Rubriik: PTA

Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

Alates tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Kui märkad saarepuule paigaldatud püünist, ära seda puutu ega eemalda.

Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, mida seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamise korral tuleb rakendada tõrjemeetmeid – saastunud taimed hävitada ning kolded likvideerida.

PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Ülle Metsman sõnab, et kahjur võib levida mitmel viisil: nii loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus kui ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

„Kahjuri tuvastamisel tuleb täpne levikupiir kindlaks teha ning rakendada tõrjemeetmeid – kahjustunud ning lähiümbruses kasvavad saarepuud hävitada,“ kommenteerib Metsman. „Kahjuri levik on võimalik ka puidu ja taimedega ning saare-salehundlase leiu korral on saarepuu puidu ning istikute turustamisele ja transportimisele leviku piirkonnast väljapoole ette nähtud keelud ja piirangud,“ jätkab ta.

„Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, jätke need puutumatult oma kohale,“ juhib Metsman tähelepanu.

Eestis korraldab karantiinsete taimekahjustajate seiret ja kohustuslike tõrjemeetmete rakendamist Põllumajandus- ja Toiduamet. Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Vaatlusi tehakse ja püünised paigaldatakse põhilistel riskialadel kuues maakonnas, sh Narva linnas ja muudes kohtades Ida-Viru maakonnas.

Mardikas on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. Eestis ohustab kahjur peamiselt looduslikult kasvavat harilikku saart, toidupuude hulka kuulub lisaks ka linnahaljastuses palju kasutust leidnud pensilvaania saar.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Mardikas lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarelehtedest. Vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud. Valmiku väljumisava on D-kujuline, läbimõõduga 3-4 mm.

Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel https://pta.agri.ee/saare-salehundlane.

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul ei ole Põllumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. „Veebilehel esitatakse toidulisandile ebatõeseid ja keelatud väiteid, nagu näiteks kõrvaldab peavalu, nõrkuse kehas, iivelduse, taastab nägemise,“ kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada väiteid, viidates selle meditsiinilisele mõjule, kui antud väide ei ole tõendatud. „Toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi,“ jätkab ta.

Käesoleval juhul on tegemist Araabia Ühendemiraatidesse registreeritud ettevõttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info müüja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti jälgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettevõtte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist üle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. Kõik Eestis müüdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.

Soovitused tarbijale:

kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;
vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;
vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata täpsemalt järele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee);
tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi;
kui üks nendest eelnevatest tingimustest ei ole täidetud, kaalu ostu sooritamata jätmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

Suitsutatud liha võib sisaldada kantserogeenseid ühendeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.06.2023

Suitsutatud liha võib sisaldada kantserogeenseid ühendeid

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetulemused näitavad, et suitsutatud lihatooted võivad sisaldada valesti suitsetamisel tervisele ohtlikke aineid.

Käes on suitsutamise ja grillimise hooaeg ning hooletus ja teadmatus võivad mõjutada tarbijate tervist. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitavad eelmise aasta suitsutatud liha ja kala proovid, et traditsiooniliselt suitsutatud toodetes on polütsüklilise aromaatse süsivesinike (PAH) sisaldus liiga kõrge. „Eelmisel aastal analüüsiti kokku 40 liha- ja 32 kalatoodet, mis võeti erinevatelt laatadelt ja toidupoodidest üle Eesti. PAH piirnormi ületus tuvastati 17 liha- ja kahes kalatootes, st nõuetele mittevastavad olid 43% lihatoodetest,“ kirjeldas Orgusaar. Kõikide piirnormiületuste puhul peatati tootmine ja müük vastavas suitsuahjus suitsutatud toodetele, kuniks kordusproov oli nõuetekohane.

Kuna PAH-id tekivad orgaanilise materjali, näiteks puidu mittetäielikul põlemisel, ning need ladestuvad toidu pinnale, on see üks riskiallikas, sest regulaarsel PAH-idega kokkupuutel on täheldatud vähki tekitavat toimet.

PAH-idele on kehtestatud piirmäär, mida ületada ei tohi. „Eelmise aasta kõrgeim suitsulihas tuvastatud nelja PAH-ühendi summa oli 569.7 µg/kg, mis on lausa 47.5 korda kõrgem kui lubatud 12 µg/kg. Keskmine nelja PAH-ühendi summa oli 10.7 korda lubatust kõrgem,“ ütles Orgusaar. PAH-proove tuleks võtta toidukäitlejatel minimaalselt kord aastas enesekontrolliplaani käigus, näiteks enne hooaja algust.

PAH-ide tekkel mängivad rolli mitmed tegurid. Kuna iga suitsuahi on erinev, tuleb käitlejal läheneda suitsuahjule individuaalselt. Liha valmistamisel nii suitsuahjus kui ka suitsusaunas tuleb mõelda läbi järgmised tegurid:

Otsese traditsioonilise suitsutamise asendamine kaudse suitsu genereerimisega. Kaudsel suitsutamisel genereeritakse suits ühes kambris, kust juhitakse läbi filtrite toiduga varustatud kambrisse. Sel moel ei puutu toit otseselt suitsuga kokku, suitsutustingimused on täpselt kontrollitud ja PAH-ide sisaldust saab märgatavalt vähendada.
Toidu katmine riidega või mittesöödava kestaga. PAH-id tekivad suitsuaurus ning ladestuvad toote pinnale. Tekitades suitsu ja toidu vahele füüsilise barjääri, saab PAH-i ülekandumist toitu vältida.
Suitsu genereerimise temperatuuri alandamine. Kõrgematel temperatuuridel suureneb PAH-i teke märgatavalt. On täheldatud, et temperatuuridel üle 400°C on PAH-ide teke vältimatu.
Suitsutamise kestuse vähendamine. Mida kauem suitsutamine aset leiab, seda rohkem on aega PAH-ide toitu ladestumiseks.
Puidu valik. Eelistada tuleks vaigu- ja koorevabasid puitusid. Kõige vähem tekib PAH-e kõva puidu, nagu lepa, tamme, kase ja kirsi, kasutamisel. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud, nagu kuusk ja mänd.
Ahju regulaarne puhastamine. Värskelt puhastatud ahjus on PAH-ide sisaldused madalamad, kuid hooaja kestel, kui suitsutusahju regulaarselt ei puhastata, hakkavad need tõusma. Seetõttu on oluline ahju regulaarselt puhastada, et eemaldada tekkinud nõgi.
Vali suitsutamiseks madalama rasvasisaldusega tooted. PAH-id on rasvlahustuvad ning seetõttu ladestuvad just suure rasvasisaldusega toodetesse. Samuti soodustab rasv PAH-ide difundeerumist pindmisest kihist sisemisse.
Vali suitsutamiseks suuremad kalad ja lihatükid. Kuna PAH-id ladestuvad eelkõige pindmisesse kihti, saab suurte kalade söömiseks kõlbmatu nahaga eemaldatud ka suurem kogus kantserogeeni, seevastu väikseid kalu süüakse tervikuna. Samuti on väiksemate toodete puhul ruumala ja pinna suhe suurem, mistõttu massi kohta on rohkem pinda, mis on PAH-idele eksponeeritud.
Toidu paigutamine kuumusallikast kaugemale. Jälgi, et toit ei paikneks otse kütteallika kohal ja et rasv ei tilguks otse koldele.

Juhul kui märkate liiga kõrbenud ja tahmast toodet, siis tuleks ametit antud toote müüjast teavitada.

Suvega algab laadahooaeg – mida jälgida toidu ostmisel laadalt?

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.06.2023

Suvega algab laadahooaeg – mida jälgida toidu ostmisel laadalt?

Müüja vastutab toidu eest, mida laadal pakub. Samas peavad ka ostjad mõningatele nüanssidele tähelepanu pöörama, et toit ei rikneks enne koju jõudmist.

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Külli Joakiti sõnul tuleb enne ostu meeles pidada, et külmkapitemperatuuri vajav toit tuleb võimalikult kiirelt viia koju külmkappi. „Kiirelt riknevat toitu ei tohi jätta sooja autosse või transportida ilma termokastita pikkade vahemaade taha, sest soojas paljunevad bakterid kiiremini ning toit rikneb,“ kirjeldas Joakit.

Joakit toob välja viis soovitust, milles enne ostu sooritamist veenduda:

toit näeb välja värske ja kvaliteetne;
müüja on puhas ja peab kinni hügieeninõuetest;
müüja oskab anda informatsiooni toidu koostisosade ja allergeenide kohta;
toitu, mis vajab säilimiseks külmkapitemperatuuri, hoitakse sobivates tingimustes. Ärge ostke toitu, mis peab olema külmkapitemperatuuril, aga on pikalt hoitud päikese käes. Haigusi tekitavad mikroorganismid võivad paljuneda väga kiiresti kui toitu säilitatakse valel temperatuuril;
toitu hoitakse kaitstuna saastumise eest. Näiteks kui laat toimub asukohas, kus on palju tolmu (lähedal toimub teeremont vms), siis jälgige, et pakendamata toit on kaetud.

Joakit lisab, et laatadel müüakse ka väga palju suitsutatud tooteid, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata. „Seda seetõttu, et toidus võivad kõrgetel temperatuuridel mittetäieliku põlemise käigus tekkida Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), mis on kantserogeensed, ehk võivad tekitada vähki.“

Enne ostu sooritamist laadalt tasub:

toodet maitsta – väga intensiivne suitsumaitse võib viidata PAH ühendite normi ületamisele;
pöörata tähelepanu toote välimusele – kõrbenud tahmane toode tasub jätta ostmata;
uurida, kuidas on toode valminud – kui toode on valmistatud nii, et sealt on tilkunud rasv lõõmavatele laastudele, siis on võimalus PAH ühendite tekkimisele toote valmistamisel. Lisaks tasuks küsida, mis puitu on suitsutamiseks kasutatud. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud nagu kuusk ja mänd.

Ida-Virumaal vakstineeriti marutaudi vastu 274 lemmikut

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.05.2023

Ida-Virumaal vakstineeriti marutaudi vastu 274 lemmikut

Laupäeval vaktsineeriti Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades 102 kassi ja 172 koera.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Ida-Virumaa piirneb idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seetõttu on väga oluline, et kõik loomaomanikud oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineeriksid,“ selgitas Kristian.

Amet vaktsineerib ka metsloomi, selleks et haigus ei jõuaks metsloomade kaudu lemmikloomadeni ja sealt edasi ka inimesteni. „Kaks korda aastas teostatakse metsloomade vaktsineerimist, et ennetada haiguse levikut,“ rõhutas Kristian.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ning haigustunnuste ilmnemisel lõpeb haigus looma või inimese surmaga. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on loomapidaja kohustus ja vajalik, et kaitsta lemmikloomi ja selle läbi ka inimest marutaudi nakatumise eest. Inimesed nakatuvad valdavalt läbi vahetu kokkupuute lemmikloomadega, eelkõige koerahammustuse tulemusel.

Põllumajandus- ja Toiduamet tänab kõiki, kes kampaaniasse panustasid.

Ida-Virumaal toimub tasuta lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.05.2023

Ida-Virumaal toimub tasuta lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu

20. mail toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Ida-Virumaal Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul on Eesti püsivalt marutaudist ohustatud. „Eesti piirneb ida poolt riigiga, kus on marutaudijuhtumid jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on väga oluline, et antud piirkonna lemmikloomad oleksid marutaudi vastu kaitstud,“ rõhutas Kristian.

Ida- Virumaal toimub lemmikloomade vaktsineerimine juba teist korda. „2021. aastal vaktsineeriti kokku 434 koera ja kassi. Samuti teostab amet piiriäärsetel aladel metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist,“ kirjeldas Kristian. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on vajalik vähemalt iga kahe aasta tagant ja on loomaomaniku kohustus.

Lemmikloomade vaktsineerimine toimub õues, mistõttu on oluline, et loomaomanik kindlustaks looma ohutu fikseerimise vaktsineerimise ajaks. „Näiteks kassid on soovitatav kohale tuua transportpuurides, et tagada neile turvatunne, sest ümbritsevad koerad võivad neid hirmutada. Juhul, kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vaktsineerimise andmed kanda, palume see kaasa võtta,“ soovitas Kristian.

Kampaaniaga saab täpsemalt tutvuda ning vaktsineerimisgraafikuid vaadata lehelmarutaud.ee.

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 15. juuniks

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2023

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 15. juuniks

Eestis on maikuu seisuga 2041 mahetootjat. Mahetootmisega jätkamiseks tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada teade.

Mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul puudutab teate esitamine neid, kes tegelevad mahepõllumajandusega ning soovivad sellega ka uuel hooajal jätkata. „Koos taotlusega tuleb maksta ka riigilõiv, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Kõige mugavam on taotlust esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali,“ selgitas Laur.

„Kui ettevõtja taotleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja esitab toetuse saamiseks põldude andmed otse PRIAle, siis Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) põldude andmeid enam topelt esitama ei pea,“ selgitab Laur ja lisab, et sel juhul tuleb lihtsalt oma taotlusele teha juurde märge „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.

Laur juhib tähelepanu, et mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada ajavahemikul 10. maist–15. juunini. „Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib PTAlt mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 15. juunil (k.a),“ ütles Laur.

Ettevõtjad, kes PRIAst mahepõllumajanduse toetust ei taotle, peavad hiljemalt 15. juunil (k.a) PTAle esitama andmed kogu ettevõttes kasutuses oleva maa kohta, s.h andmed põldude, pärandkoosluste ja mittepõllumajanduslikul maal karjatamise kohta. Laur rõhutab, et pärast 15. juunit lisatud põllud või kasutusele võetud maad käesoleval aastal mahepõllumajandusele üleminekut alustada ei saa.

Dokumente võib saata ka digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-posti aadressile või esitada paberkandjal. Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide vormid on PTA kodulehel.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.05.2023

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul läks vaktsineerimine plaanipäraselt. „Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu sisse on peidetud kapsel marutaudi vaktsiiniga. Vaktsiinsööta külvati Kirde- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Kokku külvati umbes 6100 ruutkilomeetri suurusele alale 122 400 vaktsiinisööta,“ kirjeldas Toomvap.

Palume järgnevatel päevadel hoida lemmikloomad sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

„Marutaudivastane vaktsineerimine on väga oluline, sest haigus on laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ja oht, et see sealt metsloomade või hulkuvate loomadega taas Eestisse levib on endiselt suur. Seetõttu viib PTA kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Sama oluline on ka lemmikloomade vaktsineerimine, mis on loomaomaniku kohustus ja mida tuleks teha vähemalt iga kahe aasta tagant,“ selgitas Toomvap.

Järgmine metsloomade vaktsineerimine toimub 2023. aasta sügisel.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.05.2023

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Viirus tuvastati surnuna leitud naerukajakalt Tallinnas. Viimane seni teadaolev juhtum metslinnul oli eelmise aasta märtsis, mil kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel luigel Haapsalus.

Sel aastal on Eestis olnud ka kõrge patogeensusega lindude gripi puhang üle saja linnuga majapidamises Raplamaal.

Euroopa riikides on endiselt palju lindude gripi puhanguid kodulindudel ja teavitatakse ka hulgalistest metslindude juhtumitest. Sel nädalal on Läti teavitanud naerukajakate massilisest suremusest lindude grippi ja Leedu leidnud üle kogu riigi lindude gripi tõttu surnud kajakaid.

Lindude gripi viirusega nakatunud naerukajakad ja teised metslinnud kujutavad suurt ohtu kodulindudele, kuna paljud kajakate pesitsuskolooniad paiknevad sisemaal.

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
– teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
– Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnupidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.

TAIMEKASVATAJATELE: Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning PTA tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrus nr 90 ’Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded’ ning 20.04.2006 määrus nr 49 ’Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded’.

Nimetatud õigusaktid sätestavad, milliseid taimekaitsevahendeid Eestis kasutada tohib ning millised on nõuded nende kasutamisel. Taimekaitsevahendite kasutamise üle otsustada ja töid läbi viia tohivad üksnes professionaalsed kasutajad, kes on läbinud vastava koolituse ja omavad kehtivat taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi kasutusjuhendile, kus on kirjas täpsed kasutustingimused, sh lubatud kasutusalad, kulunormid, kasutus- ja ooteajad, võimalikud kasutuspiirangud. Kindlasti peab arvestama erinevate veekaitseliste piirangutega. Kasutustingimusi tuleb täpselt järgida ka eriloa alusel kasutada lubatud vahendite puhul.

Taimekaitsetööde teostamisel peab jälgima ilmastikutingimusi. Pritsimisel ei tohi temperatuur olla üle 25oC ja tuulekiirus üle 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sh umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).

Taimekaitsetööd peavad olema läbi viidud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale, silmas pidades ka head taimekaitsetava. Samuti ei tohi taimekaitseseade nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda.

Lisatud meelespea annab põhjaliku ülevaate nõuetest taimekaitsevahendite kasutamisel. Meelespea leiad siit: MEELESPEA_TAIMEKAITSEVAHENDI_KASUTAMISEL