Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2022

Erimärgistatud diislikütust saab uuest aastast soetada üksnes ostuõigusega
Põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatakse erimärgistatud diislikütust, mida tohib seaduse järgi kasutada põllumajandustootmises kasutatavates masinates ning ka kutselisel kalapüügil. Erimärgistatud diislikütusele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiisimäär, mistõttu on läbi aastate seda ostnud ka isikud, kes pole seotud ei põllumajanduse ega kalandusega. Seadusemuudatuste kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d).
Möödunud nädalal vastava rakendusmääruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on ostuõiguse andmise eesmärk ennetada aktsiisisoodustuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist riigieelarvesse. Samas tagab see samaaegselt erimärgistatud diislikütuse kättesaadavuse põllumajandus- ja kalandussektorile. „Maksu- ja Tolliameti andmetel oli väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse maht 2020. aastal 1,63 miljonit eurot ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot. Kui muudatuste jõustumisel ostavad tänased väärkasutuse riskiga isikud tavaaktsiisimääraga diislikütust, siis paraneb aktsiisilaekumine samuti mitme miljoni võrra,“ tõdes minister Kruuse.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõigus hakkab kehtima ainult põllumajanduse ja kutselise kalandusega tegelevatele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE), keda on hinnanguliselt kuni 8000. „Meie jaoks on nende toetamine ja nende huvide eest seismine väga oluline. Soodsam aktsiisimäär lisab nendes valdkondades tegutsevatele isikutele kindlustunnet ning aitab leevendada üldise hinnatõusu mõju,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Ostuõiguse saamine on põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsaks tehtud. Hinnanguliselt 99% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saavad ostuõiguse automaatselt. Selle kohta saavad ostuõigusega ettevõtjad novembrikuus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ka teavituse. Aktsiisisoodustus saadakse kütuse ostmise hetkel ning ostulimiite ei kehtestata.
Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguseid haldab PRIA. Kui põllumajandusega tegelev ettevõtja ei saa ostuõigust automaatselt ning ei ole sellekohast PRIA teavitust saanud, siis on võimalik seda alates 15. novembrist 2022 e-PRIA-s taotleda.
Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023. Täpsemalt muudatustest annab PRIA infot novembri esimesel nädalal enda infokirjas ja koduleheküljel.

Maaeluministeerium soovib ühtlasi tänada erimärgistatud diislikütuse müüjaid ning Eesti Õliühingut meeldiva koostöö eest!

Aita Eesti edulugudel levida – rahvahääletuses saab osaleda 4. oktoobrini

Kolm Eesti projekti on valitud Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” finaali. Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskendutakse seekordne noortele, teemaks on “Noored on tulevik”.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö spetsialist Meeri Maastik on uhke, et Eesti projektid sedavõrd laiahaardelisel konkursil silma jäid. „Iga kategooria parimad ja „rahva lemmik“ projekt kuulutatakse välja 6. oktoobril Brüsselis,“ ütleb Meeri Maastik. „Kuni 4. oktoobrini käib veebipõhine hääletus. Projektide hääletuskeskkond on inglise keelne. Eesti projektid leiad kiirelt, kui jälgid meie lipu märki.“

Soovime Eesti projektidele edu!

Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“

Projekti eesmärk on vähendada e-kaubanduses tekkivat plastprügi. Üldjuhul kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke materjale, nagu mullikile ja vahtplast, ning alternatiivsed materjalid on kaalult rasked ja kallid. Samas jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast, sest selle kvaliteet ei ole lõngatootmiseks sobiv. Harjumaal asuv Woola OÜ kasutab seda jääkvilla pakkematerjali tootmiseks. Projekti käigus osteti vajalikud tootmisvahendid.

Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“

Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga on alates 2010. a-st toetanud 12–26-aastaste noorte omaalgatust läbi väikeprojektide rahastamise mehhanismi. Noortefondi loomise eesmärk oli saavutada noorte suurem sidusus oma kodukoha ja kogukonnaga ning aidata kaasa noorte alguste toetamisele. Praeguseks on kõigi aastate peale kokku noortefondist toetatud u 130 noortelt pärinevat algatust. Noortefondi esitatud projektid on olnud väga erineva suunitluse ja eesmärgiga – näiteks on korraldatud kultuuri- ja noorsootööüritusi ning panustatud kogukonna heakorratöödesse.

MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“

Lääne-Virumaa Pandivere piirkonna tuntuse suurendamiseks lõimiti noori kogukonna ellu läbi piirkonna väärtuste rõhutamise ja lugude jutustamise. Projekti käigus korraldati palju põnevaid töötubasid eri piirkondadest kaasatud noortele. Töötoad tutvustasid fotograafia ja filmi ajalugu, multimeediumi võimalusi ja sotsiaalmeedia olemust. Meeskonnatööna koostati piirkonda tutvustavad videoklipid. Projekti käigus valminud klippe kasutatakse piirkonda tutvustavate materjalidena.

Euroopa maaeluvõrgustiku hääletuskeskkond: https://www.surveymonkey.com/r/NCFJQM2

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://maainfo.ee/index.php?article_id=9687&page=3265&action=article&

Konkursil said osaleda projektid, mis on toetatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku esitati 111 projektinäidet 24 riigist, nende seas 8 projekti Eestist. Konkursile oodati noorte projekte neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik.

Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, et suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile projekte, mis hõlmavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Projekte sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
30.09.2022

Põllumajandussektori esimene poolaasta: suurenenud kulusid aitas leevendada kõrgem müügitulu

Maaeluministeeriumis valminud esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et põllumajandussektorile oli aasta esimene pool edukam kui varasematel aastatel. Kulude struktuuri vaadates oli olukord aga taime- ja loomakasvatussektoris erinev — väga kõrge teraviljahind tõstis taimekasvatuse tulusid ja loomakasvatuse kulusid.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et praegu on sektoris olukord, kus tõusnud hindade tõttu kasvab küll müügitulu, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud ka kulud. „Lühiajastatistika andmetel oli 2022. aasta esimesel poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 403 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 19% võrra suurem. Samal ajal suurenesid aga ka ettevõtete kogukulud 13% võrra,“ selgitas minister Kruuse. Tema sõnul on aga tegemist kohatise turušokiga. „Me peame mõistma, et uute tarneahelate sissetöötamine võtab veidi aega. Samuti leevendavad kindlasti olukorda ka riikide pehmendavad majandusmeetmed,“ lisas maaeluminister.

Sarnane olukord on ka toiduainetööstustes, kus esimesel poolaastal müügitulu hoogsalt suurenes, kuid rekordilised energiahinnad ja muude sisendite hinnatõusu tõttu kahanes nende kasum eelmise aastaga võrreldes siiski 12% võrra. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aasta esimeses pooles ligi 1,3 miljardit eurot, mis moodustas 14% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Tegevusaladest on müügitulus jätkuvalt suurim osakaal piima- (21%) ja lihatööstusel (15%). Rekordilised energiahinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas samal ajal aga ka kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulud olid esimesel poolaastal 1,26 miljardit eurot, mis on 23% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kogukasum oli samal ajal 21,7 miljonit eurot, vähenes eelneva aasta esimese poolega võrreldes 12% võrra.

Kalapüügi ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu enam kui neljandiku võrra, mis peegeldab eelkõige toodangu kallinemist, sest püügi maht vähenes samal ajal 7%. Vaatamata müügitulu kiirele kasvule ettevõtete kasumlikkus vähenes. Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete kogukasum oli 2022. aasta esimesel poolaastal pea 5 miljonit eurot ehk 23% vähem kui eelmisel aastal.

Liha kogutoodang vähenes pärast nelja-aastast kasvuperioodi 2022. aasta esimesel poolel ligi 2%. Lamba- ja kitseliha oli ainuke lihaliik, mida toodeti aastatagusega võrreldes rohkem. Kokku toodeti esimesel poolaastal umbes 39 000 tonni liha, mis on eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Kui lamba- ja kitseliha tootmine kasvas 17% võrra, siis nii linnuliha kui ka sea- ja veiseliha toodang vähenes vastavalt 4% ja 1% võrra. Lihatööstuse jaoks oli 2022. esimene pool endiselt raske. Kiiresti kasvavad tooraine-, energia- ja kütusehinnad suurendasid kulusid 16% võrra ning kogukahjum kujunes 13,8 miljoni euro suuruseks. Eelmise aastal oli kogukahjum 600 000 eurot.

Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal 425 900 tonni piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi toodangut 0,8% võrra.Tootmist pärsib paljude põhiliste tootmissisendite (sööt, kütus, elekter, väetis jne) suur hinnatõus. Piimatootjate jaoks on piima kõrge hind küll hea, kuid tootmiskulude kiire kasv kärpis piima müügist saadavat tulu oluliselt. Piimatööstuste jaoks kujunes 2022. aasta esimene poolaasta majanduslikele väljakutsetele vaatamata edukaks. Müügitulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 21% ning oli kokku 272 miljonit eurot. Kasvavate hindade tõttu tõusid 20% võrra ka kulud, mis olid kokku 259 miljonit eurot. Esimesel poolaastal teenis piimatööstus kogukasumit 13,3 miljonit eurot, mis on 51% võrra enam kui eelmisel aastal.

Kokku on 2022. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajanduse, toiduainetööstuse, kalanduse ja maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 395 miljonit eurot. Kogu toetussummast 87% rahastatakse ELi fondidest. 30. juuni seisuga oli erinevate taotlusvoorude tulemusel 2022. aastal toetusi määratud 146 miljoni euro eest, millest on välja makstud 109 miljonit eurot.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2022

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja osales 27. septembril Riigikogu maaelukomisjoni istungil

Maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri  kutsel osales Riigikogu maaelukomisjoni istungil 27. septembril Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjon soovis saada sektori esindajatelt ülevaadet maaelu hetkeolukorrast ning kitsaskohtadest ja muredest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja tõi istungil välja, et:

  • Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on tõsiselt halvendanud talunike konkurentsivõimet. Eestis on enneolematu inflatsioon. Tarbijahinnad on aasta lõikes kasvanud üle 25%. Ka paljud põllumajandustootmise sisendite hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Samas puudub talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu müügihinnad määrab kaubandus. Talupidajad on toidutoomise tarneahelas ikkagi kõige nõrgemas positsioonis. 
  • Väiketootjate seisukohalt on positiivne täna hommikul Riigikokku esimesele lugemisele minev elektrituruseaduse muutmise seadus 680 SE, millega tahetakse anda mikro- ja väikeettevõtetele ja ka FIE-dele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Siiski näeme, et kehtestadatuleks elektri unisversaalteenus ka kõigile põllumajandustootjate ühistutele sõltumata nende suurusest. 
  • Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt, et väiketootjad, kellel on väiksemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt (näiteks piimanduses) nn “mahuboonust”.  Sellised arengud on viimastel aastatel Eesti väikepõllumajandustootjate konkurentsivõimet kahandanud, mis omakorda mõjub negatiivselt Eesti toidujulgeolekule, soodustab põllumajandusootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub  negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele. Väiketootjatel on reeglina väiksem kasumlikkus ja nõrgem likviidsuspositsioon. 
  • Muidugi on väga raskes olukorras hetkel väiketööstused – nn talutööstused/väike käitlejad, kus oma kasvatatud toorainet väärindatakse näiteks juustuks. Kasvanud energiahinnad ja vähenenud tarbijate ostuvõime, on väga selgelt seadnud ohtu väiketööstuste jätkusuutlikkuse. Juba on esimesed signaalid, et lõpetati näiteks piimalammaste pidamine. On ka teised väikesed meiereid öelnud, et on sunnitud tänases olukorras vähendama piima töötlemist ning müüma toorpiima kokkuostu ja seda sellepärast, et kõrge energiahind vähendab märkimisväärselt kasumit ja kardetakse, et tootmine jääb selgelt kahjumisse. Kuna oleme tegelenud väga pikka aega just sellise kodumaise tooraine väärindamise propageerimisega Taluliidus ning talunikud on olnud väga tublid tootearenduses ja oma müügikanalite leidmisel, siis sellest oleks küll äärmiselt kahju, kui senine pingutus ja töö kriisis hävineb. 
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab vajadust säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist TALUDES ja kultuurilist tähtsust ning selle sotsiaalset ja keskkonnamõju. Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud/kohalikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Terviklik toidupoliitika peaks soodustama toidu suuremat väärtustamist ühiskonna poolt, edendama toidujäätmete tekke vältimist ja vähendamist ning aitama kaasa toidu hinna taasintegreerimisele ja taasühendamisele teiste väärtustega. Eelkõige peaks see tagama tootjate jaoks õiglased hinnad, nii et põllumajandus jääks elujõuliseks. 
  • Õiglased toiduhinnad, mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonna ja ühiskonna jaoks, on ainus viis kestliku toidusüsteemi saavutamiseks pikas perspektiivis. Eesti riik peaks võtma kasutusele meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja hinnad jäävad tootmiskuludest kõrgemale. 
  • Väga suur roll on sellel ÜPP-l, kuid hetke kõrge inflatsiooni ja hinnatõtusu valguses on meil tõsine mure, et kas ÜPP eelarve on piisav.  Lisaks rõhutas, et tuleks kasutada kõiki võimalusi põllumajandustootjate toetamiseks. Seal hulgas kasutada võimalust uute referentsaastatega üleminekutoetuste maksmine.

  • Seakasvatus on küll juba talu mõõtmetest välja kasvanud, siis Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetest  seakasvatajad on Eesti mõistes väiketootjad –  mõnesaja emisega, võrreldes Eesti suuremate farmidega, kus on  tuhatkond põhikarja emist. saadud tagasiside põhjal  on ikkagi lõpetajaid mõnetuhande seaga farmides. Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsiooni liikmetest lõpetab selle aasta lõpuks üks  farm tegevuse ning siis  veel üks liige, kes sai eelmisel suvel sai SAKi tabandumise, ei plaani enam tegevust taastada, kuigi see võimalus oleks. Liikmete hulgas allesjäänud seakasvatajad vähendavad tasapisi põhikarja liialt suure kahjumi tootlikkuse tõttu.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja rõhutas, et täna on prognoosimatust ja teadmatust sektoris palju ning see tekitab ebakindlust investeerimisplaanide elluviimisel. Kuigi täna konpenseerivad kõrged teraviljahinnad hüppeliselt kasvanud sisendihindu, siis loodame, et ei tule pöördepunkti, kus kõrgete sisendihindadega tuleb toota odavat toodet.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi esindajad kohtusid Soome põllumajandustootjate kindlustusasutuse Mela esindajatega

Esmaspäeval, 26. septembril viibisid Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Maaeluministeeriumi esindajad Soomes, et saada ülevaade Soomes põllumajandustootjatele asendusteenust korraldava Mela tegevuste kohta. Kohtumise peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade, et mil viisil on teenust digitaliseeritud Soomes.

Kohtumisel andsid Mela esindajad põhjaliku ülevaate, et kuidas teenust korraldatakse Soome põllumajandustootjatele, millistel tingimustel seda teenust pakutakse  ja millised on edasised plaanid teenuse arendamisel.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on jätkuvalt oluline, põllumajandustootjate asendusteenus oleks põllumajandustootjatele tähtsaks tugiteenuseks. Puhkuse ja haiguse korral talust eemal olemine ja oma talu “võõraste” kätte jätmine nõuab suurt usaldust. Oleme sellega ka Eestimaa Talupidajate Keskliidus järjepidevalt tegelenud, et põllumajandustootjatel oleks kõrge usaldus asendusteenuse vastu. 

Täna kasutab Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt korraldatavat asendustaluniku teenust iga-aastaselt pea 200 talu ning asendustaluniku kasutamise lepingu on Eestimaa Talupidajate Keskliiduga sõlminud ligikaudu 500 põllumajandustootjat üle Eesti. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks põllumajandustootjatele asendusteenust riigi toel pakkunud juba 14. aastat ning teenusest on saanud loomakasvatusettevõtele oluline teenus.

Täpsemalt saab tutvuda Mela tegevustega nende veebilehel aadressil  https://www.mela.fi/en/

Hooldusraie toetuse tõus julgustab metsaomanikke

Sellel aastal suureneb hinnatõusu tõttu metsaomanikele mõeldud hooldusraie toetuse ühikuhind. Toetuse suurendamise eesmärk on julgustada eelkõige füüsilisest isikust omanikke oma metsamaad majandama, kuna just neile kehtib kõige enam kallinenud hooldusraie teenuse turuhind.

Täna asjakohase määruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on hooldusraiete toetamine äärmiselt vajalik. „Iga metsaomanik teab, et oma metsa tuleb hooldada ja sellega heaperemehelikult ümber käia. Hooldusraietega saame parandada meie metsade valgustingimusi, mulla toitainesisaldust ning puidu kvaliteeti. Toetus on mõeldud julgustuseks eelkõige füüsilistest isikutest metsaomanikele, kuna neid on hinnatõus mõjutanud kõige enam ning just neil on tihtipeale vähem ressurssi enda metsa majandamiseks,“ tõdes minister Kruuse.

2022. aastast on metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise toetuse hooldusraie ühikuhind metsaomanike kaupa diferentseeritud. Füüsiliste isikute puhul tõusis valgustusraie keskmine hind 35% võrra, seega suureneb sama palju ka toetuse ühikuhind, tõustes 159 eurolt 215 euroni hektari kohta. Juriidiliste isikute puhul kasvas hind 4% võrra ning seega tõuseb nende hooldusraie ühikuhind 159 eurolt 165 euroni. Sama põhimõte laieneb metsaühistu liikmetele – kui metsaühistu liige on füüsiline isik, sh FIE, siis on hooldusraie ühikuhind 215 eurot. Kui metsaühistu liige on aga juriidiline isik või metsaühistu teeb hooldusraiet metsaühistu omandis oleval metsamaal, siis on hooldusraie hind 165 eurot hektari kohta.

Meetme 2022. aasta sügisese taotlusvooru eelarve on 2 316 000 eurot, mis on võrreldes varasemate aastate keskmisega suurem ja katab seega hooldusraie kõrgenenud maksumuse.

„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kaheksanda meetme raames jagatavate toetuste eesmärk on metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse kasvu metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu.

Erametsaomanikel on võimalik toetust taotleda 6. oktoobrini 2022. Taotlusvoorus võib hooldusraieks küsida toetust ka metsamaale, kuhu on programmiperioodil 2014–2021 seda juba küsitud. Täpsemat infot toetatavate tegevuste ja tingimuste kohta leiate SA Eramets kodulehelt www.eramets.ee.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2022625 6152

 

 

Euroopa Liidu ministrid arutavad probleeme Ukraina ja Euroopa liidu toidu logistikas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.09.2022

Euroopa Liidu ministrid arutavad probleeme Ukraina ja Euroopa liidu toidu logistikas

Täna toimub Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu (AGRIFISH) kohtumine. Kavas on arutada Euroopa Liidu põllumajanduses esinevaid tootmis- ja logistikaprobleeme, mis on tingitud Ukrainas toimuvast.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et 2023. aasta hooaega vaadates saavad sektori suurimateks väljakutseteks olema ühelt poolt teravilja hindade suur volatiilsus ja teisalt suure sisendikulud ning ilmariskid. „Venemaa agressioonist ja sellest tuleneva ebakindluse tõttu on energia ja väetiste hinnad rekordkõrgele tõusnud,“ ütleb Kruuse. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemaid tootmiskulusid ning põhjustavad toiduainete hinnatõusu. Olen mures meie põllumajandusettevõtete konkurentsivõime pärast,“ möönab maaeluminister Urmas Kruuse.

Kruuse rõõmustab selle üle, et Ukraina eksport on mingil määral taastunud. „Soovin rõhutada, et oluline on hoida kõik ekspordikanalid avatuna. Agressor Venemaa on korduvalt näidanud, et kokkulepped neile ei kehti, seega võivad nad mereteed igal hetkel taas sulgeda,“ on Urmas Kruuse kindel. Maaeluminister usub, et peame Ukrainat aitama nii palju kui võimalik ja selle tõttu tuleb vältida Euroopa-siseseid ekspordipiiranguid ja -keelde. „Meie piiril kitsaskohti pole ja oleme alati valmis Ukrainast tulevat kaupa võimalikult kiiresti edasi liigutama,“ ütleb maaeluminister Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse ning asekantsler Siim Tiidemann.

Esimene sündmuspõhine taotlusvoor PRIAs avati 23. septembril – toetus on suunatud haridusasutustele

Pressiteade
23. september 2022

Esimene sündmuspõhine taotlusvoor PRIAs avati 23. septembril – toetus on suunatud haridusasutustele

Tänasest kuni 30. septembrini on avatud haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetuse taotlusvoor. See on esimene sündmuspõhine taotlusvoor, mille PRIA avas.

 PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss selgitab: „Sündmuspõhine taotlusvoor on uus nii PRIAle kui ka taotlejatele ning selle eesmärk on taotluste esitamist lihtsustada. PRIA saadab e-posti teel toetuspakkumuse kutse kõikidele haridusasutuste pidajatele, kes Põllumajandus- ja Toiduameti andmete põhjal toetuse nõuetele vastavad. Kui haridusasutus aktsepteerib toetuspakkumuse, siis eraldiseisvaid maksetaotluseid ta enam esitama ei pea ja toetuse väljamaksmine toimub automaatselt terve õppeaasta vältel.“

Antud meetmes antakse toetust haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise eest. Toetatakse mahetoidu pakkumist koolieelse lasteasutuse lastele ja statsionaarses õppes õppivatele üldhariduskoolide 1.–12. klassi õpilastele. Toidu valmistamisel peab olema mahetoidu osakaal vähemalt 20% ning toitlustamist pakkuv isik peab olema teavitanud Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoidu pakkumisest. 

2022. aasta teise ja kolmanda kvartali kohta makstakse toetust tagantjärgi hiljemalt 31. oktoobril 2022. aastal. Neljanda kvartali kohta makstakse toetust tavapärases korras, st 2023. aasta jaanuaris.

Toetuse eelarveks 2022. aastal on 673 500 eurot. Toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta on 4,90 eurot kalendrikuus ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste täpne info on leitav meetme määrusest.

Illustreerimaks mahetootmist Eestis on PRIA teadmusteenuste raames koostanud mahepõllumajanduse ja maheloomakasvatuse ülevaate. Interaktiivsel töölaual näeb kui suurtel pindadel kasvatatakse Eestis mahekultuure, milline on maheloomade arv ja nende osakaal Eesti loomakasvatuses, kui suur on mahepõllumajanduskultuuride toodangu maht ning kui suured on maheloomakasvatusest tulevate olulisemate toodangute (munad, toorpiim) mahud. Ülevaate leiab siit.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse kohandamistoetus on taotlejatele välja makstud

Pressiteade
23. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse kohandamistoetus on taotlejatele välja makstud

29. juunist 6. juulini sai esitada põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetusetaotlusi. Erakorralist toetust antakse kohandamistoetuse ja riigiabina ning tänase seisuga on PRIA 956 taotlejale kohandamistoetusena välja maksnud üle 7,6 miljoni euro.

Erakorralist toetust said taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad või juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete esmatootmisega tegevusvaldkondades, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad ja kehtestatud kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud. Kohandamistoetusega toetatakse piimatootmist, sealiha tootmist ning lamba- ja kitsekasvatust.

Erakorralise kohandamistoetuse 2022. aasta ühikumäärad on järgmised:

1) piimatootmine – 31,54 eurot piimatõugu lehma kohta;

2) sealiha tootmine – 92,08 eurot emise kohta;

3) sealiha tootmine – 11,97 eurot sea, välja arvatud emise kohta;

4) lamba- ja kitsekasvatuse – 16,43 eurot vähemalt kümne kuu vanuse ute ja emakitse kohta.

Järgnevas tabelis on välja toodud kohandamistoetuse saajate arv ja makstud summad maakondade lõikes:

Piimatootmise eest sai toetust 456 taotlejat, sealiha tootmise eest 53 taotlejat ning lamba- ja kitsekasvatuse eest 464 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise kohanemistoetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust.

Põllumajandussektorile mõeldud erakorralise toetuse riigiabi makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembril 2022. aastal. Riigiabi toetusega toetatakse veiseliha tootmist, kartulikasvatust, köögiviljakasvatust avamaal, maasikakasvatust, köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatust köetavas kasvuhoones, broilerikasvatust, munakanakasvatust ja vutikasvatust.

 

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

Pressiteade
14. september 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Toiduainetööstused saavad alates tänasest PRIAle esitada taotlusi energia varustuskindluse tagamise toetuse saamiseks 

e-PRIAs algas täna, 14. septembril toiduainetööstustele mõeldud energia varustuskindluse tagamise investeeringutoetusetaotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada 28. septembrini.

Toetuse eesmärgiks on toetada toidu- ja joogisektorit, et vähendada nende sõltuvust fossiilsetest kütustest ning tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus. Toetust saab taotleda  energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

PRIA arengutoetuste osakonna juhtivspetsialist Bella Štenov ütleb: „Praegune olukord energiaturul ning kiiresti tõusnud elektri ja maagaasi hinnad on pannud toiduainetööstuse ettevõtted raskesse olukorda. Püsivalt kõrged energiahinnad suurendavad ettevõtete tootmiskulusid ning kahjustavad konkurentsivõimet. Kulude suurenemine võib ohtu seada ettevõtete tegevuse jätkamise ja sellel on omakorda mõju tööhõivele ning riigi toidujulgeolekule. Selleks, et tagada tootmiseks vajalik energiaga varustatus, tuleb ettevõtetel üle vaadata tootmises kasutatavad energiaallikad ning vajadusel teha uusi investeeringuid. Avanenud investeeringutoetuse taotlusvoor annab selleks võimaluse.“

Toetus on mõeldud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele või suurettevõtjatele, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine, aga ka tunnustatud tootjaorganisatsioonidele või tunnustatud tootjarühmadele, kes tegutsevad põllumajanduse valdkonnas.

Toetuse maksimaalne määr on mikro- või väikeettevõtjatel kuni 40%, keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ning suurettevõtjatel kuni 20% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot.

PRIA teeb otsused toetuse määramise kohta hiljemalt 31.12.2022.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 7377 678. Toetuse tingimuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on täpne info kirjas meetme määruses.