12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.04.2023

 

12.–20. maini toimub Tartu Loodusmajas taimetervise nädal

Rahvusvahelisel taimetervise päeval algav nädal tutvustab teemaõhtute ja mitmekesiste tegevuste kaudu taimetervise olulisust.

 Iga päev toimuvatest huvitavatest tegevustest saab osa võtta nii kohapeal kui ka veebi teel. „Esitleme taimetervise töövihikut, avame taimeterviseteemalise orienteerumisraja ning toimub ka putukakostüümide konkurss. Igal õhtul on teemaõhtud, mida saab jälgida ka veebi teel. Nädal lõppeb 20. mail perepäeva ja taimelaadaga, kus jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas vältida ohte taimi müües ja ostes. Tegevusi on nädala jooksul hulgi nii suurematele kui ka väiksematele; loodame rohket osavõttu,“ ütles nädala peakorraldaja Meelis Kõiv.

Taimetervise nädala eesmärk on hoida valdkonna tähtsust pidevalt päevakorras ja tõsta kõigi teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. „Eestis on taimetervise seisund praegu hea, aga selle säilitamiseks peame me kõik oma panuse andma. Taimetervist ohustavad nii kliimamuutused kui ka inimtegevus. Kiiresti kasvav kaubavahetus ja sagenev reisimine soodustab taimekahjustajate levimist uutesse piirkondadesse, mis võib kaasa tuua põllumajandustootmises suure saagikao või põhjustada kahju kohalikele liikidele. Taimetervise nädal annab hea võimaluse nendest teemadest rääkida ning juhtida tähelepanu sellele, mida me kõik saame teha, et taimekahjustajate levikut ära hoida,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

 Taimetervise nädal toimub teist aastat järjest. Üritusi korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus ja Tartu Loodusmaja. Taimetervise nädalal esitletava töövihiku piltide saamiseks toimus joonistuskonkurss, mille tulemused on nähtavad Maaeluministeeriumi kodulehel.

Ürituste kava ja lisainfo taimetervise nädala kohta Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel ja Facebookis.

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.04.2023

  

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku 

Maaparandajate ja loomaarstide puudus on probleemiks mitmete teenuste osutamisel, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda.

 30. märtsil toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti (PTA) kliendinõukoja kohtumisel juhtis PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili tähelepanu maaparanduse spetsialistide ja loomaarstide puudusele PTA-s. „Eriti keeruline on ametisse leida maaparandajaid, kes tegeleksid nii loamenetluse kui järelevalvega. Samuti  on puudus loomaarstidest, kes hindaksid toiduohutust suurtes ja väikestes lihatööstustes. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd maaparandajate ja loomaarstide tõsine puudus on nii riigi- kui ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada nende spetsialistide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja TalTech-iga,“ kinnitas Reili.

Kliendinõukoja kohtumise fookuses olid probleemid maaparanduses ning veterinaarjärelevalve väikestes tapamajades. Muude teemade all käsitleti veel PTA ametnike osalemist EL-i töörühmades ning Eesti seisukohtade kujunemist, toidu tagasikutsumist ning bioturvalisust loomade pidamisel.

Kohtumisel räägiti maaparanduse väljakutsetest ja selle valdkonna olulisusest toidujulgeoleku tagamisel. Kohtumisel tõdeti, et maa- ja metsaomanike teadlikkust maaparandussüsteemidest tuleb tõsta. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad olema põllumaade maaparandussüsteemid korras. Iga maaomaniku ülesanne on oma maaparandussüsteeme regulaarselt üle vaadata ja hooldada. Riigi ülesanne on tagada korras eesvoolud, kuhu süsteemidest vesi edasi voolab. Riigi eelarveline võimekus on selleks paraku piiratud ja teha saadakse ainult hädapärane.

Lisaks tõdesime, et loomataudide leviku vältimiseks on hädavajalik selgitada bioturvalisuse reegleid ka lemmikloomapidajatele. Näiteks minisigade pidajad peavad võrdselt kõigi seakasvatajatega täitma bioohutuse nõudeid, kuna Eestis on suur sigade Aafrika katku leviku oht. Ühe teemana tõid kliendinõukoja liikmed välja, et nende soov on riigiesindajatelt saada rohkem infot ja kaasamist EL-i töögruppides arutluse alla olevatest seaduseelnõudest.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Eesti on maaelu eesrindlik edendaja

Maaeluministeerium esitas eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse LEADERi rakendamise eelnõu.

LEADER – kogukonna juhitud kohaliku arengu programmi üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine.

Kohalikud tegevusrühmad on alates 2004. aastast teinud suurepärast tööd, et arendada maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda. Tänu LEADER programmile, kohalikele tegevusrühmadele ja kõigile seotud osapooltele on maapiirkonnas kohalikud kogukonnad aktiivsed ja elujõulised. „Näiteks maaelu arengukava 2014–2020 rakendamise kaudu loodi üle 1000 uue töökoha tänu LEADER programmile,“ rääkis maaeluminister programmi vajalikkusest.

Läbi aegade on LEADER programmi toetamiseks Maaeluministeerium ette näinud kogu maaelu arengu fondi eelarvest peaaegu 10%. Selle poolest oleme Saksamaa järel teisel kohal ja seega ühed eesrindlikumad Euroopas. „LEADER on ja jääb meie jaoks oluliseks toetusmeetmeks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030  ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 eesmärkide saavutamiseks“ ütles minister Kruuse.

Euroopa Liidu uue finantsperioodi rakendumise viibimisega oli kohalikel tegevusrühmadel võimalus kasutada uue perioodi raha üleminekuperioodil ehk aastatel 2021-2022. Need vahendid tuleb piirkondadel kogukonna arenguks veel ära kasutada, enne kui saab uute strateegiate elluviimist alustada. „Tegevusrühmad, kõik nende liikmed ja maapiirkonna iga üksik elanik on meie jaoks oluline. Seetõttu jätkub ka tulevasel programmiperioodil LEADER strateegiate toetamine,“ kinnitas minister Urmas Kruuse.

Kooskõlastamisele saadetud „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamise“ eelnõuga reguleeritakse kohalike arengustrateegiate esitamise, hindamise ning heaks kiitmise tingimusi ja kohalike strateegiate kaudu elluviidavate tegevuste üldiseid reegleid ja rahastamist. Strateegiate rahastamise jaotuse põhimõtted võtavad arvesse mitut erinevat piirkonna sotsiaal-majanduslikku dimensiooni: pindala ja asustustihendust, elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu ning saarelisust. Pelgalt pindala või elanike arv iseseisvalt ei kajasta piirkonna tegelikku sotsiaal-majanduslikku olukorda. Tegevuspiirkonna asustustiheduse ja palgatöötaja kuu keskmise brutotulu suhe kõikide tegevuspiirkondade keskmisesse vastavasse nimetatud näitajasse annab võimaluse tasakaalustada eelarve jaotust selliselt, et keskmisest paremal positsioonil olevad piirkonnad saavad riigi toetust tagasihoidlikumalt ning keskmisest halvemal positsioonil olevad piirkondi toetatakse enam.

LEADER programmi eelarve on tulevasel perioodil kokku 59 487 129 eurot, millest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus on 47 589 703 eurot ja Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt eraldatud eelarve Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) kokku on 7 142 857 eurot, millest ESF+ maksab 70% ja riik 30%.

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
03.04.2023

 

Aprillis toimuvad pindala- ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat PRIA pindala- ja loomatoetuste taotlusvooru 16 infopäeva üle Eesti, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2023. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, seal hulgas eelmise perioodiga võrreldes tehtud muudatusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

“Toetuste taotlemisel on sel aastal võrreldes eelmiste aastatega väga palju muudatusi. Maaeluministeerium ja PRIA on andnud konsulentidele põhjaliku ülevaate kõigist toetusmeetmetest, et nad saaksid need teadmised omakorda põllumeesteni viia. Loodame, et võimalikult paljudel taotlejatel on võimalik infopäevadel osaleda ja kõigist muutustest hea ülevaade saada,” ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Kolm infopäeva toimuvad veebis ning 13 infopäeva toimub kontaktsena. Infopäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.
Rohkem infot ja registreerimine on leitav siit https://www.pikk.ee/infopaevad-2/

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2023

 

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel 

Nakatunud rändlindudega suureneb lindude gripi leviku oht kodulindudele veelgi. Seepärast on olukorra jälgimiseks oluline, et kõik lindude pidajad kannaksid oma kodulinnud registrisse.

 Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on paljudes Euroopa riikides tuvastatud metslindude suurenenud suremus. „Peamiselt Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Austrias, Šveitsis ja Itaalias on lindude grippi tuvastatud üle 3000-l metslinnul, enamus neist kuulusid kajaklaste sugukonda. Tegemist on uuritud lindudega, kindlasti on see number aga veelgi suurem,“ lisas Jaarma.

Lindude gripi viiruse ringlemine naerukajakatel ja teistel kajakaliikidel viimastel talvenädalatel ja tulevastel kevad- ja suvekuudel võib suurendada kodulindude nakatumise ohtu, kuna kajakate pesitsuskolooniad levivad peamiselt sisemaale, mis võib kattuda linnukasvatusaladega.

Kõik lindude pidajad peavad oma linnud ja pidamiskoha registreerima PRIA põllumajandusloomade registris. „Registrisse tuleb kanda ka mõne kanaga pidamiskoht. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks,“ selgitas Jaarma.

Selle aasta algusest alates on lindude gripi tõttu Euroopas surnud või hukatud üle 7 miljoni kodulinnu. „Eestis oli puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Eestile lähimad kodulindude puhangud on olnud Rootsis ja Leedus. Rootsis tuvastati gripp 23 600 aretuskanaga farmis ning Leedus pisut üle kolmekümne linnuga väikemajapidamises,“ kirjeldas Jaarma.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja peapiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–   teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.

Kalandussektor saab eelmise aasta kõrgete elektrihindade hüvituseks ligi 5 miljonit eurot

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.03.2023

 

Kalandussektor saab eelmise aasta kõrgete elektrihindade hüvituseks ligi 5 miljonit eurot

Vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtted saavad taotleda kallinenud elektri tõttu tekkinud lisakulu hüvitamist.

Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, et erakorralise toetuse eesmärk on leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid kalanduses. Muutunud julgeolekuolukord on tekitanud geopoliitilise olukorra, kus Euroopas on järsult kasvanud energiakandjate hind. „Kindlasti peab säilima kalandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime, sest ka nemad on osa meie riigi toiduvarustuskindlusest,“ põhjendas maaeluminister lisakulude hüvitamist.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kodulehelt saavad alates 29. märtsist kuni 5. aprillini taotleda toetust vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Hüvitatakse 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal nimetatud tegevuseks ostetud elektri hinna tõusust tekkinud lisakulu.

Lisakulu hüvitis iga tarbitud elektri megavatt-tunni kohta on 82,55 eurot. Ettevõtjatele elektrihinna lisakulu kompenseerimise eelarve on ligi 5 miljonit eurot ning ühe taotleja kohta hüvitatakse kuni 200 000 eurot. Erakorralist toetust kalandussektorile antakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014‒2020“ kaudu, sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti Vabariigi eelarvest.

Täpsem teave erakorralise toetuse taotlemise kohta on avaldatud PRIA kodulehelwww.pria.ee.

Kruuse: Toidujulgeolek on riigi ja toidusektori südameasi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2023

 

Kruuse: Toidujulgeolek on riigi ja toidusektori südameasi

 Maaeluministeerium esitas eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks” eelnõu.

Toetuse eesmärk on leevendada energiakandjate ja teiste tootmissisendite hinnatõusu mõju põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõimele ja seeläbi tugevdada toidujulgeolekut. „Eelkõige on sisendite hinnatõusu mõjutanud energiakandjate hinnatõus, samuti ebakindlus turgudel tingituna sõjast Ukrainas. Teame, millised raskused toidusektori ees seetõttu seisavad. Kinnitan, et ka meie jaoks on nende ületamine väga oluline. Selleks hüvitame osaliselt sektori suurenenud kulud. Toidujulgeolek on meie kõigi südameasi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Toetus on suunatud põllumajandustootjatele, kes tegelevad sea- või linnulihakasvatusega, munatootmisega, kartuli-, puu- või köögiviljakasvatusega või katmikaiandusega ning toiduainetööstustele. „Maaeluministeerium analüüsis valdkonniti, kuhu raha suunata, et kodumaise toidutootmise konkurentsivõimet säilitada. Esialgse kava vaatasime üle koos sektorite esindajatega. Seejärel kogusime tagasisidet ja tegime selle põhjal täiendusi,“ ütles minister Kruuse.

Toidujulgeolekut ja toidusektori konkurentsivõimet toetatakse ligi 10 miljoni euroga. Eelnõus on kirjas toetuse andmise täpsemad tingimused ja taotlemise kord. Eelnõu on kooskõlastamisele esitatud kiireloomulisena, seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2023

 

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha müüginimetustes. Jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes „kana“, kui peaks olema „broiler“.

Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti kokku 22 ettevõtet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. „Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Jätkuvalt kasutatakse müüginimetusi nagu „kanafilee“ või „kanakints“, mis aga ei ole korrektsed ja õige on asendada „kana“ „broileri“ nimetusega,“ kirjeldas Alt.

Mõiste „kana“ all mõeldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas komisjoni määruses 543/2008 lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. „Broiler“ seevastu on noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse kõiksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil „kana“ on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks.

Märgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele, ettevõtte poolt väljasaadetavatele saatelehtedele jne. Amet tegi ettevõtetele ettekirjutused. „Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,“ lisas Alt. Antud nõue kehtib kõikidele Euroopa Liidu riikidele.

Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa kindlaid piirmäärasid. Veesisalduse piirmäärasid ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. Kõik analüüsitud proovid vastasid nõuetele.

21. märtsil toimus traditsiooniline Taluliidu ja PRIA kohtumine

Juba traditsiooniks saanud iga aastane PRIA ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajate kohtumine toimus sel korral 21. märtsil Tartus Eesti Maaülikoolis.

Konstruktiivsel kohtumisel tutvustas PRIA oma tegevusi ja uuendusi. PRIA tutvustas teiste teemade seas põhjalikult kaugseire võimaluste rakendamist pindalatoetuste kontrollimisel, mille üheks eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjatele tuge ja infot ning eesmärki liikuda “kontrolli ja karista” meetodilt pigem tulemuste ja eesmärkide saavutamise “tulemuslikkuse” poole. See tähendab seda, et põllumajandustootjatele jagatakse infot tema põldudel toimuvast ning põllumajandustootjatel antakse võimalus puudused kõrvaldada. Tutuvustati ka pinnaseire kompetentsi keskust, anti ülevaade pindala- ja loomapõhiste sekkumistest uuel programmperioodil,  registrite pidamistest ja räägit ka põhjalikumlat PRIA tulevikuvaatest.

Kohtumisel räägitud teemadega saab lähemalt tutvuda PRIA ettekandes, mis on leitav järgmisel lingil: – PRIA ja Talupidajate Keskliidu kohtumine [Read-only]

 

KUTSE 4. aprillil toimuvale infopäevale: „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Eesti Maaülikool korraldab 4. aprillil infopäeva Eestis kasvatatud toodete kuvandi kohta, täpsema pealkirjaga  „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Toimumise aeg: 4. aprill 2023
Toimumise koht: Eesti Maaülikooli metsamaja (Kreutzwaldi 5, Tartu), auditoorium 1A5

Päevakava:

9.30 – 10. 00 Kogunemine, hommikukohv
10.00-10.30 Väike pilguheit Eesti aiandustooteid puudutavatele meediakajastustele viimastel aastatel – Ulvi Moor (EMÜ), Helen Kaskema (tootjate esindaja, OÜ Kindel Käsi)
10.30 – 12.00 Kuidas mõjutada tarbija suhtumist ja parandada  kohaliku aiandustoodangu mainet – Andres Kuusik, TÜ õppejõud
12.00-13.00 Lõunapaus
13.00 – 13.45 Kuidas jõuda positiivse meediakajastuseni? – Priit Pullerits, ajakirjanik, TÜ õppejõud
13.45 – 14.15 Eesti toote lugu TÜ Taluturg näitel – Merle Vall
14.15 – 14.45 Kuidas noortele teadvustada Eesti aiandustoodete väärtust? – Teele Teder, toitumisnõustaja.
14.45 – 15.30 Diskussioon

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel päevakavas muudatusi

Infopäev on osalejatele tasuta. Registreerimine on vajalik hiljemalt 30. märtsiks SIIN  
Lisainfo:  Ulvi Moor, EMÜ aianduse õppetool,  ulvi.moor@emu.ee

https://www.pikk.ee/sundmus/infopaev-kuidas-parandada-eesti-aiandustoodete-kuvandit/ 

Infopäev toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).