Põllumajandus- ja Toiduamet: palume toidukäitlejatel Kuressaare veevärgi joogivee kasutamisest hoiduda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.05.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: palume toidukäitlejatel Kuressaare veevärgi joogivee kasutamisest hoiduda

Põllumajandus- ja Toiduamet juhib kõikide Saaremaal tegutsevate toidukäitlejate tähelepanu võimalikule joogivee reostusele.

„Palume võimaliku reostuse leviku tõkestamiseks mitte kasutada Kuressaare veevärgi vett toidu käitlemiseks ega valmistamiseks kuni lisaasjaolude välja selgitamiseni,“ kommenteerib PTA toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona, kelle sõnul peab toidu käitlemisel kasutatav vesi vastama mikrobioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele Sotsiaalministri määruse nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahvide §4 ja §5 kohaselt.

„Toidu valmistamisel lisatakse vett toidu sisse, pestakse toitu ja töövahendeid,“ räägib Oona. „Niisamuti on käte pesemisel oluline, et vesi vastaks joogivee nõuetele, kui ettevõttes toimub toidu pesemine ja pakendamata toidu käitlemine vms,“ jätkab ta.

Oona sõnul võib toidukäitleja kasutada toidu valmistamisel ka pudelitesse villitud vett, kui see on toidu valmistamise iseloomu arvestades võimalik.

Terviseameti nakkushaiguste laborisse jõudsid pühapäeva õhtuks Kuressaare kraaniveest võetud proovid ja esmaspäeva hommikuks anti esialgse hinnang, mille kohaselt väga ulatuslikust saastumisest rääkida ei saa.

Haigustekitaja kindlaks määramiseks läheb aga veidi rohkem aega, sest vähese nakkusmaterjali korral tuleb seda proovi ette kasvatada ja alles siis saab seda analüüsida. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel viitavad esimesed laboritulemused hetkel kolilaadsetele bakteritele ja E.colile, kuid välistatud ei ole ka veekaudu levivad viirusnakkused. „Võimalik on ka see, et ühte kindlat haigustekitajat ei leitagi, ja ka see on tavapärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega,“ ütles Härma.

Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.05.2023.a

 

Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu.

„Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et muudatus tehti ilma ühegi taluperemehe ja -naisega või nende organisatsiooniga suhtlemata.

Aaman ütleb, et loomulikult tekitab selline muudatus temas emotsioone, kuid mitte ainult. „Selle käigus rebenevad ka aegade sidemed ning kultuurimälu lahustub. Tahaks uskuda, et talu määratluse kaotamine on toimunud teadmatusest, et selles ei peitu teadlikku ideed.“

Avaliku pöördumisega kutsutakse ülesse viga parandama. „Alati on võimalik viga parandada, kui selleks on arusaam, tahe ja austus. Seepärast pöördumegi avaliku palvega kõigi poole, kelle võimuses on lisada austust Eesti talule. Palun näidake üles head tahet Eesti talu vastu ja jätke talunikele võimalus lisada talu määratlus riiklikus aadressiregistris.“

 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu avalik pöördumine

Austatud Eesti Vabariigi President
Lugupeetud Vabariigi Valitsus
Lugupeetud Riigikogu Kultuurikomisjon Lugupeetud Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad

Pöördume avaliku palvega Teie poole. Palume näidata üles head tahet Eesti talu vastu.

Palume taastada Eesti Vabariigi riiklikus aadressiregistris kinnistu nimetusele järgnev määratlus talu neile, kes soovivad säilitada Eestis maaelu kauaaegseid traditsioone, talupidamise kultuuri ja aegade sidemeid. Me kõik teame, kui rikas on eesti keel. Mõistel talu on ääretult suur tähendus, mis seob põlvkondi üle aegade. Selles on uhkust, tragidust ja tulevikuusku, on looja rõõmu oma kodust ja riigist.

Kahjuks ei mindud pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja riigi rakendamist 1990. aastatel üle talumajandusele, vaid ühiskonnas said rohelise tule tervikvaradena erastatud jõukate kolhooside ja riigimajandite suurtootmised.

Euroopa Liidu riikide 2020. aasta erinevate põllumajandusettevõtete suuruse võrdluses on väike Eesti oma põllumajandusettevõtte 86 hektariga juba kolmandal kohal (!). Kuid näiteks Poola oma kodumaal on talupidamise 11 hektariga kahekümne esimesel kohal. (allikas: SEB)

Julgeme arvata, et kui kaose turbulents (võimalik agressioon) peaks tabama Ida-Euroopa maid, siis Eesti suurtootmised ei suudaks tagada meie toidujulgeolekut, küll aga oleks Poola näitel talumajapidamisele toetuv toidujulgeolek tagatud rahvale kuitahes raskes olukorras.

Meile on arusaamatu, miks, miks ja veel kord miks oli vaja lausa vargana käitudes kustutada Eesti riiklikust aadressiregistrist määratlus talu?

Meie ei palu rahalisi vahendeid. Me taotleme austust ja mõistmist taluperede vastu, kes hoiavad alles esivanemate talupidamise traditsioone ja kellele talu on nii veres kui vaimus.

Teie käes on nüüd võimalus parandada kellegi poolt tehtud viga ja taastada nimetus talu kirjas ja sõnas.

Lisainfo:
Ants Aaman
Tel: +372 513 0530
E-post: info@taluliit.ee

 

Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse

Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Talupidajate Keskliidu pressiteade

Pressiteade: Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse

 

Maa- ja metsaomanikud poliitikutele: järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja pidurdab investeeringuid metsakasvatusse.

Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist, märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises.

Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid koalitsioonierakondade poole tuletamaks meelde poliitikute poolt valimiseelsel perioodil antud lubadusi, mis puudutavad nii maamaksu tõusu kui looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist.

„Maaettevõtjate konkurentsivõime on otseses seoses maaomandile seatavate koormistega. Maamaksu järsk ja ebaproportsionaalselt kõrge tõus paneb põllumajandustootjad ja talupidajad ebasoodsasse olukorda ja halvab nende finantsvõimekust, kuna ettevõtted ei suuda aina kasvavate kuludega sammu pidada,“ selgitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot. „Riikliku toidujulgeoleku tagamiseks vajab põllumajandussektor stabiilsust ja kindlustunnet, mida maksutõusud kindlasti ei paku.“

2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamisega kasvas maamaksu arvutamisel aluseks olev maa maksustamishind varasemaga võrreldes paiguti kuni paarikümne kordseks. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettevalmistamisel kinnitati maaomanike esindusorganisatsioonidele korduvalt, et maamaksu liigse tõusus osas ei ole muretsemiseks põhjust, kuna seadusesse kirjutatakse maamaksu tõusu piirang – mitte rohkem kui 10% aastas. Värske koalitsioon plaanib aga nimetatud piirangust loobuda ja jätta maamaksu suuruse kohaliku omavalitsuse otsustada, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsusega võib maamaks kerkida senisega võrreldes mitmekordseks.

Lisaks juhitakse koalitsiooni tähelepanu, et maaomanikud on aastaid tõstatanud looduskaitseliste piirangute ebapiisava hüvitamise probleemi ning kõik erakonnad on valimiste eel lubanud hüvitised õiglasele tasemele tõsta. Valimiste järel sellest enam ei räägita.
„Maaomanike sügavalt ebavõrdne kohtlemine peab lõppema. Kui riik omandab eramaid riigikaitselistel või infrastruktuuri rajamise eesmärgil, saab eramaa vahetada riigile kuuluva maa vastu ning makstakse ka motivatsioonitasu. Looduskaitselistel eesmärkidel eramaa kasutamise rangel piiramisel ei võimaldata aga kumbagi,“ rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.

Ülaltoodust lähtuvalt tõid pöördumisele allakirjutanud välja, et maaomanikele antud lubaduste täitmiseks on vajalik täielikult loobuda kavatsusest lubada maamaksu tõusu üle 10% aastas, tõsta 2024. aastast looduskaitselised hüvitised senisega võrreldes kahekordseks ning seadustada looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.

Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine tuleb taas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.05.2023

 

Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine tuleb taas

8.- 14. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine viiekümne kilomeetri ulatuses kirde- ja kagupiirist. Eesmärk on ennetada marutaudi taaslevimist Eestisse.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul külvatakse rebaste ja kährikute vaktsineerimiseks lennukitelt spetsiaalseid vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid. “Vaktsiinsööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga.“ Toomvap rõhutas, et külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal.

Ühtlasi paneb ta inimestele südamele, et lemmikloomad tuleb antud perioodil hoida kinnisel alal. „Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike metsloomadele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümber paigutada, kasutades kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Lisaks metsloomade vaktsineerimisele on oluline, et ka kõik koerad ja kassid oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud, see on loomaomaniku kohustus. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

Neljapäeval, 4. mail avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone, mis asub Sakus aadressil Teaduse 4.

Kaasaegsed ruumid teevad METKi laborikeskuse üheks parimate tingimustega laboriks kogu Euroopas. Uued bürooruumid aitavad kaasa tänapäevasele hübriidtööle üle minemisele, pakkudes head töökeskkonda nii igapäevaselt hoones töötavale inimesele kui ka mugavat võimalust kaugtöö tegijale.

Regionaalminister Madis Kallas näeb, et METKi laborihoone renoveerimine on oluline nurgakivi meie toiduvarustuskindlusele. „Kaasaegne põllumajandus on teaduspõhine ja Eesti toidu kõrge kvaliteet näitab, et meie teadlased on teinud väga head tööd. Maailmatasemel laborikeskkond aitab teadlastel olla veelgi edukam,“ kinnitab minister.

„Riikliku järelevalve, põllumehe või hobiaedniku seisukohalt pole meie laborikeskus juba ammu enam kohaks, kus saadakse vaid analüüsinumbreid, vaid pakume juurde teavet, mida laboritulemustega peale hakata,” rõhutab METK direktor Andre Veskiojalaborikeskuse tähtsust. „Keskuse laboreis uurime näiteks mulla seisundit, meie tehtavad analüüsid annavad põllumeestele teada, mis seisus on seemned, mis kvaliteediga on põldudel kasvav teravili, kui väärtuslik on loomadele antav sööt ning milline on meil kasvavate taimede tervis. Ehk siis siit majast pakutavate toodete ja teenuste abil aitame teha tootmise kasumlikumaks, täpsemini juhitavaks ja keskkonnasõbralikumaks,” lisab Veskioja.

„Riigi Kinnisvara ülesanne on luua avaliku sektori töötajatele üle Eesti kaasaegseid töökeskkondi. Maaelu Teadmuskeskuse Teaduse 4 laborikeskuse hoone ajalugu ulatub eelmise sajandi seitsmekümnendatesse aastatesse. Väärikatele hoonetele rekonstrueerimise kaudu uue elutsükli andmine on keskkonnasäästlik. Samas selline töö võib olla aeganõudev ja esitab nii arhitektidele, projekteerijatele kui ehitajale ka omajagu väljakutseid. Selle hoone juures on koostööpartnerid keerukate ülesannetega kenasti hakkama saanud ning täna avame laborikeskuse, mis loob võimalused tipptasemel teadustööks,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Põllumajandusuuringute Keskuse büroo- ja laborihoone brutopinna suurus on 6122 m2. Rekonstrueerimistöödega alustati 2021. aasta suvel ehituse kogumaksumus on ligikaudu 9,9 miljonit eurot. Projekteerimist ja ehitust rahastatakse läbi meetme “Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” summas 3,4 miljonit eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Rekonstrueerimisprojekti arhitektuurne osa on valminud Arhitektibüroos Raivo Puusepp OÜ. Ehitusprojekti koostas peatöövõtjana Infragate Eesti AS, hoone ehitustööd teostas OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust pakkus Sweco Est OÜ.

Maaelu Teadmuskeskuse labori- ja teadushoone 5-korruselise, sümmeetriliste risaliitidega ning keskse 2-korruselise peasissepääsuga algse hoone projekteerisid 1975/1982. aastal arhitektid Ü. Vahi ja P. Madalik.

METK labori- ja büroohoone avamine 4.05.2023 Allikas: Riigi Kinnisvara, foto: Margus Pahv

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2023

 

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 14547 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 13641 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 000 tonni seemet.

2022. aastal vastasid kõik põldtunnustamiseks esitatud 156 seemnekartuli põldu (223,11 ha) kehtestatud nõuetele. Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 500 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud.

Taimekahjustajate määramiseks võetud mugulaproovidest (kokku 325 mugulaproovi) ei kuulunud ükski seemnekartuli partii viiruse tõttu praakimisele, niisamuti ei tuvastatud ka karantiinseid bakterhaigusi.

Avatud kalasadamate päev rõõmustas taas kõiki kalasõpru

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2022

 

Avatud kalasadamate päev rõõmustas taas kõiki kalasõpru

Laupäeval osales Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval esialgsetel andmetel ligi 32 000 inimest.

Vaatamata tuulisele ja vilule ilmale jäi kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik külastajate arvuga väga rahule. Tema sõnul külastas kalasadamaid esialgsetel andmetel umbes 32000 inimest ja populaarsematest sadamatest võis päeva jooksul läbi käia 3000-4000 inimest. „Paljudes sadamates lõppes värske kala juba varakult, mis näitab ka ürituse populaarsust. Siiski soovitame varsti jälle sammud lähimasse kalasadamasse seada, eriti neil, kellel see kord värske kala jäi saamata. Kalurid ei tööta vaid ühel päeval aastas ja värsket kala jagub veel kõigile soovijatele,” kutsus Armulik inimese ülesse kala ostma.

„Avatud kalasadamate päeva mõte on populariseerida kalatarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda kuidas kala meie toidulauale jõuab,“ ütles kalamajandus osakonnajuht Ain Soome. Ta leiab, et iga kalatoitudest lugu pidav inimene võiks korra aastas värsket kala osta ka sadamas otse kalurilt. „Loodan, et tänu sellele üritusele on nii mõnigi inimene endale leidnud nn oma kaluri, kelle käest osta värsket ja kodumaist kala,” oli Soome lootusrikas.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 26 kalasadamat üle Eesti. Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid Leppneeme (ligi 3500 külastust), Hara (700) ja Tallinna Kalasadam (4000); Hiiumaalt Naistaliu (500), Kõrgessaare (200), Roograhu (250), Sõru (450); Läänemaalt Nõva (1500), Puise (1500), Topu (600), Dirhami (2700), Sviby (150); Peipsist Mehikoorma (800), Varnja (3000), Kolkja (2200), Kavastu (150); Pärnumaalt Japs (3000), Fishing (700), Lindi (2000), Võiste (1000); Saaremaalt Muratsi (300); Virumaalt Toila (1000), Eisma (200), Võsu (600) ning Võrtsjärve piirkonnast Valma (1000) ja Jõesuu (500) sadamad.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

2023. aasta avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Järvamaa maitsete aasta jõudis edukalt lõpule

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2022

 

Järvamaa maitsete aasta jõudis edukalt lõpule

2022. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Järvamaa. Eile peeti Hindreku turismitalus sündmusterohke aasta lõpuüritus ning maitsete aasta rändkahvel tagastati Maaeluministeeriumile. Järgmisena liigub rändkahvel Mulgimaale, mis on valitud 2023. aasta toidupiirkonnaks.

Üritusel oli kohal ka regionaalminister Madis Kallas, kes tänas piirkonna inimesi panuse eest Eesti toidukultuuri arendamisse.

„Järvamaa maitsete aasta tunnuslause oli „Piimajõed ja pudrumäed“, sest suurimate piimakarjade, loodava moodsa piimatehase ning piimandusmuuseumiga on maakond silma paistnud just piimamaakonnana. Kuigi Järvamaa maitsete aasta sai läbi, siis loodan, et koostöö kohalike ettevõtjate vahel jätkub ka edaspidi, sest vaid üheskoos on võimalik maakonna toidulugu tulemuslikult jutustada,“ ütles Kallas.

„Mul on hea meel tõdeda, et kõik senised toidupiirkonnad on olnud enda nägu ning osanud kohalikke eripärasid ja tugevusi edukalt esile tuua,“ lisas Kallas.

„Meie piirkonna maitsete aastat jääb sümboliseerima pokteil – uus nimetus ja registreeritud kaubamärk. See on ainulaadne, maitsev, tervislik ja hooajale vastav piimakokteil, mille üks koostisosa on piim või piimatoode. Pokteili võib teha lehmapiima, kitsepiima, jogurti või jäätisega. Pokteili muud komponendid võib tegija vabalt oma maitse järgi valida ja seda võib juua nii külmalt kui ka kuumalt,“ võttis aasta kokku Järvamaa maitsete aasta turundusjuht Piret Sihver.

„Pokteili pakutakse siinsetes toidukohtades ning ühtlasi on see tähtsaim “külaline” Järvamaa toidukohtade brantšidel,“ lisas Sihver.

Pokteili on lihtne teha, retsepte selle valmistamiseks leiab veebilehelt jarvamaakohaliktoit.ee.

Maitsete aastat vedanud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustas ettevõttete ja kohvikute suurenenud koostöö üle. „Kui varem pidasid nad üksteist konkurentideks, siis nüüd enam mitte. Nad on mõistnud, et üheskoos jõuavad nad kaugemale ning kliente jagub kõigile.“

„Järvamaa maitseid käidi tutvustamas ka messil TourEst. Külastajad hindasid väga piirkonna tooteid ning leidsid, et nende pärast tasub kindlasti Järvamaad külastada. Seega on see aasta tulnud meile kindlasti kasuks ning aidanud piirkonna kööki laiemale avalikkusele tutvustada,“ lisas Gudinas.

Juba 20. mail antakse Abja-Paluojal uue toidupiirkonna tiitel ning rändkahvel üle Mulgimaale.

Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda alates 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, piirkondlike toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.

Tiitel võimaldab piirkonnal paremini silma paista, tutvustada vaid endale omaseid maitseid ning leida uute toodete ja teenuste väljaarendamiseks koostöökohti kohalike ettevõtjate ja organisatsioonide vahel.

Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti.

Foto pealkiri: Maitsete aasta rändkahvli tagastamine Maaeluministeeriumile. Järvamaale jääb suurt rändkahvlit meenutama väike rändkahvli koopia.
Fotol regionaalminister Madis Kallas ja Järvamaa maitsete aastat vedanud projektijuht Kristina Gudinas
Foto: Maaeluministeerium

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
28. aprill 2023

 

1. mail algab PRIAs mesilaspere toetuse taotluste vastuvõtt

 Alates esmaspäevast saab PRIAst taas taotleda toetust mesilasperede pidamiseks. Juhime tähelepanu, et käesoleval aastal on taotluste vastuvõtuperiood lühem – taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 10. maini.

Mesila, milles asuvate mesilasperede kohta toetust taotletakse, peab olema põllumajandusloomade registris registreeritud hiljemalt käesoleva aasta 30. aprillil. Mesilaspere toetuse taotlemisel on oluline, et korrektne mesilasperede arv 2023. aasta 30. aprilli seisuga on põllumajandusloomade registrile teatatud hiljemalt 5. mail 2023, kuna toetuse maksmisel läheb arvesse nende mesilasperede arv, kelle pidamisest viimati registrit teavitati. Kui mesilasperede arvust on registrit kehtiva korra järgi teavitatud ja see ei ole vahepeal muutunud, siis arvu uuesti teavitama ei pea.

Kui mesila ning mesilaspered on registrisse kantud, tuleb kindlasti esitada ka mesilaspere toetuse taotlus. Taotlusi võetakse vastu 10. maini. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning 2023. aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2023 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2023.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Taotlejad saavad abi küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679.

Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.04.2023

  

Kallas: bioressursse tuleb maapiirkondades osavalt kasutada 

Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil arutati biomajanduse keskset rolli maapiirkondade roheülemineku ning kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

2022. aastal avaldatud eduaruandes toonitatakse biomajanduse suurenenud tähtsust roheüleminekul, pakkudes taastuvaid lahendusi säästlikule tootmisele, säästvale tarbimisele, korduvkasutusele ja materjalide taaskasutamisele. „Bioressursside puhul on oluline üle vaadata, eriti maapiirkondades, kuivõrd osavalt suudame need igas tootmisetapis ära kasutada, sealjuures selliselt, et saadav kasu oleks võimalikult suur. See tähendab, et potentsiaalset kütust ei hakataks kasutama näiteks pinnasetäitena, vaid väärindatakse maksimaalselt ja kasutatakse kõige kasulikumal viisil,“ rääkis regionaalminister Madis Kallas.

Kallase sõnul on Eestile olulised teemad väljapakutud ministrite nõukogu järelduste tekstis kajastatud. „Näiteks biometaani tootmine ja kasutamine on põllumajanduses ja toidutootmises oluline, et vähendada kasvuhoonegaase kui ka suurendada energiajulgeolekut, sest tegu oleks isetoodetud keskkonnasõbraliku kütusega. Samuti tuuakse selgelt välja, et biopõhised tooted nõuavad investeeringuid, milleta nende kallim väljatöötamine ja tootmine toimuma ei hakka. Hea, et nähakse vajadust leida terviklahendusi ja lihtsustada õigusruumi, et biopõhised tooted jõuaksid kiiremini turule,“ ütles minister Kallas.

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ning bioenergiaks. See hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid, kuid peamiselt põhineb see põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu‑,  sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia- ja biotehnoloogiatööstus).