Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.11.2017

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai osaleb täna, 17. novembril Brüsselis toimuval Euroopa Komisjoni poolt korraldataval konverentsil „Põllumajanduse ja toiduväärtusahela digitaliseerimine“. Konverentsi avasõnad lausub Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan.

“Digitaliseerimise edukus on üheks võtmeküsimuseks ka põllumajanduse ja kogu toidusektori tulevikuarengus. Ühelt poolt on see ootus riigi poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tõusuks, teisalt on see juba täna oluline osa toidusektori ettevõtjate igapäevases töös” ütles asekantsler Kevvai konverentsi eel.

Asekantsler Kevvai esineb ettekandega, milles kirjeldab riikliku digistrateegia rakendamist põllumajandus- ja toidusektoris Eesti näitel.

„Ka põllumajanduses saab riik palju ära teha pakkudes nii ühtlustatud, asjakohast ja lihtsasti ligipääsetavat infot keskkonna- ning majandusteabele, kui ka hästi kasutatavaid vähembürokraatlikke teenuseid ning raamistikku toidusektori poolt arendatavatele teenustele,“ lisas Kevvai.

Konverentsi eesmärgiks on tõsta teadlikkust innovaatiliste digitehnoloogiate kasutuspotentsiaalist põllumajandus- ja toidusektoris, kirjeldada tehnoloogiate arengusuundasid ja vajadust jätkuva teadus- ning arendustegevuse järgi. Toimuvad arutelud peamiste digitaalsete trendide teemadel nii põllumajanduses, toidutööstuses kui ka  teadustöös ja innovatsioonis.

Lisainfo ürituse kohta:

• Põllumajanduse ja toiduväärtusahela digitaliseerimine

Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.11.2017

Maaeluminister Tarmo Tamm on pidanud sellel nädalal kõnelusi pankade, kindlustusseltside ja teravilja kokkuostjatega, et leida paindlikumaid lahendusi, mis aitavad ebasoodsate ilmastikuolude tõttu kahju kannatavatel põllumajandustootjatel raskused üle elada. Varasemalt on maaeluminister ja peaminister pöördunud Euroopa Komisjoni poole ning teinud ettepaneku meie põllumehel keerulise aja üleelamiseks erakorralise toetuse eraldamiseks.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et hiline saagikoristusperiood ja saagikoristust seganud vihmad sunnivad põllumehi rohkem tegelema riskijuhtimisega, mis leevendab pikemaajaliselt nii ilmastikust tulenevaid kui muid ootamatuid tagasilööke. „Riskide maandamises pole iseenesest midagi uut – ka meie esiisad kogusid aita viljavaru, et ikalduse järel oleks uuel aastal seemnevili võtta,“ märkis minister.

„Maaeluministeerium saab olla eestkõnelejaks pankade, kindlustusettevõtete ja teraviljakokkuostjatele põllumeeste murede edastamisel. Põllumees vajab pikaajalisemat kindlust riskide hajutamisel, kuid nagu äris ikka, peavad ka põllumajandusettevõtjad ise kandma riskide maandamisel põhivastutuse“, ütles minister.

Tamm viitas, et suurenevad otsetoetused ja Eestis tänavu valitsuse poolt taastatud põllumeestele makstavad  üleminekutoetused annavad riskide realiseerumisel osalise katte, kuid ka põllumeestel endil tuleb panustada kriiside üleelamisse.

Ministri sõnul on nii pangad kui viljakokkuostjad mõistvad põllumehe olukorra suhtes, näevad põllumajandusvaldkonnas potentsiaali ja põllumeest enda pikaajalise partnerina, mistõttu otsitakse iga põllumehe olukorrast lähtuvalt talle sobivat lahendust.

Keerulisem on saagikindlustusega, mida Eestis ükski selts hetkel ei paku. Praegu on võimalik Eesti põllumehel kindlustada seadmeid, hooneid ja loomi, kuid mitte saaki. „Eesti on liiga väike ja risk kindlustusseltside jaoks suur, mis ajab kindlustuse hinna kõrgeks, seetõttu on mõistlikum pidada kõnelusi rahvusvahelise haardega seltsidega, kellel on võimalik suuremal territooriumil oma riske hajutada,“ ütles Tamm.

2017. aastat kasvatati Eestis põllukultuure 665 tuhandel hektaril, sellest peaaegu pool on teravilja all. Tänavu jääb põllumeeste esindusorganisatsioonidelt saadud tagasiside põhjal kehvade ilmaolude tõttu koristamata 15 % põllukultuuride kogupinnast, sh 8 % teraviljast, 5 % rapsist, 69 % põldoast, 55 % hernest, 21 % kartulist ja 27 % köögivilja pinnast.

Teate edastas
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2017

Maaeluminister Tarmo Tamm arutas eile Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi põllumajanduse ja maaelukomisjoni aseesimehe Long Zhuangweiga kahe riigi põllumajandusalase koostöö edendamist.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on kahe riigi parlamentide ja ministeeriumide tasemel koostöö aina tihenemas ning ka ettevõtjad on vastastikku huvitatud põllumajandussaadustega kauplemise suurendamisest ning elav läbikäimine valitsuse ja parlamendi tasandil sillutab teeb majanduslike sidemete hoogustumiseks.

Maaeluministeeriumit külastanud Hiina parlamendidelegatsiooni huvitas Eesti põllumajandustootmise finantseerimissüsteem, tegevused põllumajanduse edendamisel, sealhulgas mahemajanduse perspektiivid ning teadusarendus.

Maaeluminister Tarmo Tamm meenutas, et ta kohtus 25. augustil Hiina põllumajandusministri Han Changfuga, ning enne on erinevatel tasanditel olnud kahe riigi esindajatel tihedaid kontakte.

„Mitmed kõrgetasemelised kohtumised ja allkirjastatud kokkulepped Eesti ja Hiina toiduohutusametite ja põllumajandusministrite vahel on märk Eesti ja Hiina tugevatest ja tihedatest suhetest. Varasemate aastate tegevuskava edukusele tuginedes planeeritakse dokumenti eelseisvateks aastateks uuendada, et jätkata head partnerlust kahe riigi vahel,“ kinnitas Tamm riikide kahepoolsete suhete süvendamise ja hea kaubanduspartnerluse jätkamise tähtsust.

Kohtumisel Hiina parlamendi delegatsiooniga osalesid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Hiina Suursaatkonna esindajad ja Maaeluministeeriumi ametnikud.

Täna külastab Hiina parlamendi delegatsioon Kesk-Eesti põllumajandus- ja toiduainetööstusettevõtteid.

Teate edastas
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.11.2017

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles täna Türil 2017. aasta viljelusvõistluse lõpukonverentsil korraldajate ja osalejate tunnustuseks, et iga-aastane mõõduvõtt annab põllumeestele täiendava motiivi kodumaise teraviljakasvatuse arendamiseks.

„Juba kümnendat korda peetud võistlus innustab teraviljakasvatajaid katsetama uusi sorte, tehnoloogiaid ja tehnikat, et saavutada paremaid tulemusi. Viimasel ajal on harvaks jäänud aastad, kus võistluse raames ei püstitata uusi saagikuse rekordeid,“ märkis kantsler.

„Viljelusvõistlustel osalejad tõestavad veenvalt, et ka Eestis saab häid sorte oskuslikult kasvatades koguda suuri ja hea kvaliteediga saake,“ lisas ta.

Kantsler meenutas, et kui veel kümmekonna aasta eest tundus hektarilt10 tonni teravilja ja viie tonni rapsi koristamine pigem unistusena, siis tänaseks on rekordid juba mitmendat aastat üle nende piiride nihutatud ja küllap tuleb veelgi häid aastaid, kus püstitatakse uusi rekordeid.

Järgmisest aastast suurendab riik mõnevõrra kodumaise sordiaretusprogrammi rahastamist. „Kindlasti annab ka Eestis toimuv uute sortide aretamine oma panuse meie teraviljakasvatuse arengusse,“ sõnas Lemetti.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti esines täna Türi Kultuurimajas peetud konverentsil ettekandega, millega andis ülevaate tänavusest taimekasvatusaastast nii maailmas kui ka Eestis.

Teate edastas:
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.11.2017

„Selleks, et sigade Aafrika katkule piiri panna, ei piisa vaid siseriiklikust tegutsemisest, vaid tuleb teha riikidevahelist koostööd ja jagada kogemusi ,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm 9. novembril  Prahas toimunud sigade Aafrika katku teemalisel kõrgetasemelisel konverentsil.

„Kindlasti peavad ka bioohutusnõuete täitmise kontrollimine farmides  ning üldsusele suunatud seakatku puudutavad teavituskampaaniad olema senisest veelgi läbimõeldumalt ja ulatuslikumalt läbi viidud,“ lisas Tamm.

Kuna sigade Aafrika katku puhul on tegemist piiriülese loomataudiga, leidsid konverentsil osalejad, et sigade Aafrika katku piiramiseks on rahvusvaheline koostöö ka poliitilisel tasemel hädavajalik.

Sigade Aafrika katku peatamisel on oluline ka teaduslik lähenemine, mis annab ülevaate uusimate teaduslike arengusuundade ja parimate praktikate kohta. Samuti aitab teadustöö leida võimalusi, mis aitavad viia metssigade liikumise miinimumini ning tõhustavad olemasolevate populatsioonide majandamist.

Inimfaktori roll selle märgatavat majanduslikku kahju põhjustava haiguse kandumisel üle pika maa, on vaieldamatult suur. Seetõttu tõdeti ühiselt, et kõikides piiripunktides tuleb oluliselt tõhustada kontrolli reisijaga kaasas oleva pagasi üle, et tagada loomseid saadusi sisaldava salakauba avastamine. Lisaks aitavad haiguse levikule piiri panna kindlatele riskigruppidele, nt veokijuhid, reisijad, võõrtöötajad, suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad.

Kohtumisel osalesid Austria, Valgevene, Tšehhi, Eesti, Soome, Gruusia, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia ja Ukraina esindajad.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee

14.12.2017 toimub koolitus Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Lektoriks on Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik. Koolituse tulemusel suurenevad õppija teadmised riskijuhtimisest põllumajanduses. Ootame osalema kõiki ühistegelikke põllumajandus ettevõtjaid .

14.12.2017 toimuva koolituse ajakava:

10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohvi
10:15 – 12:30 Riskide olemus ja erinevad vormid põllumajanduses
12:30 – 13:30 Lõunapaus
13:30 – 15:45 Riskide maandamise ja juhtimise võimalused ühistegevuses
15:45 – 16:00 Tagasiside

Koolituse õppekava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=8442&id_ay_toimumine=10944&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine toimub kuni 12.12.2017, osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Koolituse korraldamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Koostöös teeme paremini!

yhistegevus.emu.ee
facebook.com/yhistegevus
instagram.com/yhistegevus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.11.2017

Rakveres täna peetud konverentsil „Eesti piimasektori ekspordiväljavaated“ tõi maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand täna välja, et piimatoodete ekspordis tuleb vähendada töötlemata tooraine väljamüüki ning lähinaabritega kauplemise kõrval leida suurema ostujõuga kaugemaid turge.

„Maaeluministeerium on võtnud eesmärgiks välja töötada toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava, mille siht on suurendada lisandväärtusega toodete osakaalu ekspordis,“ selgitas ministeeriumi osakonna juhataja.

Taavi Kand ütles, et kuna eksport annab piimasektorile võimaluse oma toodangut müüa, tuleb tulu teenimiseks keskenduda kõrgema lisandväärtusega toodetele.

Sama eesmärki kannab ühistulise piimatööstuse rajamise riigipoolne toetamine. Paidesse rajatav piimatööstus on võimeline töötlema 1000 tonni piima ööpäevas ehk rohkem, kui praegu toorpiima riigist välja veetakse. Edaspidi saab piima Eestis ümber töödelda ja toodetena eksportida.

Hetkel pakub Maaeluministeerium mitmeid välisturgudele sisenemiseks olulisi teenuseid ning toetusi. Samuti ollakse keskseks partneriks teiste haldusalade asutustele, mis erinevate toidusektori eksporti puudutavate teemadega tegelevad.

Sellega seoses on Maaeluministeerium teinud ettepaneku käivitada toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava koostamine. 2017. aasta aprillis sai Eesti toidusektori edendamise tegevuskava perioodiks 2018–2020 ka valitsuskabineti istungil heakskiidu. Kuigi tegevuskava hõlmab kogu toidukaupade eksporti, on erilist tähelepanu pööratud Eesti jaoks olulisimatele sektoritele, sealhulgas piimandusele.

2016. aastal moodustas toorpiima ekspordikäive 35% Eesti piimatoodete ekspordist ning 2017. aasta esimesel poolaastal oli see suurenenud 40 protsendini. Sealjuures on Eesti piimatoodete ekspordikäive 2017. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 43% ning tootegruppidest suurim kasv absoluutväärtuses toimus just toorpiima puhul.

Teate edastas:
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.11.2017

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles eile Rakveres toimunud Piimafoorumil, et järgmisel aastal väljatöötamisele tulev põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava seob olemasolevad sektorite strateegiadokumendid ühtseks tervikuks, aitab valdkondadel muutuvate oludes paremini toime tulla, riske maandada ja võimalusi ära kasutada. Samuti võimaldab arengukava  põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse valdkondades edendada bioressursi efektiivsemat kasutamist ja väärindamist.

„Kuigi viimaste aastate piimandusturg on näidanud heitlikkust, ei muuda see fakti, et Eestis on jätkuvalt soodsad tingimused piimatootmiseks. Meie rohumaade hulk, pidevalt uuenev kaasaegne tootmine ja töötlemine, teadmised ja oskused on suure potentsiaaliga,“ toonitas kantsler foorumil peetud ettekandes.

Piimatootmine moodustab Eesti põllumajanduses toodangu rahalisest väärtusest aastas 20-25 protsenti ning see näitaja on tänu soodsale rahvusvahelisele turuolukorrale tõusuteel. Ka põllumajandus- ja toidukaupade eksportkäibest moodustavad toorpiim- ja piimandustooted sel aastal taas üle 20 protsendi.

Kuigi viimase kolme aastaga on piimakari vähenenud ligi 12 000 lehma võrra 86 165 lehmani möödunud aasta lõpus, on piimakarja toodang lehma kohta kasvanud ning kogutoodang püsinud aastate lõikes võrreldaval tasemel. Sel aastal on uuesti kasvama  hakanud ka piimalehmade arv.

Kantsler Illar Lemetti kutsus piimandusfoorumi osalisi põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisel aktiivselt kaasa lööma, et 2018. aastal töötada valdkonnale välja põllumajandust, kalandust ja vesiviljelust, maaelu, toiduainetööstust, toiduohutust ning teadust ja innovatsiooni siduv terviklik arengukava.

Augustis kiitis Vabariigi valitsus kiitis heaks maaeluministri ettepaneku alustada põllumajanduse ja kalanduse ühise arengukava koostamisega, mille eesmärk on luua võimalused põllumajandus- ja kalandussektori arengu ja konkurentsivõime kasvu jaoks. Arengukava koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele aastaks 2020.

Teate edastas:
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.11.2017

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Muudatused lihtsustavad ning teevad odavamaks väetiste registreerimise, mistõttu on soodsam turule tuua ka uusi ja väikses koguses turustatavaid väetisi,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Lisaks annavad muudatused võimaluse väetiseregistris olevate ajakohaste andmete alusel paremini planeerida tõhusat ja riskipõhist järelevalvet.“

Eelnõu kohaselt peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad esitama majandustegevusteate koos lisadega, mille alusel kantakse käitleja ja tema turustatav väetis väetiseregistrisse. Selle tulemusena kajastab väetiseregister tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eestis turustatavatest väetistest ja turustajatest.

Riigilõivuseadust muudetakse seoses väetiseseaduses tehtavate muudatustega, arvestades, et kehtiv järelevalvetoimingute eest tasutava riigilõivu kontrollimine on aja- ning töömahukas. Samuti väheneb väetisekäitlejate riigilõivu arvestamise ja tasumise halduskoormus.

Kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda üks riigilõivutasu. Eelnõus tehtavate muudatuste kohaselt tasub väetise käitleja käitlemisega alustamise aastal ning igal sellele järgneval väetise käitlemisega jätkamise aastal riigilõivu 46 eurot. See  tähendab, et riigilõivude arvestus muutub oluliselt lihtsamaks ja maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.

Lisaks täiendatakse eelnõud punktiga, mis juhib väetisekäitlejate tähelepanu sellele, et nende kohustus on tagada väetise koostise ja pakendil oleva märgistuse vastavus kemikaaliseaduse nõuetele juba enne toote turustamist.

• Väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS).

Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee