Rubriik: Põllumajandus

Valmis põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valminud on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Arengukava koostamise siht oli luua valdkondade ühtne strateegiline arengudokument ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulge- olekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks.Eesti põllumajanduse ja kalanduse kestlikkuse, arengu ja konku- rentsivõime tagamiseks on oluline muuta paremaks kõigi osapoolte (ettevõtjad, avalik sektor, haridus-, teadus- ja arendusasutused, mittetulundusühingud jm) tööd ning parandada toodangu kvaliteeti. Arengukavas on eesmärkide saavutamiseks vajalikud sekkumised jagatud seetõttu kaheksa tegevus- suuna vahel: põllumajanduskeskkond; taimetervis, loomade tervis ja heaolu; toiduohutus; kvaliteetsed sisendid põllumajanduses; põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine; maa- ja rannapiirkonna areng; teadus ja innovatsioon ning teadmussiire; kestlik kalandus.

Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 kaasa ligi kolmekümne valdkonna arengukava ees- märkide saavutamisele. Ühtlasi toetab PõKa 2030 riigi keskse strateegia „Eesti 2035“ ja ÜRO tipp- kohtumisel vastu võetud tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ ning Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi (2021–2027) planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe meetme „Talust toidulauale“ eesmärki liikuda kestlikuma toidusüsteemi suunas.

PõKa 2030 koostamisest võttis osa üle 500 eksperdi enam kui 140 asutusest ja organisatsioonist. Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengu teemadega tegelevate partneritega. Arengukava elluviimist juhivad maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium.

Tutvu Põka 2030 kokkuvõttega SIIN

Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

KEVILI pakub põllumeestele heinatoorme kokkuostu

KEVILI pakub põllumeestele heinatoorme kokkuostu. Eesti mõistes on tegemist ainulaadse projektiga, mille suurimaks väljundiks on aidata põllumeestel toota alternatiivkultuure ning võtta kasutusele rohumaad. Kui varasemalt paljud põllumehed purustasid haljasmassi põllule või niitsid toetuste saamiseks, siis täna on sellele toormele väljund, mis toob põllumehele reaalselt majandusliku kasumi. Lisaks võimaldab projekt kasutusse võtta sellised pinnad, mis sageli on tootmisest väljas, nagu turbaalad. Tehase jaoks, aga saab seal vajaminevat tooret kasvatada, näiteks päideroogu.

Kvaliteetse heina saamiseks on rohi vaja varakult niita (kõrrelistel loomise, liblikõielistel nuppumise ajal) ja kiiresti kuivatada. Kui koristustööd venivad, hein seisab kaua maas või saab vihma, kaotab ta palju oma väärtusest.

Hästi kuivatatud hein on roheka värvusega ja meeldiva aromaatse lõhnaga.

KEVILI pakub põllumeestele heina ladustamise eest alates teisest kuus kompensatsiooni 0,80 eurot/tonn.

Heinatehasel on huvi kasvatajatega jõuda kokkuleppele heina pikaajalise ladustamise osas. Ladustamise tasu alates 2. kuust lepitakse iga põllumehega kokku.

Rohkem informatsiooni leiab SIIT

Pindalatoetuste infopäevad toimuvad 23. aprillist kuni 1.maini 2021. a

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
20.aprill, Viljandi

MES nõuandeteenistus korraldab enne peagi algavat pindalatoetuste taotlusvooru kokku 15 infopäeva, mille eesmärgiks on selgitada põllumajandustootjatele 2021. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh 2020 aastaga võrreldes tehtud muudatusi, nn üleminekuaastast tulenevaid erisusi ning taotlemist e-PRIA keskkonnas.

Tulenevalt COVID-19 pandeemiast toimuvad kõik infopäevad sel aastal veebiseminari vormis. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine kodulehel www.pikk.ee Esimene infopäev toimub juba sel reedel, 23. aprillil.

Harjumaa tootjate infopäev, reede 23. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Jõgevamaa tootjate infopäev, reede 23. aprill kell 9.30, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Läänemaa tootjate infopäev, laupäev 24. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Vaike Nõu ja Lilia Kulli

Valgamaa tootjate infopäev, pühapäev 25. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ell Sellis ja Liia Lust
Ida-Virumaa tootjate infopäev, esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo aller ja Heiki Unt
Tartumaa tootjate infopäev, esmaspäev, 26. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Võrumaa tootjate infopäev, teisipäev, 27. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Pärnumaa tootjate infopäev, teisipäev, 27. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Järvamaa tootjate infopäev, kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Helle Rohtla ja Lilia Kulli
Põlvamaa tootjate infopäev, kolmapäev, 28. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra
Raplamaa tootjate infopäev, neljapäev, 29. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Lilia Kulli ja Vaike Nõu
Viljandimaa tootjate infopäev, neljapäev, 29. aprill 2021 kell 10.00, lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste
Lääne-Virumaa tootjate infopäev, reede, 30. aprill 2021 kell 9.30, lektorid Arvo Aller ja Heiki Unt
Hiiumaa tootjate infopäev, reede, 30. aprill kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik
Saaremaa tootjate infopäev, laupäev, 1. mai 2021 kell 10.00, lektorid Jekaterina Näälik, Lea Toompuu, Mai Vaher ja Veeve Kaasik

Infopäevad on osalejatele tasuta. Tegevust toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

Pindalatoetuste taotlusperioodil on võimalik konsulentidelt saada kuni 2 tundi 100% toetatavat (ehk taotlejale tasuta) e-PRIA kasutamise juhendamist. Täpsema info ja konsulentide kontaktandmed leiate MES nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee, otselink https://www.pikk.ee/teenused-ja-tooted/e-pria-kasutamise-juhen

Riigikogule tehti ettepanek maadevahetuse taastamiseks

Eesti Erametsaliidu teade
19. aprill 2021

Eesti Erametsaliit saatis Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku maadevahetuse võimaluse taastamiseks. Liidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt teiste riigile vajalike maade vahetamisega, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamisel.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Yoko Alenderile saadetud kirjas juhib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tähelepanu ebaõiglasele kompensatsioonimehhanismile, mida riik looduskaitsealuste maade omanikele rangete majandamispiirangute korral pakub.

Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade majandamata jätmise eest makstakse Natura hüvitist 110 €/ha aastas, siis rangete majandamispiirangutega piiranguvööndites väljaspool Naturat asuvate metsade eest kompensatsiooni ei maksta. Lepituseks pakutakse maamaksu 50% vähendamist (2-3 €/ha aastas). Maaomanikel on võimalus ka valmiv või küpseks saanud mets riigile müüa, kuid rakendatav ostuhinna arvutamise metoodika ei arvesta turuhinda. Ka hiljutine Halduskohtu otsus seab kahtluse alla senise kõrge loodusväärtusega maade riigile omandamise põhiseaduspärasuse.

Et mitte süvendada looduskaitseliste piirangutega koormatud kinnistute omanike rahuolematust, tegi Eesti Erametsaliit ettepaneku taastada maadevahetuse võimalus. Nii saaks metsaomanikud oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata.

Erametsaliidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt riigile muudel põhjustel vajalike maade vahetamisega – ümberkruntimise käigus. Sellisel kujul toimib maadevahetus ka täna, näiteks Rail Baltica trassile jäävate maade omandamiseks. Samasugust võimalust soovivad ka looduskaitsealuste maade omanikud.

Erametsaliit tegi keskkonnakomisjonile ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks ja maadevahetuse võimaluse taastamiseks ka looduskaitsealuste kinnistute puhul.

Lisainfo:

Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht

andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 503 6212

Põllumajandus ja toiduainetööstus kohanesid raskustega ning läbisid kriisiaasta edukalt

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

Maaeluministeeriumis hiljuti valminud 2020. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et soodne ilmastik soosis taimekasvatust, koguti rekordiline teraviljasaak ning piima ja liha toodang kasvas juba mitmendat aastat järjest. Samuti kasvas Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

„COVID-viirus ei jätnud teiste sektorite kõrval puutumata ka põllumajandust ning 2020. aasta kujunes proovikiviks meie toidutootjatele – samas tuleb põllumehe ja teiste toidu tarneahela osaliste kiituseks öelda, et suudeti kohaneda ning muutuvates oludes saadi edukalt hakkama,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Soodsate ilmaolude toel koguti rekordiline teraviljasaak, piima kogutoodang oli viimaste aastakümnete suurim ning liha kogutoodang suurenes neljandat aastat järjest.“

„Tublid on olnud ka meie toiduainetööstused, kellel läks eelmisel aastal paremini kui töötleval tööstusel üldiselt, samuti jätkas eelmisel aastal kasvu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport,“ sõnas minister.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes mullu 974,3 miljonit eurot. Sellest taimekasvatussaadused moodustasid 48%, loomakasvatussaadused 42% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd 10%. Kogutoodangu väärtus alushinnas vähenes 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga 2% võrra.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2020. aastal 2,1 miljardit eurot, jäädes enam-vähem eelmise aasta tasemele ja see moodustas 16,4% kogu töötleva tööstuse müügitulust.

Eestist eksporditi 2020. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,4 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,6 miljardi euro eest.

Teraviljasaak oli mullu 1,6 miljonit tonni, ületades eelneva aasta rekordit. Teravilja kasvupind oli 2020. aastal 370 120 hektarit.

Piima kogutoodang oli mullu viimaste aastakümnete suurim — 847 800 tonni. Kasv tugines taas kord lehmade suurenenud produktiivsusele. Piimatoodang kasvas aastases võrdluses 3,2%.

2020. aastal toodeti Eestis liha 79 887 tonni, mida oli aasta varasemaga võrreldes 5% võrra enam. Poole toodangu kasvust andis linnuliha- ja kolmandiku sealihatoodangu suurenemine.

Samas puu- ja köögiviljatootjatele oli eelmine aasta keeruline — hiline kevad ja äärmuslikud ilmastikuolud mõjusid halvasti nii puu- kui ka köögivilja saagile ja kvaliteedile.

Eestile 2020. aastal kehtestatud varasemast väiksem kilukvoot ja ebasoodsad ilmastikuolud esimeses pooles mõjutasid halvasti Läänemere traalpüüki. See avaldus ka kala kogupüügis, mis oli 13% väiksem kui aasta varem.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aasta ülevaade leitav Maaeluministeeriumi kodulehel. Lühikese kokkuvõttega saab tutvuda Maablogis.

15. aprillil kell 12.30-14.00 toimub põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2020. a ülevaate avalikustamise veebiseminar, mis on jälgitav Maainfo Youtube lehel.

Talupidajate Keskliit palkab tööle uusi asendustalunikke!

Talunike asendusteenus sai alguse 13 aastat tagasi Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi ühisprojekti raames, et aidata loomakasvatusega tegelevatel talunikel leida vajadusel puhke- ja haiguspäevadeks kogemustega abilisi. Täna on talupidajad asendusteenusega tuttavad ning kasutavad seda väga meelsasti, kuid pigem napib töötegijaid ehk asendustalunikke.

„Loomad vajavad hoolt 24 tundi ööpäevas ning loomakasvataja ei saa neile kuidagi öelda, et mul on vaja nädal aega puhkust ning vaadake ise, kuidas hakkama saate. Samuti on väga oluline, et talunikud end ära ei katkestaks tööga ning nende füüsiline ja vaimne tervis oleksid hoitud. Sellest murest lähtuvalt saigi asutatud asendusteenus, tänu millele saavad talunikud võtta puhkust ning leida asendustaluniku ajaks, mil nad ise tööd teha ei saa,” selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevjuht Kerli Ats.

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljonit eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Talupidaja asendusteenust saab tellida puhkuse ajaks 28 kalendripäevaks, haiguse ajaks haiguslehe alusel, kuni 12-aastase lapse põetamise ajaks, raseduse- ja sünnipuhkuse ajaks ning surma korral. Teenuse hinnast suure osa kannab riik. Talunikul tuleb tasuda vaid omaosalus 20-50% tunni hinnast, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.

Kui algselt oli asendusteenus suunatud vaid loomakasvatajatele, siis eelmisel aastal võimaldati seoses koroonakriisi eskaleerumisega asendusteenistust kasutada ka taimekasvatusettevõtetel. On võimalus, et see laieneb ka tänavusele aastale. Keskliidu meeskonnas on ligi 30 asendustalunikku, aga hetkel ollakse valmis võtma tööle veel kuni 15 inimest. Asendustalunikud käivad tööd tegemas üle Eesti, kuid muidugi püüab tööandja arvestada nende soovidega, näiteks paljud soovivad, et teenindatavad talud oleksid nende piirkonnas. Aga on ka neid, kes on eriolukorras valmis minema ka nädalaks-paariks kaugemale.

Pajumäe talu on pikaaegne asendustaluniku teenuse kasutaja

Asendustalunik ei tohi karta tööd ega loomi

Asendustaluniku töö on teha teevad talus just neid töid nagu talutöötaja või pererahvas – söödavad ja joodavad loomi, lüpsavad lehmi või teevad põllutöid. „Selles töös rutiini ei teki,” nendib Ats. „Meie talud ja nende tegevused juba on nii erinevad: piima- ja lihaveisefarmid, kitse- ja lambafarmid! Reeglina on ühel asendustalunikul teenindada umbes 10 talu, kuid ausalt öeldes on nõudlus teenuse järgi suurem, kui suudame pakkuda.”

Asendustalunik Kalmer Galka on talust tallu käinud vahelduva eduga juba aastast 2009. Vahepeal oli ta mõned aastad tööl Soomes, kuid alates 2015. aasta veebruarist on taas asendustalunik. „Viimase kuue aasta jooksul on mu tööandjateks olnud kokku umbes 16 talu. Elan Lõuna-Eestis ja minu talud ulatuvad Pärnumaast ja Viljandimaast Võrumaa ja Valgamaani,” tutvustab ta.

Tööd peab tema sõnul tegema igasugust – laudas loomade poegimiste vastuvõtmisest lüpsini ning põllul künnist lõikuseni. „Mulle meeldib vaheldus, et ma ei ole ühes kohas kinni. Ühes paigas töötades tekiks mul mõne aastaga tõenäoliselt rutiin, mis tapaks töölõbu kiiresti. Praegu olen kord siin ja kord seal, igas talus on erinev tehnika, erinevad tööd, erinevad mured. Kindlasti ei sobi selline töö inimestele, kes tahaksid olla rohkem kodus. Vahel olen ära esmaspäevast reedeni ja see peab sobima nii töötajale endale kui ka olema vastuvõetav tema perekonnale.”
Kalmer lisab, et kõige tähtsam on aga see, et talunik ei kardaks loomi. „Kes loomi kardab ja neile lähedale minna ei julge, see maatööd teha ei saa!”

Asendustalunikult nõutakse keskliidu poolt tööle asudes põllumajanduslikku haridust, 3-aastast töökogemust loomakasvatuses või aastast töökogemus taimekasvatuses. Loomulikult on väga oluline töö kvaliteet, hea suhtlemisoskus ja suutlikkus töötada väljakutseid pakkuvas sektoris, ent selle eest pakutakse ka väga konkurentsivõimelist palka. Ehk – töö on liikuv ja nõuded on kõrged, aga ka palgasüsteem on motiveeriv. Enamik asendustalunikke on tööl täistööaja ja käsunduslepingu alusel, kuid on ka paindlikumaid tingimusi, näiteks saab tulla tööle poole kohaga.

Aasta Põllumees 2020, piimatootmise ja piimakarjakasvatusega tegeleva osaühingu Remmelgamaa omanik Kaja Piirfeldt kiidabki just asendustalunike head väljaõpet ja laia silmaringi. „Liit koolitab oma töötajaid igal aastal, neil on suured kogemused ning paindlikkus, mis on tekkinud erinevates ettevõtetes töötamisel. Mina kasutasin asendusteenust esmakordselt 11 aastat tagasi ja leian, et see on suurepärane võimalus väikesele ettevõttele, kellel on vaja inimestele puhkust anda või keegi ootamatult haigestub ning pole võimalik selleks ajaks täiskohaga uut inimest palgata. Lisaks on tootjatel asendustöötajatelt palju õppida, sest nende kogemustepagas on väga suur!”

Kerli Ats lisab, et asendustalunike seas on nii vanemaid inimesi kui ka palju tublisid noori, kes on tulnud asendustalunikuks oma peretalust või lõpetanud Särevere või Olustvere ametikooli. „Tööjõuliikumine on meil suhteliselt väike, aga täna oleme olukorras, kus on uusi töökäsi väga vaja!”

Täpsem info aste@taluliit.ee või telefon +372 5332 6581 www.taluliit.ee

Toetuste taotlemine aprillikuus

04.04.2021-17.05.2021 – Natura 2000 toetus erametsamaale 2021

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.

Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprill – 17. mai 2021.a.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2022. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2022. a.

Täpsemad toetuse tingimused on kirjas SA Erametsakeskuse veebilehel aadressil: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/

05.04.2021-26.04.2021 – Põllumajanduskindlustustoetus 2021

Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Toetust saab taotleda aktiivne põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on sõlminud pärast toetuse taotluse esitamist enda poolt valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kuni 70% kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Taotlust saab esitada elektrooniliselt e-PRIAs ajavahemikul 4. aprill – 26. aprill 2021. a.

07.04.2021-14.04.2021 – Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2021

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

2014–2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot. 8. vooru eelarve on 3 000 000 eurot.

Toetuse taotlemine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Taotlust saab esitada 7. aprillist kuni 14. aprillini 2021. Alates 31. märtsist saab e-PRIAs taotlusi eeltäita. Taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.

26.04.2021-03.05.2021 – Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2021

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

Taotlusi võetakse vastu 26. aprillist kuni 3. maini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

PRIAst saab taas taotleda põllumajanduskindlustustoetust

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
5. aprill 2021

Täna, 5. aprillil algas PRIAs juba viies põllumajanduskindlustustoetuse taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt kestab kuni 26. aprillini.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb, et kahjuks ei ole antud toetus Eestis väga suurt kasutust leidnud. „Põllumajanduskindlustustoetus on põllumehe jaoks heaks vahendiks, et oma ettevõtte riske maandada ning kutsun kõiki üles võimalust kasutama ja kindlustama kasvõi oma kevadkülvi.“

Toetust antakse põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla kõige levinumate riskidega, mis põllumajanduses esinevad. Toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid. Toetust antakse üksnes nende kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Taotluse avaldusele tuleb lisada ka kindlustuspakkumus.

Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse PRIAs hiljemalt 4. juunil 2021. a. Toetuse täpsed tingimused on leitavad toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
31. märts 2021

Täna, 31. märtsil algas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine e-PRIAs. Eeltäitmine kestab 6. aprillini. Taotlusi saab esitada 7.-14. aprillini ainult elektroonselt e-PRIAkeskkonna kaudu.

PRIA arendustoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Käesoleva aasta eelarve on 3 miljonit eurot, mis on 500 000 eurot enam kui eelmisel aastal. See tähendab, et eelarvesse mahub rohkem taotlejaid. Lisaks muutus sel aastal määrus tulevikku suunatud kohustuste osas. Kui varasemalt pidi taotlemisele järgnevaks teiseks majandusaastaks saavutama 10% põllumajandusliku müügitulu tõusu, siis täna enam sellist nõuet ei ole.“

Väikeettevõtete toetamisega aidatakse kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning moodustas mõlemal taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsused hiljemalt 25.06.2021. Toetuse esimene osa (kuni 75% määratud toetusest) makstakse välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Täpsem info toetuse tingimuste ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678. Nõu on võimalik küsida samuti MES nõuandeteenistuse konsulentidelt, kelle kohta täpsemat infot leiab siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet lööb kaasa Gruusia arendusprojektis

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.03.2021

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) eksperdid osalevad ELi mestimisprojektis, mille eesmärgiks on arendada Gruusia looma- ja taimetervise valdkondi loomade nakkushaiguste tõrje, bioohutuse, esmatootmise ning piirikontrolli osas.

„Osaleme selles kaks aastat kestvas projektis koos Läti ja Rootsi ekspertidega, kellega oleme praeguseks jõudnud teha koos Gruusia esindajatega mitmeid kohtumisi,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlakas.

Projekti koordineerib Gruusias toidu- ja loomatervise alast järelevalvet tegev Gruusia Rahvuslik Toiduamet ning kohalik maksuamet, mille alla kuuluvad veterinaarkontrolli piiripunktid.

Projektis osalemise eeltööd algasid eelmise aasta veebruaris. Juuli algul võitis Eesti koos partneritega 1,4 miljonit eurot maksva twinning– ehk mestimisprojekti kolme Euroopa Liidu liikmesriikidest koosneva konsortsiumi ees. Selja taha jäid ühendmeeskonnad, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Saksamaa jt riikide esindajad.

„Kindlasti mõjutas grusiine meid valima see, et nii Eesti kui ka Läti on piirikontrolli ja veterinaarjärelevalve valdkondades varasemalt läbi viinud mitmeid projekte, millega nad on rahule jäänud,“ sõnas Pihlakas. „Meie suureks plussiks lisaks teadmistele oli kahtlemata ka vene keele oskus, mis on endiselt Gruusias väga levinud ning võimaldab sealsete ametnikega otse suhelda.“

Euroopa Liidu koostööprogrammi käigus rahastatakse avaliku sektori projekte, mis toetavad Euroopa Liidu ühinemiseelseid ja naabruspoliitika riike ELi seadusandluse ülevõtmisel, jõustamisel või rakendamisel konkreetses valdkonnas.

„Praegune koroonaaeg muudab projekti teostamise keerukamaks, sest reisimine on raskendatud ning suur osa tööst tuleb teha veebi kaudu,“ rääkis Pihlakas. „Kuid endiselt on projekt väga kasulik nii Gruusiale kui ka selles osalevatele riikidele, kuna projekti käigus saavad eksperdid vahetada erinevate riikide praktikaid ja kiigata teiste asutuste köögipoolele. Neid teadmisi saame edaspidi rakendada oma töös, millest laias laastus võidavad kõigi osalevate riikide looma- ja taimetervise valdkonnad.“