Talunike asendusteenus sai alguse 13 aastat tagasi Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi ühisprojekti raames, et aidata loomakasvatusega tegelevatel talunikel leida vajadusel puhke- ja haiguspäevadeks kogemustega abilisi. Täna on talupidajad asendusteenusega tuttavad ning kasutavad seda väga meelsasti, kuid pigem napib töötegijaid ehk asendustalunikke.
„Loomad vajavad hoolt 24 tundi ööpäevas ning loomakasvataja ei saa neile kuidagi öelda, et mul on vaja nädal aega puhkust ning vaadake ise, kuidas hakkama saate. Samuti on väga oluline, et talunikud end ära ei katkestaks tööga ning nende füüsiline ja vaimne tervis oleksid hoitud. Sellest murest lähtuvalt saigi asutatud asendusteenus, tänu millele saavad talunikud võtta puhkust ning leida asendustaluniku ajaks, mil nad ise tööd teha ei saa,” selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevjuht Kerli Ats.
Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljonit eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Talupidaja asendusteenust saab tellida puhkuse ajaks 28 kalendripäevaks, haiguse ajaks haiguslehe alusel, kuni 12-aastase lapse põetamise ajaks, raseduse- ja sünnipuhkuse ajaks ning surma korral. Teenuse hinnast suure osa kannab riik. Talunikul tuleb tasuda vaid omaosalus 20-50% tunni hinnast, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.
Kui algselt oli asendusteenus suunatud vaid loomakasvatajatele, siis eelmisel aastal võimaldati seoses koroonakriisi eskaleerumisega asendusteenistust kasutada ka taimekasvatusettevõtetel. On võimalus, et see laieneb ka tänavusele aastale. Keskliidu meeskonnas on ligi 30 asendustalunikku, aga hetkel ollakse valmis võtma tööle veel kuni 15 inimest. Asendustalunikud käivad tööd tegemas üle Eesti, kuid muidugi püüab tööandja arvestada nende soovidega, näiteks paljud soovivad, et teenindatavad talud oleksid nende piirkonnas. Aga on ka neid, kes on eriolukorras valmis minema ka nädalaks-paariks kaugemale.
Asendustalunik ei tohi karta tööd ega loomi
Asendustaluniku töö on teha teevad talus just neid töid nagu talutöötaja või pererahvas – söödavad ja joodavad loomi, lüpsavad lehmi või teevad põllutöid. „Selles töös rutiini ei teki,” nendib Ats. „Meie talud ja nende tegevused juba on nii erinevad: piima- ja lihaveisefarmid, kitse- ja lambafarmid! Reeglina on ühel asendustalunikul teenindada umbes 10 talu, kuid ausalt öeldes on nõudlus teenuse järgi suurem, kui suudame pakkuda.”
Asendustalunik Kalmer Galka on talust tallu käinud vahelduva eduga juba aastast 2009. Vahepeal oli ta mõned aastad tööl Soomes, kuid alates 2015. aasta veebruarist on taas asendustalunik. „Viimase kuue aasta jooksul on mu tööandjateks olnud kokku umbes 16 talu. Elan Lõuna-Eestis ja minu talud ulatuvad Pärnumaast ja Viljandimaast Võrumaa ja Valgamaani,” tutvustab ta.
Tööd peab tema sõnul tegema igasugust – laudas loomade poegimiste vastuvõtmisest lüpsini ning põllul künnist lõikuseni. „Mulle meeldib vaheldus, et ma ei ole ühes kohas kinni. Ühes paigas töötades tekiks mul mõne aastaga tõenäoliselt rutiin, mis tapaks töölõbu kiiresti. Praegu olen kord siin ja kord seal, igas talus on erinev tehnika, erinevad tööd, erinevad mured. Kindlasti ei sobi selline töö inimestele, kes tahaksid olla rohkem kodus. Vahel olen ära esmaspäevast reedeni ja see peab sobima nii töötajale endale kui ka olema vastuvõetav tema perekonnale.”
Kalmer lisab, et kõige tähtsam on aga see, et talunik ei kardaks loomi. „Kes loomi kardab ja neile lähedale minna ei julge, see maatööd teha ei saa!”
Asendustalunikult nõutakse keskliidu poolt tööle asudes põllumajanduslikku haridust, 3-aastast töökogemust loomakasvatuses või aastast töökogemus taimekasvatuses. Loomulikult on väga oluline töö kvaliteet, hea suhtlemisoskus ja suutlikkus töötada väljakutseid pakkuvas sektoris, ent selle eest pakutakse ka väga konkurentsivõimelist palka. Ehk – töö on liikuv ja nõuded on kõrged, aga ka palgasüsteem on motiveeriv. Enamik asendustalunikke on tööl täistööaja ja käsunduslepingu alusel, kuid on ka paindlikumaid tingimusi, näiteks saab tulla tööle poole kohaga.
Aasta Põllumees 2020, piimatootmise ja piimakarjakasvatusega tegeleva osaühingu Remmelgamaa omanik Kaja Piirfeldt kiidabki just asendustalunike head väljaõpet ja laia silmaringi. „Liit koolitab oma töötajaid igal aastal, neil on suured kogemused ning paindlikkus, mis on tekkinud erinevates ettevõtetes töötamisel. Mina kasutasin asendusteenust esmakordselt 11 aastat tagasi ja leian, et see on suurepärane võimalus väikesele ettevõttele, kellel on vaja inimestele puhkust anda või keegi ootamatult haigestub ning pole võimalik selleks ajaks täiskohaga uut inimest palgata. Lisaks on tootjatel asendustöötajatelt palju õppida, sest nende kogemustepagas on väga suur!”
Kerli Ats lisab, et asendustalunike seas on nii vanemaid inimesi kui ka palju tublisid noori, kes on tulnud asendustalunikuks oma peretalust või lõpetanud Särevere või Olustvere ametikooli. „Tööjõuliikumine on meil suhteliselt väike, aga täna oleme olukorras, kus on uusi töökäsi väga vaja!”
Täpsem info aste@taluliit.ee või telefon +372 5332 6581 www.taluliit.ee
Maaeluministeerium
Pressiteade
06.04.2021
Mai kuus võtab Põhja-Eesti Läänemaalt ja Haapsalult üle toidupiirkonna tiitli, millega algab Põhja-Eesti maitsete aasta.
Inspireerituna piirkonnale iseloomulikust paepealsetest rannamaadest valis Põhja-Eesti toidupiirkond oma tunnuslauseks „Paepealsed maitsed“. „Meie suurimaks väljakutseks on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile,“ ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas. „Toidupiirkonna võrgustiku ülesehitamisega alustasime juba 2010. aastal, tänaseks on meil oma märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“, mille on välja teeninud kokku 51 ettevõtet. Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,“ sõnas Eha Paas.
„See on nüüdseks kuues kord, kui maaeluministeeriumi algatusel Eesti toidupiirkonda valitakse, kes saab võimaluse terve aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile, anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad, tuleb anda võimalus,“ leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.
Põhja-Eesti maitsete aasta ootab külastajaid põnevatele toidukultuuri sündmustele, kooskokkamiste õpitubadesse, avatud triiphoonete, terrasside ja verandade päevadele koos lahkete võõrustajate ja huvitavate maitsetega. Vihjeid Põhja-Eesti maitsete kohta leiad veebilehelt „Põhja Eesti kohalik toit“.
Toidupiirkonna valimise eesmärgiks on piirkondade tugevdamine läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame selle kaudu toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et aidata läbi toidu avastada oma piirkonna identiteeti ja atraktiivsust ka külaliste jaoks,“ sõnas maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.
Toidupiirkonna tiitleid on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes mais piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Põhja-Eestile üle annab.
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.04.2021
Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollid viidi läbi nende piirkonna linnupidajate juures, kes asusid piirkondades, mis on kevadrändest tulenevalt lindude gripi riskialadel. Lisaks linnupidajate nõustamisele kontrolliti seespidamise nõuetest kinnipidamist ja bioturvalisuse meetmete täitmist. Kontrollid jätkuvad.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul viidi kontrollid läbi ajavahemikul 15.02—10.03 ja kontrolli eesmärgiks oli kodulindude pidamise kohtades rakendatavate kaitsemeetmete hindamine ja linnupidajate teadlikkuse tõstmine maandamaks eeskätt lindude rändeperioodist tingitud väga nakkava lindude gripi leviku riski. „Kokku oli kontrollivalimis 57 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis registreeritud linnupidajat. Kontrolli tulemusena tuvastati, et 8 neist oli linnupidamise lõpetatud, kahjuks polnud sellest registrit teavitatud. Ülejäänute puhul vaadati eelkõige nakkushaiguste vältimiseks ettenähtud meetmete täitmist. 47-s lindlas sai bioohutusnõuete rakendamist pidada rahuldavaks. Vaid kahe puhul tuvastati, et lindudel oli pääs õue. Üle poolte kontrollitute puhul oli tegemist lindude pidamisega hobikorras või oma tarbeks,“ kirjeldas Kalda.
Linnupidajaid kontrolliti valimi alusel, kus riskikriteeriumiks oli veelindude (haned, luiged) pidamine, mitu koos peetavat linnuliiki ja asukoht veelindude rändealal.
Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab kodulindude populatsiooni bioturvalisuse tagamise kontrollidega, võttes vaatluse alla suuremate linnupidamiskohtade lähiümbruse linnupidajad. Kontrollide fookus on üle 1000 linnuga farmide ümbrus 3 kilomeetri raadiuses, kuna taudi võimalikul puhkemisel mõjutab see suurte tootjate majandustegevust olulisel määral.
Kontrollide eesmärgiks on ameti poolt kehtestatud väljas pidamise piirangute täitmise hindamine ning teadvustada linnupidajatele taudi riski ja anda vajadusel juhiseid bioturvameetmete täitmiseks.
Mittenõuetekohase tegevuse korral selgitavad ameti järelevalveametnikud linnupidajatele rakendatavate meetmete olulisust ning olukorrast sõltuvalt rakendatakse vajadusel sunnimeetmeid
Nimetatud nõuete järgimisel tuleb kevadperioodil olla väga hoolsad, sest on alanud lindude massiline kevadränne ning kodulindude nakatumise risk kõrge patogeensusega lindude gripi viirusega on hetkel väga suur.
Amet tuletab meelde, et jätkuvalt on kodulinde keelatud väljas pidada ning see võib ohustada ka teisi kodulindude kasvatajaid. Juhul kui märkad, et keegi ei täida seda seatud kohustust, siis palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
5. aprill 2021
Ettevõtjad taotlevad maamajanduse mitmekesistamiseks ligi 31 miljonit eurot toetust
31. märtsil lõppes maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetusetaotlusvoor. Esialgsetel andmetel taotleb 503 ettevõtjat kokku 30 965 065 eurot toetust.
Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 143 taotlust 8 576 460 euro saamiseks, mittepõllumajandusettevõtetelt 360 taotlust 22 388 605 euro saamiseks.
„Erinevalt varasematest voorudest on käesolevas taotlusvoorus toetatav ka mittestatsionaarsete masinate ja seadmete soetamine. See loob toetuse saajatele paindlikumad võimalused teenuste osutamisel. Paljud on seda võimalust kasutanud, seetõttu on ka voorus esitatud taotluste hulk tavapärasest suurem,“ ütleb PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Kristel Võsu.
Ettevõtjatel oli võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada ja arendada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist ning läbi selle luua maapiirkondades eeldused uute töökohtade tekkeks.
Käesolevaks, viiendaks taotlusvooruks, on eraldatud 14 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele on mõeldud 5,6 miljonit eurot ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 8,4 miljonit eurot. Kuna toetusesoove on eelarvest rohkem, otsustatakse toetuste määramine nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse alusel. Taotlusi hinnatakse määruses sätestatudhindamiskriteeriumide põhjal.
Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 12. juuliks 2021, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.
Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.
Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.
Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprill – 17. mai 2021.a.
Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2022. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2022. a.
Täpsemad toetuse tingimused on kirjas SA Erametsakeskuse veebilehel aadressil: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/
Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.
Toetust saab taotleda aktiivne põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on sõlminud pärast toetuse taotluse esitamist enda poolt valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kuni 70% kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.
Taotlust saab esitada elektrooniliselt e-PRIAs ajavahemikul 4. aprill – 26. aprill 2021. a.
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.
2014–2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot. 8. vooru eelarve on 3 000 000 eurot.
Toetuse taotlemine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Taotlust saab esitada 7. aprillist kuni 14. aprillini 2021. Alates 31. märtsist saab e-PRIAs taotlusi eeltäita. Taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.
Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.
Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
Taotlusi võetakse vastu 26. aprillist kuni 3. maini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.
Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
5. aprill 2021
Täna, 5. aprillil algas PRIAs juba viies põllumajanduskindlustustoetuse taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt kestab kuni 26. aprillini.
PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et kahjuks ei ole antud toetus Eestis väga suurt kasutust leidnud. „Põllumajanduskindlustustoetus on põllumehe jaoks heaks vahendiks, et oma ettevõtte riske maandada ning kutsun kõiki üles võimalust kasutama ja kindlustama kasvõi oma kevadkülvi.“
Toetust antakse põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla kõige levinumate riskidega, mis põllumajanduses esinevad. Toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid. Toetust antakse üksnes nende kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.
Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Taotluse avaldusele tuleb lisada ka kindlustuspakkumus.
Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse PRIAs hiljemalt 4. juunil 2021. a. Toetuse täpsed tingimused on leitavad toetuse lehelt.
Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.04.2021
Lääne-Harju vallas asuvas lindlas tuvastati sel nädalal nakatumine lindude grippi. Tegemist on teise lindalaga Eestis, kus on tänavu lindude gripi nakkus tuvastatud.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb juhtumi valguses eriti hoolikalt järgida nõudeid linnugripi leviku vältimiseks. „Nii enda kui ka ümberkaudsete lindude kaitsmiseks tuleb kõigil jätkuvalt hoida linde siseruumis ja järgida bioturvalisuse nõudeid,” tuletas minister meelde. Lindude väljaspidamise keeld on kehtestatud Põllumajandus- ja Toiduameti otsusega alates 1. märtsist.
„Palume kõikidel linnukasvatajatel, ka üksikute lindude pidajatel, enda tegevus PRIAs registreerida. Nii on võimalik jagada operatiivset infot, kui selleks peaks vajadus tekkima,” lisas Kruuse. Registreerimise kohta leiab lisainfot PRIA veebilehelt.
Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.
Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil 605 4767. Amet võtab vajadusel proovid. Kindlasti ei tohi ise linde kokku koguda ega neid kuhugi toimetada, sellega võib viiruse levikut suurendada. Kodulinnu surmast tuleb teavitada veterinaararsti, kellelt saab edasised suunised.
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.04.2021
Alates 1. aprillist tohib turule viia üksnes selliseid tooteid, kus transrasvade kogus ei ületa kaks grammi 100 grammi rasva kohta.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna nõuniku Tiiu Ranna sõnul kehtestati piirmäär juba 2019. aastal. „Tööstustele anti üleminekuaega kaks aastat, et muuta toitude koostist tööstusliku transrasva piirmäära arvestades. Antud muudatus puudutab mistahes tarbijale müüdavat toitu, seda nii kaupluses kui toitlustusettevõttes pakutava osas. Seega peavad nii toidutööstused kui toitlustusettevõtted veenduma, et tarbijale üleantavas toidus ei ületataks tööstusliku transrasva piirmäära,“ selgitas Rand.
Transrasvade suures koguses tarbimine on kahjulik meie tervisele, sest tõstab südamehaiguste riski kalori kohta arvestatuna rohkem kui ükski muu toitaine. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tarbida transrasvu nii vähe kui võimalik, ent mitte rohkem kui 1% kogu päevasest toiduga saadavast energiast. „Selleks, et kaitsta rahva tervist on Euroopa Liidus seatud nüüd piirmäär tööstuslikule transrasvale, et vähendada selle tarbimist. Tööstusliku transrasva piirmäära nõue ei mõjuta enne 1. aprilli valmistatud ja tarbijale müügiks pakutud toitusid. Amet võtab sellel aastal ka proove, veendumaks, et tooted ei ületaks tööstusliku transrasva piirmäära,“ kirjeldas Rand.
Transrasvhapped ehk transrasvad on küllastumata rasvhapete liik, mida leidub teatud toitudes looduslikult, kuid mis võivad tekkida ka õlide ja rasvade tööstuslikul töötlemisel.
Looduslikku päritolu transrasvu leidub näiteks punases lihas ja ka piimatoodetes. Tööstuslikult võivad transrasvad tekkida mitmel viisil, millest kõige olulisem on õlide ja rasvade tahkestamine ehk hüdrogeenimine. Selliseid rasvu on kasutatud pagari- ja kondiitritoodete, samuti friteeritud ja külmutatud toodete koostisosana.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.03.2021
Homsest, 1. aprillist jõustub toiduseaduse muudatus, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks.
Muudatusega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul võimaldab see lihtsustada toidu käitlemisega alustamist.
„Tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega aitab elavdada kogu majandustegevust, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes seni on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi,“ ütles minister. Tegevusluba nõutakse nüüdsest vaid neis valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes.
Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.
Selline muudatus ei tähenda aga järeleandmisi toiduohutuses. „Alustades toidukäitlemist väikeettevõttena, jääb käitlejale kohustus tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit,” rõhutas Kruuse.
Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne.
Samuti antakse seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. Sellega luuakse paremad võimalused maapiirkondades põllumajandussaadusi väärindava väikeettevõtlusega tegelemiseks, andes käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi.
Koos toiduseaduse muudatustega jõustuvad maaeluministri määrused