Kui vilja- või silohoidla on hakanud vajuma, ei pea kohe alustama keerulise hüdraulilise tõste või mehhaanilise kaldesuuna muutmisega, nagu on siiani tehtud Pisa torni puhul. Teadaolevalt pole torni vajumise osas olnud tulemus püsiv. Seetõttu uuendab URETEK iga paari aasta tagant Pisa torni halduritele tehtud pakkumist, juhul kui asi peaks kriitiliseks muutuma – siis saab URETEK koheselt tegutseda.

Äravajunud põrandad ja praod laudas, viljakuivatis või silohoidlas on selge viide, et on viimane aeg üle kontrollida hoone aluspinnas ning lasta seda vajadusel tihendada. Eestis tegeleb vajunud ehitiste stabiliseerimisega URETEK Baltic, kes parandab pinnast keskkonnasõbralike geopolümeeridega kiirel ja tolmuvabal meetodil, mis ei häiri loomade rahu ega inimeste tööd.  „Hoone vajumine võib olla tingitud nõrgast pinnasest, ehituse ajal tehtud kehvast tihendusest, liiga suurest koormusest põrandale, puudulikust drenaažist või maa-aluse veetoru lõhkemisest, mis uhub pinnase ära. Põllumajandusettevõtetes tehakse tööd suurte masinatega, mis lisaks koormusele tekitavad ka vibratsiooni, mis omakorda võib põhjustada ehitiste või nende põrandate vajumisi. Pragu seinas või põrandas annab märku, et mingi liikumine toimub ning edasiste suuremate probleemide ärahoidmiseks on mõistlik kutsuda kohale spetsialist, kes hindab olukorda ning annab edasised soovitused,” räägib URETEK Baltic OÜ tehniline juht Jarmo Luht.

Põllumajandushoonete puhul on tema sõnul sageli probleemide algallikaks liigne koormus hoone põrandale, seda eriti viljatornide ja -hoidlate puhul. „Koormus ehitisele on meeletu, kui salved vilja täis pannakse. Samas on tegemist tornidega, mis tähendab, et rõhk ühele punktile on suur. Lisaks saab näiteks talivili ju valmis alati konkreetsel ajal ning selleks alustatakse ladude vundamendi ehitamist talvel külmunud pinnasele. Kui aga kevadel pinnas sulama hakkab, on oodata ka vajumist. Seda kõike saaks vältida.”

Ta lisab, et mured algavad tegelikult erinevatest situatsioonidest. „Näiteks on palju muresid silohoidlatega, kuna need lekivad – silo hape söövitab betooni ning lekib pinnasesse. Edasi tekib oht, et kahjulikud ained jõuavad põhjavette, jõkke või kõrvalasuva viljapõllu mulda. See probleem on keskkonnareostuse seisukohalt juba väga tõsine!” räägib Luht.

Silohoidla stabiliseerimine Baltikumi piimafarmis

Silohoidla rennid ei juhtinud silomahla korrektselt – renni liitekohtadest toimus happelise silomahla leke pinnasesse ning kõrvalasuvale põllule. „Meie ülesandeks oli leida lahendus, et leke ühenduskohtadest peatada,“ kirjeldab Luht. „Kohapeal uurides selgus, et silomahl oli ka betoonrennid n-ö tühjaks söönud ning rennide tagused vajasid parandamist. Lekkest tingituna olid betoonplaadid vajunud ning liidetesse tekkisid murdekohad.“ Lahendusena täideti rennide tagused URETEK´i meetodil, injekteerides pinnasesse paisuvaid geopolümeere, mis peatasid lekke. „Oleme täheldanud, et nii mõnegi uue betoonpinna jaoks kipub silohoidla pH-tase olema liig: hape sööb läbi betooni, sellest saavad aga alguse lekked ja vajumised,“ kirjeldab Luht.

Samad murekohad on ka tapamajade ning lautade vundamentidega. Esimesel juhul kasutatakse ruumide pesuks suurt veesurvet, aga pidev veevool uhub pinnast minema ning tekivad vajumised, nagu juhtus Leedus ühes kanafarmis, kuhu URETEK´i meeskond appi kutsuti. Lautade ja farmide puhul kipub virtsavesi voolama sinnapoole, kuhu on põrand kaldu ehk sageli seina ja põranda vahele ning sealt edasi pinnasesse.

Vao Agro OÜ lüpsihalli põranda stabiliseerimine Eestis

Luht toob näiteks ka Vao Agro lüpsialal tehtud töö. Antud olukorras vajus ära betoonpõrand ning selle tõttu hakkasid loomade väljaheited ja pesuvesi jooksma äravoolu trappidest eemale. Objekti põrandad olid projekteeritud kahelt poolt keskele kaldu, et kogunevat virtsa põranda keskele juhtida. Paraku põranda vajudes õige kalle kadus ja virts kogunes seinte äärde. „Siinkohal suutsime URETEK´i tehnoloogia abil põrandaaluse pinna stabiliseerida. Selleks, et põrand loodi saada tõstsime seinaäärseid plaate geopolümeervaikudega 8-15 cm. Lisaks oli tööde teostamiseks ajaaken maksimaalselt 4 tundi. Oleme rahul, et ettevõtte igapäevatööd segati minimaalselt vähe ning tavapäraste lüpsiaegadega probleeme ei tekkinud,” nendib Luht.

Muul meetodil poleks probleemi nii valutult saanud lahendada, sest kui lehmade lüpsiaja vahe on vaid 4 tundi, siis selle ajaga ei jõua kuidagi põrandat üles võtta, pinnast tihendada ning uut põrandat valada. URETEK´i tehnikud saavad aga tööd teha etappide kaupa, kindlates ajaakendes või öösiti – nii, et ei teki tööseisakuid ega tootmises pause.

URETEK´i tehnoloogiaga ei kaasne tolmu ning geopolümeervaigud on keskkonnasõbralikud, seega on nende kasutamine põllumajanduses või toiduainetööstuses laialt levinud. Üheks heaks näiteks on ka Lätis asuv loomsete jäätmete töötlemise tehas, kus tuvastati drenaažitorude lekkimisest tingitud kandva konstruktsiooniposti vajumine koos vundamendiga. Selgus, et alloleva

pinnase kandevõime oli ebapiisav, kohati isegi kuni 4,2 meetrini. URETEK´i tehnoloogia abil stabiliseeriti posti aluspinnas, taastati kandevõime ning looditi post uuesti. Töö kestis vaid 6 tundi ning klient võitis nii ajas kui ka rahas.

Alavere viljasalve stabiliseerimine

Alavere viljakuivati ja viljasalve näol on tegu Põhja-Euroopa kõrgeima viljasalvega. Selleks, et objekt sügiseks valmis saada, tuli ehitamisega alustada talvel ja nii kaevati üles jäätunud pinnas. Paraku ei tihendatud tagasitäidet piisavalt ning kaks ehitusjärgus viljasalve põhja ja vastuvõtupunker vajusid ära. „Kui objektiga tutvuma läksime, olid viljasalved juba püsti pandud – need olid vajunud 50 mm ning vastuvõtupunker omakorda 60 mm. Objekti õigessse asendisse tõstmiseks kulus 6 tundi, kusjuures klient ei pidanud sel ajal muid ehitustöid katkestama,“ kirjeldab Luht, kelle sõnutsi on talvel tehtud põhjade puhul analoogseid probleeme ilmnenud mujalgi Eestis ning Baltikumis. Alternatiivne võimalus oleks olnud viljasalve mahavõtmine ja uued betoonitööd, mis aga oleks tähendanud liigset ajakulu ning viljasalv poleks õigel ajal valminud.

Põranda tõstmine toimub kiirelt ja tolmuvabalt

„Põranda lõhkumisele, pinnase tihendamisele ning seejärel põranda uuesti valamisele kuluks vähemalt kuu-poolteist. Meie meetod on aga oluliselt lihtsam ja kiirem. Injekteerime läbi puuraukude põrandasse geopolümeervaike, jaotades punktkoormuse ja vibratsiooni ühtlaselt. Meie suureks eeliseks on, et igapäevategevus hoones ei pea katkema ning seadmeid, loomi ja muud inventari pole vaja välja kolida. Saame oma tööd teha öösel, vajadusel ka etappide kaupa või kliendi poolt soovitud ajavahemikus,” selgitab Luht.

Soomes üle 45 aasta ning Eestis üle 6 aasta tegutsenud ettevõttena on URETEK Baltic´u meeskonnale äärmiselt oluline kvaliteet ning kliendi rahulolu. „Tahame alati saavutada maksimaalset tulemust,” tunnistab Luht. „Meie vaigud omavad

kõiki vajalikke keskkonna- ja ohutussertifikaate ning oma materjalidele anname 10-aastase garantii.”URETEK on välja töötanud paarkümmend geopolümeeride segu, et pakkuda pinnase tihendamiseks püsivat lahendust nii põllumajandusrajatistele ning infrastruktuuridele kui ka eramajadele, korterelamutele, tööstustele, logistika- ja kaubanduskeskustele. Laboritingimustes on tõestatud, et geopolümeeride eluiga on vähemalt 100 aastat, seega on tegemist kauakestva ning stabiilse lahendusega.

Uuri lähemalt: www.uretek.ee

Pinnase tihendamise tööde etapid:

  • Visuaalne vaatlus ja mõõdistus URETEK´i spetsialisti poolt, mille käigus tehakse esmane mõõdistus ja ülevaatus, et saada aru problemaatilise ala suurusest ning olemusest. Peale visuaalset vaatlust ja mõõdistust URETEK´i spetsialisti poolt saab teha kliendile esmase hinnapakkumise. Visuaalne vaatlus ja mõõdistus on kliendile tasuta.
  • Vajadusel tehakse põrandaaluse pinnase kontroll. Juhul kui probleem on tõsisem, puuritakse vajadusel kliendi nõusolekul põrandasse auk ning kaameraga fikseeritakse põranda all olevad tühimikud, mis on tekitanud põranda ja hoone vajumise. Esmane põrandaalune kontroll on kliendile tasuta.
  • Vajadusel geoloogilise uuringu teostamine. Mõningatel juhtudel on vajalik pinnase hetkeseisukorra kaardistamiseks teostada ka geoloogiline uuring, mille saab klient tellida ise või URETEK Baltic´u spetsialistide abil. Geoloogiline uuring näitab, millised pinnased hoone all on, kui sügaval on probleem ning milles seisneb selle olemus.
  • Kui tingimused ja lõplik hinnapakkumine kliendile sobivad, lepitakse koos kliendiga kokku ajaline tegevusplaan ning alustatakse töödega.

Soovitused lugemiseks