Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.06.2018

11 EL-i liikmesriigi esindajad otsisid koostöövõimalusi uues ÜPP-s

12.– 13. juunil toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel Ungaris arutleti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku, põllumajandusturgude olukorra ja BIOEAST-i algatuse üle.

12.-13. juunil kohtusid Ungaris Babolnas Visegradi (Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu), Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia esindajad, et jagada seisukohti Euroopa Komisjoni eelarve ja ÜPP tuleviku ettepanekute suhtes, anda hinnang põllumajandusturgude olukorrale ning allkirjastada ühisdeklaratsioon BIOEAST-i algatuse teemal.

Maikuus esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi eelarve ning juuni alguses eelnõud ÜPP tuleviku kohta. „Käima on läinud aktiivsed arutelud ÜPP tuleviku teemadel ning liikmesriigid otsivad ühisosa oma seisukohtade osas,“ sõnas kohtumisel osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Tulevikuarutelude üks keskseid teemasid on ÜPP tulevane eelarve. Eesti jaoks on oluline, et olukorras, kus meie tootmiskulud on kõrgemad kui EL-is keskmiselt ja toetused samas keskmisest madalamad, astutaks oluline samm meie otsetoetuste EL-i keskmisele lähemale viimisel. Samal ajal ei tohiks maaelu toetuseid oluliselt vähendada, sest neil on oluline osa põllumajandus- ja toidusektori ning maapiirkonna kestlikkuse tagamisel,“ lisas Gorban.

Põllumajandusturgudel on üldine olukord stabiilne, kuigi mõnes liikmesriigis ja tootegrupis tuleb ette erandeid. Piimatoodete hinnad ja väljavaated on stabiilsed, hetkel on ainus murekoht Euroopa Liidu lõssipulbri varud ja hind. Sealiha hindasid mõjutab kasvav tootmine, siseturu stabiilne nõudlus, kasvav import ja vähenev eksport. „Mitme keerulise aasta järel on põllumajandussektor viimasest kriisist välja tulnud ja tänaseks on olukord turgudel rahunenud. ÜPP reformide tulemusel on põllumajanduspoliitika rohkem turule orienteeritud, mis samas tähendab, et oleme ühtlasi ka tururiskidele rohkem avatud. Selleks, et põllumajandussektori sissetulekud oleks stabiilsed ja põlumajandustootjad tulevasteks kriisideks paremini valmis, tuleb senisest enam tegeleda riskijuhtimisega põllumajanduses,“ rõhutas Marko Gorban.

BIOEAST on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide algatus teaduspõhise põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kasutamiseks biomajanduses. Kohtumisel allkirjastasid osalevad EL-i liikmesriigid BIOEAST-i algatuse visiooni teemalise ühisdeklaratsiooni. „Põllumajanduse ja toiduainesektori konkurentsivõime ning kliima- ja keskkonnaprobleemide valguses on investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni võtmetähtsusega. Seetõttu on  Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada uues eelarves Horizon Europe’i programmi raames 10 miljardit eurot toidu, põllumajanduse, maaelu ja biomajanduse teemalisele teadustegevusele ja innovatsioonile väga positiivne,“ sõnas Gorban.

Kohtumisel osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Mihkel Kärg.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.06.2018

Homme algab Setomaa arenguprogrammi taotluste vastuvõtt

Homme, 15. juunil algab Setomaa arenguprogrammi eeltaotlusvoor, mis on avatud 28. juunini 2018.  Programmi eesmärk on toetada projekte, mis aitavad tugevdada Setomaa arengueelduseid ja neid paremini kasutada.  

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul tagab järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine Setomaal elujõulise kogukonna säilimise ja ettevõtluse arengu. „Setomaa arenguprogrammi kaudu arendatakse kohalikku ettevõtluskeskkonda, koolitatakse inimesi ning turundatakse Setomaad. Ühtlasi on see kaasa aidanud ka piirkonnas oluliste traditsioonide säilimisele, mis tagab Seto kultuuripärandi jätkumise,“ lisas maaeluminister Tamm.

Setomaa arenguprogrammi raames saab toetust taotleta Setomaa vallas tegutsev mittetulundusühing ja sihtasutus ning Setomaa vald.  Programmi kaudu saab taotleda toetust projektide elluviimiseks, tegevustoetust ning toetust välisabiprojektide kaasrahastamiseks.Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 32 000 eurot. Ettevõtlusnõustamise tugiteenuse ja tegevustoetuse puhul on toetuse suurus kuni 20 000 eurot. Toetuse määr on 85 protsenti abikõlblikest kuludest.

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt meiliaadressil arenduskeskus@vorumaa.ee või paberil aadressil Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru, perioodil 15.-28.06.2018. Rohkem teavet leiate Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt https://vorumaa.ee/arendus/ või kirjutades meiliaadressilkaire.trumm@vorumaa.ee.

PRESSITEADE

Veterinaar- ja Toiduamet

13.06.2018

Alanud on sigade Aafrika katku kõrghooaeg

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab alanud sigade Aafrika katku kõrghooajal seapidajatele meelde, et vältimaks taudi levikut metsast farmi on ülioluline bioohutusmeetmete range järgimine.

Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõttu tuleb bioohutusnõuete järgimisel olla tavapärasest tähelepanelikum, kuna 11. juunil 2018 diagnoositi Lätis Jelgava lähistel asuvas 165 seaga seafarmis sigade Aafrika katku puhang. Poolas on sellel aastal diagnoositud 14, Leedus 6, Lätis 1 ning Rumeenias 8 SAK-i puhangut kodusigadel.

Paraku on nimetatud riikides pidevalt tuvastatud sigade Aafrika katku juhtumeid ka metssigadel. Metssigadel on katk levinud praeguseks lisaks Tšehhi ja Ungarisse. Vaatamata kasutusele võetud meetmetele ei näita taudi levik vaibumise märke.

Eestis on mai lõpu seisuga uuritud sel aastal 3016 metssiga, kellest 198 olid sigade Aafrika katkule positiivsed. 198-st taudi suhtes positiivsest metsseast on enamik kütitud metssead.

Kõige rohkem on katku suhtes positiivseid metssigu leitud Saaremaal, Läänemaal ja Lääne-Harjumaal, nendes piirkondades asuvad seafarmides on sigade Aafrika katku nakatumise oht kõige kõrgem.

Pideva järelevalve all on ka Eesti kodusead, kellest käesoleval aastal on uuritud üle 3000. Eestis sellel aastal kodusigadel sigade Aafrika katku puhanguid seni tuvastatud ei ole.

TAUST:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2018

Eesti ja Holland kindlustavad põllumajanduskoostööd

Maaeluminister Tarmo Tamm ja Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten allkirjastasid täna vastastikuse mõistmise memorandumi. Samuti toimus Hollandi kuninga visiidi raames seminar „Innovatsioon põllumajanduses“.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul kinnitatakse memorandumi allkirjastamisega riikidevahelise tiheda suhtluse jätkamist. „Memorandumi allkirjastamine ja koostöö Hollandiga on oluline, kuna seeläbi saame jagada oma kogemusi ja teadmisi ning teineteiselt õppida. Holland on Eestile kindlasti oma põllumajanduse arengu ja innovatsioonisaavutustega eeskujuks,“ lisas Tamm.

„Digiteerimine ja e-lahenduste kasutamine on üks võimalus luua põllumajandussektorile ja maapiirkondadele täiendavaid kasvuvõimalusi,“ ütles Tamm. „Seepärast loodame memorandumi alusel anda hoogu ka digiteerimist soodustavatele ettevõtmistele, nagu äsja üheskoos korraldatud põllumajandushäkaton,“ lisas Tamm.

Memorandumi allkirjastamine ja seminar toimusid Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ja seal osalesid lisaks ministritele ka Hollandi kuningas Willem-Alexander, Eesti president Kersti Kaljulaid, Hollandi ja Eesti ministeeriumite esindajad ning põllumajandusvaldkonna spetsialistid ja ettevõtjad.

Ettekandeid esitasid Hollandi põllumajandusministeeriumi ja innovaatiliste ettevõtete esindajad. Esinejad rääkisid arengutest põllumajanduses, era- ja riigisektori koostööst ja edu jaoks vajalikest mõjuritest välisturgudele minekul; näha sai ka visiooni tuleviku innovaatilistest piimafarmidest.

Lisaks tutvustati seminaril osalejatele 8.–10. juunil Tallinnas toimunud põllumajandusteemalise häkatoni „Tech for Agriculture“ kolme parima tiimi töid, sealhulgas võitjat Bird’s AI, mis võimaldab peaaegu reaalajas põllukultuure monitoorida.

Seminari korraldas Hollandi Suursaatkond Eestis koostöös Eesti Maaeluministeeriumiga.

Fotod: https://drive.google.com/drive/folders/1QZ5X6bayfEs8sdaqTNHqHTds6Ot1gbzV?usp=sharing  (autor Maaeluministeerium)

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
12.06.2018

Põllumajandusamet suurendab sel suvel kontrollide arvu rapsipõldudel

Põllumajandusamet kontrollib suvel suurendatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses.
Õitsva rapsi kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi, et analüüsitulemustega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine.

Proovide analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Rapsikasvatajate eksimused taimekaitsevahendite kasutamisel on suur oht kõikidele tolmeldajatele. Peamiseks põhjuseks läbi aastate on olnud preparaatides kasutatav toimeaine dimetoaat. Põllumajandusamet tuvastas ka eelmisel aastal rikkumised, mille tagajärjel hukkusid mesilaspered.

Põllumajandustootja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega.

Eestis kehtib juba aastaid mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge, ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kell 22.00 – 05.00), mil mesilased ei lenda. Samuti on mesinikul ja põllumehel omavaheline teavitamiskohustus.

Lähem info:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2018

Euroopa Komisjon lõpetas Eestit puudutavad sigade Aafrika katku III tsooni piirangud

Kuna Eestis ei ole lisandunud uusi sigade Aafrika katku (SAK) juhtumeid kodusigadel ning rakendatud on vajalikke meetmeid katku tõrjeks, otsustas Euroopa Komisjon III tsooni piirangud lõpetada.

„Veterinaar- ja Toiduameti ning ministeeriumi ametnikud on pidanud sigade Aafrika katku tõrjemeetmete ja -strateegia üle Euroopa Komisjoniga pikki läbirääkimisi, arvestades kolme aasta jooksul kujunenud teadmisi ja kogemusi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hea meel on tõdeda, et meie  jõupingutused on vilja kandnud ning kõik 2017. aastal toimunud kodusigadel tuvastatud nakkusjuhtudega seoses kehtestatud piirangud lõpetatakse.“

Otsus puudutab nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola III tsooni piirkondi.

„Siiski ei tohi me valvsust kaotada ega nõuete täitmises järele anda,“ lisas Tamm. „Seakasvatajatel tuleb endiselt erilise täpsusega kõiki kehtestatud bioohutuse nõudeid täita, et sigade Aafrika katk farmi sisse ei pääseks.“

Kõik liikmesriigid peavad  keelama elusate uluksigade lähetamise teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Asjaomased liikmesriigid ei tohi elusaid uluksigu ühest piirkonnast teise piirkonda transportida. Samuti tuleb jätkuvalt tagada, et kõnealustest piirkondadest ei lähetata värsket uluksealiha ning sellisest uluksealihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid (välja arvatud konservid) teistesse liikmesriikidesse või sama liikmesriigi territooriumil asuvatesse muudesse piirkondadesse.

III tsoonis olid siiani Saaremaalt Laimjala, Orissaare, Pöide, Valjala ning pool Leisi valda, Pärnumaalt Audru ja Tõstamaa vald, Lääne-Nigula vald ja selle lähivallad, kuid nüüdsest loetakse neid II tsooni kuuluvateks. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, jäädes seega I tsooni.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud kodusigadel. Täpsem info kehtestatud piirangute kohta ning sigade Aafrika katku puudutav teave üldiselt on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Taudi puudutavaid küsimusi võib esitada ja infot saab VTA infotelefonil 605 4750.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
05.06.2018

Ministrite kohtumisel pöörati põhitähelepanu põlvkondade vahetusele põllumajanduses

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 3.–5. juunini Bulgaarias Sofias toimunud Euroopa Liidu põllumajandus-  ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus peateemaks oli põlvkondade vahetus põllumajandussektoris.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Bulgaaria teemavalik on tingitud asjaolust, et Lääne ühiskondades, sh Euroopa Liidus, on suhteliselt tavapärane, et põllumajandussektoris tegutsejate vanus on kõrge ning noorte osakaal sektoris on väike. Vaatamata mitmesugustele toetusmehhanismidele on trend Euroopas jätkuvalt pigem negatiivne – ainult 5,6% põllumajandustootjatest on 35-aastased või nooremad, samas kui 31% tootjatest on 65-aastased või vanemad.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eestis noorte osakaal küll veidi kõrgem – 9% –, kuid siiski tuleb selle teemaga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames edasi tegeleda. „Eestis on huvi ÜPP raames pakutavate noortootjate toetuste vastu suur ja taotlusi esitatakse rohkem, kui selleks on vahendeid. See on julgustav ja näitab, et noored tahavad põllumajandusse tulla; samas viitab see ka asjaolule, et ilma toetuseta on niivõrd kapitalimahukasse sektorisse sisenemine keeruline,“ ütles minister Tamm mitteametlikul kohtumisel.

„Et muuta põllumajandussektor noorte jaoks atraktiivsemaks, tuleb tegeleda põllumajanduse ja maaelu mainega. Näiteks toimuvad Eestis igal aastal parimate noortalunike valimised, avatud talude päev, mitmesugused põllumajandustoodete müügile suunatud laadad, noortalunike kompleksvõistlus ja kampaaniad, kus kutsutakse inimesi tarbima kodumaist toitu,“ jätkas maaeluminister.

„Oluline on ka uuendusmeelsus ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamine. Põllumajandus peab uuenduslike ideede ning uute tehnoloogiate rakendamises olema võrdväärsel positsioonil teiste majandusharudega, muutes sellega valdkonda noorte jaoks atraktiivsemaks. Tulevikku silmas pidades tuleks tagada eri piirkondade noortootjatele võrdsed konkurentsitingimused ning suunata maaelu arendamisse järgmisel eelarveperioodil piisavalt vahendeid,  sest just maaelu arengu poliitika on sobivaim vahend nii põllumajanduse kui ka maaelu arengu seisukohast prioriteetsete probleemide lahendamiseks,“ sõnas Tarmo Tamm.

Põlvkondade vahetuse teemat on arutatud Bulgaaria EL-i nõukogu eesistumise raames ka põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungitel. Samuti rõhutati sujuva põlvkonnavahetuse olulisust märtsis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogus vastu võetud EL-i nõukogu eesistuja järeldustes.

Foto: EU2018BG Bulgarian Presidency

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
01.06.2018

Euroopa Komisjon soovib ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja kaasajastada

Euroopa Komisjon esitles täna ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eelnõud. Komisjoni ettepaneku kohaselt jätkatakse põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustatakse kestlikku arengut ning pööratakse suurt tähelepanu keskkonna- ja kliimakaitsele ning teadusarendusele ja innovatsioonile.

Ettepanekuga lihtsustatakse ja kaasajastatakse ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Toetusi on edaspidi võimalik paremini suunata, mis tagab suurema paindlikkuse toetussummade jagamisel. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumeestele selles valdkonnas kõrgemad eesmärgid, kasutades selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

Võrreldes käesoleva perioodiga muutub poliitika rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asendatakse ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest kui ka teist sammast ja tagavad valdkonna tervikliku planeerimise. Strateegiakavad peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. „Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis Tarmo Tamm.

Euroopa Komisjoni õigusaktide ettepanek on väga tihedalt seotud ka ÜPP eelarve ettepanekuga. Ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. „Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega,“ lisas maaeluminister Tamm.

Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneb kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi EL-i poolne finantseerimine 15% võrra. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Leiame, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest just see on parim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks põlvkondade vahetuse soodustamine, innovatsiooni kiirendamine ja teaduslikuma põllumajanduse poole püüdlemine,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks on ettepanekus välja toodud teemadest Eesti jaoks olulisel kohal põllumajandustootjate ühistegevuse arendamine ja soodustamine. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu toidutootmissektoris lisandväärtuse suurendamisele, konkurentsivõime parandamiseks pannakse rõhku inimkapitali arendamisele ja innovatsioonile, sh teadmussiirdele, nõuandeteenustele ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele.