PRESSITEADE

Säästva metsanduse sertifitseerijad ei pea eestlasi Eesti põlisrahvaks

Rahvusliku FSC säästva metsanduse standardi kohtumisel otsustas metsandussektor standardi koostamisest väljuda, kuna säästva metsanduse standardi juurutajad pole nõus võtma eestlaseid Eesti põlisrahvana. 

Säästva metsanduse põhimõtete kokkuleppimisel, kus metsa majandamise osas oli leitud osapooli rahuldavad lahendused, otsustasid osa kaasatud huvigruppe asuda nõudma põlisrahvaste õigustega arvestamist. Metsasektori hinnangul on Eestis põlisrahvaks eestlased ning mingeid alistatud ning tagakiusatud rahvaid, kelle traditsioonilisi õiguseid metsa majandada piiratakse, Eestis ei ela.  Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja RMK ei nõustu kellegi annekteerimist kinnitavate printsiipide sissekirjutamisega rahvuslikku säästva metsanduse standardisse ja astuvad seetõttu standardi koostamisest välja.

“Eesti iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse kohaselt on kõik Eestis elavad rahvad deklareeritud võrdseid õigusi evivateks ja seega ei ole FSC standardiga kohane kedagi Eestis diskrimineerida,” ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. “Põlisrahvaste definitsiooni sisse toomisest kumab läbi taotlus muuta FSC standard Eesti metsaomanikele võimalikult keeruliselt kättesaadavaks. Mujal kehtivatest rangemate standardite kehtestamine on ebaõiglane meie metsaomanike suhtes ning muudab kogu metsasektori jaoks keeruliseks konkureerimise rahvusvahelisel turul, kus täna tegutsetakse.”

Eestis on FSC rahvusliku säästva metsanduse standardi koostamisega tegeletud mitmes voorus juba peaaegu 20 aastat. Üheks juhtpõhimõtteks säästva metsanduse reeglite kokkuleppimisel on standardi sisu osas konsensuse saavutamine keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkoja huvirühmade vahel, kes standardi koostamisel osalevad.

2017. aastal jõuti Eesti FSC rahvusliku standardi koostamisel standardi kehtestamisele seni kõige lähemale. Kõik standardi koostamise osalenud huvigrupid suutsid kokku leppida, mida tähendab säästev metsa majandamine, kuidas kaitstakse metsa elurikkust, kuidas varutakse puitu, kuidas tagatakse tööhõive metsanduses ja kuidas suheldakse kohalike kogukondadega, kuid töögrupis osalenute arvamused läksid kardinaalselt lahku selles osas, kas Eestis on FSC standardi mõistes olemas põlisrahvad ja kes need täpsemalt on.

Nimelt on osa standardi koostamises osalevaid huvigruppe veendunud, et Eestis on eestlaste asemel olemas mingid teised põlisrahvad, keda tuleks Eesti FSC rahvuslikus standardis eraldi esile tuua, kui Eesti ühiskonnast tõrjutud ning Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elukorralduses mitte osalevad rahvad.

Metsasektor on seisukohal, Eestis on põlisrahvaks eestlased, kes on siinmail elanud tuhandeid aastaid ning kes täna elavad iseseisvas, vabas ja demokraatlikus riigis, kus kõigile kehtivad võrdsed õigused, võimalused ja kohustused ning on tagatud inimõigused.

Ühiselt saadeti 2019. aastal järelepärimine rahvusvahelisse FSC-sse, et saada FSC-lt seisukoht, kas Eesti rahvuslikus standardis on vaja käsitleda põlisrahvaste õiguseid. Rahvusvaheline FSC asus 2020. aastal saadetud vastuses seisukohale, et Eesti peab rahvuslikku FSC standardisse sisse viima Printsiibi 3, ehk põlisrahvaste õigused.

Kuna rahvusvaheline FSC on seisukohal, et Eesti rahvuslikus FSC standardis tuleb käsitleda põlisrahvaste õiguseid ja leiab, et Eestis on olemas alternatiivsed põlisrahvad, siis ei pea allakirjutanud FSC töörühma liikmed võimalikuks jätkata koostööd rahvusvahelise organisatsiooniga, kes devalveerib mõiste põlisrahvas ja kelle hinnangul eestlased ei ole Eestis põlisrahvas.

Seni levinuim rahvusvaheline põlisrahvaste definitsioon, mille on välja töötanud ÜRO, kirjeldab põlisrahvaid järgmiselt (vaba tõlge):

„Põlisrahvad on nende rahvaste olemasolevad järeltulijad, kes asustasid praeguse riigi maa-ala kas tervikuna või osaliselt ajal, mil teistsuguse kultuuri või etnilise algupäraga inimesed saabusid sinna mujalt maailmast, alistasid varasemad rahvad ja vallutamise, asustamise või muu meetme abil taandasid enneolnud vähemus- või koloniaalrahvaks; rahvad, kes tänapäeval elavad pigemini kooskõlas iseenda omanäoliste ühiskondlike, majanduslike ja kultuuritavadega kui selle riigi institutsioonidega, mille osa nad on praegusel ajal ja mille struktuuridele nad alluvad, struktuuridele, mis koondavad peaasjalikult domineeriva elanikkonna kihtide rahvuslikke, ühiskondlikke ja kultuurilisi palgejooni. Põlisrahvastel ei ole sarnast juurdepääsu riigis olevatele sotsiaalsetele teenustele ning haridusele ja neil puudub võimalus osaleda riigi ja kohaliku tasandi poliitikas.

Lisainformatsioon:

Eesti Erametsaliit
Ando Eelmaa
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
5667 1118
ando.eelmaa@erametsaliit.ee

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Henrik Välja
526 1014
henrik.valja@empl.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus
Kristjan Tõnisson
5691 8728
kristjan.tonisson@rmk.ee

2.juuli Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis

ETKI teraviljade aretuskeskus, Seemne 10, Jõgeva alevik
Korraldaja: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Päevakava

9.40–10.00 Kogunemine ETKI teraviljade aretuskeskuses, kohv

10.00–10.10 Avasõnad, liikumine põllule

10.10–10.30 Talinisu sordid – Reine Koppel

10.30–11.10 Rukki sordid – Ilme Tupits

11.10–11.40 Biostimulaatorite kasutamine talinisul – Pille Sooväli

11.40–12.00 Yara leheväetise katse talinisul – Pille Sooväli

12.00–12.30 Biostimulaatorite kasutamine ordal ja suvinisul– Pille Sooväli

12.30–12.55 Odra sordid – Ülle Tamm

12.55–13.20 Põldherneste sordivõrdlus – Lea Narits

13.20–13.45 Suvinisu sordid – Anne Ingver

13.45–14.10 Kaera sordid – Ilmar Tamm

14.10–… Arutelu, lõuna

Üritus vajab eelregistreerimist!

Registreerimine kuni 29. juunini lingil: https://forms.gle/oEqNwKJVPrffATcL9

Esitluspäev on osalejatele tasuta!

Teised ETKI korrldatavad üritused:

8.juuli rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/718-8-07-2020-rohumaaviljeluse-ja-silotootmise-infoaev

9.juuli maheviljeluse infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/709-9-07-2020-maheviljeluse-infopaev

10.juuli köögiviljasortide ja agrotehnika infopäev
Rohkem infot lingil: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/715-22-07-2020-koeoegiviljasortide-ja-agrotehnika-infopaev

11.juuli Esitluspäev Rannu Seeme OÜ-s
16. juuli esitluspäev Voore Farm OÜ-s

Ürituste päevakavad ja materjalid on leitavad www.etki.ee ja www.pikk.ee veebilehtedelt ürituste alt.

Üritused toimuvad teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

PRESSITEADE
19.06.2020

 2.maist 15. juunini sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetusi. Käesoleval aastal esitas taotluse 14 478 taotlejat. Seda on 154 taotlejat vähem kui möödunud aastal. Taotlusalune pind hõlmab kokku ligi miljon hektarit.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Kuigi enamus taotluste vastuvõtu perioodist langes eri- ja hädaolukorra ajale, sujus kõik kenasti ja taotluseid laekus eeldatud hulgal. Tänu e-taotlemisele, nõustamissüsteemile, PRIA infotelefoni ja maakondlike büroode vahetule toele ning taotluste esitamise toetamiseks välja pakutud erinevatele lahendustele, millega kliendid kaasa tulid, said kõik taotlejad piisavalt aega, et taotlused tähtaegselt ära esitada.“

Toetusi on kokku ligi paarkümmend. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.

Erandkorras ei rakendatud sel aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil.

Ühtset pindalatoetust taotles kokku 14 102 taotlejat 968 315 hektarile, mis on ca 3000 hektarit rohkem, kui möödunud aastal.

Tabelis on toodud ühtse pindalatoetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1345 taotlejat ca 440 900 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1827 taotlejat ca 195 800 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 842 taotlejat ca 34 100 hektarile.

PRIA alustab esitatud taotluste menetlemisega, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Vajalikku infot saab PRIA kodulehelt iga konkreetse toetuse leheküljelt. Samuti saab infot küsida pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks 2020. a, otsused toetuste kohta kinnitatakse hiljemalt 10. detsembriks 2020. a. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2021. a.

Põllumehele oluliste tähtaegade meelespea: 

 

 

 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
19.06.2020

Põllumajandusuuringute Keskus osaleb üleeuroopalises projektis EURAKNOS, kuhu on kaasatud kümne liikmesriigi teadus- ja arendusorganisatsioonid. Koostöös on valmis saanud EL põllumajanduse ja metsanduse valdkonna teabe andmeplatvormi ehk teabesalve visioonidokument.

Eesmärk on tagada kõigile Euroopa põllu- ja metsamajandajatele senisest oluliselt parem juurdepääs kõige uuemale teabele nii teadussaavutuste, tehnoloogiate kui ka innovaatiliste lahenduste kohta.

Visioonidokument on abiks andmeplatvormi arendamisel. Järgmise sammuna töötatakse selle aasta lõpuks välja ka täpsemad tehnilised suunised ühise andmebaasi rajamiseks ja valmib ka esialgne IT-lahendus. Sisuliselt on eesmärgiks luua põllu- ja metsandussektorile digitaalne teabesalv, kus oleks info tekstidena, taskuhäälingutena, videotena jms sobivas vormis.

Visioonidokumendis püütakse leida vastuseid kolmele olulisele küsimusele.

• Millist ühist teabesalve põllumajandustootjad, metsaomanikud, koolitajad ja nõustajad vajavad?
• Kuidas selline teabesalv üles ehitada?
• Kuidas tagada selle elujõulisus?

Leitakse, et ideaalne üleeuroopaline teabesalv peab olema atraktiivne ja mugav nii kasutajatele info leidmiseks kui ka projektide eestvedajatele oma info levitamiseks. Teabesalve veebilahendus peab tegema kasutajale talle vajaliku teabe leidmise lihtsaks ning andma kasutajaprofiili-põhiseid sisusoovitusi.

Teabesalve veebileht ja selles sisalduv info tuleb peaasjalikult inglisekeelne, kuid meeles peetakse, et oluline on teha sisu kasutajale kättesaadavaks ka tema emakeeles. See on plaanis lahendada peamiselt masintõlke ulatusliku kasutusega.

„Eesti võiks võtta eesmärgiks siduda tulevikus üleeuroopaline teabesalv Eestis loodud valdkondlike teabeallikatega põllumehele ja nõustajale kergelt kasutatavaks tervikkeskkonnaks,“ kirjeldab projektis osalemise kasutegurit Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg.

„See üleeuroopaline avalik teabesalv peab olema tihedalt seotud meie teiste suhtlus- ja levikanalitega, näiteks nõuandeteenistuse, teadmussiirdeprogrammide, tootjaorganisatsioonide ning innovatsiooniklastrite kodulehtedega,“ rõhutab kaasamise tähtsust Leho Verk, Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse juht. „Samuti peab avaldatud teave olema hõlpsasti kättesaadav teabematerjalidena, mida saavad kasutada nii konsulendid, koolitajad kui ka kutse- ja kõrgkoolide õpetajad.“

„Visiooni väljatöötamiseks koguti kokku 29 Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (Horisont 2020) temaatilise võrgustiku parimad kogemused ja näited,“ kirjeldab ettevalmistustööd projekti EURAKNOS juht PMKs Konstantin Mihhejev. „Näiteks töötasime lühikese tarneahela teema arendamisega tegeleva projektiga SKIN ja kõrge loodusväärtusegapõllumaadega tegeleva võrgustikuga HNV-LINK.“

Taustainfo ELi põllumajanduse ja metsanduse teabesalve ettevalmistamisest

• EURAKNOS on programmi Horisont 2020 projekt. Visioon ja tehnilised soovitused koostatakse Horisont 2020 temaatiliste võrgustike näidete baasil. Projekti konsortsium koosneb 17 partnerist 10 Euroopa riigist. Eesti esindaja projektis on Põllumajandusuuringute Keskus. Visioonidokument on saadaval inglise keeles ja eesti keeles.
• Loodud teabesalve visiooni teostamisele keskendub programmi Horisont 2020 projekt EUREKA, mille konsortsiumisse kuulub ka Põllumajandusuuringute Keskus.
• Eesti põllumajandusliku teadmusmajanduse uuendustest, innovaatilistest projektidest ja uudistest saate teavet Põllumajandusuuringute Keskuse innovatsioonivõrgustiku kodulehelt.
• Eestis on valdkondlik info koondunud nii portaali portaali PIKK kui ka mitmesuguste teadmussiirdeprogrammide veebilehtedele, näiteks toiduteave.ee või piimaklaster.ee