MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
10.11.2023, Viljandi

MES tunnustas maamajandusvaldkonna tublisid tegijaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis eile, 9. novembril Harjumaal Siidrifarmis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2023. aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Ranet Roositalu Joosepi talu OÜst.

„Augustis toimunud parima taimekasvataja valimise konkursil külastasime nelja omanäolist aiandustootjat. Ranet Roositalu tõusis esile oma selgete tulevikuplaanide poolest ning innovaatiliste tootmisvõtetega. Ta on otsinud parimaid aianduse praktikaid naaberriikidest ja kohandanud need Eesti oludesse, mille tulemusena suudab ta ettevõtte arendamiseks kasumit teenida,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ning lisas „Tänan ka teisi kandidaate konkursil osalemast ning et nad eestlaste toidulauda ja lillevalikut kohaliku kaubaga varustavad.“
Parima taimekasvataja nominentideks olid ka kartulikasvataja Kulle Põldmaa K & G Saarelt OÜst, kurgikasvataja FIE Kuido Paimla ning lillekasvataja Getriin Hermlin Rikets Tootmine OÜst.

Parima maamajanduseriala õppejõu aunimetuse pälvis Katrin Laos Tallinna Tehnikaülikooli toidu- ja biotehnoloogia osakonnast ning parima maamajanduseriala õpilase aunimetuse Jaagup Kask Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist põllumajanduse erialalt.

„Katrin Laos on väga hea näide sellest, kuidas teadustöö ja maamajandus omavahel ühendada, ta on uurinud erinevaid toiduvaldkonna küsimusi ning teinud koostööd erialaliitude ja ettevõtjatega. Ülikoolis arendab ta toidutehnoloogia- ja toiduarenduse valdkonda. Jaagup Kask on pühendunud põllumajanduseriala õpilane, kes on oma põhjalikkuse ja tehnikahuviga eeskujuks paljudele kaasõpilastele,“  ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

MES tunnustab parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi aastast 2001 ning parimat taimekasvatajat aastast 2014. Parima maamajanduseriala õppejõu aunimetusega kaasneb skulptuur „Õpetaja Laur“ ning parima taimekasvataja (aiandustootjate kategoorias) aunimetusega skulptuur „Naeri tõmbamine“. Skulptuuride autor on Tauno Kangro.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada tegusaid inimesi, kes annavad oma panuse maaelu maine kujundamisele ja on teistele eeskujuks.

Lisatud fotod:

Foto 1 –vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim taimekasvataja 2023 Ranet Roositalu, MESi juhatuse liige Meelis Annus
Foto 2 – vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim maamajanduseriala õppejõud 2023 Katrin Laos, MESi juhatuse liige Meelis Annus
Foto 3 – vasakult: regionaalminister Madis Kallas, parim maamajanduseriala õpilane 2023 Jaagup Kask, MESi juhatuse liige Meelis Annus

Fotode autor: Rain Nirgi

Kõik põllumajandusloomad peavad olema identifitseeritavad ja registrisse kantud 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.11.2023

 

Kõik põllumajandusloomad peavad olema identifitseeritavad ja registrisse kantud 

Ohutu toidu tagamisel ning inimeste ja loomade tervise kaitsel on põllumajandusloomade arvestuskohustus põhinõudeks. Samuti peavad loomad olema nõuetekohaselt uuritud ja nende ravimise kohta olemas ülevaade.

 Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on väga oluline, et loomapidajad oma loomad kehtivate nõuete kohaselt märgistaksid. „Nii on kõrvamärgi abil võimalik looma identifitseerida ning tuvastada tema päritolu ja kogu oluline teave looma karjast karja liikumise, tervise hindamise ja ravimise kohta, mille põhjal saab otsustada konkreetse looma sobivuse üle inimesele ohutu toidu tootmises,“ selgitas Kalda.

Kalda sõnul ei ole selliselt loomalt, kelle päritolu ei ole tuvastatav, pärinevaid saadusi lubatud toiduks kasutada. „Märgistamise, registrisse kandmise ning ettevõtte sisese liikumise ja ravimite kasutamise arvestuskohustuse pidamise nõuded kehtivad nii Eestis, kui kogu Euroopa Liidus. Tegemist on tervise ja ohutuse tagamise baasnõuetega. Juhul kui viidatud nõuded on täitmata pole võimalik kinnitada toidu ohutust ning selliste loomade liha toiduks kasutada ei ole lubatud,“ kirjeldas Kalda.

Põllumajandusloomad tuleb kanda põllumajandusloomade registrisse, mida peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levini sõnul on vaja meeles pidada, et kui tahame, et meil oleks kogutavatest andmetest ohutu toidu tagamisel ka tegelikult kasu, siis on oluline, et loomade kohta käivad andmed on ajakohased ja kvaliteetsed, samas peavad need olema kogutud võimalikult vähese aja- ja töökuluga loomapidajale. „Praegu on PRIAs arendamisel uued kasutajasõbralikumad e-teenused põllumajandusloomade sündmustest teavitamiseks. Lisaks saab peagi uue võimalususena registrile oma andmeid esitada farmitarkvaradest üle x-tee andmevahetusliidese või andmefailide üleslaadimisega. Kui loomade registreerimise ja andmete esitamisega seoses tekib loomapidajatel küsimusi, siis kindlasti julgustame neid meie poole pöörduma,“ ütleb Levin.

Põllumajandus- ja Toiduameti Pärnu esindused kolisid riigimajja

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.11.2023

Põllumajandus- ja Toiduameti Pärnu esindused kolisid riigimajja

Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Pärnu esindused kolisid aadressile Roheline 64. Kõiki sertifikaate väljastatakse antud aadressilt. Kontaktnumbrid jäävad samaks.

Kolimine on tingitud sellest, et valmis riigimaja, mis koondab enda alla kuue ameti teenused. Seega kolisid Kerese tänava ja Haapsalu mnt esindused varasema kahe asukoha asemel ühele aadressile.

Kolimine ei muuda teenuste kättesaadavust. Sertifikaatide väljastamisel muudatusi ei tehta. Riigimaja linnapoolses osas on viit jahimeestele proovide toomiseks.

Sertifikaatide väljastamise kohta loe täpsemalt:
Taimed ja taimsed saadused
Loomad ja loomsed saadused
ELi välised avatud turud

Aasta konsulent 2023 on Olavy Sülla

Maaelu Edendamise Sihtasutus
Pressiteade
08.11.2023

Aasta konsulent 2023 on Olavy Sülla

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutas välja aasta konsulendi 2023, kelleks on maaelu ja finantsmajanduse konsulent Olavy Sülla Pärnumaalt.

„Olavy Sülla on staažikas konsulent, kes on oma teadmiste ja kogemustega olnud aastate jooksul abiks väga paljudele põllumeestele ja maaettevõtjatele. Lisaks klientide rahulolule tunnustavad Olavy kolleegid teda ka selle eest, et Olavy annab oma panuse nõuandesüsteemi laiemate küsimuste lahendamiseks ning arendamiseks,” ütles MES nõuandeteenistuse juht Leho Verk.

Nõuandeteenistus on parimaid konsulente tunnustanud juba alates 2007. aastast.  Aasta konsulendi valimisel võetakse arvesse kolleegide hinnangud kandidaatide töö kvaliteedile ja klientidelt saadud tagasiside, lisaks ka lõppeval aastal sõlmitud nõustamislepingute arv, rahaline maht ja nõustatud klientide hulk.

Kuni novembrini 2023 korraldas põllu- ja maamajanduse alast nõuandetegevust Maaelu Edendamise Sihtasutus. Jaanuarist 2024 koordineerib teenust Eesti Maaelu Teadmuskeskus.

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.11.2023

Tuvastati mesi, mis sisaldas võõrsuhkruid

Põllumajandus- ja Toiduamet tegi kindlaks võõrsuhkruid sisaldava toote, mida müüdi mee nimetuse all. Antud toode kõrvaldati koheselt müügilt.

Mesi UNIQUE 320g (8g x 40 tk), parim enne 10.01.2025, partii nr L3010. Mee päritoluriigiks on märgitud Euroopa Liidust pärit mee segu. Toote maaletooja on Scandic Vector OÜ ning toode on saadetud Eestisse Bulgaaria ettevõttest ROYAL PACK LTD.

Tegemist on pettusega, kus tarbijat eksitatakse. Tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, on õigus pöörduda kaebusega kaupleja poole, kust toode osteti.

Meele ei tohi lisada suhkruid, sest vastavalt mee määrusele on mesi looduslik magus aine, mida toodavad mesilased (Apis mellifera) taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna küpsema ja valmima jätavad. Lisaks tohib meele, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises lisada üksnes mett. Seega toodet, mis ei ole puhas mesi, ei tohi mee nimetuse all turustada.

Keskkonnaagentuur suunab ringmajanduslikumalt mõtlema

Keskkonnaagentuuri pressiteade
31.10.2023

 

Keskkonnaagentuur suunab ringmajanduslikumalt mõtlema 

Kultuurikatlas toimuv mess „Ringmajanduse Roheaed 2023“ toob kokku valdkonnas tegutsevad ettevõtted ja pakub huvilistele põnevat kuulamist ning tegevusi.

Esmakordselt Eestis toimuv ringmajanduse mess ootab Kultuurikatlas külalisi juba homme kell 10.00 – 18.00. Üritus on külastajatele tasuta, registreeruda saab ringmajandusemess.eelehel.

„Üritus pakub kindlasti palju avastamisrõõmu kõigile keskkonnast hoolivatele inimestele ja neile, kes tahavad rohkem teada, mida kõike hõlmab endas ringmajandus,“ ütleb peakorraldaja rollis oleva Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Peame liikuma ringmajandavama majandusmudeli suunas, et hoida kasulikke tooteid ja materjale ringluses nii kaua ning palju, kui see vähegi võimalik on. Nii toodame vähem jäätmeid, hoiame alles ressursse ning looduslikku mitmekesisust,“ lisab Ala.

Kohapeal on oma stendidega väljas ligi kolmkümmend erinevat ettevõtet, kes moel või teisel panustavad ringmajandusse.

„Soovime sündmusel tutvustada ringmajandavaid ettevõtteid. Lisaks pakume harivat aruteluprogrammi oma valdkonna ekspertidelt, et külastajad näeksid, milliste lihtsate nippidega saab olla oma igapäevaelus ringmajandaja,“ ütleb Keskkonnaagentuuri ringmajanduse projektijuht Kaili Simberg. „Soovime, et inimesed teeksid teadlikumaid ning keskkonnale ja oma tervisele paremaid valikuid,“ võtab ta kokku ürituse korraldamise põhieesmärgi.

Vaata, kes ettevõtetest stendidega väljas on ning milliseid esinejaid toob ning teemasid pakub sisuprogramm.

Väikesed külalised saavad lustida laste alal, kus võib meisterdada, mängida ja nelja inimesesuuruse keskkonnarobotiga tutvust teha.

Oodatud on ka ettevõtjad, et luua uusi kontakte ja leida koostöövõimalusi.

Kellel pole võimalik Kultuurikatlasse kohapeale tulla saavad sisuprogrammi jälgida Keskkonnaagentuuri YouTube või Facebookkanalist või postimees.ee/ringmajandusemess.

Korraldavad: Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium ja Euroopa Majanduspiirkonna programmi „Ringmajanduse võimekuse tõstmine“ projekt.

Ajakirjanikud on oodatud!

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.10.2023

Seirekomisjon vaatas otsa põllumajanduse tulevikule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvustas ÜPP ja MAKi ühisele seirekomisjonile strateegiakava hindamiskava ja toetuste valikukriteeriumeid.

Istungil tutvustati ÜPP 2023-2031 aasta strateegiakava hindamiskava ja selle hindamiste korraldust. Hindamiskava tagab strateegiakava eduka tulemuse nii selle rakendamise jooksul kui ka pärast rakendamise lõppu. Hindamiste eesmärk on anda adekvaatne mõõde, kui hästi on strateegiakavas plaanitud tegevused ellu viidud võrreldes esialgsete ootustega.

„Hindamiskava on oluline alusdokument, mille põhjal hakkame mõõtma uue strateegiakava rakendamise edukust ja erieesmärkide täitmist. Käisime kõik tähtsad etapid läbi, et hoida seirekomisjoni kursis hindamiste ajakava ning korraldusega. See on vajalik, sest Euroopa Komisjon on uuel perioodil veelgi rohkem karmistanud liikmesriikide seatud eesmärkide põhjendamise kontrolli,“ sõnas maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

Lisaks tutvustati strateegiakava bioressursi väärindamise investeeringutoetust ja loomatauditõrje programmi rakendamise toetust, mida saab hakata taotlema järgmisel aastal. Selgitati nende toetuste eesmärke, sihtgruppe ja hindamiskriteeriume. Sel aastal on varem toimunud kaks istungit, kus seirekomisjonile anti ülevaate kümne sekkumise hindamiskriteeriumitest.

„Seirekomisjoni arvamus on ministeeriumile väga oluline. Peame kinni kaasamise heast tavast ja suhtleme sektoriga, et meie seatavate kriteeriumitega oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine ning raha tõhus kasutus,“ kinnitas Olavi Petron.

Taust

Toimus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ ühise seirekomisjoni. Strateegiakava seirekomisjoni kuuluvad põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalased ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsioonid, kes on kaasatud strateegiakava sekkumiste hindamiskriteeriumite, hindamiskava ja iga-aastaste tulemusaruannete kohta ettepanekute ning tagasiside saamiseks.

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava kaudu saavutatud tulemuste ja mõjude hindamiseks on loodud seire- ja hindamissüsteem, mis koosneb seirest, püsihindamisest ning eel-, vahe- ja järelhindamisest.

Strateegiakava ja selle hindamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

 

Karantiinset saarepuude kahjurit saare-salehundlast Eestis ei leitud

Foto: E. Jendek // https://gd.eppo.int/taxon/AGRLPL

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.10.2023

 

Karantiinset saarepuude kahjurit saare-salehundlast Eestis ei leitud

Nii nagu varasematel aastatel, ei leitud ka tänavu Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Keskkonnaagentuuri koostöös tehtud saare-salehundlase seire tulemusel saarepuude kahjurit Eestis. Meile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus.

Saare-salehundlase seire kestis tänavu juunist kuni augusti keskpaigani ning järgmisel aastal jätkatakse seirega samas mahus. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Tea Tasa sõnul kasutati kogu seireperioodi vältel ka feromoonpüüniseid, sest ainuüksi vaatlustest selle kahjuri ülesleidmiseks ei piisa. „Väga oluline on kahjur varakult avastada, sest ainult siis võib olla veel võimalik tema levikut pidurdada,“ sõnab Tasa, kelle sõnul on seiretegevus kahjuri varajase tuvastamise seisukohalt väga oluline.

Tasa sõnul on Eestis saare-salehundlase poolt ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar. „Harilik saar on meie looduses olulisel kohal just loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohalt,“ märgib ta.

Saare-salehundlase seire korraldati koostöös Keskkonnaagentuuriga. „Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu ja Võru maakonnas vaadeldi 89 seirekohas põhimaanteede, piiripunktide ning saare saematerjali importivate ettevõtete lähiümbruses hariliku saare ja pensilvaania saare puid ning nende võrasse riputati feromoonpüünised,“ jätkab Tasa. „Kolmandik seirekohtadest planeeriti Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Ida-Viru maakonda, kus loodusliku levimise oht on kõige suurem, püüniseid hoiti kahjuri lendlusperioodil puude võras üleval olenevalt seirekohast neli kuni kaheksa nädalat.“ 13 seirekohas (nt Harju, Võru ja Ida-Viru maakonnas) oli lähiümbruses kasvamas ka pensilvaania saari, mis teadaolevalt on saare-salehundlasele eelistatuim puuliik. Karantiinset taimekahjustajat saare-salehundlast feromoonpüünistest ei leitud, kuid 74 seirekohas oli püünistes Eesti kohalike erinevate Agrilus sp. liikide mardikaid, mille arvukus võrreldes eelmiste aastatega oli suurem.

Senini ei ole saare-salehundlast mitte üheski Euroopa Liidu riigis leitud. Olenemata sellest, et Euroopa Liidus on saare-salehundlase levikuriikidest imporditavale saare puidule ja istikutele kehtestatud sisseveo erinõuded, et vältida levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levimist raske takistada, sest taimekahjustajad riigipiire ju ei tunne. Saare-salehundlane võib levida mitmel viisil: looduses ise lennates, puidu ja taimede kaubavahetusega või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kelle tekitatud kahjustuste tagajärjel hakkavad puud kuivama ja seejärel hukkuvad. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3–4 mm läbimõõduga D-kujulise ava. Kahjuri tuvastamise korral tuleb kolde likvideerimiseks rakendada tõrjemeetmeid. Saare-salehundlane on levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas.

Lisainfot leiad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt: https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
26. oktoober 2023

Kohalikud kogukonnad saavad Ida-Virumaale uute võimaluste loomiseks 17 miljonit

Ida-Virumaa kohalikele kogukondadele avaneb võimalus taotleda toetust projektidele, millega soodustada kliimaneutraalsusele üleminekut, toetades sellega piirkonna atraktiivsuse suurendamist ning sotsiaalse ettevõtluse arendamist. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF). Esimesed taotlusvoorud plaanitakse avada novembris.

„Juba alates 1920. aastast on Ida-Virumaa kohalike elanike jaoks olnud oluliseks tööandjaks põlevkivitööstus, kus inimesed on ametis olnud põlvest põlve. Keskkonnasõbralikumale majandusele üleminek ja põlevkivisektori tegevuse järkjärguline lõpetamine on kohalike jaoks suur muutus,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Euroopa Liidu ja Eesti soov on aidata nende muutustega paremini kohaneda ning toime tulla, pakkudes toetusi projektideks, mis aitavad piirkonnas elu edendada senisest uuenduslikumal ja keskkonnasäästlikumal moel. Kui senini oleme mitmete meetmetega pakkunud toetusi kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, siis seekordne võimalus on avatud kohalikele kogukondadele n-ö rohujuure tasandil,“ selgitas regionaalminister.

Toetust saab taotleda sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks, keskkonnateadlikkuse edendamiseks, kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamiseks või kohalikele noortele suunatud tegevusteks.

Abikõlblikeks projektideks võivad olla näiteks, mõne uue keskkonnasõbraliku kogukonnapõhise toote või -teenuse arendamine, keskkonnahoidlike eluviiside juurutamisele suunatud programmide loomine, keskkonnamuutusi ja üleminekuvajadust selgitavad noorsootöötegevused, kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostööd edendavad algatused, aga ka näiteks põlevkivisektori töötajate elulugudele pühendatud kirjutiste väljaandmine või endise tootmishoone kasutuselevõtt kohaliku kogukonnakeskusena. Kõik projektid peavad panustama kliimaüleminekust tulenevate mõjude leevendamisse Ida-Virumaal.

Toetust saab taotleda nii põhivarainvesteeringu projektide kui arendus-, teadlikkus- või koostöötegevusi sisalduvate projektide realiseerimiseks. Meetme põhiliseks sihtgruppiks on mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Suuruse järgi klassifitseeritakse projekte kas väike-, keskmise suurusega või suuremahuliseks projektiks, millele vastavalt eraldatakse võimalikke toetussummasid. Väikeprojekti puhul on toetussumma 3000 – 10 000, keskmise suurusega on 10 001 – 200 000 ning suuremahulise projekti puhul 200 001 – 1 500 000 eurot. Omafinantseeringu määr on miinimum 10% ehk meetme raames saab kogukond tänu Euroopa Liidu toele oma ideede realiseerimiseks kuni 9kordset rahalist võimendust.

Suurte ja väikeste projektide taotlusvooru planeerib Riigi Tugiteenuste Keskus avada 2023. aasta novembris. Keskmise suurusega projektide taotlusvoor avatakse 2024. aasta esimesel poolel.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030 energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Loe meetme tingimuste kohta lisaks: Perioodi 2021-2027 struktuurifondide regionaalarengu meetmed | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

PRIA alustas suvel taotletud erakorralise toetuse väljamaksmisega põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele

Pressiteade
25. oktoober 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

PRIA alustas suvel taotletud erakorralise toetuse väljamaksmisega põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele

Juunis ja juulis võeti PRIAs vastu taotlusi toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsi säilitamiseks loodud erakorralise toetuse saamiseks. Toiduainetööstusele mõeldud toetus on klientidele välja makstud ning täna alustati toetuse väljamaksmist põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et toidujulgeolekut toetavad täiendavad meetmed on väga olulised ning PRIA eesmärk on olnud ja on ka tulevikus kõik toetused võimalikult sujuvalt taotlejateni toimetada. „Kui toiduainetööstustele on toetus juba välja makstud, siis tänasest alustasime ka põllumajandustoodete esmatootjatele kõnealuse toetuse väljamaksete tegemisega. Toetusrahad jõuavad toetuse saajateni paari nädala jooksul,“ lisab Tanel Trell.

Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele mõeldud erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 4.–11. juulil.

Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtete erakorralise toetuse ühikumäärad on järgmised:

  • emise kohta 67 eurot;
  • emise kohta, keda peeti Saaremaal, 80 eurot;
  • muu sea kohta 4,30 eurot;
  • muu sea kohta, keda peeti Saaremaal, 5,20 eurot;
  • broileri, pardi, hane ja kalkuni kohta 0,85 eurot;
  • munakana kohta 0,60 eurot;
  • vuti kohta 0,13 eurot;
  • avamaal kartuli-, köögivilja-, puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuse puhul 100 eurot hektari kohta;
  • köetavas kasvuhoones köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaimede-, maasika- või lillekasvatuse puhul 8 eurot ruutmeetri kohta.

Toiduainetööstuses tegelevatele töötlemisettevõtetele mõeldud erakorralise toetuse taotlusi võeti vastu 14.–21. juunil ja käesolevaks hetkeks on kõik määratud toetused PRIA poolt toetusesaajatele välja makstud. Toetust määrati ettevõtjatele kokku üle 4,3 miljoni euro.