Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2018

Tulemuslikkuse parandamise toetuse investeeringute tegemise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse  investeeringutoetuste elluviimise tähtaega.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul võimaldatakse  investeeringute tegemise tähtaega pikendada seoses põllumajandustootjate viimaste aastate keerulistest ilmatikutingimustest tingitud majanduslike raskustega. „Muudatusega saavad toetuse saajad lisavõimaluse investeeringute elluviimiseks ja kasutuselevõtuks ning sellega tagatakse toetusvahendite parem ja täielikum kasutamine,“ ütles minister Tamm.

Eelnõuga võimaldatakse 2015. aastal esimeses kolmes taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel lõpetada kavandatud investeeringute elluviimine olukorras, kus investeeringute elluviimise tähtaeg on küll saabunud, kuid need ei ole täielikult lõpetatud.  See tähendab, et taotlejatel, kelle taotlus on rahuldatud enne 11. veebruari 2017. aastat, pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega täiendavalt ühe aasta võrra. Nende toetuse saajate puhul eeldatakse, et kavandatud investeeringust on ellu viidud osa, mis moodustab vähemalt 45% kogu kavandatud investeeringu abikõlblikust maksumusest. Lisaks  pikendatakse 2017. aastal neljandas ja viiendas taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

MAK 2014-2020 meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud kokku viis taotlusvooru, kuues taotlusvoor on kavandatud 3. – 10. detsembriks 2018  ning selle eelarve on 22,5 miljonit eurot. Meetme raames on toetuse rahuldamise otsuse  saanud 986 toetuse taotlust, kogusummas 119 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot.  Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.11.2018

100 head soovi Eesti maaelule

Täna, 12. novembril saab Maaeluministeerium saja-aastaseks, mille puhul kingime Eesti maaelule 100 head soovi.

„Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Maaeluministeerium kõige maalähedasema ministeeriumina vaatab 100. juubeli täitumisel ka tulevikku,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Sellest tekkis ka mõte koguda kokku 100 head soovi, mis näitavad, millist maaelu meie rahvas soovib ja mis on kingitus kõigile Eesti inimestele ja Eesti Vabariigile.“

Head inimesed soovisid Eesti maaelule näiteks järgmist.

• Et jätkuks laste rõõmuhõiskeid rohelisele põllule loomi ajades, mõnusat linnulaulu ja et ikka aktiivne elu jätkuks ka kõige kaugemas Eestimaa nurgakeses.
• Et hea ja puhas Eesti toit oleks ka tulevikus kättesaadav kõikidele Eesti elanikele.
• Et rohkem inimesi leiaks tee maaeluni ja saaksid selle väärtusest aru!
• Et ka 100 aasta pärast kasvaks meie põldudel vili ja kartul, oma käega saaks aiast võtta marju ning värske piim on omast käest!
• Et igal lapsel oleks võimalus veeta osa oma suvest maal, ärgata linnulaulu peale, joosta õue, noppida marju peenralt, õppida maatöid tegema, hoolitseda loomade eest, juua värsket piima, omada kohustusi talumajapidamises. See annab lapsele imeilusad mälestused, hingelise tasakaalu ja armastuse kodumaa vastu kogu eluks!
• Põllumajanduslikult soodsaid ilmasid ja tarku tehnikaid, et maa saaks võimalikult palju saaki anda.
• Jaksu Eesti sigadele, et peekoniviilud kasvataksid ikka meie poegadest tugevad mehed.
• Et Eesti lapsed teavad, kust tuleb piim ja kuidas valmib toit. Soovin, et oma eriala valides suunduvad paljud noored põllumajandusse ning hoiavad elu maal hõõgumas või isegi leegitsemas.
• Et ka 100 aasta pärast saab põldudel imetleda kasvavat vilja, et maale sõites on tee ääres lehmad, lambad ja hobused, et sigu saab taas vabalt pidada ja linnud on õnnelikud.
• Et vanemad oskaksid lastele ka 100 aasta pärast teha päris pannkooke, sülti ja võib-olla isegi verivorsti.

Vaata kõiki häid soove ministeeriumi kodulehelt.

Ministeeriumi asutamise ajaks loetakse 12. novembrit 1918. aastal, kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot. Ministeerium on oma tegevusaja jooksul kandnud mitut erinevat nime ja olnud Toitlusministeerium, Põllutööministeerium ning Põllumajandusministeerium ja viimastel aastatel Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi 100. juubelil tunnustas maaeluminister 74 maaelu edendajat ministeeriumi teenetemärgiga.

Maaeluministeerium kinkis Eesti Vabariigile lisaks 100 heale soovile kuus toidusündmust: avatud kalasadamate päeva, Pärnumaa maitsete aasta, avatud toidutööstuste nädala, avatud talude päeva, Eesti hommikusöögi Eesti toiduteel ja Eesti toidu kuu ning juubeliks valminud raamatu „Eesti maaelu piltides“.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee.

 

Eesti Maaülikool korraldab “Teadmussiirde pikaajaline programm ühistegevuse tegevusvaldkonnas” raames tasuta koolituse teemal: “Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel”. Tegemist on pikaajalise programmiga ja selle raames toimub mitmeid infopäevi, täienduskoolitusi, õpiringe, konverentse ning ettevõtete külastusi nii Eestis kui ka välisriikides.

13.11.2018 täienduskoolitusest võib osa võtta põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega, põllumajandusmaa hooldamisega, põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, või metsa majandamisega seotud või nimetatud tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja, eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja, metsa majandamisega tegelev füüsiline isik ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õiguslik juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja.

Koolituse tulemusel suurenevad õppija teadmised koostööst erinevate sektorite vahel. Eriti ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.

13.11.2018 koolituse ajakava:

10:00 – 10:15 Registreerimine
10:15 – 11:45 Esindusorganisatsioonide roll ühistegevuse arendamisel Eestis – Kerli Ats
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 TÜ Farm IN kasvuraskused ja tulevik – Urmas Pallon
13:30 – 14:15 Lõunapaus
14:15 – 15:45 Põllumeeste ühistu KEVILI kogemus koostööst teiste ühistutega – Jaak Läänemets
15:45 – 16:00 Tagasiside

Lektoriteks on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, TÜ Farm IN juhatuse liige Urmas Pallon ja Põllumeeste ühistu KEVILI Nõukogu esimees Jaak Läänemets.

Koolituskavaga on võimalik tutvuda järgmisel lingil: koolituskava

Eelregistreerimine toimub kuni 09.11.2018, osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli[A]emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, kuna ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi tegevusi toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

NB! Eelregistreerimine on tingimata vajalik!

Lisainformatsioon ja küsimused: liis.volli@emu.ee või tel: +372 51 92 9840 (programmi assistent Liis Võlli).

yhistegevus.emu.ee

facebook.com/yhistegevus

instagram.com/yhistegevus

Koolituse korraldamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Koostöös teeme paremini!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.11.2018

Väikese Eesti maitsed võitsid südameid miljonilinnas Shanghais

Maaeluminister Tarmo Tamm avas 6. novembri õhtul Shanghais Eesti toidu ja toidukultuuri tutvustamiseks korraldatud vastuvõtu, kus võõrustati Hiina ametnikke ja toidusektori potentsiaalseid koostööpartnereid, et luua tugevamaid poliitilisi ja ärisidemeid.

„Eesti toit ja Eesti maitsed maailma ühes suurimas linnas – see tekitab minus väga võimsa tunde. Eesti eelis on rikkumatu loodus, mis võimaldab meil toota kõrgetele standarditele vastavat ja puhast Eesti toitu,“ ütles oma avasõnades maaeluminister Tarmo Tamm.

Minister lisas: „Meie ettevõtted on väga huvitatud oma toodangu laia maailma eksportimisest ning tänapäevased logistika- ja kaubandusvõrgustikud suudavad selle ka teoks teha. Ekspordi arendamisel Hiina turul on väga olulised otsekontaktid, mida saab sõlmida silmast-silma kohtumistel. Seetõttu ongi tänane üritus ettevõtete jaoks võtmetähtsusega.“

Vastuvõtul esitlesid oma toidukunsti Eesti tippkokad, restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll ning restoran Leib peakokk Kristo Malm, kes tõid külaliste südamete võitmiseks lauale nii kala- ja veiseliha, musta küüslaugu, kohukese kui ka nõgesemarmelaadi. Eesti toit kujunes kogu õhtu tõeliseks hitiks, pälvides tunnustavaid sõnu kõigilt osalejatelt.

Shanghais on kohal Eesti toidu- ja joogitootjad: AS Balsnack International, Heimtal Spirits OÜ, Saku Õlletehas AS, Värska Vesi AS, AS EBM Grupp, Vaba Aed OÜ, Amoor OÜ, Loodusvägi OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ, Farmi Piimatööstuse AS/Tere AS, HKScan Estonia AS, Reyktal AS, Orkla Eesti AS, AS PRFoods.

Fotod:  Leon Chen, Lucas Digital

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.11.2018

Maaeluministeerium tutvustas maaelu arengukava uute toetusskeemide ettepanekuid

Eile, 6. novembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni XIV istung, kus majandus- ja sotsiaalpartneritele tutvustati olulisemaid arengukava muudatusettepanekuid.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul seisnevad olulisemad arengukavas planeeritud muutused mitme uue toetusskeemi lisamises arengukavasse. „Arengukava rakendamisel selgub täiendavaid toetamist vajavaid tegevusi ja muudatuste paketi eesmärk on luua selleks vajalikud tingimused,“ sõnas Gorban.

Seirekomisjoni istungi peamine eesmärk oli tutvustada arengukava neljanda muudatuste paketi ettepanekuid ning saada nende kohta tagasisidet. Muudatustega soovitakse muuhulgas lisada nõustamisteenuste meetmesse toetusskeem nõustajate järelkasvu toetamiseks, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringumeetmesse toetusskeem kütitud ulukite esmakäitlemiskohtade loomiseks, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetmesse toetusskeem ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud rohumaade taastamiseks ning loomade heaolu meetmesse toetusskeem suuremal pinnal peetavatele sigadele.

„Selle aasta põua tõttu hävis osa rajatud rohumaid ning et neilt järgmistel aastatel rohusööta saada, tuleb need uuesti rajada. Selleks näeme maaelu arengukavas ette vastava toetusvõimaluse. See on üks näide sellest, kuidas maaelu arengukava rakendamise perioodi jooksul võib uusi toetusvajadusi selguda,“ lisas Gorban.

Lähinädalatel saadetakse arengukava muudatusettepanekud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, samuti oodatakse täiendavat tagasisidet majandus- ja sotsiaalpartneritelt.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehel:  https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020/seire-ja-hindamine/seirekomisjon

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.11.2018

Peagi on Eesti linnulihatoodetele avatud ka Hiina turg

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas täna, 6. novembril Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.

„Eesti toiduohutus ja järelevalve on kõrgel tasemel. Sellest on aru saanud ka Hiina inspektorid, kes on mitmel korral Eestit külastanud. Selle tulemusel oleme allkirjastanud piimatoodete ja kalatoodete toiduohutuse protokollid. Täna astusime suure sammu edasi ja allkirjastasime Hiina Tolliameti asepeadirektoriga ka linnuliha protokolli,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eriti tähelepanuväärne on see, et oleme Euroopa Liidus Poola järel teised, kes vastava protokolliga on kokkuleppele jõudnud. Linnuliha protokoll on raamdokument, millega määratakse nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele,“ lisas minister.

Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne. 2018. aasta kaheksa kuuga oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 4,7 miljonit eurot. Eestist eksporditakse Hiina peamiselt kalasektori tooteid. 2018. aastal on käivitunud ka vadakupulbri eksport.

Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade  tingimused sõltuvad toote riskiastmest. Madala riskiastmega tooteid (näiteks alkohol ja joogivesi) saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – see tähendab loomad ja loomsed saadused (liha ja lihatooted, munad, piimatooted, kalad ja kalatooted), olema riik läbinud Hiinapoolse kontrollprotsessi ning saanud vastava loa. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Lõpusirgele on jõudmas impordiloa saamise protsess lõheliste ekspordi võimaldamiseks.

Galerii

Fotod: Eveli Post

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.11.2018

Eesti ja Hiina arendavad koostööd kaubanduse ja teaduse vallas

Maaeluminister Tarmo Tamm kohtus täna, 5. novembril Hiina põllumajandusminister Han Changfuga. Kohtumisel olid olulisel kohal Eesti ja Hiina kaubandussuhted, teadusalane koostöö ja põllumajanduse digitulevik. 

„Eestil on Hiinale pakkuda kvaliteetseid piima- ja kalatooteid ning ka mahetoodangu maht on tõusuteel. Samuti on kõrgel tasemel Eesti toiduohutus ja -järelevalve. Oleme viimaste aastate jooksul allkirjastanud piima- ja kalatoodete toiduohutuse protokollid ning homme allkirjastame Hiina Tolliametiga linnuliha protokolli. Pean seda suureks saavutuseks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm pärast kohtumist.

„Meil on Hiinalt palju õppida  aianduse ja biotehnoloogia valdkonnas,  omalt poolt saame aga pakkuda teadmisi ja oskusi piimakarjakasvatuse, toiduohutuse ja mahetootmise alal,“ lisas minister Tamm.

Kohtumisel käsitleti ka põllumajanduse digituleviku teemat. Minister Tamm rääkis Eesti saavutustest digitaliseerimises ning tõi välja, et 99,9% Eesti valitsuse teenustest on digitaalsed ja Eesti riigi uuenduslikkust on näha ka põllumajandussektoris. „Usun, et meil on üksteistelt digitaalvaldkonnas palju õppida ja  näen siin mitmeid võimalusi koostöö arendamiseks,“ ütles Tarmo Tamm.

Kohtumise lõpus kutsus Tarmo Tamm Hiina põllumajandusministrit Eestisse rahvusvahelisele konverentsile Agroforum Mare Balticum, mille peateema on 2019. aastal agroökoloogia.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.11.2018

Maaeluminister tunnustas teenetemärgiga 74 inimest

Maaeluminister Tarmo Tamm andis reedel, 2. novembril Maaeluministeeriumi 100. aastapäevale pühendanud üritusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 62 hõbedast ja 12 kuldset ministeeriumi teenetemärki.

„Toetudes oma väärikale minevikule, tuleb meil täna vaadata eeskätt tulevikku. Milliseks kujuneb meie tulevik, on alles lahtine; see on meie endi teha,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Usun, et meie kõigi südames on armastus Eesti vastu ning oma rahvast toitva Eesti põllumajanduse vastu. Kõrge kvaliteediga, puhas ja maitsev Eesti toit on suur rikkus! Aitäh teile, head põllumehed, toidutootjad ning maaelu edendajad, kes te aitate seda rikkust meie lauale tuua! “

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Nimekiri teenetemärkide saajatest