Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus määrati 95 noortalunikule

2022. aasta 12.-19. oktoobril sai esitada taotlusi põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. PRIA määras 95 noortalunikule toetust kokku 5 690 005 eurot. Maksimaalses ulatuses ehk 60 000 eurot sai toetust 94 noortalunikku.

Taotlusvooru eelarveks oli esialgu eraldatud 4,14 miljonit eurot. Kuna taotlejate huvi toetuse vastu oli prognoositust suurem, suurendati maaeluministri poolt 4. jaanuaril 2023. aastal taotlusvooru eelarvet 1 560 000 euro võrra ja toetuse kogu eelarveks kujunes 5,7 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Sel korral olid äriplaanide hindepunktid kõrgemad kui varasemalt. Rõõm on tõdeda, et näha oli paremat ettevalmistust äriplaani koostamisel. Tõenäoliselt tuli selles osas kasuks, et antud voorus pidid taotlejad läbima kohustusliku ettevõtlusalase infopäeva.“

Populaarsemaks tegevusvaldkonnaks, millele toetus määrati, on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, kus toetus määrati 31 ettevõtjale.

Maakonniti on enim toetuse saajaid Tartumaal (13), kus noorte seas on populaarseimaks tegevusvaldkonnaks köögiviljakasvatus ja teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus. Järgnesid Võrumaa ja Pärnumaa, kus toetuse saajaid oli vastavalt 12 ja 10.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Maakond Toetusesaajate arv Rahuldatud toetuse summa (eurot)
HARJUMAA 7 420 000
HIIUMAA 0 0
IDA-VIRUMAA 2 120 000
JÕGEVAMAA 6 360 000
JÄRVAMAA 9 540 000
LÄÄNEMAA 6 360 000
LÄÄNE-VIRUMAA 4 240 000
PÕLVAMAA 7 410 005
PÄRNUMAA 10 600 000
RAPLAMAA 4 240 000
SAAREMAA 6 360 000
TARTUMAA 13 780 000
VALGAMAA 2 120 000
VILJANDIMAA 7 420 000
VÕRUMAA 12 720 000
Kokku: 95 5 690 005

Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Infot toetusesaajate kohta leiab PRIA kodulehelt.

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi

Eile kohtus esimest korda maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine seirekomisjon. Istungil tutvustati maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatusettepanekuid ja arutati uue Leader-toetuse valikukriteeriume.

Järgneval kolmel aastal kasutame põllumajanduse ja maaelu arendamisel paralleelselt kahe programmiperioodi vahendeid, selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. Maaelu arengukava ligi 1,3 miljardi euro suurusest kogueelarvest on toetusi määratud 90% ulatuses ning toetusi välja makstud ligikaudu 80% ulatuses. „Kuigi vahendite kasutamine läheb plaanipäraselt, siis näeme, et mitmetes investeeringumeetmetes võiks investeeringute elluviimine olla tulemuslikum. Kutsume ettevõtjaid määratud toetustesse suhtuma vastutustundlikult ning kui ettevõttel täna puudub võimekus investeeringu elluviimiseks, siis võiks sellest PRIAt teavitada, kes saab vahendid suunata järgnevates taotlusvoorudes sektori arendamiseks. Sellega tagame, et perioodi lõpus ei lähe vahendid meie sektori arendamiseks kaotsi,“ rõhutas maaeluminister. Maaelu arengukavas on sel eesmärgil olulisemate muudatustena kavas jagada raha toetuste vahel ümber ning tõsta toetuse maksimumsummat põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuses. „Lisaraha saavad põllumajandustootmise, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, samuti noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise, nõustamisteenuste osutamise ning kvaliteedikavade toetus,“ täpsustas Urmas Kruuse.

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatustest olulisemad seisnevad mitme investeeringutoetuste rakendustingimuste lihtsustamises. „Strateegiakava kiitis Euroopa Komisjon heaks eelmise aasta novembris ja selle esimesed toetused avanevad märtsis. Teeme strateegiakavas mitmeid muudatusi, et toetused vastaksid paremini kujunenud majandusolukorrale, näiteks muudetakse abikõlblikuks kasutatud seadmete ostmine ning investeeringud energia varustuskindluse tagamiseks,“ selgitas kantsler Marko Gorban.

Seirekomisjoni üks ülesandeid on ka strateegiakava toetuste ehk sekkumiste raames toetatavate projektide väljavalimise metoodika ja hindamiskriteeriumite kohta oma arvamuse avaldamine. Sellest tulenevalt arutati seirekomisjonis, millised peaksid olema uute kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Uue strateegiakava maaelu arengusse suunatud rahast ligemale 10% antakse kohalike tegevusrühmade kaudu ja nende koostatud kohaliku arengu strateegiate alusel. Kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusvoor on plaanis avada juunis.

Uus 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamist ning esitada oma arvamus nende muutmise kohta.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.02.2023

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruaril algas PRIAs väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste vastuvõtt

22. veebruarist 2. märtsini saab e-PRIAs esitada väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlusi. Erinevalt eelmistest voorudest ei toimu sel korral taotluste eeltäitmist.

Toetus on mõeldud väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks ning sellega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et tegemist on väiketootjatele suunatud toetusega, kus toetusmäär on kuni 100% kogu projektist. Plaanitavatest tegevustest peab vähemalt 50% minema investeeringuteks. Katrin Märss lisab: „See tähendab, et toetuse saaja saab toetuse raames teha ka selliseid tegevusi, mis tavapärastes investeeringumeetmetes ei ole toetatavad – näiteks osta kütust või seemneid või tasuda põllumajanduslike teenuste eest. Lisaks on investeeringuna toetatav ka põllumajandusmaa ostmine.“

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) või äriühingud, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (SKT) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot. Juhul kui põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu jääma taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikku 4000 – 14 000 eurot.

PRIA otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 15. mail 2023. Toetuse esimene osa ehk kuni 75% määratud toetusest makstakse toetuse saajale välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile välja kolme kuu jooksul pärast kõigi äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt, abi saab küsida ka helistades PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu saab küsida ka MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta leiab infot MES nõuandeteenistuse koduleheküljelt.

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Foto: Raul Mee

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Marko Gorban andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle kolm kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et hoolimata sellest, et viimased aastad on meile koroonakriisi ja Ukraina sõja taustal kive teele veeretanud on hea tõdeda, et meil on hea inimesed, kes sellest hoolimata oma tegevusega jätkanud. „Tuleb tunnustama neid inimesi, kes panustavad meie maaelusse ja viivad Eestit oma töökusega edasi ning hoiavad kokku,“ rääkis minister. „Teenetemärkide andmine on vähim, mida saame anda neile tublidele inimestele,“ lisas ta.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

Aktusel tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus parimaid karjakasvatajaid. 2022. aasta parim piimakarjakasvataja on Leo Hansen ja parim lihaveisekarjakasvataja Airi Külvet.

Teenetemärkide saajad 2023

Kuldne teenetemärk

  • Eve Külmallik
  • Ilme Tupits
  • Imbi Nurmoja

Hõbedane teenetemärk

  • Aire Pentjärv
  • Ants-Hannes Viira
  • Dina Ellermann
  • Eda Ernes
  • Eve Valdvee
  • Henn Raidmaa
  • Jane Mättik
  • Kaja Piirfeldt
  • Larissa Saks
  • Peeter Lääne
  • Rando Undrus
  • Tarvo Järve
  • Tõnu Posti
  • Virge Harzia
  • Vladimir Sapožnin

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2023

Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.02.2023

 

Seemne pakendaja, kasuta võimalust printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) juhib seemnetootjate tähelepanu võimalusele printida ise sertifitseeritud seemnepartiile etikett. See hoiab kokku ettevõtja aega ning võimaldab printimiseks sobiva aja ise valida.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõuniku Piia Puusepa sõnul väljastab PTA ettevõtjale elektroonilised etiketid kätte samal päeval koos sertifitseerimise otsusega. „Ühelt pool tähendab see ajavõitu, mis on eriti oluline kiirel külviajal, ja teiselt poolt vabadust valida printimiseks sobiv aeg,“ räägib Puusepp. „Kui seeme läheb kohe puhtimisse ja ümberpakendimisse, tuleb printida PTA puhise infoga varustatud etiketid, esialgseid etikette printima ei pea,“ lisab ta.

Seemne etikette võib printida tootja, kellel on olemas etiketi välja trükkimiseks sobiv printer, vastavat värvi etiketipõhjad ja printimise eest vastutav isik. Etiketid väljastab PTA menetlussüsteemi kaudu PDF-failina. Ettevõtte välja trükitud etiketid kinnitab pakendile tegevusloaga proovivõtja või viimase puudumisel PTA ametnik. „Ettevõtja on kohustatud pidama arvestust prinditud etikettide üle,“ sõnab Puusepp, lisades, et praegu kasutavad iseprintimise võimalust ligi sajast seemnepakendajast vaid kuus. „Need ettevõtted on suure mahuga seemnetootjad, mistõttu moodustavad nende prinditud etiketid neljandiku kõikidest etikettidest.“

Kui tavaliselt on seemne etiketid trükkinud sertifitseerimise asutus PTA, siis alates 2014. aastast võib seda teha ka seemne pakendaja. PTA sertifitseerib igal aastas üle tuhande seemnepartii ning väljastab igale seemnepakendile sertifitseerimist tõendava dokumendi – seemne etiketi. Aasta jooksul väljastab amet ligi sada tuhat etiketti. Seemnete sertifitseerimise käigus kontrollitakse paljundatava sordi sordiehtsust ja -puhtust ning seemne kvaliteedi- ja taimetervisenõuetele vastavust. Sertifitseeritud seemnepakendid plommitakse ning märgistatakse etiketiga, millele on kantud seemnepartii andmed.

Leia rohkem infot seemnete sertifitseerimise kohta PTA kodulehelt.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2023

 

Täna toimus Maaeluministeeriumi valitsemisala partnerite päev

Partnerite päeval tutvustati Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste suuremaid eesmärke ja väljakutseid 2023. aastal.

Partnerite päeva eesmärk on informeerida partnereid olulisematest arengutest ja algatustest, mis aasta jooksul ees on ootamas ning kuidas nende raames on võimalik kaasa rääkida. Maaeluminister Urmas Kruuse tõi esile koostöö ja dialoogi olulisust. „Ühiskonna ootused avaliku sektori pakutavatele teenustele kasvavad ning nende vajaduste mõistmiseks on oluline dialoog inimestega, kelle jaoks igapäevaselt oma valitsemisalas toimetame“. Kantsler Marko Gorban tõi oma avakõnes esile kaasamise olulisust. “Kvaliteetne poliitikakujundamine, õigusloome ja teenused saavad alguse kvaliteetsest kaasamisest“.

Partnerite päeva fookuses oli roheüleminek. Põhiettekande pidas Ants-Hannes Viira, kes koosloomes ministeeriumi, esindusorganisatsioonide ja ettevõtjatega koostas põllumajandussektori roheülemineku teekaardi. Roheülemineku teekaart kirjeldab ära valdkonna olulisemad globaalsed trendid, roheüleminekuga kaasnevad eesmärgid ja nendega seotud väljakutsed põllumajandussektorile ning tegevused roheüleminekule kaasa aitamiseks ja roheülemineku ettevõtjate ärimudelitesse integreerimise võimalused. Maaeluministeeriumi kodulehel on leitavad kaasamise uuringud, õigusloome tööplaan ja suuremad koostöösündmused. Kava uuendatakse aasta läbi sõltuvalt vajadusest ja toimuvatest arengutest.

Maaeluministeeriumi valitsemisala kaasamisüritusel rääkisid Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban, asekantslerid ja osakonnajuhatajad, Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuste juhid. Kohal illustreeris valdkonna olulisemaid väljakutseid kunstnik Piret Räni.

Maaeluministeeriumil on 2022. aastast läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgis.

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis piirilt tagasi ligi 25 tonni apelsine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet saatis piirilt tagasi ligi 25 tonni apelsine

Muuga piiripunktis peeti kinni Egiptusest saabunud apelsinid. Tsitruselistest tuvastati Euroopa Liidus tunnustamata taimekaitsevahendite jääke.

Põllumajandus- ja Toiduameti piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul tuvastati saastunud apelsinid tavapärase kontrolli käigus. „Piiril kontrollitakse kõiki kõrgendatud riskiga mitteloomseid tooteid, sh kontrollitakse dokumente. Lisaks võetakse teatud sagedusega proove,“ kirjeldas Pihlakas.

„Eelmisel nädalal tuvastati Egiptusest pärit Navel apelsinidest kolme Euroopa Liidus tunnustamata taimekaitsevahendi jäägi (tsüflutriin, ometoaat ja dimetoaat) piirnormi ületus. Apelsinid saadetakse piiripunktist tagasi lähteriiki,“ lisas Pihlakas.

Pihlaka sõnul tuvastati eelmisel aastal mittevastavus kahel mitteloomsel tootel. „Riisi (512 kg) puhul ei vastanud dokumendid nõuetele ning toiduga kokkupuutumiseks mõeldud bambusplasti tooted (20 kg) pole Euroopa Liidus lubatud. Tooted pärinesid Hiinast ning need hävitati.“

Amet võtab endiselt proove, et tuvastada taimekaitsevahendite jääke toidus. Sedasi on võimalik tuvastada võimalik ohtlik toode ning see müügilt kõrvaldada või juba piiripunktis tagasi saata.

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

Pressiteade
16-02-2023
TÄISKOGU ISTUNG  

 

Väetiste kättesaadavus, taskukohasus ja ELi strateegiline autonoomia

  • EL ei tohi sõltuda importväetistest ning väetiste hinnad tuleb alla tuua.
  • Väetiste tootmisel on vaja loobuda Vene gaasist ning selleks peab eraldama piisavalt vahendeid.
  • Komisjon peaks kaaluma võimalust korraldada väetiste ühisoste.

Parlament nõuab, et komisjon tagaks väetiste varustuskindluse, leiaks viisi alandada nende hindu ning vähendaks ELi sõltuvust importväetistest.

Teisipäeval võttis parlament vastu resolutsiooni, milles nõuab ELi pikaajalise väetisestrateegia ja kestliku mulla toitainete strateegia väljatöötamist 2023. aasta juuniks.

Muu hulgas märgib resolutsioon, et väetiste tootmisel kasutatakse Vene gaasi ning kuna see aitab Venemaal rahastada sõja jätkamist Ukrainas, tuleb kiiremas kohas eraldada piisavad vahendid sellest gaasist loobumiseks.

Samuti ei tohiks EL asendada ühte sõltuvust teisega (väetiste tootmisel kasutatavad toorained tulevad sageli autokraatliku režiimiga riikidest), vaid peaks suurendama oma strateegilist autonoomiat. Parlament tõdeb siiski, et lähiaastatel ei ole EL võimeline tootma ise piisavalt mineraalväetisi.

Kriitilise hetkeolukorra lahendamiseks soovitab parlament anda põllumeestele 2023. aasta põllumajanduseelarvest viivitamatult toetust. See parandab väetiste kättesaadavust ja aitab hindu stabiliseerida. Samuti tuleks kõik imporditavad mineraalväetised peale Venemaa ja Valgevene omade vabastada ajutiselt tollimaksust.

Parlament palub komisjonil uurida võimalust korraldada väetiste ühisoste ning kõrvaldada väetiste turgu mõjutavad kitsaskohad. Tulevikku vaadates soovitab parlament kiirendada CO2 heite vähendamist ning toota väetisi ilma fossiilkütusteta ja töödeldud toitainetest.

Tsitaat

Menetluse raportöör oli põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees Norbert Lins (EPP, Saksamaa), kes märkis: „Me peame põllumehi kiiresti aitama, et nad saaksid osta piisavalt väetisi. Samuti on vaja hinnad alla tuua. Väetised on meie toidujulgeoleku tagamiseks eluliselt olulised. Üks võimalus on mineraalväetiste asendamine või kombineerimine orgaanilist päritolu toitainetega – see annaks põllumeestele manööverdamisruumi ning aitaks ühtlasi vähendada meie sõltuvust kolmandate riikide importväetistest.“

Taust

Väetiste ja energia hinnad on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 järsult tõusnud, mistõttu on kallinenud ka toiduained. Näiteks tõusis lämmastikväetiste hind 2022. aasta septembris 149 % võrra, samas kui suurimad väetisetootjad teenisid enneolematult suurt kasumit.

Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.02.2023
Valitsus toetas Maaeluministeeriumi ettepanekut riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud ligi 10 miljoni euro jagamiseks
Valitsusele tutvustati Maaeluministeeriumi ettepanekut, milliseid sektoreid toidujulgeoleku tagamiseks toetada. „Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on märkimisväärselt mõjutanud energiaturgu, tarneahelaid ja konkurentsivõimet. Sellel kõigel on tugev mõju nii põllumajandusele kui toiduainetööstusele, mistõttu suunasime juba eelmisel aastal kriitilistel hetkedel toidutootjatele täiendavalt ca 20 miljonit eurot ja leevendame neid muutuseid osaliselt ka sel aastal. Eesmärk on toetada neid, kes on olnud kõige keerulisemas olukorras, kelleks meie hinnangul on seakasvatus, muna- ja linnulihatootmine ja aiandus, kelle vahel jaotatakse 50% toetuse eelarvest ning toiduainetööstus, kellele läheb ülejäänud 50%. Seni on toidutööstustest sellist toetust saanud vaid kalatööstus.“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministeerium koostas ettepaneku erakorralise toetuse maksmiseks koostöös toidutootjate ja esindusorganisatsioonidega. „Põhimõttelist jaotuskava arutasime põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus ja tutvustasime ka maaelukomisjonis ning saime toidutootjatelt ja esindusorganisatsioonidelt väärtuslikku tagasisidet. Mõistame sektori keerulist olukorda ning toetusega tuleme kriitilisel hetkel appi, ent oluline on ka sektori kohanemisvõime uues olukorras ning vajalike muutuste tegemine,“ rääkis maaeluminister Kruuse.
Toetust antakse Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” kohase riigiabina. Järgmiseks sammuks on Maaeluministeeriumil riigiabi loa taotlemine ja ministri määruse eelnõu koostamine.