Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
25.10.2023
Kliimaeesmärkide mõjudega kohanemiseks eraldatakse Ida-Virumaale 15 miljonit
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele avaneb peagi võimalus taotleda toetust investeeringuteks, mis on suunatud kohalike hoonete energiatõhusamaks muutmiseks või sotsiaalse taristu ajakohastamisele. Maksimaalne toetus omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit, miinimum ühe projekti kohta on miljon eurot.
„Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi, et aastal 2050 me ei paiska kasvuhoonegaase õhku rohkem, kui loodus siduda jõuab. Üleminek keskkonnasõbralikumale majandusele avaldab mitmekülgset mõju ka Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Üks suurimaid muutusi saab olema fossiilsete kütuste, näiteks põlevkivi, kasutamise vähendamine. Sellel on oluline mõju ka kohalikule sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning selleks vajab piirkond täiendavaid investeeringuid, et tulla paremini toime eesseisvate tööturu- ja sotsiaalmajanduslike muutustega.“
Seetõttu on Eesti Õiglase Ülemineku fondi kavas välja toodud, et kohaliku elanikkonna ning omavalitsuste eelarve vähenemise tõttu tuleb Ida-Virumaa omavalitsustele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Toetust saab taotleda investeeringuteks avalike hoonete energiatõhususe parandamiseks või avaliku taristu ümberkorraldamiseks, et hoida kokku energiakulusid. Samuti saab taotleda toetust investeeringuteks koolituskeskuste, lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse, vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste taristusse.
Toetusskeemi esimeses etapis koostatakse kohalike omavalitsuste projektiettepanekutest investeeringute kava. Voor investeeringute kavasse projektiettepanekute esitamiseks plaanitakse avada hiljemalt 6. novembriks 2023. Ettepanekute esitamise vooru avamisest ja selle tähtajast teavitab Riigi tugiteenuste Keskus.
Toetust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.10.2023

 

Viljapuu-bakterpõletiku seirega kahjustajat ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet on lõpetanud tänavuse viljapuu-bakterpõletiku seire, mis kestis maikuust septembri lõpuni. Seire käigus viljapuu-bakterpõletiku tekitajat Erwinia amylovora’t ei leitud. Eesti on endiselt viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond.

2023. aasta seire käigus tehti kokku 273 kontrolli ning analüüsiti 222 proovi, üheski seirekohas viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul kontrollitakse viljapuu-bakterpõletiku seire käigus peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Igal aastal võtame laboratoorseks analüüsiks proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides,“ sõnab Ilau.

Suuremas osas Euroopa Liidu riikides on viljapuu-bakterpõletik levinud, Eestile on Euroopa Komisjon andnud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava piirkonna staatuse. See tähendab, et Eestis see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab ta meie territooriumit. Eestile sarnaselt on kaitstav piirkond kehtestatud ka Soomes ning Lätis, samuti Leedu teatud piirkondades.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku leitud kahel aastal, esimest korda 2012. aastal ning teist korda 2019. aastal. Mõlemal korral tuvastati kahjustaja mitmes asukohas ning kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmed – nakatunud taimed hävitati ning kahel järgneval aastal tehti leiukohtade ümber puhveralades intensiivset seiret. Tõrjemeetmed osutusid edukaks ning üheski leiukohas ega selle ümbruses hiljem viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud taimi ei leitud ning Eesti säilitas kaitstava piirkonna staatuse.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks igal aastal põhjalikku viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikultvarakult tuvastada haiguskolded, enne kui kahjustaja on edasi levinud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakterErwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna tema levikut on väga keeruline peatada ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.10.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regioon on kolinud

Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni Tallinna esindus kolis Väike-Paala 3 B-korpusest C-korpusesse. Ka taimetervise fütosanitaarsertifikaate väljastatakse nüüdsest aadressil Väike-Paala 3 (C-korpus). Aadressil Uus-Sadama 24/4 sertifikaate enam ei väljastata. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud vajadusest kasutada olemasolevaid ruume säästlikumalt ja tõhusamalt. Kolimise tulemusena antakse Väike-Paala aadressil kaks korrust tagasi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta.

Samuti on toimunud Väike-Paala 3 aadressil ümberkolimine. Alkoholiregister on nüüdsest B-korpuses. Alkoholiregistri toimingud saab valdavalt teha e-teeninduse kaudu, täpsemalt loesiit.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:

Taimed ja taimsed saadused

Loomad ja loomsed saadused

ELi välised avatud turud

OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal

OÜ Talu ja Tulu ning Maaelu Teadmuskeskuse koostöös toimuvad infopäevad-õppereisid lihaveiste heaolu teemal.

  • 31.10.2023 algusega kell 11.00 Martna Vallamaja. Farmikülastus: OÜ Ohtla Lihaveis, Martna, Läänemaa
  • 02.11.2023  algusega 12.00 Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa. Farmikülastus: Undama Tõnise OÜ, Undama küla, Hiiumaa
  • 07.11.2023 algusega kl 11 Võhma Seltsimajas, farmikülastus OÜ Lahe Maamees, Lääne-Virumaa
  • 09.11.2023 algusega kl 11 Nakatu Turismitalus, farmikülastus Mooratsi OÜ Valgamaa

Kestvus: 3 – 4 tundi

Teemad:

  1. Mida kontrollitakse lihaveisekasvatuses seoses EL toetustega seotud Tingimuslikkuse nõuete osas.
  2. Milliseid probleeme lihaveisekasvatajatel on kontrollimise käigus välja tulnud ja kuidas on neid lahendatud.
  3. Loomade heaolu hindamise lihtsad võtted farmis.

Lektorid: Põllumajandus ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna esindaja ning veisekasvatuse konsulent Targo Pikkmets

Kontakt ja info: Targo Pikkmets 56680023 targopikkmets@gmail.com

Üritused toimuvad MAK 2014-2020 „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames, toetab Euroopa Liit.

Võimalusel palun registreeruda pikk.ee lehel oleva registreerimislingi kaudu.

Läänemaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-1/

Hiiumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-2/

Lääne-Virumaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-3/

Valgamaa https://www.pikk.ee/sundmus/lihaveiste-heaolu-farmikulastus-4/

Maaturismi Ühing kutsub maapiirkonna agroturismi ettevõtteid personaalsele nõustamisele digileitavuse parandamiseks

Eesti Maaturismi Ühing annab teada, et on taotlenud rahalisi vahendeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.

Eesti Maaturismi Ühing korraldab heaks kiidetud projekti  „Põllumajandustootjate agroturismi alase võrgustiku arendamise” raames maapiirkonna agroturismiettevõtetele (selleks soovi avaldavate) personaalse nõustamise digileitavuse parandamiseks. Korraldatakse 2 koolitust (1 kontaktsena ja 1 vebinarina) potentsiaalsetele maaelulaadi giididele.

Eesmärgiks on anda giididele ja ettevõtjatele, kes tutvustavad oma külalistele maaelu ennekõike teavet, kust leida ja kuidas anda nii sise- kui välisturistile professionaalne ja adekvaatne pilt maaelust (põllumajandus, toidutootmine ja maamajandus üldisemalt). 

Esimene koolitus toimub 25.oktoobril, kell 10.30-17.00, Energia Talus Viljandimaal, kus juttu tuleb muuhulgas järgmistel teemadel:

1) Maaelulaadi tutvustamine külalistele – lood ja faktid

2) Head näited läbi praktiseeriva giidi silmade

3) Mis huvitab külalist teisest külast, vallast, maakonnast, riigist?

Oma osalus on võimalik registreerida hiljemalt 20.oktoobrini siin https://forms.gle/geFEknhz5wweL38q9

Seejärel võertakse Teiega ühendust ning lepitakse kokku sobiv nõustamise aeg. Nõustamine on Teile TASUTA, kuid ettevõtjate arv on piiratud!

Personaalne nõustaja on Elin Priks, kes on sama teenust pakkunud varasemalt ka Eesti Maaturismi Ühingu liikmetele. Senini nõustamisel osalenud ligemale 50 Eesti Maaturismi Ühingu liiget – turismiettevõtjat hindasid nõustamist väga kõrgelt (parktiliseks ja koheselt ellurakendatavaks ning kasulikuks) – ka need, kes seni on ise oma kontoga tegelenud, kuid said nõustamise käigus uusi teadmisi, millele tähelepanu rohkem pöörata. Kui Teil on arvamus, et see on raske ja keeruline ning pigem ei tegeleks – siis soovitame kindlasti nõustajaga konsulteerida, sest turismiettevõtjate tagasiside põhjal saame veenduda vastupidises.

Nõustamisele registreerunud ettevõttele teeb nõustaja kõigepealt digileitavuse analüüsi. Seejärel aitab nõustaja Teil luua Google Business Profile konto (või konto olemasolul kontot korrastada/parendada) ning annab teadmised konto edaspidiseks haldamiseks – lahtiolekuajad, eripakkumised, klientide poolt sisestatud fotod, tagasiside jne. Samuti jagab nõustaja Google statistikat Teie ettevõtte külastuste/otsingute kohta.

Miks osaleda?  Sest Eestis kõikidest otsingustest internetis kasutatakse 95% Google keskkonda. Google Business Profile konto olemasolu aitab ettevõttel klientide jaoks otsingutes ettepoole tulla ja paremini eristuda. Ettevõte on nähtav kaardil ja on andmas kiiret informatsiooni kliendile (avamisajad, tutvustus, fotod). Sisestada saab sündmused või tooted. Google profiil annab ülevaatliku statistika külastustest ja võimalik planeerida nii turundust, kommunikatsiooni kui ka populaarsematel päevadel näiteks lisa tööjõud vajadust.

PS! Kui ankeedi täitjate hulgas on neid, kes märgivad, et sooviksid enne personaalset nõustamist osaleda üldises infotunnis, et teemast paremini aru saada, siis korraldatakse eelnevalt ühine infotund!

Küsimuste korral palume pöörduda:

Raili Mengel
MTÜ Eesti Maaturism
600 9999

eesti@maaturism.ee
www.maaturism.ee

ERAMETSALIIT KUTSUB KONVERENTSILE: Metsaomanike Loodushoiukonverents

Eesti Erametsaliit kutsub 1.novembril toimuvale Metsaomanike Loodushoiukonverentsile.

Täpsem info ja registreerimine:  Metsaomanike loodushoiukonverents – Eesti Erametsaliit

Registreerimine on avatud kuni 30. oktoober 2023.a.

Metsaomanike Loodushoiukonverents

„Ja parim looduse hoidja on …!“

Tallinn, Hestia hotell Europa
Kuupäev 01.11. 2023
Registreerimine ja hommikukohvi alates 09.30
Moderaator Urmas Vaino

10.00 Avasõnad
10.10 – 10.40 Metsaomanikud Eesti looduse hoidjana – Ando Eelmaa, eraloodushoiu saadik, Loodushoiu Fondi nõukogu esimees
10.40 – 11.30  – „Eramaaomanik loodust hoidmas – kogemusi Ameerika Ühendriikidest“ Jim Cox, Tall Timbers Research Station & Land Conservancy, Florida, USA
11.30 – 12.00 Kas looduskaitse võib eraomandi ära võtta? – Allar Jõks, Soraineni advokaadibüroo partner, vandeadvokaat
12.00 – 13.00 Lõuna
13.00 – 13. 45 Euroopa olevik ja tulevik loodushoius,  Adam Holub, Euroopa Maaomanike Ühenduse poliitikanõunik
13.45 – 14.15 Eesti loodushoid täna, selle muutmise vajadused ja võimalused – Taimo Aasma, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja
14.15 Paneeldiskussioon – Antti Tooming (Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler), Ando Eelmaa (eraloodushoiu saadik, Loodushoiu Fondi nõukogu esimees), Mirjam Vili(keskkonnaõiguse vandeadvokaat), Mait Klaassen (Riigikogu keskkonnakomisjoni liige)
15.00 Eesti Erametsaliidu initsiatiivil Viio Aitsami kokku pandud raamatu “Leili metsalood. Valitud lehekülgi veebipäevikust” esitlus. Raamatu kaante vahele on kogutud Leili Mihkelsoni poolt Maalehes läbi aegade avaldatud artiklid ajaloost, kultuuripärandist ja metsamälestustest.
Lõppsõna

Taluliidu esmane tagasiside automaksu eelnõule: Rahandusministeeriumi automaksu eelnõu tekitab muret maapiirkondade elanikele ja talupidajatele

Rahandusministeerium on avaldanud automaksu eelnõu, mis jätkuvalt tekitab olulist arutelu ja muret maapiirkondade elanike ja ettevõtjate seas. Kuigi algne eesmärk on vähendada autostumist ja keskkonnamõju, võib eelnõul olla maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele negatiivseid mõjusid.

Suurem maksukoormus rasketele sõidukitele

Miinusena tooksime välja kõrgemad maksumäärad raskematele autodele. Eelnõu keskendub raskete ja suurema CO2 heitega sõidukite maksustamisele, mis võib mõjutada talupidajaid ja maainimesi, kellel just reeglina on vajadus suuremate sõidukite järele oma igapäevases tegevuses. Näiteks on täiesti tavapärane, et maapiirkonna teeolud eeldavad neljaveolist autot, et üldse pääseda oma kodukohta.

Liikuvuse piiramine maapiirkondades

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada autostumist, mõjutab see maapiirkondades elavate inimeste liikuvust ja juurdepääsu elutähtsateleteenustele, eriti kui keskkonnasõbralikud alternatiivid pole kättesaadavad. Linnapiirkondades on see väga põhjendatud, kuna sealne ühistransport on hästi arenenud ja väga tihti ei vajata üldse autot liiklemiseks. Maapiirkondades on vahemaad suuremad, ühistransport ei ole piisav või puudub üldse, et maapiirkonna inimeste liikumisvajadusi rahuldada. Siin me räägime näiteks laste kooli/lasteaed viimisest, poodi, arsti juurde, tööle jne minemisest. Eesti on väike riik, et me ei suuda mitte kunagi arendada välja maapiirkondades sellist ühistransporti, mis hakkaks maapiirkondades isiklikke sõiduautosid asendama.

Negatiivne mõju kaubikutele

Kindlasti mõjutab negatiivselt kaubikute registreerimistasu, mis sõltub CO2 näitajast, sest suurendab talupidajate ja ettevõtjate kulusid, kes kasutavad kaubikuid oma igapäevases töös. Peame meeles pidama, et Eesti on väikese majandusega riik, kus meie turg on väike. Sellest tulenevalt võib meie ettevõtetel olla keeruline konkurentsikeskkonnas püsida, eriti võrreldes mõne teise EL-i riigiga. Näiteks toidutootmise sektor seisab juba niigi keeruliste väljakutsete ees, sealhulgas turu väiksuse ja kõrgete tootmiskuludega. Transport on kaupade liikumisel paratamatult oluline ja selline maksustamispoliitika võib veelgi raskendada väikeettevõtete konkurentsivõime säilitamist. Pigem peaksime püüdma leida viise, kuidas oma kulusid optimeerida ja konkurentsis püsida. Kahjuks näib täna see üha raskemaks muutuvat, sest maksukoormus kasvab jätkuvalt. See tekitab muret meie tuleviku väljavaadete suhtes. Kuigi Taluliit on palunud mõjude analüüsi, ei ole me siiani sellist analüüsi saanud.

Mõju keskkonnale ja vanemate autode soodustamine

Tooksin siinkohal välja, et eelnõus keskendub kõrge CO2-heitega sõidukite maksustamisele, mis võib aidata vähendada keskkonnamõju ja soodustada keskkonnasõbralikumate autode kasutamist. Siiski toome siinkohal vällja, et meie hinnangul soosib maks just vanemate autode lõpuni kasutamist, kuna maksu suurus on vanemate autode puhul väiksem. See võib olla kasulik maapiirkondades, kus uute autode soetamine võib olla raskem. Aga siinkohal sooviksime ära tuua selle, et vanemad sõiduautod võivad olla keskkonna saastavad kui on näiteks uued autod, mille arendamisel on juba saastamise vähendamist arvesse võetud. Ehk, et selline lähenemine võib selgelt mõjutada üleminekut keskkonnasõbralikemale autodele seda nii linna- kui ka maapiirkondades. 

Kokkuvõte

Automaksu eelnõu toob kaasa maapiirkondades elavatele talupidajatele ja maainimestele lisakulusid ja piiranguid, eriti kui nad vajavad suuremaid ja raskemaid sõidukeid oma igapäevaelus. Mõistmaks täielikult eelnõu mõju, on oluline jälgida selle edasist arengut ja saada tagasisidet maapiirkondade elanikelt ning talupidajatelt.

Regionaalminister: Moldova ühinemine ELiga toob meie põllumajandusele kasu

Pressiteade
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
06.10.2023


Regionaalminister: Moldova ühinemine ELiga toob meie põllumajandusele kasu

Regionaalminister Madis Kallas osaleb põllumajandusministrite kohtumisel, et arutada Moldova liitumist Euroopa Liiduga.

Moldova valitsus korraldab koostöös Euroopa Liidu ja FAOga kohtumise põllumajanduspartnerluse teemal. Kohtumisel keskendutakse peamiselt koostööle nii Euroopa Liidu riikide ministeeriumite kui ka ettevõtete vahel.

Visiidi ajal kohtub regionaalminister Moldova peaministeriga, kellega arutatakse võimalusi koostööks. Lisaks arutatakse Moldova võimalikku liitumist Euroopa Liiduga, mida Eesti toetab.

„Kindlasti on Moldova meile tulevikus vajalik koostööpartner, seda ka põllumajanduses. Kaubavahetuse suurenedes võidavad sellest mõlema riigi majandused. Samal ajal jagame nendega oma teadmisi ja kogemusi näiteks e-riigi loomisega,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Madis Kallase kohtumiste seas on ka kokkusaamine Saksamaa ja Moldova põllumajandusministriga. Lisaks külastab minister Moldovas erinevaid ettevõtteid, sealhulgas ka toidutootmisega seonduvaid ettevõtteid.

Euroopa Liidul on plaanis laieneda ja Moldovast sai 2022. aasta juunis Euroopa Liidu kandidaatriik. Lähiajal selgub, millal alustab Euroopa Liit Moldovaga liitumisläbirääkimisi.

 

PRIA alustas mesilaspere toetuse väljamaksmist

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet
Pressiteade
6. oktoober 2023

 

PRIA alustab täna mesilaspere toetuse väljamaksmist

1.–10. maini said mesinikud PRIAst taas taotleda TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest. Täna alustatakse toetuse väljamaksmisega.

TARU toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust, samuti saab selle abil osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid. Toetuse saamiseks esitas taotluse 2069 mesinikku ja toetust taotleti kokku 39 710 mesilasperele.

Toetust makstakse riigieelarvest ja 2023. aastal on eelarve suuruseks taas 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 2. oktoobril kinnitas PRIA peadirektor 2023. aasta mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 20,38 eurot mesilaspere kohta.

Toetus makstakse taotlejatele välja hiljemalt 10. oktoobril.

MESi laenud ja käendused investeeringuterahastamiseks

MESi meetmete tutvustus ettevôtjatele

“MESi laenud ja käendused
investeeringuterahastamiseks”

03.10 Järvamaa, esineb Meelis Annus
05.10 Jógevamaa, esineb Marina Kütt
05.10 Tartumaa, esineb Meelis Annus
05.10 Pôlvamaa, esineb Lea Kirsipuu
05.10 Pärnumaa, esineb Ardo Nömm