2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

Pressiteade
14.veebruar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

2022. aasta keskkonnatoetused on põlluharijatele ja loomapidajatele välja makstud

16. jaanuaril alustas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2022. aastal taotletud keskkonnatoetuste väljamaksmist. Tänaseks on loomapidajatele, põlluharijatele ning poollooduslike koosluste hooldajatele välja makstud kokku üle 58 miljoni euro keskkonnatoetusi.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul on tänase seisuga kõik keskkonnatoetused ja seega ka kõik 2022. aastal taotletud pindala- ja loomapõhised toetused jõudnud klientideni. „Hea meel on tõdeda, et taotlemise üleminek vanalt süsteemilt uuele e-PRIA platvormile sujus tõrgeteta ning klientide poolt võeti muudatused hästi vastu,“ lisab Tauno Taska.  

 

Keskkonnatoetused 2022. aastal

Toetus Toetuse saajate arv Rahuldatud taotluste summa (eurot)
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) 1374 23 910 652
Piirkondlik veekaitse toetus (VESI) 20 62 506
Piirkondlik mullakaitse toetus  (MULD) 216 517 090
Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA) 29 14 060
Keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK) 61 286 027
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT) 52 96 648
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL) 665 1 065 176
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK) 828 6 100 583
Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH) 1765 20 900 270
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT) 1280 563 551
Loomade heaolu toetus (LHT) 1543 4 888 843

Taotlejad näevad enda oodatavate toetuste laekumise infot e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“.

Info kõnealuste toetuste määramise kohta avaldab PRIA kodulehe Toetuste saajate lehel ja konkreetse toetuse leheküljel.

Valmis maarahva valimiskompass

Pressiteade
15. veebruar

 

Valmis maarahva valimiskompass

Maarahvast ühendavad organisatsioonid  koostasid eelseisvate riigikogu valimiste eel maaelu puudutavate valimislubaduste seas orienteerumiseks oma valimiskompassi. Valimiskompassiga saab tutvuda aadressil www.maaelukompass.ee. 

“Maal elavad inimesed moodustavad olulise osa Eesti valijaskonnast, kuid Toompealt neid viimasel ajal ei nähta ega kuulda. Maapiirkonna elanikud on reeglina seotud Eesti jaoks traditsiooniliste tegevusvaldkondadega nagu põllumajandus, metsandus ja jahindus. Kuigi kohalik ressursikasutus on keskkonnasõbralikum kui toodete import, seab Eesti riik täna põllu- ja metsameeste kukile aina rohkem tegevuspiiranguid,“ iseloomustas maarahva valimiskompassi mõtet Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. “Selleks, et mitte lasta maarahval ennast poliitiliste loosungitega eksitada, lõime selge orientiiri poliitiliste valikute kujundamiseks. Nagu eelmiste valimiste kogemus tõestas, juhinduvad sellest kümned tuhanded inimesed,” hindas Aun.

Põhinedes nii erakondade vastustel kui valimisprogrammide analüüsil, ei anna kompass otseseid soovitusi hääletamiseks, vaid kõrvutab vastajate arvamuse  erakondade seisukohtadega. Lisaks  võrdleb kompass ka maaelu katusorganisatsioonide vaateid erakondade programmidega, järjestades parteid vastava reitingutega.

Maarahva reitingus on liidrikohtadel Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kelle programmid kaitsevad suuremal määral maal toimetavat inimest. Madalaimad punktid maarahva toetuse skaalal said  Eestimaa Rohelised ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Valimiskompassi aluseks olev küsitlus koosnes 17 küsimusest, millele vastasid kõikide reitingus välja toodud erakondade esindajad. Kompass tugineb valimisprogrammide analüüsile, erakondade avalikele väljaütlemistele ning tegevustele ja erakondade intervjueerimisel kogutud informatsioonile. Reitingu aluseks olevate küsimuste  ja programmidega on võimalik tutvuda samal lehel.

“Põllu-, jahi-, talumehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks väljendada seda uuele valitsusele. Soovime rõhutada, et valimiskompass on tööriist, aga lõplik tõde selgub siiski valimistel ja Eestimaa maapiirkondade jaoks on äärmiselt tähtis, et maarahvas maksimaalselt valima läheks. Eesti vajab valitsust, kes tasakaalustatult riiki juhiks ja oma maaettevõtjaid mõistuspäraselt toetaks,” lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. 

“Loodame, et maarahva ühine signaal aitab hõlpsamini kujundada meie ühist tulevikku ja ühtlasi tagab Eesti inimesele nii keskkonnasõbraliku toasooja kui ka kohaliku värske toidu,” täiendas Kerli Ats.

Valimiskompassi koostasid Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Valimiskompassi loojad innustavad ka teisi maal toimetavaid liite ja eestvedajaid levitama sõna valimiskompassi kohta. 

Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Tagasi kutsutakse Kuumsuitsu Saaremaa Saunasingid. Ettevõtte poolt võetud proovist tuvastati Listeria Monocytogenes.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul teavitas Saaremaa Lihatööstus ametit. „Ettevõtte teavitas ametit leiust ning rakendas ettevaatusabinõud kutsudes tooted turult tagasi. Samuti on ettevõtte teinud puhastuse ning vaadanud üle tootmisprotsessi,“ kirjeldas Jankovenko.

Tagastamisele kuuluvate toodete ja partiidega saab tutvuda siin.

Soovitame tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

Listerioosi kohta saab rohkem lugeda Terviseameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Teisipäeval võõrandati omanikult Jõgevamaal koerad. Koerte pidamistingimused olid täitmata. 

Põllumajandus- ja Toiduameti ida regiooni juhi Lauri Kirsi sõnul ei olnud leitud koerad küll toitmata, kuid see, kuidas neid peeti, oli kaugel minimaalsest vajalikust. Amet võttis nõuetekohase pidamise üle ja asendustäitmise korras võõrandati loomad. „Need olud, kus loomad kinnises ruumis ilma piisava tähelepanuta juba pikemat aega viibisid ja ka asjaolu, et nad said takistamatult paljuneda, seadis üsna selgelt ohtu nii koerte tervise kui ka elu“ kirjeldas Kirs.

Kõik koerad on toimetatud varjupaika, kus neile tagatakse vajalik hool. „Loomad vaadatakse veterinaari poolt üle ja neile tagatakse vajadusel ravi. Kui loomadega on vajalikud toimingud tehtud, siis saab neid loovutada uutesse kodudesse,“ kinnitas Kirs.

Kirs rõhutas veel, et loomade eelmine omanik kindlasti hoolis oma loomadest, kuid ei suutnud pakkuda neile sobivat keskkonda. „Oleme hoolivad ja märkame, kui keegi ei tule oma lemmikutega enam toime. Sellisel juhul saab Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, kirjutades e-postile vihje@pta.agri.ee.“

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 9.–11. veebruaril Touresti turismimessil ühisstendil koos Maksu- ja Tolliametiga, et tutvustada reisijate pagasiga seotud keeldusid ja piiranguid.  

Meie stendil ootavad teid eksperdid, kes jagavad infot nii lemmikloomadega reisimise kui ka toidu ning taimede üle piiri toomise kohta. Maksu- ja Tolliameti eksperdid teavitavad messikülastajaid tollieeskirjadest nii Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides liikudes kui ka väljastpoolt EL-i või liidu välisesse riiki suundudes.

Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti boksi suurim tõmbenumber on kohvrimäng, mis õpetab selgeks, millised piirangud on taimede, puu- ja köögiviljade, seemnete, toiduainete ja muude kaupadega reisimisele. Külastajad on oodatud osa võtma teadlikkuse uuringust, milles osalenute vahel loosime iga päev välja auhinnakoti. Väiksematele taimesõpradele anname kaasa tegevusraamatu, mis äratab huvi ning annab teadmisi taimede tervise ning rändavate taimekahjustajate kohta.

Jagame osalejatele trükiseid muu hulgas lemmikloomadega reisimise, tollieeskirjade ning toidu ja taimede sujuva ja probleemivaba piiriületuse kohta.

Laupäeval, 11. veebruaril alates kella 15st saab meie boksis näha ka maksuameti tollikoeri.

OLULINE: Põllumajandustootjate asendusteenuse töökorralduse muutus

Seoses vajadusega muuta Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevus efektiivsemaks ja vähendada kulusid otsustasime korrastada ettevõtte sisemisi protsesse ning korraldada töö ümber selliselt, et üks asendusteenistuse piirkonnajuhi ametikoht kaotatakse.

Sellest lähtuvalt anname teada, et alates 08.02.2023 ei tööta enam Eestimaa Talupidajate Keskliidu meeskonnas Põhja-Eesti asendusteenistuse piirkonnajuht Merle Magnus.

Põhja-Eesti asendusteenistuse piirkonnajuhi tööülesanded jagatakse teiste Eestimaa Talupidajate Keskliidu töötajate vahel.

Põhja-Eesti piirkonnas võtab vastu tellimusi asendustalunike arendusnõunik Kalmer Galka ja kogu dokumentatsiooniga tegeleb edaspidi finantsjuht Anu Greenbaum.

Lõuna-Eesti piirkonna tellimusi võtab vastu endiselt piirkonnajuht Eliise-Mariin Sepp.

Töötajate kontaktid leiate – ETKLi TÖÖTAJATE KONTAKTID

Maaeluministeerium ootab 2023. aasta toidupiirkonna kandidaate

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.02.2023

 

Maaeluministeerium ootab 2023. aasta toidupiirkonna kandidaate

Kandidaate saab esitada veebruari lõpuni, 2023. aasta toidupiirkonna tiitel antakse üle maikuus. Toidupiirkonna valimise eesmärk on tõsta esile erinevate paikkondade omanäolist toidukultuuri.

Toidupiirkonna konkurss annab kohaliku elu edendajatele võimaluse mõelda läbi piirkondlikud toidukultuuri eripärad, kutsuda kokku aktiivsed ettevõtjad ja luua üheskoos maitseterohke sündmuste kava terveks aastaks. „Lisaks pärandi esile tõstmisele tekib soodne pinnas uute toiduga seotud traditsioonide algatamiseks, mille kaudu näidata paikkondlikke eripärasid ka laiemalt,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Ettepaneku toidupiirkonna konkursile saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Ettepaneku võivad esitada koostöös ka mitu organisatsiooni, kes on nõus toidupiirkonna eestvedamisse panustama ning kes on seadnud üheks eesmärgiks kohaliku toidu ning toidukultuuri edendamise ja tutvustamise. „Tähtis on tahe tutvustada oma piirkonda kohaliku toidu kaudu ning tuua esile just selle piirkonna parimad ja põnevaimad maitsed. Eduka programmi koostamine eeldab head koostööd kohalike toidutootjate ja toidupakkujate vahel, kes üheskoos peavad suutma veenvalt oma piirkonna toidu lugu rääkida,“ ütles minister Kruuse.

Veebruari jooksul esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Toidupiirkonna tiitli ja maitsete aasta rändkahvel antakse uuele piirkonnale üle maikuus. Kaheksandat korda toimuva toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad on Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa, Põhja-Eesti. Praegu kannab tiitlit veel Järvamaa, kes piima ja piimasaaduste esile tõstmiseks registreeris toidupiirkonna kaubamärgina tunnustoote – pokteili ehk piimatootel põhineva kokteili, millega pälviti ka Patendiameti novembrikuu kaubamärgi tiitel.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on Eesti toidu veebilehel.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.02.2023

 

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatustega soositakse senisest enam keskkonnahoiule suunatud investeeringuid 

Muudatuste eesmärk on tõsta toetuse maksimaalset summat ning võimaldada mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidel põllumajandustootjatel, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

 Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni; mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni. „Ajakohastame toetuse maksimaalset summat, et sellest piisaks vajalikeks investeeringuteks. Olulised investeeringud ei tohi jääda vahepeal tõusnud hindade tõttu tegemata. Lisaks kestlikumale tootmisele tõuseb sealjuures ettevõtjate konkurentsivõime,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks saavad edaspidi toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Varem ainult väiketootjatele antud toetust saavad hakata taotlema kõik tootjad tingimusel, et ostetavad masinad ja seadmed aitavad täita keskkonna- või kliimaeesmärke,“ selgitas minister Kruuse.

Alates sellest aastast peavad kõik toetuse saajad tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu. „Senine statistika näitab, et suur osa taotlejaid ei jõua investeeringuid kahe aasta jooksul ära teha. Seoses praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi lõppemisega peavad investeeringud aga olema tehtud hiljemalt 2025. aasta juuni lõpuks. Omavahendite olemasolu tõendamine loob eelduse, et investeeringud saavad tehtud ja toetusraha sektorile jagatud,“ rääkis minister Kruuse.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Siiani on toimunud kaheksa taotlusvooru, kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 154 miljonit eurot. Märtsikuus viimast korda avatava taotlusvooru eelarve on ligikaudu 28 miljonit eurot.

Põllumajanduse tulevik on muutuses

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

 

Põllumajanduse tulevik on muutuses

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati biomajanduse tuleviku, turu olukorra ja mee kasutuse üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et ringbiomajandus on lahendus paljudele ühiskonna ning keskkonna ees seisvatele väljakutsetele. „Biometaani tootmine on oluline nii põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui energiajulgeoleku tagamiseks, aga ka ringmajanduslikul toidutootmisel,“  tõi minister näite ringbiomajanduse vajalikkusest. Ta ütles, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on võrreldes fossiilsete toodetega enamasti kallim, kuid koostöös leiame parimad lahendused.

Maaeluminister Kruuse märkis, et meie turuolukorras ei ole viimaste kuude jooksul suuri muutusi toimunud. „Põllumajanduse esmatoodete tootmiseks vajalike sisendite hinnad on endiselt kõrgel tasemel ja mitmete sektorite puhul ei kata esmatoodete kokkuostuhinnad tehtud kulutusi,“ rääkis minister turgude hetke olukorrast. Ta kinnitas, et kulud on kõrged ka toiduainetööstuses ja see põhjustab toiduainete hinnatõusu. „Kõrge inflatsiooni tingimustes väheneb ka tarbijate ostujõud,“ tundis maaeluminister muret.

Urmas Kruuse lausus, et tuleb jätkata arutelude jätkumist meesegude märgistamise osas. „Seejuures soovin rõhutada, et lisaks aruteludele meesegude täpsema päritolu esitamise kohta pean väga oluliseks mee nõuetekohasuse, sealhulgas autentsuse tagamist,“ oli minister mesilaste pidajate eest väljas.

Istungil olid teemaks veel tööstusheite direktiivi põllumajanduslikud aspektid, loomade transpordiga seonduv õigusraamistik ja Saksamaa delegatsiooni ülevaade Berliinis toimunud põllumajandusmessist Grüne Woche.

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2023

Euroopa Liidus kütavad kirgi biomajandus ja põllumajandusturgude seis

Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse biomajanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Maaeluminister Urmas Kruuse seisab biomajanduse arengu eest ja leiab, et Eestile on biomajandus tähtis ja vajalik. „Varem oleme rääkinud biomajandusest ja ringmajandusest eraldi, kuid üha enam näeme neid ühtse tervikuna, sest mõlemal on keskne roll rohereformis, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel,“ räägib Kruuse biomajanduse tähtsusest.

Kruuse ütleb, et huvi bioressursside väärindamise vastu on kasvanud. „Eriti suurelt on huviorbiiti kerkinud kõrvalsaaduste kasutuselevõtt ja töötlemine nii bioväetisteks kui ka biogaasiks,“ räägib Kruuse uuest suunast Eestis.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et biomajanduse arendamisel on oluline koostöö sektorite, väärtusahelate ja ettevõtete üleselt. „Tuleb tagada ka piisava arvu pädevate spetsialistide ettevalmistamine. Eestil on häid eeldusi kujuneda biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas,“ leiab Kruuse. Ta lisab, et riikidel tuleb teha omavahel koostööd, et leida parimad lahendused biomajanduse arenguks. „Sageli on meie saartel rohkem ühist naaberriikide rannikualaga kui meie enda sisemaaga,“ selgitab Kruuse koostöö olulisust.

Samas näeb minister, et biopõhiste toodete väljatöötamine ja valmistamine on enamasti kallim ja aeganõudvam kui fossiilsete toodete puhul. „Selleks on sageli vajalikud suured alginvesteeringud, kus riik saab toetuste näol tuge pakkuda. Samas on oluline ka pikaajaliste ja stabiilsete erainvesteeringute leidmine,“ toob Kruuse välja biomajanduse peamised väljakutsed.

Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et biomajanduse edendamiseks on vaja lihtsustada Euroopa Liidu õigusruumi. „Tuleb lihtsustada riigiabi reegleid biomajanduse terviklahenduste ja sektoriüleste toetusskeemide rakendamiseks, mida bürokraatlikud reeglid sageli takistavad,“ täpsustab Kruuse.

Maaeluminister Kruuse sõnab, et põllumajandussisendite hinnad on endiselt kõrged. „Paljudel põllumajandusettevõtetel on ka suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende kasumlikkust,“ räägib Kruuse põllumeeste olukorrast. Ta seletab, et kõrged sisendihinnad ja langevad teraviljahinnad panevad põllumehed uuele hooajale vastu minnes raskesse olukorda. „Paljud põllumajandustootjad seisavad nüüd silmitsi küsimusega, kui palju nad võivad oma külviotsustega riskida,“ tunneb Kruuse toidujulgeoleku pärast muret.

Kruuse lisab, et me peame ühiselt aitama ka Ukrainat nii palju kui võimalik ja toetama Euroopa Komisjoni tööd solidaarsuskoridoride algatusega jätkamisel. „Peame säilitama ausa konkurentsi siseturul ja tagama ühisturu toimimise läbi vabakaubanduse ja jätkusuutliku kaubanduspoliitika,“ kinnitab Kruuse.