Taluliit on mures: Kas riik jätab põllumehed rändlindude tekitatud kahjudega üksi?

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Kliimaministeeriumi poole seoses 21. septembril kooskõlastamisele saadetud looduskaitseseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja maareformi seaduse muutmise eelnõuga, millega plaanitakse lõpetada rändlindude poolt tekitatud põllukahjude hüvitamine põllumajandustootjatele.

“Põllumajandustootjad kannatavad igal aastal rändlindude poolt tekitatud põllukahjusid. Need kahjud on majanduslikult olulised, ja arvestades praegust majandusolukorda, suurt inflatsiooni ja geopoliitilisi väljakutseid, on väga kahetsusväärne, et riik plaanib lõpetada rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju hüvitamise. Seda olukorrast, kus pole pakutud alternatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks tõhusate heidutusmeetmete näol” sõnas Taluliidu juht Kerli Ats.

Kahjude hüvitamise lõpetamise otsus on ebaõiglane ja ka majanduslikult väär. Kuigi mõistame riigieelarve kokkuhoiu vajadusi, siis kärpida tuleks eelkõige ebaotstarbekaid kulusid ja vähendada bürokraatiat. 

Põllumajandustootjad on niigi viimastel aastatel Ukraina sõja mõjude ja tootmise sisendite hinna suure kasvu tõttu kannatanud. Rändlindude tekitatud kahjude hüvitamise lõpetamine annaks järjekordse hoobi Eesti toidutootmisele.

Samas peame rõhutama, et kahjude hüvitamine on vaid osa lahendusest. Veelgi olulisem on otsida ja rakendada sobivaid heidutusmeetmeid, mis aitaksid ennetada hanede ja laglede poolt tekitatud kahjusid. Soovime ka teada, milliseid samme ministeerium kavatseb astuda, et vältida haneliste põllukahjusid järgmisel kevadel.

Oleme ootamas Kliimaministeeriumi vastust ja lootust, et koos leiame lahendused, mis aitaks selles olukorras olevaid Eesti põllumajandustootjaid.

Lisainformatsioon: 

Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee 

 

Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee

Taluliit esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta

Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad Euroopa Komisjoni algatusele ELi mullaseire direktiivi kohta. Liit tõi oma seisukohadokumendis välja, et terved mullad on põllumajanduse ja kogu ühiskonna jaoks üliolulised, sest muld on põllumajandustootjate tegevuse keskmes, tagades ohutu ja tervisliku toidu ning sööda tootmise ning olles samal ajal keskseks liitlaseks kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Pöördumises tõis Taluliit välja alljärgnevad seisukohad:

  • Taluliit tunnustab vajadust Euroopa muldade parema jälgimise järele, eriti põllumajanduse ja metsanduse sektorites.
  •  Taluliit leiab, et direktiivi eesmärgid on asjakohased ja ajakohased, hõlmates koordineeritud mulla jälgimissüsteemi loomist liikmesriikide vahel ning potentsiaalselt saastunud alade tuvastamist ja haldamist ning toetades jätkusuutlikku mullakasutust.
  •  Taluliit rõhutab oma seisukohtades, et senised jõupingutused muldade seisundi parandamiseks ei ole olnud piisavalt tõhusad ning vajatakse ühtset Euroopa mullaseadusandlust.
  • Liit tõi välja, et halb mullatervis toob kaasa suured majanduskulud ja ohustab keskkonda ning inimeste tervist ning mullal on oluline roll nii põllumajanduses kui ka ökosüsteemiteenuste osutamisel.
  • Lisaks rõhutab väärtusliku põllumaa kaitse tähtsust ELi tasandil ning toetab meetmeid maa hõivamise piiramiseks infrastruktuuri arendamise eesmärgil.
  • Taluliit toetab algatust, kuid väljendab muret konkreetsete kriteeriumide delegeerimise osas liikmesriikide otsustada.
  • Olulise punktina väljendas Taluliit muret rahastamise puudumise pärast ning kutsub üles leidma täiendavaid rahastusallikaid direktiivi tõhusaks rakendamiseks, sest liidu hinnangul liikmesriikide strateegiakavadest (MAK) sellest ei piisa.

Kokkuvõttes toetab ETKL mullaseire direktiivi eesmärke, rõhutades samas vajadust arvestada põllumajandustootjate ja keskkonnakaitse tasakaalustamisega ning leida täiendavat rahastust direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

Terviktekst: ETKL_mullaseire_18.09.2023

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee 

Taluliit esitas tagasiside keskkonnatasude ja metsaseaduse muutmise eelnõule, kus viitas selgelt vajadusele kaitsta ka viljakaid mullakihte

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 7. septembril seisukohad Kliimaministeeriumi algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärgiks on juurutada raadamisõiguse tasu.

Taluliit tunnustab ettepanekut kasutada raadamisõiguse tasust saadavat tulu sihtotstarbeliselt maakasutussektori süsinikuvaru suurendamiseks ning süsinikusidumise parandamiseks. Samuti nähakse vajadust metsaseaduse muudatuste järele, mis reguleerivad sihtotstarbelist kasutust.

Organisatsioon toetab kliima- ja elurikkuse eesmärkide nimel metsamaa raadamise piiramist ja kompensatsioonimehhanismide loomist. Taluliidu sõnul tuleb aga tagada, et maksustamine hõlmaks nii puude kui ka mulla kaitsmist. Taluliit toob välja pöördumises mure, et kui keskendutakse ainult metsamaa raadamise maksustamisele, võivad uusarendused levida põllumaadele, mis mõjutab otseselt linnade nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu lähialasid.

Lisaks esitab Taluliit ettepaneku kaaluda erisust raadamisõiguse tasumääras, mis on suunatud looduskaitselistele eesmärkidele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodab, et tagasisidet ja ettepanekuid arvestatakse, rõhutades vajadust tasakaalustatud regulatsioonide järele, mis kaitsevad metsa- ja põllumaad ning keskkonda tervikuna. Keskliit on avatud igasugusele edasisele dialoogile ja küsimustele.

Kontakt:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

SUUR PILDIGALERII: Ardo Kaljuvee 

Laupäeval, 2. Septembril toimus Tallinnas Põhjala tehases juba teist kordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, kus kuulutati välja selle aasta parim talu ja talutoit võitjad. Tiitli “Parim talu 2023” viis koju Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks sai Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parima tootmistalu tiitli võitis Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).

“Sepa Veised OÜ jäi hindamiskomisjonile silma oma uuendusmeelsusega, keskkonnateadliku ja hoidva majandamisega ning panusega kogu lihaveisekasvatus sektori arengusse,” ütles hindamiskomisjoni liige Kerli Ats. Lisades, et ettevõtte tegevus on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas noored ettevõtjad saavad olla eeskujuks kogu sektorile.

Euroopa Parlamendi liige Riho Terras lisas sündmusele põnevust, andes välja 1000 eurose eripreemia “Perspektiivikas talupere 2023”, mille võitis Ahisilla taluaia (Harjumaa) pere.

Terras sõnas auhinda üleandes, et kunstlik vastuolu põllumajanduses on väiketalu vs suurtootmine. “Eestis toodab 80% väiketalusid 20% toodangut ja vastupidi. Ehk kogu põllumajandustoodang tuleb suuresti suurtootmisest. Ometi on just väikesed talud need, kes elu maale toovad, inimesed kes seal elavad ja kelle lapsed käivad maakoolides. Seetõttu tuleb igati püüda selle poole, et ka väiketaludel oleks Eesti põllumajandusmaastikul oma kindel koht. Eriti tänuväärne on see, kui aktiivne linnapere otsustab kolida maale ja hakata ainult põllumajandusega tegelema, suutes sellega oma pere ära toita. See on põhjus miks otsustasin selle preemia välja anda.

Ahisilla talus nägin maalähedust ja innovatsiooni, mis inspireeris mind. Nad teevad puhtalt ja mahedalt, sära silmis ja elavad sellest ära.” Põhjendas oma valikut Riho Terras.

Konkurssi “Parim talutoit” peavõitja kuulutati samuti välja “Maa tuleb linna” talutoidulaadal, selleks sai: Andre Farm Grand Old juust.

“Maa tuleb linna” talutoidulaat tõi traditsiooniliselt maapiirkonna elu linnarahvale lähemale ning toetas kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Kohal oli üle 70 talutootja üle Eesti. Sündmusel toimusid arutelud olulistel teemadel alates metsahoiust ja kohaliku toidu hindadest kuni maaelu armastuseni.

Avakõne pidasid Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ja Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kuulutas välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Kirjanik ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Ants Aaman jagas mõtteid oma raamatu “Maa ja armastus” teemal.

Vestlusringides arutati Eesti toidu hinnaküsimusi ja kohaliku toidu positiivseid väärtusi. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts korraldas vestlusringi teemal “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” Vestlusest võtsid osa Euroopa Parlamendi liige Riho Terras, lihaveisekasvataja Marko Hiiemäe ja toiduteadlane, raamatu “Fermantatsioonist ausalt ja avameelselt” autor Rain Kuldjärv.

Vestlusring “Naised ja metsahoid” keskendus naiste rollile metsanduse sektoris, mida viis läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Liina Helstein ja kus osalesid EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu
Eesti disaini esitlesid brändid Emmaroos ja Pehmus. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Marek Sadam ja Martin Trudnikov ning päeva juhtis Emil Rutiku. Sündmusel osalemine oli kõigile huvilistele tasuta.

“PARIM TALU 2023” – Taluliit ja Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustavad maaelu mitmekesisust

Eestimaa Talupidajate Keskliit valis juba 30. korda parimaid talusid, toetades sellega Eesti maaelu mitmekesisust ja jätkusuutlikkust. Parimad talud valiti neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik, ning parim Talu 2023.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Ats sõnul aitab konkurss esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmisel ja maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel.

Parim Talu 2023 Sepa Veised OÜ

Pärnumaal, Elbu külas, tegutseb talu, kus kasvatatakse mahedalt Wagyu tõugu veiseid, lisaks ka Limusiini ja Aberdiin-anguse tõugu veiseid. Kokku on karjas 86 looma, kuid eesmärgiks on luua puhtatõuline Wagyu karja, mida kasvatatakse ka tõuaretuse eesmärgil. Praegu on tegemist Eesti suurima Wagyu karjaga, mis koosneb 36 loomast. Karjatamisel rakendatakse portsjonkarjatamise meetodit.

Talu on tegutsenud seitse aastat ja selle asutajateks on Lisanna ja Marko Hiiemäe. Mõlemad olid varem toitlustusvaldkonnas tegutsenud ning soov kvaliteetse liha järele viis nad talupidamiseni. Talupidamine on neile meelepärane, pakkudes võimalust olla looduse ja loomade keskel ning võimaldades lastel kasvada maalähedases keskkonnas.

Parim Noortalunik 2023 – Vinkymon OÜ

Lääne-Virumaal, Ärina külas, tegeleb talu kümnel hektaril ebaküdoonia ja küüslaugu kasvatamisega ning nendest toodete valmistamisega. Toodetakse mitmeid tooteid, nagu limonaadid, krõpsud, pestod ning fermenteeritud küüslauku. Lisaks on talul plaanis suunduda teraviljast ekstraktide tootmise suunas ning rajada selleks uus tehase.
Talu on tegutsenud juba 11 aastat ning seda juhib Rando Vink. Igapäevaselt on tootmises tegevad ka ema, isa ja vanatädi ning aeg-ajalt aitab ka vend.

Aasta parim tootmistalu 2023  – Väikemetsa talu

Võrumaal, Kurenurme külas, tegeleb talu teraviljakasvatusega, hõlmates 1300 hektarit maad, millest umbes 700 hektarit on omandis. Lisaks tegelevad talupere naised viinamarjakasvatusega. Talu on tegutsenud juba 26 aastat ning seda juhivad Taavi Serv koos vendade Armi ja Kustiga. Talutöösse on kaasatud neli töötajat. Talu tegevus sai alguse võimalusest osta üks vana majakoht väikese maatükiga. Seejärel on talu järk-järgult laienenud ja arenenud, hõlmates nii teraviljakasvatust kui ka viinamarjakasvatust.

Aasta Parim alternatiivtalu 2023 – KODAS Siidritalu

Põlvamaal, Valgjärve külas, asub KODAS siidritalu, mis tegeleb limonaadide, siidrite, vahuveinide ja puuviljapüreede tootmisega ning omab 10 000 õunapuud oma toodete tarbeks. Lisaks on talus restorani ning võimalus majutuda moodsates iglumajades. Talu eestvedajateks on Sulev ja Tea Nõmmann, keda toetavad nende neli last, kes on samuti talutöösse aktiivselt kaasatud. Suveperioodil pakub talu tööd 12 töötajale.
Talu algus sai inspiratsiooni pikalt välismaal elatud ajast ning soovist luua midagi erilist ja oma. Tea sõnul on siin töötades võimalik näha oma töö reaalset tulemust ning nautida looduskeskkonda, mis on linnaelust väga erinev.

PARIM TALUTOIT 2023

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.
Tallinnas, Academic Food Lab’is kogune žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Hindamissüsteemi alusel valiti võitjateks:
Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)
PARIM TALUTOIT 2023 – Andre Farm Grand Old juust

Adro Kaljuvee pildid: https://www.dropbox.com/sh/sedsrq0fvnvh6e1/AABmmOrTu9AoSt6_z8UPqmN-a?dl=0

* Konkursi “Parim talu 2023” korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Auhinnafondi toetas Postimees, Kalev Spa Hotell ja Veekeskus ja Alexela.

* Sündmus „Maa tuleb linna“ toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Taluliidu liikmetele soodushind! Toiduliit ja Kaupmeeste Liit Korraldavad üheksandat korda Tallinna Toidumessi raames Koostöökonverentsi

Anname teada, et Toiduliit koos Kaupmeeste Liiduga on korraldamas juba üheksandat korda Tallinna Toidumessi raames Koostöö konverentsi, kust anname ülevaate teemadest, mis võiksid meie sektoritele huvi pakkuda. Konverentsil käsitletakse teemadena lähiaja majanduse käekäiku ja toorainete turul toimuvat, mis  määrab meie ettevõtete käekäigu. Samas omakorda kaupluste sortiment ja tarbijate valikud määravad toidutootjate püsimajäämise ja toimetuleku. Samuti peatume teemal, mis mõjutab koostööd kaubanduse ja toidutootjate vahel seadusandluse poolelt.

Konverentsi kava on kokku pandud nii, et osalejad jõuavad nii enne kui pärast konverentsi ka messil olla.

9. Koostöö konverents: Kas raju jätkub!

Toimub 28. septembril Tallinna Toidumessi raames Unibet Arenal.

Osalemine on tasuline, huvitatutel on vajalik registreeruda lingi kaudu: SIIT.

Kõik osalejad saavad ka tasuta pääsme messile.

KAVA

 9. Koostöö konverents*: Kas raju jätkub!
N 28. septembril 2023

Koht: Tallinna Toidumess, Unibet Arena, Paldiski mnt 104b, Tallinn, II-korruse konverentsiruum (Sisenemine peauksest)

Moderaator: Sirje Potisepp

10:30 – 11:00     Registreerimine, hommikukohv

11:00 – 11:15     Sissejuhatus ja tervitussõnad
Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja
Nele Peil Kaupmeeste Liidu juht

11:15 – 12:00     Majandusülevaade ja ettevõtete toimetulek
Tõnu Mertsina Swedbank AS peaökonomist

12:00 – 12:30     Lähitulevikuprognoos toorainetele
Margus Ameerikas Baltic Agro AS arendusdirektor

12:30 – 13:00     Mida me tegelikult ostame?
Kristjan Anderson Selver AS äriarvestuse juht

13:00 – 13:30     Hilinenud maksete direktiivist ja maksetähtaegadest
Airi Jansen-Uueda SupplierPlus OÜ õigusnõustaja 

13:30 – 13:40     Konverentsipäeva kokkuvõte

*Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.

Konverents korraldavad Toiduliit ja Kaupmeeste Liit koostöös Profexpo OÜ-ga.

Osalustasu on 50 +km, Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu, Taluliidu liikmetele 40+km.

 

Seoses toidumessi uue toimumiskohaga, on kohtade arv piiratud. Seega soovitame kohe registreeruda!

Konverentsile registreerumine kuni E 25. september kell 12.00-ini.

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Aiandusliit
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Eesti Noortalunikud
PRESSITEADE
12. juuli 2023

Eesti põllumajandusorganisatsioonid paluvad Vabariigi Valitsusel kuulutada välja erakorraline olukord põllumajandussektoris

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja MTÜ Eesti Noortalunikud pöördusid eile peaminister Kaja Kallase poole palvega toetada ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud erakorralise olukorra väljakuulutamist, mille üle Vabariigi Valitsus otsustab käesoleva nädala neljapäeval.

Organisatsioonid rõhutavad, et kevadkülmade ja põua tõttu on Eesti põllumajandussektoris tekkinud tõsine olukord, mis ohustab tänavust saagikoristust. Viimaste nädalate vihmasajud ei ole suutnud olukorda parandada, kuna taimede heale saagikusele aluse panev kasvufaas on juba möödas, või ei tärganud külvid üldse.

“Põllumajandussektoril on strateegiline tähtsus Eesti majandusele ja toiduga kindlustatusele. Erakorralise olukorra väljakuulutamine näitab, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ja toetab Eesti toidutootmist- ja julgeolekut,” ütlesid organisatsioonide esindajad ühisavalduses.

Ebasoodsatest ilmastikuoludest tingitud olukorra väljakuulutamine annab vajaliku õigusliku aluse võtta kasutusele meetmed, mis aitavad leevendada kriisiga toimetulekut ja selle tagajärgi, ning annab eelkõige PRIAle võimaluse mitte sanktsioneerida põllumajandustootjaid praeguses olukorras ebamõistlike kohustuste mittetäitmise eest. Olukorra väljakuulutamine saadab selge sõnumi, et valitsus seisab põllumajandussektori kõrval ning toetab Eesti toidu tootmist- ja julgeolekut, andes põllumajandustootjatele võimaluse jätkata oma tegevust ja säilitada maapiirkondade elujõulisus.

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Juba kaheksandat aastat toimuv Parima talutoidu konkurss alustab taas ning alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlusele registreerima.

„See on talunikele väga hea võimalus tutvustada oma tooteid laiemale publikule. Seega kutsun ülesse kõiki väiketootjaid konkursil osalema,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp. Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Sel aastal on  lisaks teistele toiduga seotud spetsialistidega žüriiga liitumas nii mõnedki restoranide peakokad.

Eelmisel aastal osales parima talutoidu konkursil rekordiliselt palju tooteid. 2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning konkursile oli  hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. „Järjest enam tootjaid tajub selle konkursi kasulikkust. Läbi konkursi soovime tuua esile Eesti taludes toodetud põnevaid tooteid ning samas tunnustada talutoidu tootjaid oma toodangu väärindamise eest. Samuti tahame motiveerida talunikke tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele veelgi põnevamaid tooteid,“ selgitab Sepp ning lisab, et konkurss pakub kindlasti väärtuslikke turundusvõimalusi ning võimalust enda tooteid tutvustada potentsiaalsetele klientidele, turustajatele ja jaemüüjatele. „Suurem nähtavus konkursi kaudu võib kaasa tuua laiema turulepääsu ja potentsiaalse müügikasvu. Konkursil osalemine hõlmab sageli hinnanguid ja tagasisidet valdkonna ekspertidelt. See annab väärtuslikke teadmisi, mis võivad aidata kaasa talu jätkuvale edule ja arengule.“

„Parima talutoidu konkursil osalemine on oluline, sest iga tiitel ja ära märkimine on tunnustus tootjale endale, et pingutus on vilja kandnud ja on kinnitus selle kohta, et tegemist on väga hea tootega, kuna osalevaid tooteid hindavad kõrgel tasemel oma ala spetsialistid ja professionaalid. Võidetud tiitlid aitavad toodet paremini müüa ja turundada. Võidutoodet võetakse ka lihtsamini ketipoodidesse sisse. Samuti aitab see kergemini tarbijatel ostuotsuseid teha,  sest märke toodetel märgatakse,“ selgitab eelmise aasta konkursilt Parima maiuse tiitli võitnud Minna Sahver OÜ tegevjuht Siret Elmi. Sama tiitel saadi ka aastal 2016.  Neile, kes on veel kahe vahel, kas osaleda või mitte, soovitab Elmi kindlasti osaleda. „Kui tunned ja tead, et sul on hea toode, kvaliteetsest toorainest, võibolla ka innovaatiline või midagi hoopis traditsioonilist, siis kindlasti osale. Kaotada pole midagi! Kõik osalevad tooted saavad tähelepanu ja see on hea viis oma toodet esitleda ja tarbijatele tutvustada ning seeläbi ka silma jääda.“

Oma tooteid saab konkursile esitada läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Konkursile saab registreerida kuni 12.07.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, et milliseid turundustegevusi ta just vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee

Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

 

Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

Eelmisel aastal esmakordselt toimunud kogupere suurüritus „Maa tuleb linna“ toimub ka sel aastal ning ootab alates sellest kuust kauplejaid ennast registreerima.

„Maa tuleb linna“ üritus toimub 2. septembril Tallinnas, Põhjala tehases (Marati 5). Tegemist on unikaalse üritusega, mille põhieesmärgiks on pakkuda Eesti talutoidu tootjatele võimalus otse tarbijatele oma saadusi ja toodangut müüa. „Ajaliselt on just siis valminud ka kõik viljad ja kogu toodang võimalikult värske,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et otse tootjalt tarbijale ehk lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida ürituse raames toetatakse ning arendatakse. „Lokaalne toidutootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutlikku toidusüsteemide rakendamisele ning keskkonna säästlikkusele laiemas mõttes.“

Eelmise aasta üritus osutus väga populaarseks. Kohal oli üle 70 erineva talutoidu/käsitöö tootja ning ka huvi ostjate poole pealt oli suur – päeva jooksul külastas müüjaid üle 6 000 potentsiaalse ostja. „Meie jaoks on üritused, kus saame otse tarbijaga suhelda, väga olulised. Saame rääkida oma lugu, anda maitsta head juustu ja kasvatada usaldust meie brändi ja toodete vastu. Leian, et sellise päeva  korraldamine on väga vajalik, sest kohalik toit võiks ja peaks olema personaalne ja isiklik. Kui tarbija tunneb tootjaga sidet, siis on ta lojaalsem ka toote suhtes. Just sellisel üritusel on hea kasvatada enda toodetele uut tarbijat,“ kommenteerib eelmisel aastal oma müügiletiga väljas olnud Andre Juustufarmi perenaine Erika Pääbus.

„Maa tuleb linna“ suurüritusele saab müüjaks registreerida SIIN!

Kohatasu laadal on sel aastal 20 eurot ruutmeeter,  Ehtne Talutoit liikmetele kehtib 20% soodustus ehk 16 eurot/ruutmeeter.

Üritus toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Ürituse peakorraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ.