MES: põllumajandusmaa kapitalirent aitab rahalisest kitsikusest välja tulla

Viimaste aastate keeruliste majandus- ja ilmastikuolude tõttu on paljudel põllumeestel tekkinud raha puudujääk, mis ei lase teha uusi investeeringuid või tasuda olemasolevaid arveid.

Üks võimalus olukorda lahendada on kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) põllumajandusmaa kapitalirenti, mis toimib müügi-tagasirendi põhimõttel. Tehinguga müüb ettevõtja MES-ile põllumaa ning võtab selle sihtasutuselt rendilepingu alusel kasutusse. Sealjuures jääb maa ettevõtja kasutusse ja bilanssi, kohustusega maa tehingu hinnaga tagasi osta, mille tasumine toimub rendimaksetega. Põllumaa kapitalirendi tehing on sama nagu traktori liisingusse võtmisel, ainult põllumaa müüjaks on ettevõte ise, mitte kolmas osapool.

„Kapitalirent on võimalus, kuidas varem põllumaa ostuks paigutatud raha taas käibesse tuua, ilma põllumaast ilmajäämise ohuta,“ ütleb MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisab, et Vabariigi Valitsus on kapitalirendiks vahendeid suunanud 20 miljonit eurot, seni on sihtasutusele taotlusi esitatud ligi 7 miljoni ulatuses.

Kapitalirenti saab taotleda vahemikus 25 000 kuni 1 000 000 eurot ja tähtaeg on kuni 25 aastat (seal hulgas kuni 5 aastat maksepuhkust).

Maa müügiväärtuse aluseks võtab MES üldjuhul Kinnistusraamatus oleva maa maksustamishinna, millest aktsepteerib 90%. Täpsema hinna kasutamiseks aktsepteerime ka kinnisvarabüroo hinnangut.

Näited intressi ja summa kujunemisest

Kapitalirenti taotledes saab ettevõtja valida kahe intressi kujunemise põhimõtte vahel. Näited on toodud arvestades baasmäära 2,71%, mis kehtib alates 01.01.2025.

Meede võimaldab 110%-lise tagatuse korral taotleda soodusintressi, mida on võimalik anda läbi põllumajandusliku vähese tähtsusega abi.

Näiteks, kui maa maksustamishind on Kinnistusraamatu andmetel 111 111 eurot, on 110%-line tagatus täidetud kapitalirendi summa 90 909 eurot juures [(111 111 * 0,9)/1,1].

Soodusintressi 2,2% + baasmäär 2,71% = 4,91% juures saab kliendile laenata põllumajandusmaa kapitalirendiks 90 909 eurot.

Jäädes 100%-lise tagatuse juurde ja valides selle vastu kõrgema intressi 4% + baasmäär 2,71% = 6,71%, on võimalik taotleda kapitalirenti summas 100 000 eurot.

Täpsemad tingimused leiab MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi veebilehelt.

Teate edastas:
Eva Burm
Maaelu Edendamise Sihtasutus
eva.burm@mes.ee

Viide artiklile

OLULINE: Üleskutse karuvaatluste sisestamiseks

Kätte on jõudnud põlluviljade valmimise aeg ning põldudele on ilmunud ulukid, kes soovivad sealt samuti oma osa, nende hulgas ka karud. Tänaste regulatsioonide järgi ei loeta karu tekitatud  põllukahju kahjuks, mistõttu  ei ole võimalik ka karude küttimist põldudel käsitleda ulukikahjude ennetustegevuse või nuhtlusisendite küttimisena.

Selleks, et määrata karu arvukusele ja kahjude suurusele vastav küttimismaht, on kõigepealt vajalik kaardistada karude tekitatud põllukahjud. EJS, ETKL  ja EPKK paluvad kõikidel oma liikmetel sisestada selle aasta karude poolt tekitatud põllukahjud JAHISe äppi,  märkides ära kahju asukoht ja ulatus ning võimalusel lisada ka foto, mille järgi oleks võimalik kinnitada, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.

Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.

Vaata veel:

 

Avatud talude päev tähistab tänavu oma kümne aasta juubelit

Avatud talude päev peab tänavu oma kümne aasta juubelit. Üle 350 talu Eesti eri paigus ootavad külastajaid 20.-21.juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, turismitalusid, nautida kohalikke maitseid ja teha paljumuud põnevat.

„Võimalust tutvuda maaeluga on väga vaja selleks, et noored sooviksid õppida põllumajandusega seotud erialasid ning näeksid põllumajandusettevõtlust ja maal elamist perspektiivika valikuna. Avatud talude päev on suurepärane võimalus luua ja säilitada sidet maaeluga,“ ütles regionaalminister Piret Hartman.

Avatud talude päeva võtsid inimesed juba esimesel korral soojalt vastu, kuid ürituse populaarsus on aastatega tunduvalt kasvanud. Kui esimesel avatud talude päeval osales umbes 150 talu ja oli ligikaudu 45 000 külastust, siis möödunud aastal võttis osa 357 talu ning tehti 284 000 külastust. Tänavu on talude suurusjärk jäänud samaks ning loodame ka külastajatelt sama suurt huvi.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 20. juulil kell 12.00 Koolmeistri talus Mustmätta külas Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Kohal on regionaalminister Piret Hartman ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, esinevad kohalikud rahvamuusikud kandlel, mandoliinil ja lõõtsal ning külalistel on võimalus tutvuda talu kauni iluaia, ponide ja hobustega.

Koolmeistri talu on oma kätega taastatud taluhoonete ja kauni iluaiaga majapidamine, kus kasvatatakse ponisid ja hobuseid. Möödunud aastal pälvis talu Eesti kauneima kodu tiitli.

„Otsustasin avatud talude avaüritust korraldada, et näidata, kuivõrd suure kire, hoolivuse ja tahtejõuga on minu toredad ämm ja äi selle talu ise taastanud. Nad olid linnainimesed, kes ei osanud kunagi uneski näha, et ühel päeval on neil kena talu suure iluaiaga. Usun, et inimesed võiksid sellest armastusest oma kodu vastu osa saada,“ rääkis talu pereliige ja avaürituse korraldaja Sigrid Välbe.

Kutsume avatud talusid avastama rongi ja rattaga. Kaardi taludega, kuhu pääseb hõlpsasti rongiga ligi, leiab Elroni kodulehel.

Osalevad talud, nende lahtiolekuajad ja päevakavad on kirjas veebilehel www.avatudtalud.ee.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus, partnerina lööb kaasa Elron.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.07.2024

Maa-ametist luuakse Maa- ja Ruumiamet

Maa- ja Ruumiameti loomisega lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatus ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Maa- ja Ruumiamet alustab 1. jaanuaril 2025. aastal.

Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks.

„Riigil tekib keskne asutus, mis käsitleb ruumi ja maa küsimusi kui tervikut, analüüsib oluliste otsuste mõju elukeskkonnale, annab riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ning aitab kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele ja parema meid ümbritseva ruumi kujundamisele,“ rääkis regionaalminister Piret Hartman.

Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkondadeks saavad strateegiline ruumiloome, maakataster, maa analüüs ja korraldamine, riigimaade haldamine, maaparandus, ruumiandmete hõive, ruumiandmeteenused ja andmekogud ning kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

„Teiste ministeeriumite ja riigiasutustega võimalikke teenuseid analüüsides leidsime, et just nende valdkondade koondumine ühte asutusse tagab soovitud tulemused ruumivaldkonna edendamiseks,“ rääkis uue ameti loomise projektijuht Kristi Mikiver.

Lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele lisanduvad uude ametisse:

  1. Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased teenused;
  2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise ja maaparanduse valdkonna rakenduslikud ülesanded;
  3. Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
  4. Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
  5. strateegilise ruumiloome ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse Maa- ja Ruumiametisse üle ka teenistujad, kes seni on neid ülesandeid täitnud ning nendega seotud tööjõukulu, muud kulud ning ülesannete täitmise senine eelarve.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile. Lisaks konsolideeritakse ligipääsetavuse valdkond, mis on osa võrdsete võimaluste valdkonnast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Aasta lõpuni tegeletakse Maa- ja Ruumiameti organisatsiooniliste ettevalmistustega.

Rohkem infot: https://agri.ee/maa-ja-ruumiameti-loomine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
06.06.2024

 

Hartman: omavalitsustele antakse suurem otsustusõigus maamaksu määramisel

Valitsus kiitis täna heaks maamaksu seaduse eelnõu, mis saadetakse edasi arutamiseks parlamenti. Eelnõu eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, andes neile suurema õiguse oma territooriumil maamaksu üle otsustada.

„Meie riigi eesmärk on hea elukeskkond kõikjal Eestis. Selleks peavad aga kohalikel omavalitsustel olema piisavad võimalused,” ütles regionaalminister Piret Hartman ning lisas, et maamaksu seaduse eelnõu eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimalusi kohaliku elu korraldamisel, sealhulgas vajalike ülesannete täitmisel – hariduse pakkumisel, sotsiaalvaldkonna korraldamisel, ettevõtluse toetamisel. „Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad muuhulgas tasandada ka nende kohalike omavalitsuste sissetulekuid, kelle eelarve kasvutempo väheneb kavandatava kohalike omavalitsuste rahastamismudeli tulemusel,” rääkis ta.

Eelnõuga nähakse võimalust kohalikul omavalitsusel ise otsustada maamaksu suuruse üle. Muu hulgas soovitakse suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1,0-lt protsendilt 2,0-le protsendile ja elamumaa maksimaalne määr tõuseb senise 0,5 protsendi asemel 1-le protsendile.

Maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele (lisainfo:maamaksuseadus).

Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. Täna on see piir 10 protsenti aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50 protsenti aastas. „Alates 2026. aastast soovime anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50-protsendiline piirmäär ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle,“ selgitas minister.

Eelnõus nähakse ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aasta maamaksu määramisest ka seda, kui suur saab oleme nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades. Mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. Näiteks praegu võivad suurte majapidamiste omanikud saada ligi tuhande-eurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata.

Lisaks nähakse eelnõus muudatusena ette, et kohalike omavalitsuste volikogude jaoks nihkub maamaksu määrade muutmise tähtaeg 1. juulilt 1. oktoobriks. Samuti tuleb iga aasta 1. oktoobriks volikogudel otsustada, kas ja millisel määral muutub eesootaval aastal maamaksu kasvu piirang ja kodualuse maa maksusoodustuse.

Muudatuste kokkuvõtte:

  • alates 2025. aastast suurendatakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5-lt protsendilt 1,0-le protsendile maa maksustamishinnast;
  • alates 2025. aastast suurendatakse muu maa[1] maksimaalset maksumäära 1,0-lt protsendilt 2,0-le protsendile maa maksustamishinnast;
  • 2025. aastast on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50 protsenti ja 20 eurot, kui maamaksu summa 50 protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot;
  • alates 2026. aasta maamaksu määramisest saavad kohalikud omavalitsused otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi üle (maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada 10 kuni 100 protsenti), võrreldes eelmise aasta maamaksu summaga. Kui KOVi määratud kasvuprotsendiga on tõus väiksem kui 5 eurot, suureneb maamaks 5 eurot;
  • alates 2026. aasta maamaksu määramisest nähakse ette seaduses sätestatud üleriigiliselt ühtse pindalapõhise kodualuse maa maksusoodustuse asemel summapõhine maamaksusoodustus, mille suuruse otsustab kohalik omavalitsus (vahemikus 5 kuni 1000 eurot);
  • suurendatakse esimese maamaksu makse suurust;
  • sätestatakse volikogudele maamaksu määrade, maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi ja kodualuse maa maksusoodustuste suuruse kehtestamise uus hiliseim kuupäev – 1. oktoober senise 1. juuli asemel ning
  • täpsustatakse riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa maamaksuvabastuse alust.

[1] MaaMS § 5 lõike 1 punkti 3 tähenduses maa, mis ei ole elamumaa ega maatulundusmaa.

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
10. mai 2024

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
18.03.2024
 
Avatud talude päev kutsub talusid osalema
 
Avatud talude päev toimub tänavu 20.–21. juulini ning tähistab oma 10 aasta juubelit. Kõik talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.
„Avatud talude päev on hea võimus väärtustada ja tuua esile Eesti toidutootjaid, kes kasvatavad meile tervislikku toitu kodu lähedal. Mida lähemalt tuleb toit, seda parem loodusele. Kvaliteetne kohalik toit on suur väärtus nii inimeste tervise, keskkonnahoiu kui ka toidujulgeoleku vaates. Tänan kõiki Eesti põllumajandustootjaid nende väga vajaliku töö eest,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.
Tamme talu ürdiaed Pärnumaal on avatud talude päeval osalenud igal aastal. „Meie jaoks on südasuvi parim aeg, sest taimed on siis kõige paremas kasvufaasis. Sel ajal on inimestel neid kõige huvitavam vaadata ja hea kaasa noppida. Tutvustame igal aastal oma tooteid ning oleme korraldanud töötubasid sellest, kuidas taimi korjata. Pakume külalistele degusteerimiseks oma tee- ja ürdisegusid, moose ja tuliseid hoidiseid. Kui inimesed tulevad ise koduõuele kohale, siis oleks patt neile oma tooteid mitte tutvustada ja pakkuda,“ selgitas Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof.
Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel. Registreerimine kestab kuni 31. maini 2024.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava

Koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega on välja töötatud “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”.

Hea tava eesmärk on anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi hästi nähtava ning loetava märgistuse loomiseks. Materjalis käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega.

Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Soovitame materjali alla laadida ja avada PDF-lugejas (nt Adobe Acrobat Reader).

28.02.24 salvestatud videoloengus tutvustavad materjali ja annavad soovitusi pakendidisainile spetsialiseerunud agentuuri KOOR ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava 2023

2024. aasta loom on saarmas

2024. aasta loom on saarmas

 

2024. aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.

Et saarmast looduses näha, peab olema õnne – tegemist on ettevaatliku loomaga, kellel on hea kuulmine ning haistmine. Olles piisavalt kannatlik, võib temaga kohtuda mõne jõe kaldal vaikselt oodates või hoopis paadimatkal; looma kohalolust annavad aimdust ka jäljed lumel või väljaheited kivil. Maismaal liikuvat saarmast on lihtne ära tunda, kuna teist temasarnast looma meil ei ole. See-eest vees ujuvat looma võib segi ajada kopra või ondatraga. 

Hariliku saarma levila on küllaltki ulatuslik, hõlmates suuresti Euroopat ja Aasiat, kuid selle laialt levinud liigi arvukus on Läänemere piirkonnas pärast 1960. aastat tunduvalt vähenenud. Seetõttu on saarmas kantud rahvusvahelisse punasesse nimestikku ohulähedase liiginina ning alates 1975. aastast kuulub saarmas Eestis III kaitsekategooria liikide hulka. Liigi küttimine on meil tänase seisuga keelatud.

Looduses on vähe liike, kes saarmale jahti peaksid, mistõttu sõltub populatsiooni seisund suurel määral elupaikade kvaliteedist. Nendeks on Eestis peamiselt siseveekogud ja nende vahetu naabrus. Saarma elupaikade kvaliteeti mõjutavad põhiliselt maaparandus, ehitustegevus ja keskkonnamürgid. Lisaks võivad saarmale saatuslikuks osutuda ka sattumine lüüsidesse, kanalisatsiooni- ja reoveetorude suudmetesse, kalapüügivõrkudesse ja -konksudesse ning koprapüünistesse. Teedevõrgu laienedes võib aina enam näha teedel auto rataste all hukkunud saarmaid. Populatsiooni arvukust mõjutavad ka erinevad keskkonnategurid nagu talvine toidu kättesaadavus, põuased aastad ning konkurentsi pakkuv mink.

Kuna ohte liigile on palju ja tegu on hea veekogude seisundi indikaatoriga, seiratakse saarmast iga-aastaselt. “Liigi arvukus Eestis on olnud nii madal kui 300 isendit, kuid viimastel aastatel on selleks hinnatud ligi 2000 looma ning liik on jõudnud ka suurematele saartele,” kommenteerib saarmaspetsialist ja Eesti Terioloogia Seltsi liige Remek Meel. “Eestis läheb saarmal praegu küllaltki hästi, kuid oma hoolimatuses võime teda siiski ohustada, mistõttu on vaja siinset asurkonda pidevalt jälgida,” lisab Meel. 

Saarma-aastal kutsume kõiki osalema vabatahtlikus saarmaseires, aasta looma vestlusõhtutel ning külastama fotonäitust. Saarma-aasta avatakse veebruari alguses Tallinna Loomaaias. Sündmustega saab end kursis hoida, külastades Looduskalender.eeja Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki lehekülgi.

Aasta looma tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum,Tallinna Loomaaed, MTÜ Aasta loom, Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts, Looduskalender, Ülemiste keskus. 

—

Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast. Koostöörühma kuuluvad MTÜ Aasta loom, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Tallinna Loomaaed, Looduskalender ja Eesti Loodusmuuseum.

Saarma-aasta kõneisik ja foto autor:

Remek Meel (Eesti Terioloogia Selts) remekmeel@gmail.com

Kontaktid:

Helen Arusoo (MTÜ Aasta loom) tel 5691 1921 helen.arusoo@gmail.com

Triin Edovald (Eesti Terioloogia Selts) tel 566 73 123 triinuke@hotmail.com