Taluniku õigus vabale päevale?

Pilt: Nopri talu

Põllumajandusettevõtetes käib töö seitse päeva nädalas ning reeglina on ka tööpäevad pikemad, kui harjumuspärane kaheksa tundi, seda eriti just loomakasvatus ettevõtetes.

Pilt: Nopri talu
Pilt: Nopri talu

Kui suuremates tootmisüksustes toimub töö graafikute alusel ning palgatöötajad vastutavad kogu töö tegemise eest, siis väiksemates põllumajandusettevõtetes teeb tööd peaasjalikult ettevõtte omanik koos oma perega ning vahel on ettevõttesse palgatud töötajatajaid, kes omavad loomulikult õigust puhkepäevadele ja kellele annavad puhkuse või haiguspäevi just põllumajandusettevõtte omanikud. See aga tähendab paljudel juhtudel seda, et põllumajandusettevõtjad ei tea mis on vaba päev.

Põllumajandustootja töö on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt rakse ning ilma puhkepäevadeta töötegemine tekitab suurema ohu läbipõlemiseks. Selle pärast on vaja üha rohkem pöörata tähelepanu talunike vaimsele tervisele ning pakkuda neile võimalust puhkepäevadeks või aega võimaliku haiguse raviks ja taastumiseks. Lisaks on oluline, et noored näeksid enda tulevikku just põllumajanduses, kuid noorte jaoks on oluline, et neil oleks töö kõrvalt aega iseendale ja oma perele.  Selleks, et maapiirkondades toodetaks taludes puhast kodumaist toitu ning noored jätkaks või alustaks põllumajandustootmisega, on oluline pakkuda neile tugiteenuseid. Üheks oluliseks teenuseks on kujunenud juba pea 13. aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt pakutav ja riigi poolt toetatav põllumajandustootjate asendusteenus.

Asendusteenust kasutab iga-aastaselt aktiivselt üle 200 talu nii puhkuse kui ka haiguspäevade asendamisel. Täna on Eestimaa Talupidajate Keskliidus tööl üle 30 asendustaluniku ning kuna teenuse järgi on endiselt nõudlus suurem, kui suudetakse pakkuda, otsib taluliit pidevalt uusi tublisid asendustalunikke. Kui reeglina on teenust pakutud ainult loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, siis alates 2020. aasta kevadest, tingituna COVID-19 viiruspuhangust, on teenust pakutud ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele. Talunike tagasiside põhjal saame öelda, et lisameede on andnud talunikele kindlustunde kiirel ja ajakriitilisel taimekasvatushooajal, kus on võimalik töötaja haiguse korral tellida soodsalt oma tallu töö tegemiseks vajalike oskustega asendaja.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on olnud alati olulisel kohal teenuse kvaliteet. Selleks koolitame igal aastal asendustalunikke ja suhtleme otse taludega, kes teenust kasutavad, et saada vahetut tagasisidet asendustalunike tööga rahulolu kohta. Suve lõpus viis Taluliit läbi ka suure asendusteenuse rahulolu küsitluse, et saada talunikelt väärtuslikku tagasisidet kuidas teenust disainida veel rohkem talunike vajadusi arvestades. Küsitluses uuriti nii teenuse tellimise protsesse, rahulolu nende talus asendanud asendustalunike teadmiste ja oskuste, algatusvõime ja oskuste kohta iseseisvalt talus erinevaid töid teostada, asendustalunike suhtlemisoskuste, probleemilahendus oskuste, asendustalunike koostöö valmidust, hoolivust loomade suhtes ning üleüldist talunike usaldust asendustalunike suhtes. Põllumajandustootjate tagasiside põhjal võime väita, et teenuse tellimise protsessiga on talunikud üldiselt rahul, kuid kindlasti on ruumi uuendustele, mis aitaks nii piirkonnajuhtidel kui ka talunikel mugavamalt teenusust tellida ja vormistada. Asendustalunike tööga on talupidajad pigem rahul või väga rahul. Loomulikult on mängib siin rolli asjaolu, et paljud asendustalunikud on neid talunikke teenindanud juba aastaid. Talunikud teavad, et asendustalunik teab, kuidas tema talus on töö korraldatud ning mida talunik temalt ootab ning on ka tekkinud usaldus.

Rahulolu küsitluses ühe osana soovisime välja selgitada olulisuse-rahulolu mudeliga asendusteenuse erinevate aspektide olulisust ning talunike rahulolu saadud teenusega. Selleks uurisime teenuse usaldusväärsust – taluliit on võimeline ka reaalselt pakkuma lubatud teenust korrektselt ja täpselt, pidades kinni lubadustest; reageerimisvõimet – taluliidu töötajate valmidus talusid aidata ning pakkuda lahendusi kiiresti; kindlus – taluliidu töötajad on kompetentsed, neil on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning nende suhtumine teenindavatesse taludesse on viisakas ja usaldust tekitav; empaatia – taluliidu töötajad hoolivad ja pakuvad taludele personaalset tähelepanu; ligipääsetav – teenust on võimalik tellida talule vajalikel kuupäevadel; hind – teenuse hind. Tagasisidest selgus, et kõik need kirjeldatud aspektid on taludele väga olulised. Siiski peame keskenduma teenuse ligipääsetavusele ning ka teenuse osutamise reageerimisvõimele. Tingitud on see asjaolust, et teenuse järgi on nõudlus suurem kui taluliit suudab oma meeskonnaga pakkuda.

Asendusteenuse rahuoluküsitlusest saadud tagasiside põhjal võime väita, et asendusteenus on oluline tugiteenus väikese- ja keskmise suurusega põllumajandusettevõttele – peretaludele. Taluliidu on võtnud eesmärgiks võtta oma meeskonda uusi asendustalununikke, et teenuse kättesaadavus paraneks ja areneks koos talunike vajadustega. Asendusteenuse peamine eesmärk on pakkuda talunikule see vaba päev!

Talunike asendusteenistus püstitas koroona-aastal rekordi

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
27.01.2021.a.
PRESSITEADE

 

Taluliidu poolt opereeritav talunike asendusteenistus püstitas eelmisel aastal teenuste osutamise rekordi, kuna koroonakriisist tingituna kasvas oluliselt nõudlus talunike asendamise järgi.

„Kuna asendusteenistus on talunikele kriisiolukorras äärmiselt oluliseks tugiteenuseks, tehti ka selles osas muudatusi ning teenust pakuti lisaks loomakasvatusettevõtetele samadel tingimustel esmakordselt ka taimekasvatuse ettevõtetele,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

„See on väga oluline tugiteenus haiguste ja puhkuste korral talunike asendamisel. Finantsiliselt võib öelda, et mullu müüdi asendusteenus sajaprotsendiliselt välja ehk eelarves olemasolev raha läks täies ulatuses kasutusse.“ selgitas Ats. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit osutab talunikele asendamise teenust riigi toetusel ja teenuse tellimine eeldab ka tellija omaosalust. Möödunud aastal suurendas riik koroonakriisist tingituna oma toetust asendusteenusele 530 000 eurolt 715 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keksliidu poolt opereeritav talunike asendusteenus on  tööjõuvahendusteenus talunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Taluliit on asendusteenust opereerinud juba 12 aastat.

Eelmisel aastal osutati asendust teenust umbes 200-le Eesti talule kokku üle 46 000 asendustunni ulatuses. Kuna koroonast tingitud olukord ei ole paranenud, siis on ka sel aastal oodata suurt nõudlust talunike asendusteenuse järgi.

 

Lisainfo: 
Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit.

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

TALULIIT 2020: Võtame aasta kokku!

 

2020. aasta võib kohati tunduda kui halb unenägu, millest me kõik tahame ärgata – raputada hommikuvõimlemisega aasta alguses kogu möödunud aasta maha ning alustada uut aastat nii nagu midagi poleks olnud ja muutnud ning naasta oma normaalsesse argipäeva. Kahjuks see päris nii lihtne ei ole ning 2020 ei olnud kindlasti halb unenägu vaid uus olukord, millega peame harjuma ja seda me oleme ka tegemas.

 

Tegevused ning kordaminekud:

  • Siseriiklike üleminekutoetuste (ehk Top-up’i) maksmise lõpetamine ja selle asemel palju õiglasemate kriisitoetuste maksmine ka suuremas summas;
  • Taluliidu esindaja nimetamine taas EL majandus- ja sotsiaalkomitee liikmeks;
  • Põllumajandustootjate asendamise teenuste tagamine kriisilolukorras ja teenuste laiendamine ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele;
  • Aktiivne ettevalmistumine uueks EL finantsperioodiks;
  • Oma liikmeskonna kasvule pööramine.

 

 

Nüüd kõigest lähemalt. Taluliidule oli 2020. aasta tormiline ja töömahukas. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperiood 2014 – 2020 on lõppemas ja algamas on üleminekuperiood, mis on üheltpoolt vanaga jätkamine ja uue programmperioodi ettevalmistus. Siiski on esindusorganisatsioonid aktiivselt osalenud juba ettevalmistustöödes uueks programmperioodiks. Olukorras, kus tavapäraseks on muutunud sotsiaalne distantsi hoidmine on olnud kogu töökorralduse muutmine paras väljakutse. Kui kevadel ei suutnud kahte tundigi ekraani ees keskenduda, siis aasta lõpuks olime saanud professionaalideks veebikoosolekutel osalemises. Polnud erand, kus leidsid ennast korraga kolmelt koosolekult – üks lauaarvutis, teine sülearvutis ning kolmas telefonis. Aga harjutamine teeb meistriks. Ehk, et kui aasta alguses, ei suutnud me kilomeetritki veebikoosoleku mõistes kõndida, siis aasta lõpus olime maratoonarid veebikoosolekute mõistes.

Taluliidule on 2020, toonud arusaamise, et põllumajandustootjaid koondaval katuseorganisatsioonil on oluline tugiroll, et seista oma liikmete eest ning meil on vaja ühiselt arendada oma organisatsiooni, et olla ühiselt tulevikus tugevad.

 

Võtame siis aasta kokku ja vaatame üle olulisema 2020. aastast:

 

  • ÜPP STRATEEGIAKAVA 2021-2027 TÖÖGRUPID ja JUHTKOMISJONI TÖÖ

Lõppenud on esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 strateegiakava koostamiseks. Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile. Taluliidu esindajad on 2020.aastal olnud aktiivselt kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töögruppide töösse. Kui aasta esimeses pooles oli peamine fookus töörühmade tööle, siis aasta lõpus oli juhtkomisjoni liikmetel tihe töögraafik. Tänaseks on läbitöötatud kõik töögruppide abil valminud ÜPP sekkumislehed. 2021. aasta esimeses pooles algab ÜPP strateegiakava ettevalmistamise järgmise etapi töö.

 

  • EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

28. mail 2020. a. toimunud istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks sotsiaalministri ettepaneku nimetada Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee uued (EMSK) liikmed järgmiseks viieks aastaks ja nende hulgas ka Kerli Ats’i Eestimaa Talupidajate Keskliidust. 

Seega, on pärast viie aastast vaheaega Eesti talupidajate huvid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees taas esindatud.

Komitee uue koosseisu ametiaeg algas 21. septembrist 2020 ja kestab viis aastat. Komitee liikmeks olemine annab organisatsioonidele ametliku platvormi oma seisukohtade väljendamiseks Euroopa Liidu tasandil.

 

  • ASENDUSTEENISTUSE LAIENEMISEST TAIMEKASVATUSEGATEGELEVATELE ETTEVÕTTELE JA LISAEELARVEST

Hoolimata kriisiolukorrast suutis Taluliit tagada asendusteenistuse pakkumise talunikele. Mullu kevadel otsustas Vabariigi Valitsus laiendada asendusteenusteenuse pakkumist ka taimekasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele ja asendusteenuse kogu riiklikku toetust suurendati 0,5 miljoni euro võrra. Asendusteenuse taimekasvatus ettevõttetule asendusteenuse pakkumiseks palgati 2020.aastal kokku 13 asendustalunikku.

 

  • TALUPÄEV 2020

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal oleks toimunud juba 29nd korda. Kahjuks kriisiolukorras me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldas Taluliit Talupäeva konverentsi „Käbi ei kuku kännust kaugele – või siiski?“

Läbi erinevate ettekannete ja põllumajandustootjate praktilisi kogemuste analüüsiti 13. novembril, Pärnus Estona SPA konverentsikeskuses toimuval konverentsil põlvkondade vahetuse hetkeseisu Eesti põllumajanduses.

 

Vaata konverentsi järele siit: https://maaelu.postimees.ee/7101749/konverentsil-otsitakse-lahendust-kuidas-noori-pollumajandusse-tuua 

 

  • PARIM TALU JA TALUTOIT 2020

Ka sel aastal jätkasime traditsiooni valida parimad talud ja talutoidud. Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel.

Loe lähemalt Parima talu valimisest
Loe lähemalt Parima talutoidu valimisest

 

  • LIIKMED JA VAATLEJALIIKMED 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu vaatlejaliikme staatus lõppes Valgamaa Põllumeeste Liidul, ning nad on otsustanud astuda Taluliidu liikmeks. Lisaks on esitanud liikmeks astumise avalduse Mahepõllumajanduse Nõu- ja Jõukoda. Taluliidul on ka uus vaatlejaliige, kelleks on Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.

 

  • LIIKMETE HUVIDE ESINDAMINE

Taluliidu peamine eesmärk on oma liikmete huvide esindamine ning kaitse. Selle aastal oleme tegelenud erinevate küsimustega, milleks üheks olulisemaks on olnud õiglasem siseriiklike toetusete jagamine 2021. aastal. Taluliit on seisnud tugevalt selle eest, et toetada kriisis olevaid põllumajandussektoreid kriisiabiga EL ajutise riigiabi raamistiku alusel. Taluliidu jaoks on olnud algusest peale selge, et siseriiklike otsetoetuste maksmine ehk nn top-up ei ole kriisiolukorras õiglane meede.

Alljärgnevalt kokkuvõte ametlikest Taluliidu poolt edastatud pöördumistest:

2020. aasta märksõna oli tervis, siinkohal soovime rõhutada, et tervis on otseselt seotud meie toidusüsteemiga – ohutu ja kvaliteetne puhas toit. Ohutu ja puhas toit saab alguse puhtast ja hoitud loodusest.

Soovime omalt poolt tänada kõiki toidutootjaid, kes tagavad meile kvaliteetse, puhta ja ohutu kodumaise toodangu. Taluliit seisab tugevalt selle eest nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, et peretalud oleksid maapiirkondades jätkusuutlikud ning nende panust loodushoidu hinnatakse.

Head uut aastat ja hoidke ennast!

Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

EHTNE TALUTOIT 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 on jõudnud lõpusirgele. Antud aasta oli Ehtsale Talutoidule väga tegus ja väljakutsete rohke.

Koostöös 2020. aasta Ajujahi võitjameeskonnaga SEIK, MTÜ Eesti OTT ja MTÜ Ehtne Talutoit sai Aprillis loodud talutoidu E-TURG. Tänaseks on e-turul kokku pea 60 tootjat ja müügil üle 400 erineva toote. E-turule on tekkinud kindlad püsikliendid ning aktiivselt toimuvad igapäevased tellimused.

Juulis toimus juba viiendat korda Parima Talutoidu valimine, mille eesmärgiks on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada tublide talunike tööd. Läänemaa maitsete võitjaid saime tunnustada augustis toimunud Valge Daami festivalil ja üldvõitjaid novembris toimunud Talunike tänuüritusel.

2020. aastal valmis ka 4 uut ja toredat talulugu meie tublidest Ehtsa Talutoidu liikmetest Iga talulooga valmisid ka ilusad pildigaleriid.

Tahame tänada Teid kõiki, et olete taaskord toonud Eesti inimesteni maitsvat ning puhast toitu!

Loodame, et pühadel kaunistas paljude toidulauda just EHTNE TALUTOIT!

 

2020. aastal valmis 4 uut talulugu Ehtsa Talutoidu kaubamärgi liikmetest

Pajumäe talu lugu

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu…

Kuusiku talu lugu
Kuigi eestlased söövad peamiselt kana- ja sealiha toodetakse Eestis ka muu maailmaga võrreldes väga kvaliteetset ja puhast veiseliha. Selle ehedaks tõestuseks on Jane Mättiku veisekasvatus Rookülas…

Veinimäe talu lugu
Veinimäe talu on viinamarjaistandus Lõuna-Eestis, täpsemalt Võrumaal, Kärgula külas. Seal laiub üle 2,500 ruutmeetrit pikkades kiletunnelites üle 75 erineva viinamarjasordi. Vaid mõned üksikud sordid kasvavad väljas, lageda taeva all. Nende kõigi eest kannab hoolt Veinimäe viinamarjaistanduse peremees Roman Šarin…

Tammejuure mahetalu lugu
Tammejuure mahetalu kõlab kui muinasjutt- kuskil kaugel on üks peretalu, kes toodab kõike mahedalt ning kasutab sellest päikeseenergiat. Õnneks pole nad välja mõeldud, vaid päriselt olemas…

 

Eesti mahetootja teenis kõrgeima tunnustuse maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil

Esimese Eesti tootjana teenis Piesta Kuusikaru talu maailma kõige usaldusväärsemal toidu- ja joogikonkursil Great Taste kõrgeima auhinna. 3-tärni vääriliseks tunnistati Piesta õunastroop, mis on ka Eesti gurmaanide lemmik. 3-tärni auhind Great Taste konkursil on kõige ihaldusväärsem tunnustus toidu- ja joogimaailmas. Tänavu oli võistlusel osalemas 106 riigi 12 777 toodet, millest vaid 1,6% ehk 205 pälvisid 3-tärni hinnangu.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#eesti-mahetootja-teenis-korgeima-tunnustuse-maailma-koige-usaldusvaarsemal-toidu-ja-joogikonkursil 

 

Parim talutoit 2020 on Andre Juustufarmi juust Andre Prima Old

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sellel aastal juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis oma lemmikud välja 81 talutoote seast.

ETKLi juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul näevad väiketootjad igapäevaselt vaeva selle nimelt, et rikastada meie toidulauda erinevate kvaliteetsete toodetega. „Meil on hea meel näha, et iga aasta võtab võistlusest osa pea sadakond toodet, mille seast leiab nii põnevaid uudistooteid kui ka juba tuntud lemmikuid,“ ütleb Ats ja lisab, et läbi parima talutoidu konkursi tunnustatakse just parimatest parimaid.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#parim-talutoit-2020-on-andre-juustufarmi-juust-andre-prima-old

 

Selver toetab hätta jäänud väiketalunikke

Selver võtab kiirendatud korras müügile väiketalunike toodangu, mida toodeti eelkõige kohvikutele, restoranidele ning hotellidele, mille tegevus on sisuliselt seiskunud.

„Lõviosa Eesti väiketalunike toodangust läks jaekaubandusest oluliselt väiksema nõudlusega HoReCa-sektorile ehk hotellidele, restoranidele ja catering-i teenust pakkuvatele ettevõtetele. Praeguses olukorras on see sektor aga üks suurimaid kannatajaid. Otsustasime seega ise talunike poole pöörduda ja teha ettepanek toidukauplustele sobivad tooted Selverisse müügile võtta,“ ütles AS-i Selveri juht Kristi Lomp.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#selver-toetab-hatta-jaanud-vaiketalunikke

 

VÄIKETOOTJATE JUUSTUD – KAS EESTI UUS EDULUGU?

Kevadel ilmus Taluliidu leht „Meie talu“, kus toiduajakirjanik Tuuli Mathisen kirjutas Eesti talujuustudest.

Kes meist juustu ei armastaks! Kas siis hommikul mustale leivale sätitud toekas juustuviil koos mahlase suvemagusa tomatiga või hoopis värskesse salatisse poetatud mahlane soolakas kitsejuust. Ilma juustuta oleks maailm palju maitsevaesem paik. Külluslike ribadena veniv sulanud juust on küll üks enam kasutatud klišee, aga samas ka üks kindlam viis, kuidas süljenäärmed hetkega tööle panna.

Loe lähemalt: https://talutoit.ee/#vaiketootjate-juustud-kas-eesti-uus-edulugu

 

AGROTURISMI 2020 kokkuvõte

 

Aasta 2020 oli agroturismi projekti jaoks äärmiselt tegus. Oluline roll oli kodulehe uuendamisel ning agroturismi mõiste ning olemuse selgitamisel tarbijaskonnale.

Sellest lähtuvalt planeerisime lisaks kodulehe uuendamisele ning reklaamvideote valmistamisele turunduskampaania, mis hõlmas erinevate turunduskanalite kasutamist. Säravalt võib meenutada Agroturismi projekti osalust “ÕHTU” saates, mille käigus külastasid kolm saatejuhti agroturismi talu Männikupiimalambad. Kokku filmiti ühe päeva jooksul kolm videolõiku, mis jõudsid Kanal2 otse-eetrisse kolmel erineval õhtul.

Lisaks “ÕHTU” saatele, oli Juuni lõpus Agroturismi projekti jaoks tähtis päev, mil sai korraldatud Agroturismi esimene unikaalne ringreis sotsiaameedia mõjutajatele, ajakirjanikele ja blogijatele. Agroturismi tutvustava ekskursiooni käigus külastati kolme Lõuna-Eesti agroturismi talu.

2020. aastal kutsusime kokku ka Agroturismi nõuandva koja. Agroturismi nõuandev koda koosneb talupidajatest, kes on täna aktiivsed agroturismi teenusepakkujad ning omavad praktilisi kogemusi, mis aitaks agroturismi tegevusi paremini planeerida. Nõuandva koja liikmed näevad äärmiselt suurt potentsiaali agroturismi tulevikul ning sellest tulenevalt räägitakse tuliselt kaasa agroturismi projekti tegevustes.

Lisaks nõuandva koja loomisele korraldasime koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse maaeluvõrgustikuga Agroturismi rahvusvahelise seminari.

Loodame, et ka uus aasta saab olema Agroturismi projekti jaoks tegus ja edukas.

Täname kõiki meeldiva koostöö ja aktiivse osaluse eest!

 

2020 aastal valmis Agroturismi taludest 6 tutvustavat lühivideot::

Maamehe Golf
Wile Alpaca Farm
Viinamärdi talu
Olemari talu
Siidrikoda
Andri-Peedo talu

11. November toimus Agroturismi rahvusvaheline seminar Jänedal

Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid. Agroturismi seminaril räägiti, millist kasu toob agroturism ning miks agroturismi projektiga liituda? Anti ülevaade agroturismist mujal maailmas ning võrreldi seda Eestiga. Vahetati mõtteid, kuhu võiks liikuda agroturism Eestis, ning arutleme agroturismi olulisuse ja tegevussuundade üle.

Ettekanded ja seminari järele vaatamise võimaluse leiab siit: https://maainfo.ee/index.php?id=7269&page=3394&

 

26. Oktoobril loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

Loe lähemalt siit: https://agroturism.ee/#pressiteade-sel-nadalal-loodi-eesti-agroturismiettevotteid-uhendav-nouandev-koda

 

Juunis toimus Agroturismi esimene ringreis

27. Juunil toimus agroturismi projekti jaoks tähtis päev, sest esmakordselt korraldati unikaalne ekskursiooni agroturismi taludesse. Külastati Andri-Peedo kitsefarmi, Uue-Saaluse veinitalu ning modernset Nopri Talu meiereid.

Külastusest valmis ka vahva video:
https://www.facebook.com/eestiagroturism/videos/925330014608247

 

Agroturismi kodulehel valmis kaardirakendus agroturismitalude leidmiseks 

Agroturismi talusid on üle Eesti kümneid, kuid kuidas mööda Eestimaa looklevaid teid nendeni siiski jõuda? Oleme pikalt mõelnud sellele, kuidas taludeni jõudmine teha võimalikult lihtsaks ning nüüd oleme lahenduse ees!

Juba mõnda aega on meie kodulehel saadaval Agroturismi kaardirakendus, mis koondab enda alla kõik Agroturismi talud. Kaardirakendus on leitav liikmete sektsioonist.

Loe lähemalt: https://agroturism.ee/#agroturismi-kaardirakendus-kellele-ja-miks

 

Agroturismi talu külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid

Mai alguses külastasid kanal2 – ÕHTU saatejuhid Männikupiimalambaid ja proovisid kätt erinevate talutöödega.

Vaata kuidas:

Robist saab sulane

Jüri lüpsab lambaid 

Piret traktoriga põldu kündmas