Pressiteade
17.08.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Silo ja heina müümisel tuleb Veterinaar- ja Toiduametile esitada majandustegevusteade

Seoses silo ja heina hinnatõusuga ning müügiga välisturgudele tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et taimse sööda esmatootmisest, mille alla kuulub ka heina kasvatamine ning sileerimine, on sööda tootmise ja turustamisega tegeleval isikul kohustus oma tegevusest teavitada. Enne tegevuse alustamist tuleb esitada teade majandustegevuse alustamise kohta, millega teavitatakse Veterinaar- ja Toiduametit oma tegevusest.

Majandustegevusteate saab VTA-le esitada füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sööda käitlemisega. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Veterinaar- ja Toiduametile on võimalik majandustegevusteadet esitada läbi Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. Lisaks saab teadet esitada digitaalallkirjastatult e-posti teel VTA söötade büroole, posti teel VTA asukohajärgsele veterinaarkeskusele ning notari kaudu.

Majandustegevusteate esitamiseks ning tegevusloa taotlemiseks on koostatud ühtne vorm, mis on leitav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljel https://vet.agri.ee/?op=body&id=1260.

Vastavalt söödaseadusele teostavad Eestis sööda kontrolli Veterinaar- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tarbijakaitseamet. Sööda käitlemist reguleeriva söödaseadusega saab tutvuda VTA kodulehel https://vet.agri.ee/?op=body&id=398.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:

Elen Kurvits
VTA pressiesindaja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.08.2018

Maaelukomisjoni istungil tutvustati põuakahjude leevendamiseks võetud meetmeid

Täna, 14. augustil toimus Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis Riigikogu maaelukomisjoni väljasõiduistung, kus olid kõne all põua mõju põllumajandussektorile ja olukorra leevendamiseks kasutusele võetud meetmed.

„Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra on olnud väga vajalik samm põllumeeste aitamiseks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust. Eile, 13. augustil kinnitas MES ka väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele suunatud käibekapitalilaenu tingimused,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Käibekapitalilaenu eesmärk on põllumajandustootjate ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest  tingitud olukorra leevendamine ning sihtgrupp põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Laenusumma maksimaalne suurus on 100 000 eurot ning intressimäär minimaalselt 4%. Käibekapitalilaenu pikkus on maksimaalselt 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda MES-i veebilehel www.mes.ee.

„Võrreldes turutingimustel laenudega on käibekapitalilaenu eelised eelkõige paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine. MES-il on võimekus alustada laenude andmist esimesel võimalusel pärast raha eraldamist,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Samuti on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitanud, et põllumeestele makstakse pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. See on oluline, et põllumeestel oleks võimalik oma finantskohustusi õigeaegselt täita,“ rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Lisaks oleme riskide maandamiseks ette näinud mitmeid pikaajalisi meetmeid, nagu näiteks erinevad investeeringumeetmed, mille raames toetatakse muuhulgas investeeringuid niisutusse, ning põllumajanduskindlustustoetus,“ lisas maaeluminister Tamm.

Maaeluministeeriumist osalesid maaelukomisjoni istungil maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.08.2018

Valitsus kinnitas 20 miljonit euro eraldamise põllumeeste abistamiseks

Vabariigi Valitsuse istungil kinnitati 20 miljoni euro eraldamine Maaelu Edendamise Sihtasutusele, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.

„Mul on hea meel, et valitsus on operatiivselt teinud põllumeestele vajalikke otsuseid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lühikese ajaga oleme suutnud luua põllumeestele võimalused soodsateks laenudeks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust ning toetada käendusi. Kinnitan, et jätkame ministeeriumis tööd selleks, et keerulist olukorda veelgi leevendada. Samaaegselt kogume ka andmeid põuakahjude ulatusest – seda hinnangut ootab Euroopa Komisjon meilt augusti lõpuks.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud ka mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Samuti jätkame maaeluministeeriumis koostööd Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga,“ lisas Tamm. „Oleme nii Maaeluministeeriumi kui ka PRIA esindajatega korduvalt kohtunud ning täna saame lubada, et kõik põllumajandustoetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.08.2018

Maaeluminister: toetused makstakse sel aastal varem välja

Maaeluminister kohtus täna Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja põllumajandussektori esindajatega, et jätkata arutelusid põuakahjustustest tingitud probleemidele lahenduste leidmiseks.

„Käesoleval aastal on põllumeestel põua tõttu probleeme käibevahenditega. Vabariigi Valitsuse otsus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra on oluline samm olukorra leevendamiseks. Koostöös PRIA ja põllumeestega arutasime täna võimalusi, kuidas mitmesugused toetused sel aastal varem välja saaksid makstud“, ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Täna saame kinnitada, et toetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem.“

Kuna selleaastane põud on mõjutanud mitme toetuse nõuete täitmist, siis peaksid kõik põllumajandustootjad, kellel ei ole võimalik taotletud toetuste kohustusi täita, pöörduma PRIA poole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil vääramatu jõud või erandlik asjaolu ilmnes ja taotlejal oli võimalik selle kohta teavitus esitada. PRIA hindab, kuivõrd on tegemist vääramatu jõu ja erakorralise asjaoluga, ning arvestab seda toetuste maksmisel.

„Julgustan jätkuvalt kõiki põllumehi PRIA poole pöörduma, kui esineb ükskõik milliseid probleeme toetuste nõuete täitmisel. Teeme kõik, et põuast tekkinud probleemid toetuste nõuete täitmisel saaksid võimalikult põllumehesõbralikult lahendatud,“ kordas minister juba eelmisel nädalal väljaöeldut.

Taust

Selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Toiduseaduse muutmise seadus lihtsustab olukorda toidukäitlejate jaoks

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastusringile toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Toiduseaduse muutmine aitab lahendada mitu murekohta,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Muudatuse peamine eesmärk on vähendada bürokraatiat, tagades samal ajal toiduohutuse kõrge tase. Suurim muudatus on seotud tegevusloa kohustuse kaotamisega mitmes toidukäitlemise valdkonnas. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et toidukäitlemise alustamisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit tulevikus vaid teavitada. Seni võis toidukäitlemisega alustada alles pärast järelevalveametniku kontrolli toimumist.“

Sisuliselt jäävad käitlejatele kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded. Tegevusloa taotlemist peetakse aga praegu suureks koormaks ja takistuseks. Käitlejatele nõuete selgitamiseks ja järelevalve korralduse muutmiseks antakse muudatusele üleminekuaeg 2021. aasta 1. jaanuarini.

Teise suure muudatusena antakse ministrile volitus kehtestada ettevõtte ruumidele ja seadmetele erandid kehtivatest nõuetest. Kõige olulisemaks põhimõtteks jääb toidu ohutu käitlemine, kuid väikeettevõtetes, kus tooraine ja toodangu mahud ning töötajate arv on väiksem, võimaldab muudatus teha käitlemiseks vajalike ruumide ehitamisel või kohandamisel väiksemaid investeeringuid. Erandid võimaldavad ka väiksemahuliste tapamajade ehitamist. Lähiajal esitatakse kooskõlastusringile vastav ministri määruse eelnõu.

Kuna kõigi kõnealuse seaduse muudatusega seotud eelnõude puhul tuleb teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile jätta aega arvamuse avaldamiseks, siis võib praegu erandite jõustumiseks ette nähtud kuupäev, 2019. aasta 1. juuli, edasi nihkuda.

Toiduseaduse muutmise arutelud algasid koduköögis valmistatud loomse toidu turustamisel kehtivatest piirangutest. Praeguste nõuete järgi võib näiteks koduköögis valmistatud juustu ja vorsti turustada vaid otse tarbijale (turul, laadal jne). Soovides pakkuda neid müügiks poodi või restorani, tuleb taotleda koduköögile tegevusluba. Toiduseaduse muudatusega võimaldatakse jaekaubanduses juba kehtivat erandit rakendada ka koduköögis alates 2021. aasta 1. jaanuarist, mis tähendab, et koduköögis valmistatud loomset  toitu saab pakkuda teisele jaekaubandusettevõtjale, näiteks poodi ja restorani, majandustegevusteate alusel.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2018

Maaeluministeerium toetab Setomaa arengut

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas Setomaa arenguprogrammi tegevuskava, mille eesmärk on toetada projekte, mis aitavad kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele.

„Järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine võimaldab kaasata kohalikke inimesi ja arendada sealset ettevõtluskeskkonda, arvestades piirkonna kultuurilis-looduslikke eripärasid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Programm toob otsest kasu kooliõpilastele, erinevates valdkondades tegutsevatele MTÜ-dele ning teistele kohalikul tasandil olulistele institutsioonidele. Piirkonna turundamine muudab Setomaa atraktiivseks nii sise- kui ka välisturistile ning tugevdab Setomaa identiteeti,“ lisas Tamm.

Tegevuskava raames määrati toetust 22 projektile 251 810,73 euro väärtuses. Lisaks eraldati toetusskeemi „Noored Setomaale“ tarbeks 30 000 eurot. Programmi raames määrati toetust Setomaa vallas tegutsevale kaheksale MTÜ-le ja tegevustoetust määrati neljale MTÜ-le.

Lisaks määrati toetust kaasfinantseeringuks projektile „Active Village“. Setomaa valla esitatud projektidest rahastati kaht, mis parandavad või täiendavad Seto Talumuuseumi olukorda. Lisaks määrati toetust juba traditsiooniks kujunenud sündmustele – Kuningriigipäevale ja Lüübnitsa sibula- ja kalalaadale. Toetuse abil remonditakse ka Obinitsa Muuseumit ja luuakse Mikitamäe endisesse vallamajja töökeskkond ettevõtjatele. Toetust määrati veel majandusõpetuse pakkumiseks ja õpilasfirmade tegevuseks, „Seto folk 2019“ toimumiseks, Riia-Pihkva kivitee jõuluturu pidamiseks, SA-le Võrumaa Arenduskeskus ning mitmele teisele piirkonda elavdavale projektile

Programmi rakendatakse altpoolt tuleva algatuse põhimõttel. See tähendab, et programminõukogu koosneb suurel määral piirkonna esindajatest, kes on kõige paremini kursis kohalike arengueeldustega.

Programminõukogu liikmeteks olid MTÜ Piiriveere Liider, Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi, SA Seto Instituudi ja Seto Kongressi Vanemate Kogo ning Maaeluministeeriumi esindajad.  

Teavet Setomaa arenguprogrammist, sh selle tegevuskava saab EAS-i kodulehelt www.eas.ee ja Maaeluministeeriumi kodulehelt www.agri.ee. Teave toetusskeemist „Noored Setomaale“ lisatakse peagi ka Setomaa Valla kodulehele http://setomaa.kovtp.ee.

Pressiteade
31.07.2018
Veterinaar- ja Toiduamet

Veterinaar- ja Toiduamet: Toiduohutuse aitab tagada teadlik käitumine

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et ehkki toidu hoidmine välitingimustes on suvel pea vältimatu, kaasnevad sellega täiendavad riskid. Hoidmaks ära ebameeldivusi, mis võivad kaasneda riknenud söögi või joogi tarbimisega, tasub järgida lihtsaid reegleid:

• Enne toidu valmistama asumist ning sööma hakkamist tuleb pesta käsi. Seda põhjusel, et mikroorganismidel on käte ja köögiriistade kaudu väga lihtne edasi kanduda ja isegi väiksem kokkupuude toiduga võib põhjustada haiguseid. Samuti tuleb toit hoida eraldatuna putukatest, kahjuritest ja muudest loomadest.
• Toitu tuleb säilitada ohutul temperatuuril. Valmistatud rooga ei tohiks hoida välitemperatuuril kauem kui kaks tundi. Seda põhjusel, et selle säilitamisel temperatuuril 5-60°C on mikroorganismide jaoks loodud suurepärane võimalus kiiresti paljunemiseks. Valmistatud ja riknev toit tuleb vajadusel kohe külmutada (soovitavalt alla 5°C). Seevastu valmistatud roog tuleb serveerimiseni hoida kuumana (üle 60°C).
• Alati tuleb veenduda, et söögi valmistamisel kasutatakse puhast vett ja värskeid toiduaineid, sest isegi pisem vigastus või hallitus suurendavad riski mürgiste ainete tekkeks. Lisaks on oluline puu- ja juurvilju hoolikalt pesta, eriti juhul, kui neid on plaanis süüa toorelt. Lihtsad toimingud nagu pesemine ja koorimine vähendavad riski ohtlike mikroorganismide ja ebasoovitavate ainete organismi sattumiseks märgatavalt.
• Ohtlike mikroorganismide hävitamiseks tuleb toitu põhjalikult küpsetada või kuumutada. Iseäranis tähelepanelik tasub seejuures olla looma- ja linnuliha, munade ja mereandide töötlemisel. Roa ohutu tarbimise aitab tagada selle kuumutamine vähemalt temperatuurini 70°C. Kindlasti tuleb toitu põhjalikult kuumutada ka teistkordsel soojendamisel.
• Eralda valmistatud toit toorest, sest toores toit võib sisaldada ohtlikke mikroorganisme. Seega tekib risk, et need võivad kanduda säilitamise või valmistamise ajal teistele roogadele. Selle vältimiseks hoia toores loomaliha, linnuliha ja mereannid muudest toiduainetest eraldi. Tarvita toore toidu töötlemisel eraldi köögitarbeid ning säilita toitu anumates, et vältida valmistatud toidu kontakti toorega.

Ehkki põhivastutus toiduohutuse tagamisel on toidu valmistajal või müüjal, peame kõik teadvustama riske, mis võivad teatud tingimustel tegelikkuseks saada ja tegutsema selliselt, et neid vältida. Toiduohutuse põhimõtete järgimine aitab sellele kindlasti kaasa.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainformatsioon:
Elen Kurvits
VTA pressiesindaja