Maaeluministeerium
Pressiteade
09.09.2021

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mis võimaldab kalapüügitoodete töötlemisega

tegelevatel ettevõtjatel taotleda koroonaviiruse puhangust tingitud erakorralist toetust toidukao ennetamiseks.

„Määruse koostamisel pidasime silmas eesmärki vältida ootamatust müügimahtude vähenemisest tekkida võivat toidukadu ehk toidu raiskamist ning leevendada koroonaviirusest tingitud negatiivset majanduslikku mõju kalapüügitoodete töötlejaile, aidates sellega kaasa valdkonna elujõulisuse ja konkurentsivõime säilitamisele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Peamine kahju sektorile seisneb välisturgudele mõeldud töötlemistoodangu müügimahtude kiires kahanemises. Piirangute tõttu suleti restoranide ja toitlustusasutuste uksed, mille  tulemusena peatus ahvenafilee (Perca fluviatilis) eksport ja külmladudes oleva kala realiseerimine muutus ettevõtjatele keeruliseks. Tekkinud on suured, säilivustähtaja suhtes tundlikud laovarud, mille realiseerimisel vajavad ettevõtjad abi, sest vastasel korral tuleks külmladudes tarbimistähtaega ületav kala visata toidujäätmena ära.

„Toiduraiskamise ennetamiseks saavad ettevõtjad taotleda riigiabina erakorralist toetust, toiduks kõlbliku ahvenafilee eest, mis antakse üle Eesti kaitse-, haridus-, kinnipidamis-, tervishoiu-, sotsiaalabi- või hoolekandesüsteemi asutusele, nende asutuste toitlustust korraldavale ettevõtjale või sellisele sihtasutusele või mittetulundusühingule, kelle põhikirjas sätestatud eesmärk on Eestis kodanikuühiskonna edendamine tasuta toiduabi organiseerimise kaudu. Riigiabi andmiseks saime Euroopa Komisjonilt heakskiidu juuli lõpus, mis võimaldab sektorit toetada,“ ütles minister.

Määrusega „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale“ toetatakse kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamise tegevusvaldkonnas kala käitlemisega tegelevaid ettevõtjaid, kelle turutõrke tagajärjel müümata jäänud, kuid tasuta üle antud toiduks kõlbliku Euroopa Liidu päritolu ahvenafilee koguse omahind hüvitatakse kuni 70% ulatuses otsetoetusena.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.09.2021

Sel kevadel avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) käitlejatele mõeldud juhendi toidu märgistamise teemal, mis on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles. Tegemist on järjega juhendi esimesele osale.

Juhendi teises osas käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast toidupakendi avamist või külmutatud toidu sulatamist.

Euroopa Liidus tekib igal aastal keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Kõige enam toidujäätmeid tekib kodumajapidamistes, kuid hinnanguliselt 60% neis ära visatud toidust kõlbab tegelikult veel süüa. Toidu nõuetekohane märgistus ning tarbija parem teavitamine toidu säilitamistingimustest ja tarbimisjuhistest tagab toiduohutuse ning aitab vähendada toiduraiskamist.

EFSA juhend sisaldab otsusepuud, mis aitab toidukäitlejal otsustada, kas pärast pakendi avamist kehtiva tarbimistähtaja ja säilitamistingimuste märkimine on asjakohane. Osa toitude tarbimistähtaeg peaks pärast pakendi avamist olema ohutuse eesmärgil lühem kui avamata pakendis toote esialgne „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev.

Samuti sisaldab juhend nõuandeid, mida toidukäitleja saab tarbijale anda külmutatud toidu sulatamise heade tavade, säilitamistingimuste ja sulatatud toidu tarbimise tähtaja kohta. Toiduohutuse seisukohast peaks sulatamise heade tavade järgimine minimeerima patogeensete mikroorganismide kasvu ning toidu ja kontaktpindade saastumist nendega.

Toidukäitlejale mõeldud juhendi teise osa eestikeelne tõlge valmis Maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Ingliskeelse originaali saab kätte Euroopa Toiduohutusameti veebilehelt.

Kiili vallas Harjumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud mäger. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialist Kärt Jaarma sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Jaarma vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal veel ka Jõelähtme, Kose, Saue, Viimsi vallas ja Tallinnas ning maakondadest ka Hiiumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Koerte katku leviku vältimiseks:

• vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
• väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
• kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
• haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.08.2021

Täna toimus Maaeluministeeriumis tänavune teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung. Osalejatele anti ülevaade Euroopa Liidu kliimat ja energiat käsitlevate õigusaktide paketi „Eesmärk 55“põllumajandust puudutavatest ettepanekutest, mida tutvustasid täpsemalt Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. 

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue Euroopa Liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“), mille eesmärk on vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid seni plaanitud 40% asemel 55% võrra ning saavutada liidus süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehakse kliimapaketiga mitu muudatusettepanekut, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka põllumajandust. Samas rõhutas minister, et tegu on siiski alles Euroopa Komisjoni välja töötatud kavanditega ja ettepanekutega läbirääkimisteks. Eesti seisukohad, mis kujundatakse ministeeriumite ja huvigruppide koostöös, on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris.

„Meie vaatevinklist lähtudes ei tule katsumused lihtsad,“ tõdes Urmas Kuuse nõukogu kohtumisel, viidates muu hulgas sellele, et kliimaeesmärkide mõõtmisel põllumajanduse heitkoguste hindamiseks kasutatav referentsaasta 1990 pole Eesti puhul mõistlik ega õiglane.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Ivo Krustok tutvustas nõukogul osalejatele paketis „Eesmärk 55“ sisalduvaid põllumajandust puudutavaid valdkondlikke ettepanekuid. Põllumajandusele võivad mõju avaldada jagatud kohustuse määruse, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi määruse, energiatõhususe direktiivi, energia maksustamise direktiivi ning süsiniku piirimeetme määruse muudatusettepanekud.

Krustoki sõnul tuleb Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt suurendada maakasutussektoris süsiniku sidumist 2030. aastaks 310 mln tonni CO₂ ekvivalendini. Liikmesriigipõhiselt vaadates on Eesti vastav eesmärk -2,5 mln tonni CO₂. Aastaks 2031 plaanib Euroopa Komisjon siduda põllumajandus- ja LULUCF-sektori üheks ning liikuda süsinikuneutraalsuse poole sektoris tervikuna.

Rahandusministeeriumi esindajad Velda Buldas ja Mari Lahtmets tutvustasid istungil osalejatele muudatusi, mis tulenevad nõukogu energiatoodete ja elektri maksustamise raamistiku restruktureerimise kohta käiva direktiivi muudatusettepanekust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi loomise kohta käiva määruse muudatusettepanekust.

Energia maksustamise direktiivi muudatusettepaneku eesmärk on viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Üldiselt tähendab see maksubaasi laiendamist ja maksukoormuse suurenemist, teisalt puhtamate kütuste kasutamise soodustamist.

Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (eestikeelne lühend SPiM, ingliskeelne lühend CBAM) eesmärk on rahaliselt koormata osa toodete importi Euroopa Liidu turule selleks, et liidus rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk süsinikdioksiidiheite kandumist kolmandatesse riikidesse ning et liidu ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud liiduväliste ettevõtetega võrreldes.