MES-i kalandussektorile pakutavate laenude intressid muutuvad soodsamaks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
3.september 2020

Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingud, mille kohaselt muutuvad ettevõtjate jaoks soodsamaks nii Euroopa Kalandusfondist (EKF) 2007–2013 kui ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) 2014–2020 rahastatavad laenutooted.

 „Selle sammuga soovime toetada ettevõtjad COVID-19 põhjustatud kriisist väljatulekul, kelle jaoks muutuvad soodsamaks nii EKF-i kui ka EMKF-i meetmetest rahastatavad laenutooted. Asjakohased muudatused on juba tehtud põllumajandussektorile, nüüd soovime kaasa aidata ka kalandussektori arengule,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Muudatusega ühtlustatakse MES-i pakutavate laenude hinnastamist, mis muudab COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale soodsamaks ka EKF-ist ja EMKF-ist rahastatavad laenutooted. Tulenevalt COVID-19 põhjustatud kriisist ja eriolukorrast on MES-il tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus ettevõtja taotluse alusel vähendada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks. Muudatus võimaldab langetada nii juba sõlmitud laenulepingute kui ka uute laenulepingute intresse.

Raplamaal leiti sigade Aafrika katku viirust kandev metssiga

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
02.09.2020

Sigade Aafrika katku haige metssiga leiti 25. augustil Raplamaalt Rapla vallast Toomja külast.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul seirab amet regulaarselt metssigadel sigade Aafrika katku nakatumist. „Viimase pooleteise aasta jooksul on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu ehk sigu, kes on sigade Aafrika katku viirusega kokku puutunud ning viirust ehk haigustekitajat leitud pole. Nüüd tuvastati aga ühel surnud metsseal sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Tegemist oli auto alla jäänud üle kaheaastase emisega,“ selgitas Kristian.

Antud juhtum näitab, et sigade Aafrika katk ei ole meie keskkonnast ja ka metssigade populatsioonist täielikult kadunud ning antud haigustekitajaga leid võib olla vahetuks ohuks meie seafarmidele. Looduses ringi liikudes palub Veterinaar- ja Toiduamet olla kõigil, nii jahimeestel, matkajatel kui ka marjulistel ja seenelistel, tähelepanelik ning mitte visata toidujäätmeid metsa alla ja metsast tulles vahetada jalanõud ja riided. Surnud metssea leidmisel palume sellest koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakondlikku keskust.

„Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime nii väga, et varsti saame oma metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab meile aga seda, et peame jätkuvalt hoidma metssigade arvukuse madalal ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu seda oleme teinud viimased aastad,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Eestis pole viimase pea kolme aasta vältel katk seafarmidesse jõudnud. „Siiski näitab see leid haigustekitaja levikut metssigade hulgas. Seetõttu on bioturvalisuse reeglite järgimine endiselt ülioluline nii jahti pidades kui ka seafarmides toimetades,“ kirjeldas Kristian, kui oluline on vältida katku levikut metsast seafarmidesse.

Sigade Aafrika katku leviku aktiivne periood kestab. Teateid uutest kodusigade kolletest Euroopa farmides tuleb pea igapäevaselt. Seetõttu on oluline reisil olles vältida kokkupuudet sigadega ning reisilt tulles mitte külastada sigalaid. Samuti tuletame meelde, et igasugune sigade õues pidamine ja sigade toidujäätmetega söötmine on Eestis keelatud. Sigade Aafrika katku on käesoleval aastal tuvastatud Läti, Leedu, Poola, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Kreeka, Moldova, Slovakkia ja Rumeenia seafarmides.

Lisainfo:
EJS tegevjuht Tõnis Korts
602 5973
tonis.korts@ejs.ee

 

Põllumajandusloendus toob ettevõtjale kasu ja selgust

PRESSITEADE
Statistikaamet
1.09.2020

1. septembrist kuni 15. novembrini toimub iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus. Statistikaamet ootab üle Eesti loendusel osalema ligi 11 600 majapidamist.

Selleks, et teada saada, kuidas Eesti põllumajandusel läheb ja mis on eelmisest loendusest möödunud kümne aastaga muutunud, kutsub põllumajandusloenduse projektijuht, statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee kõiki loendusnimekirjas olevaid majapidamisi ülesloendusel osalema.„Esmajoones soovitan osaleda veebiküsitluses, mis leiab aset 1. septembrist 20. septembrini. Veebi kaudu on kõige lihtsam ja mugavam osaleda, sest nii saab seda teha endale sobival ajal ning sobivas kohas. Nendega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab 21. septembrist kuni 15. novembrini ühendust meie telefoniküsitleja,“ lisas Valdvee.

MTÜ Eesti Noortalunike juht ja Remmelgamaa OÜ omanik Kaja Piirfeldt toob välja, et uuringu tulemuste põhjal saavad nii põllumajandusettevõtjad kui ka ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid ja teadusasutused vajaliku sisendi põllumajandusvaldkonda puudutavateks otsusteks. „Loendusel osalemine on talupidajale võimalus, mitte kohustus. Võimalus anda teada, mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ja rahastust ning saada statistikaametilt hiljem vastu andmeid, mis aitavad meil ettevõtjatena ja esindusorganisatsioonides tegutsedes otsuseid teha,“ rõhutas Piirfeldt.

Põllumajandusloenduse tulemusena saadakse detailne ülevaade olukorrast põllumajanduses. Loendusel küsitakse kõigilt põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. Osa andmeid (sh tööjõu, muude tulutoovate tegevuste, loomakasvatushoonete ja sõnnikumajanduse andmed) kogutakse ainult vastavasse valikusse langenud majapidamistelt. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis registreeritud maade ja loomade, aga ka maa-ameti maakatastri ning töötamise registri töötajate andmed on küsimustikes eeltäidetud ja neid saab vajadusel täpsustada.

Uuringu nimekirjas on põllumajanduslikud majapidamised alates väikestest taludest kuni suurettevõteteni, st kõik, kes ületavad Euroopa Liidus kokkulepitud lävendi. Loendusnimekirja koostamisel kasutas statistikaamet erinevate registrite andmeid. Kõik nimekirja kaasatud majapidamised saavad loendusel osalemiseks teavituskirja.

Põllumajandusloendusi korraldatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO koordineerimisel enamikus maailma riikides. Euroopa Liidu riikidele on põllumajandusloenduste korraldamine kohustuslik, sest loenduse andmed on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aluseks. Samuti on loendusel osalemine loendusnimekirja sattunutele kohustuslik.

Põllumajandusloenduse küsimustiku leiab alates 1. septembrist aadressil estat.stat.ee. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Loenduse tulemused avalikustatakse 2021. aastal statistikaameti andmebaasis.
Lähemalt saab loenduse kohta lugeda stat.ee/pollumajandusloendus.

Põllumajandusloendust kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Põllumajandusamet palub teavitada posti teel saabunud, kuid tellimata seemnetest

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
28.08.2020

Põllumajandusamet palub kõikidel Eesti elanikel, kes saavad pakke seemnetega, mida nad pole tellinud, teavitada Põllumajandusametit e-posti teel taimetervis@pma.agri.ee ja võimalusel saata saadetisest foto. Saabunud seemned tuleks põletades hävitada, sest võivad olla saastunud ohtlike taimekahjustajatega ning kujutada ohtu Eesti loodusele.

Mitmete riikide (Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Iirimaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid) kodanikud on viimasel ajal saanud Hiinast, Singapurist, Taiwanist ja Malaisiast pakke seemnetega, mida nad pole tellinud ja millega pole kaasas lähteriigi riikliku taimeterviseteenistuse poolt väljastatud nõuetele vastavust tõendavat dokumenti ehk fütosanitaarsertifikaati.

Kõik Eestisse kolmandatest riikidest saabuvad seemned peavad piiril läbima taimetervise kontrolli ja neil peab kaasas olema fütosanitaarsertifikaat. Fütosanitaarsertifikaadiga on Eestisse lubatud importida ainult nendest riikidest, mille kontrollisüsteem on tunnistatud Euroopa Liiduga samaväärseks.

Lähem info taimede ja taimsete saaduste sisseveo tingimustest Põllumajandusameti kodulehelhttps://pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=259

Toiduseaduse muudatus loob paremad tingimused toidukäitlejatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.08.2020 

Valitsus kiitis täna heaks maaeluministri esitatud toiduseaduse muudatuse, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks.

„Seadusemuudatuste üks eesmärke on vähendada toidukäitlejate halduskoormust,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.  Nii näiteks asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega; selle eesmärk on loobuda riigisisesest loakohustusest ja nõuda tegevusluba valdkondades, mida reguleerivad Euroopa Liidu vahetult kohalduvad määrused. „Rõhutan samas, et käitlejatele jäävad kehtima kõik nõuded, mis käsitlevad toidu ohutust ja hügieeni,” ütles minister.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Väikeettevõtjatele antakse seadusemuudatusega võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. „Alustav ettevõtja saab toidukäitlemishoone ja ‑ruumide planeerimisel lähtuda lihtsustatud nõuetest, mis võimaldab enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ning leida oma toodetele turundamisvõimalusi,” lisas Aller.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, valmistatud loomse toidu tarnimist teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse on edaspidi kavas võimaldada toiduhügieeni üldnõuete ja teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja väikesemahuline.

Põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu valmistav ettevõtja saab eelnõu kohaselt rakendada jaekaubandusettevõttes toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas.

Seadus jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2021.

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas esitatud kategooria nõuetele mittevastavad neitsioliiviõlid

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
26.08.2020

 

Plaanilise järelevalve käigus tuvastati kolme oliiviõli puhul märgistusel esitatud teabest madalama kategooria oliiviõli. Ühe toote puhul pole ohutus tõendatud.

Veterinaar- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskami sõnul uuriti kõrge kategooriaga oliiviõli, kontrollimaks toote vastavust märgistusele. „Analüüside käigus uuriti ekstra-neitsioliiviõli koostist ja kvaliteeti ning tuvastati kolmel proovil neljast madalama kategooria oliiviõli. Ühel juhul tuvastati neitsioliiviõli, mida pole jaemüügietapis lubatud müüa,“ selgitas Uuskam.

Märgistusel esitatud kategooria nõuetele ei vastanud GOURMANTE Extra Virgin Olive Oil (partii number L07103, parim enne 12.12.2020, Kreeka), mille puhul oli tegemist madalaima kvaliteediga neitsioliiviõliga, mida pole lubatud turustada jaemüügietapis. Sellest tulenevalt kohustati maaletoojat antud tootepartii turult tagasi kutsuma ning samuti saavad inimesed antud partiinumbriga oliiviõli tagastada poodi, kust toode osteti.

 Extra virgin olive oil GAEA (Kreeka) ja Pietro Coricelli traditional unfiltred extra virgin olive oil (Itaalia) puhul tuvastati samuti madalama kategooria neitsioliiviõli. „Analüüsid näitasid, et ekstra-neitsioliiviõli asemel müüdi hoopis neitsioliiviõli, mis on selgelt tarbija eksitamine. Tootepartiid eemaldatakse müügilt,“ selgitas Uuskam.

Oliiviõlide proovid võeti veebruaris ja juulis ning saadeti analüüsimisele. Kuna oliiviõli analüüsimine eeldab 70 erineva näitaja analüüsimist ja organoleptilist hinnangut ehk lõhna, välimuse ja maitse analüüsimist, siis on proovi hindamine aeganõudev protsess ning tulemused saabusid käesoleval kuul.

Veterinaar- ja Toiduamet teavitas tootjariike järelevalvetulemustest ning võimalikku toidupettust selgitavad edasi tootjariikide pädevad asutused.

Taust:

Neitsioliiviõlid liigitatakse kolme kategooriasse – ekstra-neitsioliiviõliks, neitsioliiviõliks ja lambiõliks. Esimest kahte on lubatud jaemüügietapis müüa, kuid viimast mitte. Lambiõli, mis on samuti neitsioliiviõli, puhul on tegemist madalama kategooria oliiviõliga, mis pole mõeldud jaemüügis müümiseks. Siinkohal ei tohi neitsioliiviõli lambiõli kategooriat segi ajada ehituspoodides müügil oleva lambiõliga, sest tegemist on erinevate toodetega.

Lemmikloomade vaktsineerimise kampaania Kagu-Eestis tuleb taas

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
25.08.2020

28.0830.08 toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Põlva-, Valga- ja Võrumaal.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialisti Enel Niine sõnul Eestis täna marutaudi ei esine, kuid endiselt oleme haigusest ohustatud. „Kagu-Eesti piirneb kahe riigiga, millest ühes on marutaudijuhtumeid esinenud lähiminevikus ning teises on haigus jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on eriti oluline, et antud piirkonnas oleksid lemmikloomad vaktsineerimise tulemusel marutaudi eest kaitstud,“ selgitas Niin.

Amet viib lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniat läbi juba teist aastat. Eelmisel aastal vaktsineeriti kampaania käigus Põlva- ja Võrumaal kahe päeva jooksul üle pooletuhande kassi ja koera. „Tänu kampaaniale sai möödunud suve lõpul vaktsiinisüsti suur hulk Kagu-Eesti maapiirkonna lemmikloomi. Ka kohalikud elanikud kinnitasid sellise ettevõtmise vajalikkust. Seega loodame, et ka sellel aastal on rohkelt loomaomanikke, kes lasevad oma lemmiklooma vaktsineerida,“ ütles Niin.

Koeri ja kasse tuleb vaktsineerida marutaudi vastu vähemalt iga kahe aasta tagant. Selle eest, et lemmikloomal oleks toiming regulaarselt tehtud, vastutab loomaomanik. VTA käivitas vaktsineerimise kampaania aitamaks kaasa vaktsineeritud lemmikute osakaalu tõusule ning juhtimaks veel kord tähelepanu vaktsineerimise olulisusele. Kuna rohkem kui 95% inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga, siis on oluline, et Eesti koerad ja kassid oleksid vaktsineeritud marutaudi vastu kaitsmaks loomade ja inimeste elu.

Koostöös loomakliinikutute ning veterinaararstidega vaktsineeritakse kolmel päeval kasse ja koeri Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Selleks liiguvad meeskondadena eri piirkondades ringi tegevusluba omavad loomaarstid ning erinevatel päevadel pakuvad tasuta vaktsineerimist ka kampaaniaga liitunud loomakliinikud.

Kampaaniaga saab täpsemalt tutvuda siin.

Alates 26. augustist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine algab juba täna

Pressiteade
19.08.2020

 PRIAs algab põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Taotluste vastuvõtt toimub 26. augustist kuni 2. septembrini. Taotluste eeltäitmine toimub e-PRIAs 19.-25. augustini.

Alates tänasest, 19. augustist on e-PRIAs avatud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste eeltäitmine. Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot. 2020. a taotlusvooruks, mis on järjekorras viies, on kavandatud 3 750 000 eurot ja meetme rahastajateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Eesti riik. Otsused laekuvate taotluste kohta kinnitab PRIA hiljemalt 25. novembriks.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

PRIA arengutoetuste osakonna peaspetsialist Katrin Märss ütleb: „Viimane määruse muudatus lihtsustas nõudeid toetuse taotlejatele. Füüsilisest isikust ettevõtjate või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride kutsekvalifikatsiooni langetati varasemalt viiendalt tasemelt neljandale. Soovitame noortel põllumajandustootjatel aegsasti tutvuda toetuse tingimustega.“

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Koroonakriisis kannatada saanud põllumajandustoodete töötlejad ja turustajad saavad maaelu arengukavast toetust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.08.2020

 

Valitsus kinnitas täna maaeluministeeriumi ettepanekul Eesti maaelu arengukava (MAK) 20142020 kuuenda muudatuste paketi. Arengukavasse lisandub erakorraline toetus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele, kelle tegevust on COVID-19 negatiivselt mõjutanud.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul soovitakse kavandatava toetusega leevendada välisturgudel tegutsevate ettevõtete likviidsusprobleeme, mis on tekkinud koroonakriisi tõttu. „Eesmärk on erakorralise toetuse abil säilitada ettevõtete müügivõimekus ja konkurentsivõime,” ütles minister. Meetme eelarve on ligikaudu 1,5 miljonit eurot.

„Arengukava muudatused vajavad veel Euroopa Komisjoni heakskiitu. Loodame selle saada esimesel võimalusel, et saaksime toidusektori ettevõtjatele võimalikult kiiresti appi tulla ning juba sel aastal toetuse taotlusi vastu võtma hakata,“ lisas minister.

Muudatustega leevendatakse ka majandusliku elujõulisuse nõudeid noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse puhul. See võimaldab ettevõtjatel oma äriplaani senisest paindlikumalt ellu viia.

Majandustegevuse mitmekesistamise meetmest toetatakse edaspidi ka mittestatsionaarsete masinate ja seadmete soetamist. See võimaldab maapiirkonna ettevõtjatel oma pakutavaid teenuseid mitmekesistada.

Põllumajanduspotentsiaali taastamise meede muudetakse toetuse taotlejat soosivamaks ning jäetakse ära taotluste hindamine ja järjestamine. See võimaldab hoida taotlusvooru avatuna aasta ringi ning põllumajandustootjad saavad hakata tootmispotentsiaali taastama niipea, kui vaja.

Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 muutmise algatas maaeluministeerium ja tehtavaid muudatusi arutati arengukava seirekomisjonis, kuhu kuuluvad valdkonna esindusorganisatsioonid ning ministeeriumide esindajad.

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ võitjad on selgunud!

Maaeluministeerium
Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
12.08.2020

Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Maaeluministeeriumiga algatas veebruaris konkursi „Märka LEADERit 2.0“, et tuua esile Eesti maaelu arengukava 2014­­­­­­­–2020 LEADER-toetusmeetme parimad projektinäited. Üle-eestilisele konkursile laekus kokku 80 projekti.

Parimad kuulutati välja 11. augustil 2020 Jäneda Pullitalliteatris toimunud tunnustusüritusel.

Maaeluminister andis üle tänukirjad ja meened kuues kategoorias ning parimale LEADERi videole ja rahva lemmikule. „Konkurss tõstab esile silmapaistvaid LEADER-meetme projekte ja näitab, kui mitmekesine võib olla tegevuste spekter, mida kogukonna initsiatiivil on ellu viidud. Rõõmu teeb ka see, et Eesti on populaarne partnermaa teistele riikidele,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. Võitjate seas on esindatud eriilmelised projektid üle Eesti.

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ võitjad

 Parim piirkonna arengule suunatud projekt

  • Rahvusvaheline koostööprojekt “Säästva turismi printsiipide rakendamine rahvusparkide ja kaitsealadega piirkondades”. Teostajad: Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa koos välispartneritega Lätist, Sloveeniast ning Portugalist. Projekt on suunatud Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Läänemaa piirkondadele.

Parim koostöö ja kaasamise projekt

  • „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“. Teostaja: Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga, Tartu Ärinõuandla ja Tartumaa Noorsootöötajate Ühendusega.

Parim uuenduslik projekt

  • Beebitoidu tootmise arendamine Saaremaal. Teostaja: Saaregurmee OÜ ja Saarte Koostöökogu.

Parim keskkonna- ja kliimasõbralik projekt

  • Pilliroost joogikõrte tööstusliku liini soetamine. Teostaja: Sutu OÜ, Saarte koostöökogu.

Parim ettevõtlusprojekt

  • Pilliroost joogikõrte tööstusliku liini soetamine.

Parim rahvusvaheline koostööprojekt

  • „Kestlik ettevõtlus maal” – SEIC Sustainable Entrepreneurship in Countryside. Teostajad: Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Ida-Harju Koostöökoda koosöös Soome ja Läti partneritega.

Parim LEADER-projekti video

  • „BabyCool- Märka LEADERit 2.0“. Teostaja: Saaregurmee OÜ, video autor Eluolu Fotod OÜ.

Rahva lemmik LEADER-projektide seast

  • „Iseteeninduslike kartulimüügipunktide loomine“. Teostaja: OÜ Koorti Kartul.

 

Taust

LEADER-programm sai alguse 1990ndatel Euroopas ning jõudis peagi ka Euroopa Liidu maaelu toetusi pakkuvasse Eestisse. LEADERi keskmes on kohalik algatus, kus kogukond ise leiab oma piirkonna probleemidele ja vajadustele lahendusi.

Alates 2007. aastast on LEADERit rakendatud maa- ja rannapiirkondades. Programmi abil on loodud tuhandeid töökohti, algatatud kümneid võrgustikke ning võrsunud hulganisti uuenduslikke ideid, mis on tänaseks lõimunud igapäevaellu. Eesti maaelu arengukavast on praegusel perioodil (aastad 2014–2020) toetatud juba üle 3700 LEADER-projekti üle Eesti. Pool rahast on läinud mikro- või väikeettevõtluse toetamiseks valdkondadesse, kuhu teised meetmed ei ulatu.

Tulevastel aastatel on LEADER-programmil jätkuvalt kindel osa maaelu arengukavas ehk uue nimega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas.

Täpsem info: Ave Bremse, Põllumajandusuuringute Keskus, ave.bremse@pmk.agri.ee või

Krista Kõiv, 511 2562, krista.koiv@pmk.agri.ee.