Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab 25.06.2021 välja COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse põllumajandustootjatele

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22. juuni, Viljandi

 

Alates tänasest on COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus põllumajandustootjale maheteravilja, mahemunakanade, ammlehma ja lihaveisekasvatuse toetuse saajate nimekirjad üleval Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kodulehel. Kõikidele toetuse saajatele on saadetud meilile toetuse saamise kohta teavitus.

Põllumajandustootjad, kes ei vastanud toetuse saamise nõuetele, saavad selle kohta vastava teavituse.

Väljamakstavad toetussummad ja toetuse saajate arvud on MESi valdkondade kaupa järgmised:

Põllumajandustootjad said 15.-22. märtsini e-prias taotleda erakorralist toetust, mis leevendab osaliselt COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslikku kahju. Sõltuvalt valdkonnast makstakse toetus välja kas MES-i või maksti välja Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt. Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot, millest MES maksab välja 3,8 miljonit eurot järgmiselt: lihaveisekasvatus 2,2 miljonit, maheteravilja kasvatus 1,5 miljonit ja mahemunakanade kasvatus 0,1 miljonit.
Infot MESi poolt makstava erakorralise toetuse kohta saab MESi kodulehelt https://www.mes.ee/covid-19-kriisimeetmed

Pindala- ja maaelu arengukava loomatoetusi taotleb tänavu 14 326 põllumajandustootjat

Pressiteade
17. juuni 2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

2. maist 15. juunini sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetusi. Käesoleval aastal esitas taotluse 14 326 põllumeest, mida on 23 võrra vähem kui eelmisel aastal. Taotlusalust pinda on kokku ligi miljon hektarit.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska ütleb: „Pindalatoetused ja MAK loomatoetused moodustavad märkimisväärse osa PRIA vahendatavatest toetustest. Vastuvõtt kulges sujuvalt ning taotlejate arv võrreldes eelmise aastaga jäi samale tasemele. Ühtse pindalatoetuse puhul võib välja tuua, et toetust taotletakse suuremale pinnale kui eelmisel aastal.“

Toetusi on kokku viisteist, mille jaoks Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest on eraldatud kokku üle 254 miljoni euro.

Ühtset pindalatoetust taotles kokku 14 017 taotlejat 971 261 hektarile, mis on ca 3850 hektarit rohkem, kui möödunud aastal. Tabelis on toodud ühtse pindalatoetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1388 taotlejat ca 452 200 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1863 taotlejat ca 204 600 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 856 taotlejat ca 35 500 hektarile. Täpsemat statistikat pindalatoetuste taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt.

PRIA alustab esitatud taotluste menetlemisega, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Vajalikku infot saab PRIA kodulehelt iga konkreetse toetuse leheküljelt. Samuti saab infot küsida pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks 2021. a, otsused toetuste kohta kinnitatakse hiljemalt 10. detsembriks 2021. a. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2022. a.

Põllumehele oluliste tähtaegade meelespea:

Tootjad saavad taotleda toetust saagi ja loomade kindlustamiseks aastaringselt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.06.2021

 

Põllumajandustootjad saavad toetust taotleda oma saagi ja loomade kindlustamiseks või kahjustunud toomispotentsiaali taastamiseks aastaringselt.

Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, mille alusel saab “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 5.2 „Ohtlike taimekahjustajate ja loomahaiguste korral kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine” ja meetmes 17.1 „Saagi, loomade ja taimede kindlustuse maksed” toetust taotleda aastaringselt. 

„Muudatus võimaldab põllumajandustootjatel saada kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks toetuse otsuse varem või siis kindlustada loomi, taimi ja saaki vastavalt vajadusele,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on oluline teha toetuste taotluste rahuldamise otsused võimalikult ruttu meetmetes, mis panustavad nii tootmisriskidest tekkida võiva finantskahju vähendamisse kui ka kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisse.

Senine voorupõhine toetuse taotlemine muutub aasta ringi avatud taotlusvooru põhiseks. Kuna edaspidi saavad toetuse taotlejad esitada taotlusi aasta ringi, siis ei kehtestata enam ka taotluse esitamise tähtaega. PRIA avaldab taotluste esitamise alguse ja lõpu kuupäevad väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Samuti ei ole toetuse taotlejatel enam vajalik esitada andmeid, mis seni olid vajalikud taotluste hindamiseks. Kuna PRIA ei pea enam taotlusi hindama, siis lihtsustab muudatus taotluste menetlemist ja kiirendab taotluste rahuldamise otsuste tegemist.

Meetme 5.2 puhul toimub edaspidi toetuste taotlemine PRIA e-teenuse keskkonnas. See tähendab, et edaspidi on toetuse taotlemiseks võimalik esitada avaldus vaid PRIA veebilehel avatava e-teenuse keskkonna kaudu. Muudatus lihtsustab toetuse taotlemise protseduuri.

Põllumajandus- ja Toiduamet: maasikate nõuetele vastavus teravdatud tähelepanu all

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.06.2021

 

Eesti maasikahooaeg on alanud. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on võtnud sel aastal teravdatud tähelepanu alla maasikate päritolu kontrolli ning nõuetele vastavuse. Plaanis on tõsta nii kauplejate kui tarbijate teadlikkust ja korraldada erinevaid üle-eestilisi kontrolle. 

Maasikate päritolu on olnud mitmeid aastaid igasuvine kuum teema. „Ausa konkurentsi ja osapoolte teadlikkuse tõstmiseks oleme planeerinud erinevaid tegevusi,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, lisades, et muu hulgas leiab ameti veebilehelt eraldi rubriigi, kus amet jagab soovitusi nii tarbijale, kauplejale kui kasvatajale.

„Sealhulgas nõustame, kuidas turul maasikaid valida,“ jätkab Reili, „anname näpunäiteid marja värskuse hindamiseks ja kuidas käituda päritolu kahtluse korral.“ Kaalutletud valiku tegemiseks ja teadliku ostu sooritamiseks korratakse Reili sõnul üle ka müüjale kehtivad nõuded. Näiteks peab päritoluriigi täisnimi olema tarbijale esitatud selgelt ja arusaadavalt.

Amet on praeguseks saatnud kõikidele turgude valdajatele info, milles juhitakse tähelepanu maasikate müügiga seonduvatele nõuetele, et ka valdajad saavad müügilubasid väljastades juhtida tähelepanu õiglasele kauplemisele ning vähendada oma territooriumil tarbijate petmise riski.

Kaupmeestele tuletab amet meelde, et puu- ja köögiviljad (edaspidi ka aiasaadused) peavad olema terved ja värsked ehk vastama kvaliteedimiinimumnõuetele. „Toote pakendamisel tuleb jälgida konkreetse aiasaaduse pakendi märgistuse nõudeid, sh maasikate tootja/pakendaja nime ja aadressi, toote nimetust, kvaliteediklassi ja päritolu,“ sõnab peadirektori asetäitja ning lisab, et oluline on järgida ka maasikate hoiustamisnõudeid, et toidu saastumise risk oleks minimaalne.

Maasikakasvatajatele tuletab amet meelde, et nad kasutaksid vaid Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid, mida on lubatud kasutada ka maasikatel. Ohutuks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks tuleb alati järgida taimekaitsevahendi kasutusjuhendit.

„Pöörame tähelepanu ka mahemaasikate kasvatajatele, kelle maasikate vastavust nõuetele saab tarbija kontrollida juba müügikohas,“ räägib Reili. Maasikaid tohib maheda märgistusega müüa vaid juhul, kui kasvataja tegevus on kontrollitud. Kõik mahekasvatajad on mahetootjate registris, mis on avalik ja leitav PTA kodulehelt.

Reili sõnul on sel hooajal planeeritud ka ahelaülesed kontrollid, mis katavad kogu müügiahela müügiletilt tootmisüksusesse ja/või lattu. Samuti on plaanis korraldada järelevalvet turgudele. „Värske puu- ja köögivilja müüja peab olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele.“ Kontrollide tulemuste kohta, sh kus käidi ja mida tuvastati, jagab amet jooksvalt infot ka avalikkusega. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse ühikumäärad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
11. juuni, Viljandi

 

Põllumajandustootjad said 15.-22. märtsini e-prias taotleda erakorralist toetust, mis leevendab osaliselt COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslikku kahju. Sõltuvalt valdkonnast makstakse toetus välja kas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) või Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt. Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot, millest MES maksab välja 3,8 miljonit eurot järgmiselt: lihaveisekasvatus 2,2 miljonit, maheteravilja kasvatus 1,5 miljonit ja mahemunakanade kasvatus 0,1 miljonit.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas ühikumäärad täna, 11. juunil.  Ühikumäärad arvestas PRIA välja tuginedes taotletud ühikute hulgale, läbiviidud kontrollide tulemustele ja toetusteks eraldatud eelarvele.

MESi nõukogu poolt kinnitatud ühikumäärad on järgmised:

maheteravilja kasvatus  33,61 eurot teravilja hektari kohta;

mahemunakanade kasvatus  4,39 eurot kana kohta;

lihaveisekasvatus  26,97 eurot lihaveise kohta;

ammlehmade kasvatus  39,45 eurot ammlehma kohta

Kõik toetused makstakse MESi poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.
Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.

Põllumajandustootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus PRIA valdkondades on välja makstud

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
10. juuni 2021

 

COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks mõeldud erakorraline toetuspiimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas on PRIA klientidele välja makstud.

 

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et soovisime põllumeestele niigi keerulisel perioodil võimalikult kiiresti erakorralise toetuse välja maksta ning saame öelda, et pingutus kandis vilja. Ta lisab, et tähtajast pea kuu aega varem alustatud toetuste maksmine on meie poolt lõpule jõudnud ja PRIA toetusesaajad on oodatud toetussummad kätte saanud.

Väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud PRIA valdkondade kaupa on järgmised:

Põllumajandustootjad said erakorralist toetust taotleda 15.-22. märtsini. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. Piimalehma-, sea-, lamba- ja kitse-, vuti-, kartuli-, maasika- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas kandis toetusraha kliendile PRIA. Lihaveise-, mahemunakanade ja maheteravilja kasvatuse erakorralise toetuse osas kinnitab ühikumäärad, teeb otsuse ja kannab toetusraha kliendile MES. MES kinnitab oma valdkondade ühikumäärad 11. juunil. Kõik määratud toetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.

Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Andmeid PRIA poolt välja makstava enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“. Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed, MESi arendus-projektijuht Riin Kurrikoffilt telefonil 648 4920 või MESi üldiselt e-posti aadressilt mes@mes.ee.

8. juunil kohtusid maa- ja rannarahva esindajad peaminister Kaja Kallasega

8. juunil kohtusid maa- ja rannarahva esindajad peaminister Kaja Kallasega.

Kohtumisel rõhutasid esindusorganisatsioonide esindajad, et oluline on näha ja väärtustada Eesti maainimese panust osana loodushoiust. Rõhutati, et täna fookuses olev rohepööre ja sellega kaasnev avalik arutelu on tugevalt kreenis näilise loodushoiu poole ning seetõttu on asutud väga ühekülgselt probleeme lahendama. Tegelikkuses on oluline, et taburet seisaks kolmel jala – keskkonna hoiu kõrval on olulised ka sotsiaalmajanduslikud aspektid.  Maainimesed tahavad olla kaasatud otsustusprotsessidesse, mis neid ja nende tegevusvaldkondi otseselt puudutavad.

Oluline on meeles pidada, et maa- ja rannarahvas on traditsiooniliselt elanud ja elab ka praegu looduse keskel ja on juba oma olemuselt loodushoidja rahvas. Meie, maainimesi esindavad organisatsioonid, soovime, et maainimese väärtus oma elupiirkonna arendaja ja hoidjana oleks taas teadvustatud ja nende muredele pööratud vajalik tähelepanu.

Kohtumine peaminister Kaja Kallasega toimus konstruktiivses dialoogis ja andis lootust, et maainimene ja tema mured ei jää tähelepanuta.

Kohtumisel osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa, Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm, Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Lindude gripi oht ei taha raugeda, levimas on uus linnugripitüvi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

 

Kui tavaliselt lõppeb lindude gripi levik lindude pesitsusajaga, siis sellel aastal pole gripi levik pidurdunud. Tuvastatud on Eestis uus kõrge patogeensusega ja teistele loomadele ja lindudele edasikanduv linnugripitüvi H5N1. Endiselt tuvastatakse lindude grippi ka meie lähiriikides.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on Euroopas, sh Eestis levinud peamiselt kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse tüved H5N8 ja H5N1. „Viimast tüve tuvastati mais Matsalus kahel hukkunud merikotka pojal ning eelmisel nädalal Pärnumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal hukkununa leitud lindudel,“ kirjeldas Sammel.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ülevaate kohaselt leitakse erinevalt varasematest hooaegadest käesoleval aastal veel varasuvelgi endiselt palju väga nakkava lindude gripi tagajärjel hukkunud metslinde. Samuti esineb Euroopas endiselt lindude gripi puhanguid kodulindudel. „Kuna käes on lindude pesitsusaeg, siis erinevate liikide linnupoegadel, eriti just veelindude (pardid, haned, luiged) ja röövlindude (pistrikud, viud, kotkad) poegadel on suur risk nakatuda ja surra,“ selgitas Sammel.

Lindude gripi H5N1 viirusetüve on Hollandis tuvastatud kahel rebasel ja H5N8 viirusetüve hülgel Ühendkuningriigis ja Rootsis. „Viiruse ülekandumine imetajatele on kindlasti murettekitav, sest see näitab, et viirus muteerub ning levib ja kohaneb paremini. Amet asub uurima surnuna leitud või kütituid rebaseid lindude gripile, et saada ülevaade, kas ka Eestis viirus imetajale kandub,“ lisas Sammel.

Euroopas ei ole mitte ühestki inimese lindude gripi viirusesse nakatumisest teavitatud. ECDC on inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas hinnanud väga väikeseks ja töö tõttu lindudega kokku puutuvate inimeste nakatumise riski väikeseks.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

 

Tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, keda seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamisel hävitatakse kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud.

„Ehkki Euroopa Liidus on kehtestatud saare-salehundlase levikuriikidest liitu imporditavale saare puidule ja istikutele sisseveo erinõuded, mis takistavad levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levikut raske takistada – taimekahjustajad riigipiire ei tunne,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsman.

Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Aastatel 2015–2018 piirdus see saarekahjustuste uurimise ja vaatlustega. Alates 2019. aastast toimub seire feromoonpüüniste abil – nii on võimalik kahjurit leida tunduvalt varem. 2021. aastal keskendutakse seirega põhiliselt Narva linnale ja Ida-Viru maakonnale. Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, palume need jätta puutumatult oma kohale.

„Kahjuri tuvastamisel on edasise leviku piiramiseks ainus võimalus hävitada kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud,“ märgib Metsman, juhtides tähelepanu, et lisaks on keelatud kahjustuskoldest välja viia saare puitu ja istikuid.

Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ülle Metsmani sõnul võib kahjur levida mitmel viisil: loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.

Saare-salehundlane on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. „Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus,“ räägib nõunik, lisades, et väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. „Eestis on ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar,“ lisab ta.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust:  vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3-4 mm läbimõõduga D-kujulise ava.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

 

Põllumajandus ja Toiduamet: Eestis müüdav toit on suures osas nõuetekohane

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2021

 

8. juuni toimus vestlusring „Taimekaitse – kas päästja või hävitaja? Kuidas tagada usaldus ja tasakaal?“, kus arutati selle üle, kas hästi ja tasakaalus taimekaitse tagab ohutu toidu meie toidulaual ning kestliku keskkonna.

Vestlusringil tõdeti, et taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab selle, et need jäägid ei jõuaks toitu. Leiti, et Eesti põllumehed on teadlikud kas ja kuidas taimekaitsevahendeid kasutada ning leiud toidus on põhjustatud juhuslikest eksimustest. Taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab toidu ohutuse.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts tõi välja, et PTA kui järelevalve asutus seisab hea selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu toit. „Taimekaitsevahendite (TKV) jääkide uuritakse nii tava kui mahe päritoluga taimede söödavatest osadest ja toidust. Kokku tuvastati nõuetele mittevastavus 13 korral. Kümnest tavatoote proovist tuvastati TKV jääkide piirnormide ületamine ning kolmest mahepõllumajandusliku päritolu tootest  TKV jääke mida ei oleks tohtinud seal leiduda,“ kirjeldas Nemvalts.

„2020. aasta käigus võetud proovide põhjal on hea tõdeda, et eestlaste toidulauale jõudev toit on suures ulatuses nõuetekohane. Pidades silmas asjaolu, et tervisliku toitumise üheks aluseks on ka mitmekesine toidulaud, siis normi piiresse jäävad TKV jäägid toidus ei ohusta inimese tervist. Tulemused, et Euroopa Liidu, sh Eesti päritolu puu- ja köögiviljades leidub oluliselt vähem erinevaid TKV jääke kui liidu välistest riikidest pärit puu- ja köögiviljades. Siiski teeb murelikuks, et 45% proove sisaldas mõõdetavas koguses TKV jääke. Seetõttu on tarbija vaates oluline järgida mitmekülgse toitumise põhimõtteid. Amet jätkab proovide võtmistega ka sellel aastal,“ lisas Nemvalts.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA) võtsid eelmisel aastal TKV jääkide uurimiseks kokku 400 proovi, millest VTA võttis 220 proovi toiduohutuse ning PMA 98 proovi taimekaitsevahendite kasutamise ja mahepõllumajanduse nõuete järgimise kontrolliks.

Proovide koguarvust moodustas tavatoidu proovide osakaal kõikidest proovidest 79.5% ja mahetoidu proovide osakaal oli 20,5%. Ühtegi TKV jääki ei leitud 216 proovist.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel.

Vestlusringis osalesid PTA peadirektori asetäitja Anu Nemvalts, Rabaveere farmi juht Olav Kreen, PTA peaspetsialist Riina Pärtel, Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa, Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak, MTÜ Liivimaa Lihaveise esindaja ja lihaveisekasvataja Airi Külvet.

Taust

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite kasutamine, mida tuleb teha kooskõlas nõuetega, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti VTA toiduohutuse kontrolli raames ja PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus.

TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.