Rubriik: Üldine

Täna algas PRIAs aasta suurima taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

15. maist kuni 16. juunini saab e-PRIAs esitada pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi. Tegemist on PRIA kõige suurema taotlejate arvuga taotlusvooruga, kus taotlema on oodata ümmarguselt 13 000 PRIA klienti.

Taotleda saab programmperioodi 2023–2027 toetusi, mida sel aastal on üle 20. Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste maksmiseks on eelarves ette nähtud ligi 212 miljonit eurot.

PRIA toetuse teenuse arendamise büroo teenusejuht Kairi Kaasik toob välja kõige suurema täienduse, mis kliente e-PRIAs taotluse esitamise juures ootab. „Sellest aastast on neil, kes taotlesid toetusi ka 2024. aastal, võimalus valida taotluse täitmisel juba PRIA poolt eelmise aasta andmetega eeltäidetud taotlusvorm. Meie kliendid on seda edasiarendust oodanud ning kindlasti muudab see taotlusprotsessi kasutajate jaoks mugavamaks ja hoiab kokku aega.“ Samas paneb Kaasik südamele, et ka eeltäidetud taotluse andmed tuleb enne taotluse esitamist hoolikalt üle kontrollida: „Muutunud võivad olla näiteks külvatud põllumajanduskultuurid, vahekultuurid, põllu kasutamise otstarve, taimekaitsevahendite kasutamine, taotlusalused loomaliigid jmt. Juhul, kui andmed on muutunud, tuleb need viia vastavusse tegeliku olukorraga. Kes aga ei soovi eeltäidetud taotlusvormi kasutada, need saavad jätkuvalt alustada taotluse täitmist vormilt, kus tuleb kõik taotlemise märked teha ise,“ lisab Kaasik.

Järgnevalt on välja toodud kõik toetused, mida saab alanud vastuvõtuperioodil taotleda.

1. Strateegiakava 2023–2027 (ÜPP SK 2023–2027) otsetoetused:

• Põhisissetuleku toetus (PST)
• Ümberjaotav toetus (ÜJT)
• Noore põllumajandustootja toetus (NPT)
• Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus (TVK)
• Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus (PKV)
• Seemnekartuli kasvatamise otsetoetus (SKT)
• Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)
• Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (MAHE)
• Ökoalade toetus (ÖKO)
• Ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus (ÖST)
• Mesilaste korjeala toetus (MESI)

2. Strateegiakava 2023–2027 (ÜPP SK 2023–2027) maaelu arengu toetused:

• Loomade heaolu toetus (LHT)
• Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (SORT)
• Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)
• Loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisnõuete toetus (KMN)
• Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL)
• Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (MULD)
• Põhjavee kaitse toetus (PÕHJAVESI)
• Pinnavee kaitse toetus (PINNAVESI)
• Pärandniidu hooldamise toetus (NIIT)
• Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus (VPR)
• Turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus (MULD-VPR)
• Põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus (PÕHJAVESI-VPR).

Kairi Kaasik juhib tähelepanu, et mitmed toetuste nõuded on muutunud, näiteks peavad taotlejad 2025. aastast täitma sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. „Palume kõigil klientidel kindlasti tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega meetmete määrustest, tutvustustest ning „Abiks taotlejale“ juhenditest, mis leiab PRIA kodulehelt. Soovitame taotlemist mitte jätta viimastele päevadele, siis jõuab ka küsimuste tekkides neile rahulikult vastused leida,“ lisab Kaasik.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Põldude haldamise teenuse ja elektroonse põlluraamatu kasutamisel saab abi põldude registri infotelefonil 737 7660.

Toetuste taotluse esitamiseks saab kasutada PRIA maakondlikes esindustes asuvaid kliendiarvuteid, kuid esindused on avatud ainult eelneva broneeringu alusel. Sobiva aja esinduse külastamiseks saab valida kas esmaspäevaks, teisipäevaks, kolmapäevaks või neljapäevaks. Kohtumise broneerimine on lihtne – seda saab teha PRIA kodulehe broneerimissüsteemi kaudu. Abi saab ka, helistades meie infotelefonidel – kontaktid leiab meie kodulehelt.

Pressiteate koostas:
Tiia Tamm-Suik
Pressiesindaja
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
737 1215
tiia.tamm-suik@pria.ee

www.pria.ee

---

Veebiseminarid 2025 toetuste teemal. Toimunud seminaride salvestused ja materjalid pikk.ee lehel:

TOIMUNUD: 19. mai – Pindala- ja loomatoetuste taotlemine ePRIAs

TOIMUNUD: 22. aprill – Tootjate pindala- ja loomatoetuste infopäev 2025 veebis

 

2024/2025 talv oli tervikuna klimatoloogilisest keskmisest märkimisväärselt soojem

Keskkonnaagentuuri andmetel oli talve keskmine õhutemperatuur 0,0 °C, mis ületas normi (–2,6 °C) 2,6 kraadi võrra, paigutades selle soojuselt viiendaks alates 1922. Kõik kolm talvekuud olid normist soojemad:

• Detsember: keskmine temperatuur –0,1 °C, umbes 2 kraadi üle normi.
• Jaanuar: keskmine temperatuur 0,9 °C, mis on 4 kraadi normist soojem.
• Veebruar: keskmine temperatuur –2,6 °C, mis on 1,2 kraadi üle normi.

Lumikatte kestus jäi tavapärasest lühemaks ning piirkonniti väga erinevaks, jõudis korduvalt tekkida ja sulada. Saartel oli detsembris lund vaid üksikutel päevadel. Üldiselt talvitusid heintaimed suhteliselt hästi.

Ilmavaatluse (ilmateenistus.ee) andmetele tuginedes algas ajutine vegetatsiooniperiood sellel aastal 28. märtsil, mis kestis 8 päeva ja seejärel katkes 9 päevaks, mil soojakraade ei lisandunud. Jahe ilm pani rohukasvu seisma. Püsivalt jätkus vegetatsioon alates 14. aprillist.

11. maiks kogunes efektiivseid temperatuure Võrumaale 175, Valgamaale 163, Tartumaale 158, Viljandisse 147 Jõgevale 129, Pärnumaale 127, Kuusikule 122, Kuressaarde 107, Kunda 102 ja Sakku 96 kraadi. Sademeid kogunes sama perioodi jooksul kõige rohkem Sakku üle 80 mm, üle 70 mm sademeid said Jõgeva, Kuusiku, Viljandi ja Valga. Kõige vähem sadas Kundas (35 mm) ja Kuressaares (30 mm).

Rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal

Suhteliselt jahedate ilmade tõttu on rohukasv olnud enamuses Eestis aeglane ja taimik on madal: taimiku kõrgused liblikõielistel on 11–15 cm ja kõrrelistel 15–20 cm. Ka kuivainesaagid on madalad, vaid Valgamaal ja Põhja-Pärnumaal kogunes ühelt rohumaalt  kuivainesaaki veidi üle 2 tonni hektarilt.

Rohukasvu pidurdasid tugevad öökülmad (Kuusikul –8 °C, Sakus –6 °C). Kõrrelised on võrsumise faasis, aasrebaseba on Jõgeval juba loomise algfaasis. Varane punane ristik on veel roseti faasis, lutsern on varsumise alguses.

Noore rohu toiteväärtus kõrge

Esimeste rohuproovide kuivaine seeduvus on kõigis proovides > 72%, proteiinisisaldus enamasuses proovides üle 17%, metaboliseeruv energia sisaldus 11,1 MJ/ kg/KA. Esialgu on rohus kiusisaldus veel väike.

Rohu kuivaine saak on väike ja silo tegemisega võiks veel oodata!

Järgmised proovid võetakse 19. mail.

2025.05.12 rohuseire analüüsiandmed 

---

metk.agri.ee

Mais algab taas põlluharijate ja loomapidajate poolt igal aastal oodatud pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt.

Sel aastal saab taotleda samu uue programmperioodi toetusi, mida eelmiselgi aastal. Maaelu arengukava 2014–2020 pindala- ja loomapõhiseid toetusi enam taotleda ei saa. Samuti on mitmed nõuded muutunud, millele palume taotlejatel kindlasti tähelepanu pöörata. Allpool toome välja neist olulisemad. Kõikide toetuse nõuete ning muudatuste kohta leiate infot vastava toetuse lehelt.

Esimest korda saab kasutada eeltäidetud taotlusvormi

Taotlejatel, kes taotlesid pindalatoetusi ka 2024. aastal, on sel aastal võimalik e-PRIAs pindalatoetuste taotlust täitma asudes valida, kas ta kasutab 2024. aasta taotlemise andmetega eeltäidetud taotlusvormi või eeltäitmata vormi. Eeltäidetud taotlusvorm sobib eelkõige taotlejatele, kellel pole võrreldes eelmise aastaga palju muudatusi toimunud. Eeltäidetud taotlusvormile kuvatakse ette samad valikud ja taotlemise märked, mis taotleja oli teinud eelmisel aastal.

Eeltäidetud taotluse andmed tuleb enne taotluse esitamist hoolikalt üle kontrollida – muutunud võivad olla külvatud põllumajanduskultuurid, vahekultuurid, põllu kasutamise otstarve, taimekaitsevahendite kasutamine, taotlusalused loomaliigid jm. Kui need jäävad parandamata, siis võib see kaasa tuua toetuste vähendusi, kui olukord ei vasta tegelikkusele.

Need, kes valivad eeltäitmata taotlusvormi, peavad kõik taotlemise märked ise tegema.

Täita tuleb sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid

1. jaanuarist seoti pindala- ja loomatoetuste täies mahus saamine töö- ja tööhõivetingimuste ehk sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete täitmisega. Nõuded kehtivad tööandjale Eestis juba praegu ning midagi uut juurde ei lisandu. Nõuete täitmist kontrollib ka edaspidi Tööinspektsioon (TI) senise töökorralduse alusel, täiendavat kontrolli toetuste taotlemisega seoses ei tehta. Kui TI tuvastab oma tavapärase kontrolli käigus põllumajandustoetusi taotleva ettevõtja töö- või tööhõivetingimustega seotud nõude rikkumise, ei teavita ta sellest PRIAt koheselt. Sotsiaalse tingimuslikkuse rikkumiseks loetakse rikkumist hetkest, mil taotleja on saanud ettekirjutuse. Kui rikkumine etteantud aja jooksul vabatahtlikult kõrvaldatakse ja teavitatakse sellest ka TId, siis ei loeta rikkumist sotsiaalse tingimuslikkuse rikkumiseks ning toetust ei vähendata. Kui aga puuduseid ei kõrvaldata, teeb TI taotlejale ettekirjutuse ning siis teavitatakse sellest ka PRIAt. Sõltuvalt nõude rikkumise olulisusest vähendatakse pindala- ja loomatoetusi üldjuhul 1−5% ulatuses.

Ökoalade toetuse (ÖKO) nõuded muutuvad

• Käesolevast aastast ei ole lubatud määratleda ökoaladena ainult lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure. Edaspidi võivad need põllumajanduskultuurid moodustada kuni 50% kõigist määratletud ökoaladest. Käesolevast aastast lähevad rohumaariba arvestusse kuni 18 m rohumaaribad.
• Muutunud on ÖKO toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ühikumäärad.

Põllusaared on toetusõiguslikud ka põllumaa servas

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudes (HPK) nr 8, mis reguleerib maastikuelementide säilitamist, on muutunud põllusaare käsitlus. Edaspidi on säilitatavaks maastikuelemendiks ka põllusaar, mis külgneb põllumaaga. Varasemalt loeti säilitatavaks ning toetusõiguslikuks maastikuelemendiks ainult põllusaar, mis oli põllumaaga ümbritsetud. Põllusaar ei sobi säilitatavaks maastikuelemendiks juhul, kui ta külgneb sellise ala või maastikule iseloomuliku vormiga, mille suhtes ta pole selgesti eristatav (näiteks metsa äär). Põllusaar saab külgneda näiteks teede, veekogude, õuealade või teiste maakasutuse tüüpidega (püsirohumaa, püsikultuurid).

IVA äpp täieneb

Iva äpiga saab taotleja saata PRIAle fotosid põldude olukorra täpsustamiseks. Nüüd on Iva äppi kasutades võimalik oma põldudest fotosid teha ka ennetavalt ja need hiljem laekunud fotoülesandega PRIAle saata.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejatele kehtib nõue, et nad peavad põllust foto tegema just Iva äpiga. Foto tuleb teha orgaanilise multši lisategevuse puhul, aga sellest aastast ka maasikaridades multši kasutamise ning vahekultuuride kasvatamise lisategevuse taotlemisel, et tõendada nõuete täitmist. Neil juhtudel saadetakse taotlejatele automaatsed fotoülesanded. Laekunud fotosid hindab tehisintellekt. Juhime tähelepanu, et fotode saatmata jätmine toob kaasa toetuse vähenduse.

Sellel aastal võtab Iva äpi kasutusele ka Põllumajandus- ja Toiduamet, kes hakkab fotoülesandeid kasutama mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse kontrollides.

KSM toetuse taotlejate e-põlluraamatu kasutamine

KSM toetuse saamiseks tuleb taotlejatel põlluraamatut täita elektroonselt. Nõue hakkas kehtima eelmise aasta 15. juulil. Sel aastal on nõuet täiendatud ja taotlejad peavad 1. maist kasutama sellist elektroonset põlluraamatut, mis on liidestatud PRIA põldude haldamise teenusega või siis kasutamagi PRIA e-põlluraamatut. Eesti suuremad teenusepakkujad on märku andnud, et jõuavad oma ühendused 1. maiks välja arendada. Info teenusepakkujate kohta avaldatakse PRIA kodulehel aprilli jooksul. Taotlejad saavad oma teenusepakkujatega ka ise suhelda ning uurida, kas nemad on 1. maiks PRIA teenusega liidestunud. Kui KSMi taotleja kasutab liidestunud teenusepakkuja teenust, siis peab ta oma põlluraamatu andmeid PRIAga jagama vastavalt kasutatava tarkvara tehnilisele lahendusele. See tähendab, et andmevahetus eratarkvara ja PRIA e-põlluraamatu vahel toimub ainult kliendi teadmisel ja aktiivsel osalusel. Kui põllupidaja kasutab PRIA e-põlluraamatut, siis ei ole täiendavalt midagi vaja teha. Kui taotleja kasutab elektroonset põlluraamatut, mis PRIA süsteemiga 1. maiks ei liidestu, aga ta soovib KSM toetust taotleda, siis peab ta  hakkama kasutama kas PRIA e-teenust või mõnda ühendatud eratarkvara.

KSM toetuse taotleja, kes kasvatab nisu, peab koostama N-bilansi

Lämmastiku- ehk N-bilansi koostamine on nõue, mis 2025. aastal kohaldub üksnes põldudele, kus kasvatatakse põhikultuurina nisu. Nõude täitmine eeldab e-põlluraamatusse kantud andmeid ning tulemus arvutatakse e-põlluraamatus automaatselt . Kui taotleja kasutab PRIAga liidestatud eratarkvara, siis piisab, kui andmed e-PRIAsse edastatakse, rohkem midagi teha ei ole vaja. Oluline on, et e-põlluraamat on korrektselt täidetud ja sisaldab saagikuse andmeid. Kui N-bilansi tulemus on KSM taotlejal arvutatud hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks, siis loetakse toetuse nõue täidetuks.

Juhime tähelepanu, et N-bilansi tulemus on soovitus, mille võib võtta aluseks väetiste optimaalsemal kasutamisel. Lõplikud otsused, mida ja kuidas põllu peal majandada, teeb põlluharija ise. Arvestada tuleb ka põllu eripäradega ja lähtuda seaduse normidest.

Maakondlike esinduste külastamiseks tuleb broneerida aeg

PRIA maakondlikud esindused on avatud ainult eelneva broneeringu alusel. Sobiva aja esinduse külastamiseks saab valida kas esmaspäevaks, teisipäevaks, kolmapäevaks või neljapäevaks. Kohtumise broneerimine on lihtne – seda saab teha PRIA kodulehe broneerimissüsteemi kaudu. Abi saab ka, helistades meie infotelefonidel.

---

põllumeheteataja.ee

Maaelu Teadmuskeskus (METK),  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) korraldasid „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetuse“ infopäeva 8. mail 2025, kell 11:00 kuni 13:30 veebikeskkonnas Zoom.

Infopäeva eesmärk oli tutvustada investeeringutoetuse tingimusi.

Päevakava:

11:00 – 11:05 infopäeva avamine

11:05 – 13:00 Strateegiakava sekkumise “Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud” (KK1) raames „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus“ tutvustus. Janeli Tikk, valdkonnajuht; Kai Kruusamäe, peaspetsialist, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

13:00 – 13:30 Võrdlushindade kataloog. Kaimo Puniste, ekspert, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Taavi Võsa, teadur, Maaelu Teadmuskeskus.

Infopäev viidi läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ ehk AKIS raames.

INFOMATERJALID

• MÄÄRUS: Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus
• HINDAMISKRITEERIUMID
• Keskkonna- ja kliimapoliitika investeeringutoetuse infopäevad

---

pikk.ee

Taliteraviljad on hästi talvitunud ja jõudnud kõrsumise kasvufaasi. Talinisul esineb jahukastet, taliodral võrklaiksust, teiste haiguste levikut praegused külmad ja vihmased ilmad ei soodusta.

Kohati esineb teravilja ja rapsi lehtedel madalate temperatuuride kahjustusi.

Taliraps on õiepungade kasvufaasis, kuid külm ilma tõttu ei ole hiilamardikad veel aktiivsed. Varre-peitkärsaka varasem kahjustus rapsi vartel näha, kuid praegu on kahjurid peidus. Ilmade soojenemisel peab kahjuritõrjeks valmis olema.

AVA KAART

5. mail alustasime 2025.a. taimekahjustajate monitooringuga. Taimehaiguste ja kahjurite seire eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest tali- ja suviteraviljadel, tali-, suvirapsil, hernel ja põldoal.

Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga.

Monitooringut rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) raames.

---

metk.ee

Täpsed juhised vihmakahjudest teatamiseks on avaldatud PRIA kodulehel: https://www.pria.ee/uudised/mida-teha-kui-ilmastikutingimused-ei-voimalda-toetuse-noudeid-taita

Kätte on jõudnud põlluviljade valmimise aeg ning põldudele on ilmunud ulukid, kes soovivad sealt samuti oma osa, nende hulgas ka karud. Tänaste regulatsioonide järgi ei loeta karu tekitatud  põllukahju kahjuks, mistõttu  ei ole võimalik ka karude küttimist põldudel käsitleda ulukikahjude ennetustegevuse või nuhtlusisendite küttimisena.

Selleks, et määrata karu arvukusele ja kahjude suurusele vastav küttimismaht, on kõigepealt vajalik kaardistada karude tekitatud põllukahjud. EJS, ETKL  ja EPKK paluvad kõikidel oma liikmetel sisestada selle aasta karude poolt tekitatud põllukahjud JAHISe äppi,  märkides ära kahju asukoht ja ulatus ning võimalusel lisada ka foto, mille järgi oleks võimalik kinnitada, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.

Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.

Vaata veel:

• https://jahis.ejs.ee/
• https://www.ejs.ee/juhendid/

 

Avatud talude päev peab tänavu oma kümne aasta juubelit. Üle 350 talu Eesti eri paigus ootavad külastajaid 20.-21.juulil. Nagu ikka, saab näha loomi, põllutehnikat, iluaedasid, kodurestorane, turismitalusid, nautida kohalikke maitseid ja teha paljumuud põnevat.

„Võimalust tutvuda maaeluga on väga vaja selleks, et noored sooviksid õppida põllumajandusega seotud erialasid ning näeksid põllumajandusettevõtlust ja maal elamist perspektiivika valikuna. Avatud talude päev on suurepärane võimalus luua ja säilitada sidet maaeluga,“ ütles regionaalminister Piret Hartman.

Avatud talude päeva võtsid inimesed juba esimesel korral soojalt vastu, kuid ürituse populaarsus on aastatega tunduvalt kasvanud. Kui esimesel avatud talude päeval osales umbes 150 talu ja oli ligikaudu 45 000 külastust, siis möödunud aastal võttis osa 357 talu ning tehti 284 000 külastust. Tänavu on talude suurusjärk jäänud samaks ning loodame ka külastajatelt sama suurt huvi.

Avatud talude päeva avaüritus peetakse 20. juulil kell 12.00 Koolmeistri talus Mustmätta külas Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Kohal on regionaalminister Piret Hartman ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, esinevad kohalikud rahvamuusikud kandlel, mandoliinil ja lõõtsal ning külalistel on võimalus tutvuda talu kauni iluaia, ponide ja hobustega.

Koolmeistri talu on oma kätega taastatud taluhoonete ja kauni iluaiaga majapidamine, kus kasvatatakse ponisid ja hobuseid. Möödunud aastal pälvis talu Eesti kauneima kodu tiitli.

„Otsustasin avatud talude avaüritust korraldada, et näidata, kuivõrd suure kire, hoolivuse ja tahtejõuga on minu toredad ämm ja äi selle talu ise taastanud. Nad olid linnainimesed, kes ei osanud kunagi uneski näha, et ühel päeval on neil kena talu suure iluaiaga. Usun, et inimesed võiksid sellest armastusest oma kodu vastu osa saada,“ rääkis talu pereliige ja avaürituse korraldaja Sigrid Välbe.

Kutsume avatud talusid avastama rongi ja rattaga. Kaardi taludega, kuhu pääseb hõlpsasti rongiga ligi, leiab Elroni kodulehel.

Osalevad talud, nende lahtiolekuajad ja päevakavad on kirjas veebilehel www.avatudtalud.ee.

Ettevõtmist korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus, partnerina lööb kaasa Elron.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
15.07.2024

Maa- ja Ruumiameti loomisega lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatus ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Maa- ja Ruumiamet alustab 1. jaanuaril 2025. aastal.

Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks.

„Riigil tekib keskne asutus, mis käsitleb ruumi ja maa küsimusi kui tervikut, analüüsib oluliste otsuste mõju elukeskkonnale, annab riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ning aitab kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele ja parema meid ümbritseva ruumi kujundamisele,“ rääkis regionaalminister Piret Hartman.

Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkondadeks saavad strateegiline ruumiloome, maakataster, maa analüüs ja korraldamine, riigimaade haldamine, maaparandus, ruumiandmete hõive, ruumiandmeteenused ja andmekogud ning kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

„Teiste ministeeriumite ja riigiasutustega võimalikke teenuseid analüüsides leidsime, et just nende valdkondade koondumine ühte asutusse tagab soovitud tulemused ruumivaldkonna edendamiseks,“ rääkis uue ameti loomise projektijuht Kristi Mikiver.

Lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele lisanduvad uude ametisse:

1. Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased teenused;
2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise ja maaparanduse valdkonna rakenduslikud ülesanded;
3. Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
4. Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
5. strateegilise ruumiloome ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse Maa- ja Ruumiametisse üle ka teenistujad, kes seni on neid ülesandeid täitnud ning nendega seotud tööjõukulu, muud kulud ning ülesannete täitmise senine eelarve.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile. Lisaks konsolideeritakse ligipääsetavuse valdkond, mis on osa võrdsete võimaluste valdkonnast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Aasta lõpuni tegeletakse Maa- ja Ruumiameti organisatsiooniliste ettevalmistustega.

Rohkem infot: https://agri.ee/maa-ja-ruumiameti-loomine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
06.06.2024