Lindude gripp võib meid taas ohustada lindude tagasirändel. Lõuna-Soomes on viimastel nädalatel tuvastatud kõrge patogeensusega lindude grippi.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakoona juhataja Olev Kalda sõnul peavad linnupidajad olema valvsad, sest grippi tuvastatakse endiselt. „Lõuna-Soomes tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvesid H5N1 ja H5N8 luikedel ja kajakatel ning ka kanakullil. See näitab selgelt, et haigus on endiselt ringlemas ning võib sügisrändega ohustada ka Eestit,“ selgitas Kalda.
Eestis tuvastati paar nädalat tagasi Pärnumaal kormoranil kõrge patogeensusega lindude gripi viirustüvi H5N1. „Võib öelda, et tegemist oli üksiku leiuga ning massilist suremust siiski pole, kuid see näitab, kui vastupidav võib antud viirus keskkonnas olla,“ kirjeldas Kalda.
Kuna lindude sügisrändega võib nakkuse levik suureneda, siis on väga oluline, et linnupidajad rakendaksid jätkuvalt bioturvalisuse meetmeid ning söödaksid ja joodaksid linde vaid siseruumis või varikatuse all.
Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.
Jätkuvalt palume ametit teavitada hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid. Positiivsetest lindude gripi leidudest teavitab amet jooksvalt.
Täna toimus Maaeluministeeriumis tänavune teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung. Osalejatele anti ülevaade Euroopa Liidu kliimat ja energiat käsitlevate õigusaktide paketi „Eesmärk 55“põllumajandust puudutavatest ettepanekutest, mida tutvustasid täpsemalt Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad.
Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue Euroopa Liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“), mille eesmärk on vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid seni plaanitud 40% asemel 55% võrra ning saavutada liidus süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehakse kliimapaketiga mitu muudatusettepanekut, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka põllumajandust. Samas rõhutas minister, et tegu on siiski alles Euroopa Komisjoni välja töötatud kavanditega ja ettepanekutega läbirääkimisteks. Eesti seisukohad, mis kujundatakse ministeeriumite ja huvigruppide koostöös, on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris.
„Meie vaatevinklist lähtudes ei tule katsumused lihtsad,“ tõdes Urmas Kuuse nõukogu kohtumisel, viidates muu hulgas sellele, et kliimaeesmärkide mõõtmisel põllumajanduse heitkoguste hindamiseks kasutatav referentsaasta 1990 pole Eesti puhul mõistlik ega õiglane.
Keskkonnaministeeriumi nõunik Ivo Krustok tutvustas nõukogul osalejatele paketis „Eesmärk 55“ sisalduvaid põllumajandust puudutavaid valdkondlikke ettepanekuid. Põllumajandusele võivad mõju avaldada jagatud kohustuse määruse, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi määruse, energiatõhususe direktiivi, energia maksustamise direktiivi ning süsiniku piirimeetme määruse muudatusettepanekud.
Krustoki sõnul tuleb Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt suurendada maakasutussektoris süsiniku sidumist 2030. aastaks 310 mln tonni CO2 ekvivalendini. Liikmesriigipõhiselt vaadates on Eesti vastav eesmärk -2,5 mln tonni CO2. Aastaks 2031 plaanib Euroopa Komisjon siduda põllumajandus- ja LULUCF-sektori üheks ning liikuda süsinikuneutraalsuse poole sektoris tervikuna.
Rahandusministeeriumi esindajad Velda Buldas ja Mari Lahtmets tutvustasid istungil osalejatele muudatusi, mis tulenevad nõukogu energiatoodete ja elektri maksustamise raamistiku restruktureerimise kohta käiva direktiivi muudatusettepanekust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi loomise kohta käiva määruse muudatusettepanekust.
Energia maksustamise direktiivi muudatusettepaneku eesmärk on viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Üldiselt tähendab see maksubaasi laiendamist ja maksukoormuse suurenemist, teisalt puhtamate kütuste kasutamise soodustamist.
Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (eestikeelne lühend SPiM, ingliskeelne lühend CBAM) eesmärk on rahaliselt koormata osa toodete importi Euroopa Liidu turule selleks, et liidus rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk süsinikdioksiidiheite kandumist kolmandatesse riikidesse ning et liidu ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud liiduväliste ettevõtetega võrreldes.
Põllumajandus- ja Toiduamet PRESSITEADE 27.08.2021
Igal aastal uuritakse loomset toitu ja põllumajandusloomi saasteainete esinemise suhtes. Eelmisel aastal oli kõrvalekaldeid üksikutes proovides.
Loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire raames uuritakse nii anaboolse toimega kui keelatud, loata aineid, samuti veterinaarravimite jääke, keskkonna saasteained (nt kloororgaanilisi ühendeid, fosfororgaanilisi ühendeid, raskemetalle, mükotoksiine jne). „Saasteainete seire raames võeti proove lihast, piimast, meest, munadest, kalast, neerudest, maksast, karvadest, uriinist, seerumist. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa.
Laurimaa sõnul saab seire tulemuste põhjal öelda, et Eestis toodetud liha ja ka muu loomne toit on nõuetekohane. „Viimase kolme aasta tulemuste põhjal võib öelda, et nõuetele mittevastavusi on tuvastatud aastas paaril korral. Eelmisel aastal uuriti kokku 1715 proovi, millest vaid 0,12% ei vastanud nõuetele.“
Saasteainete uuringu tulemusel tuvastati kaks nõuetele mittevastavat proovi, milles jäägi kogus ületas lubatud piirnormi. „Ühel juhul võeti proov piimafarmist, kus tuvastati piimas antibiootikumide jääke, mis võivad sattuda piima loomade ravimise tulemusel. Teisel juhul tuvastati ühest veiselihaskoe proovist ka inimestel valu ja põletiku leevendamiseks kasutatavat ravimi jääki, mis võis sattuda lihasse ristsaastumise kaudu inimese kätelt. Keskkonnast tulenevate saasteainete rikkumisi ei tuvastatud. Seega saab öelda, et puhas keskkond aitab kaasa ohutu toidu tootmisele,“ lisas Laurimaa.
Loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seiret viiakse läbi igal aastal ja selle käigus uuritakse keelatud ainete sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust jne.
Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks juba 28. aastat järjepidevalt valinud parimaid talusid, et läbi konkursi tunnustada ja tõsta esile peretalusid, näidata põllumajandustootmise mitmekesisust ning läbi inspireerivate talulugude ja noortalunike propageerida ja tutvustada põllumajandust. „Parim Talu 2021“ hindamiskomisjoni ringkäik toimus sel aastal augusti esimesel nädalal, mil viieliikmeline žürii külastas kolme päeva jooksul kaheksat eri talu kuues Eesti maakonnas.
Hõbemäe talu (Põlva maakond)
Hõbemäe talu sai alguse pererahva unistusest, mida hakati vaikselt ellu viima. Talu perenaine Sigrid Luige unistas loomapidamisest juba väiksest peale ning on tänaseks loomadega kokku puututud juba üle 20ne aasta. Kui Sigrid väike oli tahtis ta väga emaga lehmalauta kaasa minna ning tänaseks on Sigridil ette näidata magistrikraad loomakasvatuses.
Talus alustati loomapidamisega neli aastat tagasi. Kui alguses olid talus ainult kaks ammlehma koos kahe vasikaga, siis on tänaseks loomade arv tublisti kasvanud. Talus on 17 puhtatõulist Šarolee tõugu lihaveist, 2 lammast- Poisu ja Plika, 3 kassi, 9 parti, üle 200 mahekana, koer ja 4 hobust. Loomad on talus väga sõbralikud ning ei ütle ära hellitustest ja paist. Ei ole ebatavaline kui karjamaal veis sinult pai soovib või kui koplis hobune sind kallistama tuleb.
Talus olevad mahekanad munevad päevas kokku umbes 12 karpi mahemune päeva ning munad on viit eri värvi. Kliente on suuremates linnades, peamiselt Tartus, kuid kaupa viiakse ka Tallinnasse ja Pärnusse. Lisaks talupidamisele on perenaine endine võistlussportlane ning annab ratsutamistrenne lastele. Igakuiselt käib Sigridi juures trennis 5-6 last.
Tarmere (Valga maakond)
Tarmere on pereettevõte, mis asub Valgamaal Puka alevikus ning on turul tegutsenud juba üle 20 aasta. Kui varasemalt oli pikalt peamiseks tegevusvaldkonnaks raamatupidamisteenuse pakkumine, siis alates 2015 aastast lisandus kanepitoodete tootmine ning aasta hiljem ka tatratoodete tootmine.
Ettevõtte süda ja hing perenaine Mari-Liis soovis leida viise kuidas säilitada maalähedast elustiili ja luua endale ja oma pereliikmetele töökohti, siis nii alustatigi tervislikke innovatiivsete toodete tootmisega. Perenaine Mari-Liis kasvatab seitsmel hektaril rendipinnal kanepit, tatart ning eelmisest aastast alates ka kinoad. Kuna põllud on eemal ja masinad puuduvad, siis ostetakse harimisteenus sisse, kuid demopõldu on võimalik näha Pukas, kus on ka tootmisruumid. Sel aastal pandi maha 3 hektarit kinoad ning peagi on välja tulemas ka kinoa jahu ja makaronid. Hetkel tehakse kinoajahust näkileibasid.
Kokku teeb Tarmere mitmeid kanepi- ja tatratooteid: jahusid, helbeid, tangusid, seemneid, patju ja ka looduskosmeetikat. Lisaks toodetakse ka kanepiõli, tegeletakse pideva tootearendusega. Tarmere teeb koostööd Puka küla Printsimari MTÜ, kes õmbleb neile valmis head tatrapadjad. Tarmere tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Vahemetsa talu (Tartu maakond)
Rain Komlev ja Birgit Lõhmus-Komleva elavad Tartumaal Hellenurme külas Vahemetsa talus, kus 6 aastat tagasi asutati ettevõtte BirchLagoon OÜ. Birchlagoon OÜ kaubamärgi Birchlagoon all tegeleb traditsiooniliste hapendatud kasemahlajookide tootmisega.
Esimene maitselisanditega kasemahlajook valmis 2016. aastal. Kuna perenaine Birgit armastas piparmünditeed, aga peremees Rain kasemahla, siis sellest tekkis paaril mõte segada need kaks lemmikut kokku ning nii sai alguse mündimaitseline kasemahla jook. Praeguseks on Birchlagooni kasemahlajooke saadaval viie erineva maitsega. Kui senimaani valmisid kõik mahlajoogid kodus, siis aasta tagasi alustati tootmisega Hellenurme mõisa keldrikorrusel, mida renditakse vallalt. Tootmise kõrvalt tegeletakse mõisa keldrikorrusel ka ehitustöödega, et saada valmis kääritus- ja laagerdusruumid.
Peremees Rain ja perenaine Birgit koguvad kasemahla oma kinnistult Otepää looduspargist. Mahla korjatakse varakevadel, märtsis sinilillede õitsemise ajal, umbes 2–3 nädala jooksul. Korjeala on umbes neli hektarit ning puude vahel lookleb mitu kilomeetrit kogumisliini. Tänavu kevadel kogutud kümnest tonnist kasemahlast tehti üheksa tonni kasemahlast veiniks, sest peagi tullakse turule esimese 100% kasemahla veiniga. Birchlagoon tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Viinamärdi talu (Tartu maakond)
Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013 aastal, kui Denis ja Annemari soetasid Tartumaale vana taluhäärberi koos maaga. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega.
2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast. Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist.
Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid –jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu.
Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Jõeääre talu (Järva maakond)
Jõeääre talu asub Järvamaal ning seal elavad peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Talu sai perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud.
Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril karult ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju (porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud). Talus on kolm suurt kasvuhoonet, mille üldpind on umbes 500m2. Esimene kasvuhoone ehitati 2004. aastal ning esimesel aastal pandi maha 300 tomatitaime. Peale seda sai alguse tomatite, kurkide ja ka lillede kasvatamine. Toodangu säilitamiseks on ehitatud kartuli ja köögivilja hoidla, mis tehti laienemis eesmärgil sorteerimisliini jaoks. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.
Kogu suure põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi kahekesi. Peremees ja perenaine loodavad, et üks poegadest võtab talu üle. Abiks käivad mõlemad lapsed nii palju, kui saavad.
Indriko talu (Pärnu maakond)
Indriko OÜ asub Pärnumaal, kus elab koos väga ühtehoidev pere. Talus elab kokku neli põlvkonda: perenaine Aivi, tütred Pille ja Kadi koos elukaaslastega ning nende lapsed ja Aivi ema. Noorim tütar Margit käib koolis, ent on siiski talus igati abiks.
Peale pereisa ootamatut lahkumist, soovis perenaine Aivi koos tütardega talupidamise üle võtta ning jätkata isa tööga. Perenaine Aivi oli koos mehega talu üles ehitanud juba palju aastaid tagasi. Peretütar Pille, kes on talu peamine masinajuht, sündiski peaaegu traktoriroolis kuna pereema sai just kaks päeva enne sünnitust traktoriload tehtud. Pille on Olustveres õppinud taimekasvatust ning sama õpib praegu ka õde Kadi, kel on unistus talu juures mahedaid maitsetaimi kasvatama hakata. Koos naabritega majandatakse Pärnumaal kokku 400 hektaril ning kasvatatakse nisu, otra ja hernest.
Talvel käiakse vahel ka teed lumest lahti lükkamas kui vald abi vajab ning pererahva sõnul on talu avatud iga päev ning külalisi ära ei aeta.
Alpakafarm (Pärnu maakond)
Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Norrast pärit Kai ja Pärnust pärit Kaja ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, kuid kurva kogemuse kaudu saadi kiirelt aru, et Eestis ei saa kodu ilma valveta jätta. Mõttesse tuli, et võiks rajada turismitalu. Kuna taluga kaasnes ka neli hektarit maad, siis tuli mõelda kuidas saaks inimesi kohale meelitada. Lõpuks otsustati tuua tallu alpakad.
Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais. Esialgu toodi 14 isaslooma, sest emaseid ei saanud poegimise lähenemise tõttu transportida. Emased koos poegadega jõudsid järele Septembris. Tänaseks on talus kokku 140 looma, keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega. Lisaks on kitsed, minilambad, Vallais’ mustnina lambad, merisead, küülikud ja väike Benneti känguru.
2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – sel alal toimub praegu põhiline külastajate liikumine ning õuel on suur talupood kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.
Uustla talu (Saare maakond)
Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja kõigest paarinädalase pojaga. Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veised, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.
Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas valmis sel kevadel. Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ära ei väärinda, seega umbes pool läheb ühistule müügiks.
Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Üldiselt on tööjaotus selline, et Margiti rida on loomad ja juust, Siimul põllud ning kõrvalmajas elav ema on ka abiks.
Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu, lisaks kuulutatakse välja üldvõitja. Parimad talud kuulutatakse välja novembris toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.
Maaeluminister Urmas Kruuse peatas oma käskkirjaga ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud püügimaht on ammendunud.
„2021. aastaks oli Eestile eraldatud lubatud ahvenasaagiks veidi üle 498 tonni. 20. augustiks oli lubatud saagist 90% välja püütud, mistõttu tuli 21. augustist ahvenapüük selleks aastaks peatada. Ranged püügipiirangud ja neist kinni pidamine on oluline, sest ainult nii saame tagada kalavarude kestlikkuse meie jaoks olulistel veekogudel,“ ütles maaeluminister Kruuse.
Kuna ahvenasaagist suurem osa püütakse Peipsil välja põhjanootade ehk mutnikega, siis tuleb sügishooajal, alates 15. septembrist kuni aasta lõpuni peatada Peipsil ka põhjanooda ehk mutnikuga kalapüük.
Juuli algusest 19. augustini püüti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrdadega kokku 910 tonni kala, millest ahven moodustas 52 protsenti, latikas 32 protsenti, särg 7 protsenti, koha ja haug kaks protsenti.
Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud kalavarude säilitamise ja kasutamise koostöökokkuleppe.
Täna, 18. augustil avanes põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste eeltäitmine. Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.
PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Algav taotlusvoor on alustavale tootjale heaks võimaluseks, et saada lisavahendeid investeeringute tegemiseks ja tegevuse alustamisega seotud muude kulude katmiseks. Palume äriplaan kindlasti väga hoolikalt läbi mõelda ning varuda aega selle täitmiseks.“
Avanev taotlusvoor on käimasoleval rahastusperioodil kuues ja toetuste jaoks on eelarves 4 miljonit eurot. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.
Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 24. novembril. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.
Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.
Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.
Tähelepanu!Palume taotlust täites ja esitades arvesse võtta, et 27.-29.08.2021 toimub e-äriregistri portaali ulatuslik uuendamine, millega seoses ei ole äriregistri teenused (äriregistri teabesüsteem sh XML ja x-tee teenused, Euroopa äriregister, ettevõtjaportaal) selles ajavahemikus kättesaadavad. Sellega seoses võib nimetatud perioodil esineda e-PRIAs tõrkeid taotluse esitamisel.
PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
13.08.2021
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust pöördusid ühise sõnumiga jahimeeste poole.
Sigade Aafrika katku (SAK) Eestisse jõudmisest on möödunud seitse aastat, mille jooksul on tehtud suuri jõupingutusi ja saavutatud mitmeid olulisi võite. Sellest hoolimata pole katk veel seljatatud ning laiema leviku vältimiseks tuleb katkutõrjega endiselt aktiivselt tegeleda.
„Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ja nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Ühiselt tegutsedes nii riigi- , äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada,” selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Urmas Kirtsi.
Alates 2014. aastast, mil SAK Eestis esmakordselt diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on tehtud suuri jõupingutusi nii riigi, seakasvatajate kui jahimeeste poolt. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt. Käesoleva aasta 14. juulil toimunud puhang Kiili farmis, kus tuli hukata ligi 2000 siga kinnitas viiruse salakavalust veelgi.
„Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni 1 metssiga 1000 ha kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takistatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama, ” tõdes Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
Põllumajanduuringute Keskuse
PRESSITEADE
12.08.2021
Põllumajandusuuringute Keskus esitles eile Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme projektide rändnäitust „Roheline LEADER“.
Näituse eesmärk on esile tõsta LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud tegevusi, kus on eelkõige fookuses „roheline“ mõttelaad, säästev suhtumine keskkonda ja jätkusuutlikku majandusse.
„Lisaksin sõnale „roheline“ ka sõna „nutikas“,“ ütleb Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja. „Kõigile sobivad lahendused maapiirkonnas alati ei toimi – tuleb olla leidlikum. See kehtib ka roheprojektide puhul, mis on ellu viidud LEADER toetuse abil.“
Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 14 näitusstendist, millelt leiab lisaks 26 projekti kirjeldustele ka lühiülevaate LEADER tegevusgruppidest ja Eesti LEADERist.
LEADER-meetme abil on toetatud väga erinevaid keskkonna teemalisi projekte: kohalik toit, alternatiivenergia, matkarajad, keskkonnateemalised loengud ja töötoad, loodustoodete arendamine ja palju muud. Näitus annab vaid väikse läbilõike neist projektidest Eesti maapiirkondades.
Augustikuu lõpuni saab rändnäitusega tutvuda Pärnumaal Kihlepa külamajas. „Lisaks näitusele saab Kihlepa külamajas uurida ka näitusel esile toodud väga ökonoomselt puitu kasutavat rakettahju,“ kutsub Pärnumaale näitusega tutvuma Mercedes Merimaa, LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht. „Meie külamaja ahi on hea näide, kuidas OFF-GRID võrguvabad lahendused taastuvenergia abil isamajandavale elule kaasa aitavad.“
Rändnäitus „Roheline LEADER“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel koostöös LEADER tegevusgruppidega. Virtuaalselt saab näitust vaadata maaeluvõrgustiku veebilehelwww.maainfo.ee/naitused
Taustainfo
LEADER programmi aluseks on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. Nimetus LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuse keelset lauset Liaison entre actions de développement de l’economie rurale – tõlkes “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel.”
Eesti maalelu arengukava LEADER-meetme eesmärgiks on tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll elanike julgustamisel ettevõtlikkuse, innovatsiooni ja uute ideede ellu viimisel ning kohalike teenuste arendamisel.
Lisateave ja näituse tellimine: Meeri Maastik, maaelu võrgustikutöö osakond meeri.maastik@pmk.agri.ee
PMK foto: Rändnäituse esitlemine Läänemaal Roosta puhkekülas LEADER tegevusgruppide suveseminaril
Valitsus otsustas jätkata laenukäenduse kriisimeetme rakendamisega aasta lõpuni. Meede on suunatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks maapiirkonna ettevõtjatele.
„MESi kaudu rakendatavad COVID-19 mõjude leevendamise meetmed on olnud sektori jaoks väga olulised ja aidanud neil kriisi üle elada. Edukaks võib pidada ka meetmete rakendamist, kuid sellegipoolest on osa COVID-19 laenurahast veel kasutamata. Laenuraha jääk esimese poolaasta seisuga on 9,4 miljonit eurot,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.
Ministri sõnul otsustas valitsus olemasoleva laenujäägi suunata käendusreservi suurendamiseks, mis annab võimaluse suurendada käenduste mahtu ning tagada käenduste pakkumist kuni aasta lõpuni.
Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka muudele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.
„COVID-19 käendused on olulised, sest võimaldavad parematel tingimustel ettevõtjatele laene tagada ja on abiks ettevõtete finantseerimisel piirangute ajal,“ sõnas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.
Alates 2020. aasta maikuust pakub riik MESi kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamiseks laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).
Praeguseks on MES langetanud positiivseid otsuseid laenukäenduste puhul kokku 46,9 miljoni euro ulatuses, laenude puhul 85,6 miljoni euro ning kapitalirendi puhul 4,6 miljoni euro ulatuses.
Hindamiskomisjoni liikmed Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Lii Sammler (Maaleht), Gelis Pihelgas (Taluliit), Teele Üprus (Postimees Maa Elu) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Täna, 3. augustil 2021.a., algas selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 11 talu erinevates Eesti maakondades.
„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
Parimat talu valitakse Eestis juba 28ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.
Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2021“:
Märdiotsa Agro OÜ ja Hõbemäe talu Põlvamaalt;
Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
Vahemetsa talu (Birchlagoon) ja Viinamärdi talu Tartumaalt;
Jõeääre talu Järvamaalt;
Indriko OÜ ja Alpakafarm OÜ Pärnumaalt;
Uustla talu Saaremaalt;
Paju talu Raplamaalt;
Varisoo OÜ Lääne-Virumaal
Konkursile esitasid talud Pärnu Talupidajate Liit, Türi Talupidajate Liit ja Eesti Noortalunike Liit ning lisaks andsid paljud talud oma kandidatuuri ise üles.
Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kalle Hamburg ja Gelis Pihelgas (Taluliit), Karolin Lillemäe(Maaeluministeerium), Teele Üprus (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parimad talud kuulutatakse välja sügisel toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these cookies, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may have an effect on your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
