Täna räägitakse põllumajanduse käekäigust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.11.2019 

Täna räägitakse põllumajanduse käekäigust

Täna toimub ligi 300 osalejaga konverents „Põllumajandus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme“, kus räägitakse sektori teekonnast, Euroopa Liidu mõjust ning sellest, mida me tulevikus sööme.

„Soovime konverentsil kokku võtta põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Arutame ka seda, millist mõju on 15 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina avaldanud Eesti põllumajandusele, kalandusele, toidutööstusele ja maaelule ning milliseks võib kujuneda meie toidulaud tulevikus,“ lisas minister.

Konverentsi avavad kell 10 maaeluminister Mart Järvik ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Euroopa Liidu põllumajanduse arengust ja tulevikust tuleb konverentsile rääkima prof. dr Rudolf Mögele. Lisaks jagavad ettevõtjad oma lugusid ja vaadet põllumajanduse- ja toidusektori arengule ning arutatakse biomajanduse ja tulevikutoidu teemadel.

Konverentsil räägitakse põllumajanduse arengust ja heidetakse pilk 15 aastale Euroopa Liidus. Sõna saavad nii poliitikakujundajad kui ka tootjad ise. Päeva teises pooles vaadatakse, kuhu suunda liiguvad tootmine ja poliitika järgmise 10 aasta või isegi pikema aja jooksul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Konverentsi lõpus toimub arutelu tuleviku toidu üle, kus on esindatud tarbija, tootja, noorte kui ka teiste osapoolte vaated.

Konverentsi korraldavad Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusuuringute Keskuse ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.

Konverentsi on võimalik vaadata otseülekandes Maaeluministeeriumi kodulehelt: https://www.agri.ee/et/konverents-pollumajandus-kalandus-maaelu-eile-tana-homme-13-novembril-2019.

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
7.11.2019

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.

„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Taotlused vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Pidulik tiitel ja rändkahvel antakse üle ning 2020. aasta Eesti toidupiirkonda tutvustatakse tuleva aasta mai esimesel nädalavahetusel.

Taust

  • Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Varem on tiitlit kandnud Hiiu-, Peipsi-, Pärnu- ja Vana-Võromaa.
  • Praegu kestab Vana-Võromaa maitsete aasta. Täpsem kava: https://umamekk.ee/toidupiirkond-2019-uritused/. 9. novembril toimub Võru spordikeskuses suurlaat UMA MEKK X.
  • Eesti toidu piirkonna valimine on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“.

Maaeluminister avab Hiinas uksi Eesti toidukauba ekspordi kasvuks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.11.2019 

Maaeluminister avab Hiinas uksi Eesti toidukauba ekspordi kasvuks

Maaeluminister Mart Järvik kohtus täna, 6. novembril Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga, kellega räägiti lahendamata küsimustest ja edasisest koostööst.

Minister tõi kohtumisel välja olulised teemad, millega Eesti sooviks edasi liikuda. „Soovime laiendada oma Hiina turule lubatud toodete nimekirja. Seetõttu oleme alustanud läbirääkimisi veiseliha ja tursa ekspordiks,“ ütles minister Mart Järvik. „Veiseliha küsimustiku esitame Hiina võimudele järgmise aasta alguses ning tursa osas soovime luba saada lihtsustatud korras. Loodame, et juba kokkuleppeni jõudnud linnuliha ekspordil jõuame kiiresti huvitatud ettevõtete registreerimiseni,“ lisas minister.

Hiina Tolliameti esindajad lubasid kohtumisel, et tursa protokoll on peagi allkirjastamiseks valmis ning linnuliha ettevõtete registreerimisele annavad nad tagasisidet lähiajal.

„Eesti ettevõtted ja toidutootjad on jätkuvalt Hiina turust väga huvitatud,“ ütles Järvik. „Mind saadab Hiina impordimessil Eesti toidu- ja joogisektori esindajatest koosnev äridelegatsioon, kes kõik loodavad leida endale koostööpartnereid ja avada oma eksport Hiina turule.“

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on viimastel aastatel kasvutrendis. 2019. a kaheksa kuuga on Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 6 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal on eksport kasvanud 28%.

Kohtumine Hiina Tolliameti aseministriga toimus Hiina visiidi raames, kus minister osaleb Shanghais toimuval Hiina suurimal rahvusvahelisel messil China International Import Expo ning võõrustab külalisi Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustaval vastuvõtul. Maaeluminister on Eestis tagasi reedel, 8. novembri õhtul.

Aasta lõpuks prognoositakse põllumajanduses häid tulemusi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
5.11.2019

Aasta lõpuks prognoositakse põllumajanduses häid tulemusi

Piimatootmises ja teraviljakasvatuses on olnud edukas poolaasta, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandus- ja kalandussektori ning toiduainetööstuse 2019. aasta esimese poolaasta ülevaatest.

Piima toodeti esimese poolaastaga 412 000 tonni, mis ületab eelmise aasta kogust 3% ja on viimase viie aasta poolaasta vaates suurim piimatoodang. Lihatöötlemisettevõtetele müüdud liha kogus kasvas eelmise poolaastaga võrreldes 3% – sealiha saadi 17% enam kui eelmisel aastal.

Teravilja kasvatatakse eelmise aastaga võrreldes 4% enam ning rapsi ja rüpsi sama palju kui eelmisel aastal. Kasvupindades suuri muutusi ei ole, kuid soodsatest ilmastikutingimustest tulenevalt prognoositakse selleks aastaks teravilja rekordsaaki. Kartuli kasvupind jäi samuti eelmise aasta tasemele, kuid varasemast oodatakse oluliselt suuremat saaki. Kaunvilja kasvupind on viimastel aastatel hakanud vähenema, olles 2019. aastal 8% väiksem kui mullu.

Toiduainetööstusele oli 2019. aasta esimene pool majanduslikult edukas. Toodangut toodeti u 800 miljoni euro väärtuses, millest kolmandik eksporditi. Müügitulu oli 1,01 miljardit eurot ning kasvu panustasid kõige enam pagari- ja muude toiduainete ning loomasöödatööstus.

2019. aasta esimest poolaastat iseloomustab viimase viie aasta rekordiline ekspordi- ja impordikäive‒eksport kasvas aastases võrdluses 9% ning import 6%.

„Maaeluministeerium on teinud palju jõupingutusi selleks, et avada Eesti ettevõtetele uusi turge ning edendada kaubavahetust. Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti esimesel poolaastal välja 437 miljoni euro väärtuses, mida oli 9% enam kui eelmisel aastal samal perioodil,“ lausus maaeluminister Mart Järvik tunnustavalt.

Põllumajandusettevõtete 2019. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 319 ja kogukulud 390 miljonit eurot. Esimese poolaasta arvestuses suurenesid põllumajandusettevõtete tegevus- ja tööjõukulud ligi 8 protsendi võrra enam kui müügitulu. Samas kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtted suurendasid nimetatud perioodil oma müügitulu peaaegu viiendiku võrra ning kahekordistasid kogukasumi, teenides 40 miljonit eurot tulu. See on 18% enam kui eelmine aasta samal ajal.

Põllumajandus- ja kalandussektori ning toiduainetööstuse 2019. a esimese poolaasta ülevaatega saad tutvuda https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/ulevaade-pokat-2019-01.pdf

Maaeluminister Mart Järvik lendab Hiina Eesti toitu tutvustama

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.11.2019

Maaeluminister Mart Järvik lendab Hiina Eesti toitu tutvustama

Maaeluminister Mart Järvik saabub täna, 4. novembril Hiina, kus osaleb Shanghais toimuval Hiina 2. impordimessil ja kohtub Hiina Tolliameti aseministriga.

„Olen mitmel korral kohtunud Hiina põllumajandusministriga ja iga kord on ta rõhutanud, et Eesti kvaliteetsed tooted on Hiina turule väga oodatud,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Oleme aastate jooksul allkirjastanud ka mitu toiduohutuse protokolli, mis on meile andnud ligipääsu Hiina turule. See kõik loob hea fooni ja annab ettevõtjatele soodsa signaali oma ekspordipotentsiaali rakendamiseks. Eriti olukorras, kus kaubanduspoliitiliste sanktsioonide tõttu on traditsiooniline turg ära langenud,“ lisas minister.

Teisipäeval, 5. novembril osaleb minister Hiina suurima rahvusvahelise messi China International Import Expo avatseremoonial, kus kõneleb ka Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping. Samuti osaleb minister Eesti delegatsiooniga Hongqiao ülemaailmse kaubandusfoorumi e-kaubanduse sessioonil „E-kaubandus digiajastul: uus platvorm ja uus visioon“.

Kolmapäeval, 6. novembril arutab minister koostöövõimalusi Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga. Samuti külastab minister messi Eesti stendil osalevaid ettevõtteid.

Neljapäeval, 7. novembril külastab minister koos äridelegatsiooniga ettevõtet Scandic Foods Asia, mis tegeleb Skandinaavia toodete müügi ja promotsiooniga Aasias. Samal õhtul võõrustab minister Järvik külalisi Shanghais Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustaval vastuvõtul.

Maaeluministrit saadab lisaks ministeeriumi ametnikele 5-liikmeline äridelegatsioon, kuhu kuuluvad toiduainetööstuste esindajad. Messil China International Import Expo korraldab Eesti ühisstendi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja sellel osalevad Saku Õlletehas AS, Haage Joogid OÜ, EBM Grupp AS, Tanker Brewery OÜ ja Ecotar OÜ.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on viimastel aastatel kasvutrendis. 2019. a kaheksa kuuga on Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 6 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal on eksport kasvanud 28%.

Maaeluminister on Eestis tagasi reedel, 8. novembri õhtul.

Veterinaar- ja Toiduamet avas lõhelistele Hiina turu

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2019

Veterinaar- ja Toiduamet avas lõhelistele Hiina turu

Eesti kalakäitlemisettevõtetel on nüüdsest võimalik eksportida lõhet ja vikerforelli ning nendest valmistatud tooteid Hiina Rahvavabariiki.

Turu avamise protsessiga alustati juba 2016. aastal, kui amet esitas taotluse ekspordiloa saamiseks. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul eelnes turu avamisele pikk ja põhjalik ettevalmistav osa, mis hõlmas endast mahuka küsimustiku täitmist ning auditeerimist. „Turu avamiseks täideti Hiina Rahvavabariigi poolt esitatud küsimustik ning 2018. aastal toimus Hiina ametnike poolt läbi viidud audit,“ selgitas Kalda.

Auditeerimise käigus kontrolliti VTA toiduohutuse järelevalvesüsteemi, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tööd ning kala ettevõtete tootmisprotsesse. „Auditi järgselt täiendati materjale ning vastati lisaküsimustele, lisaks valmistati ette lõheliste protokolli, kus sätestati eksporditavate toodete täpsemad kirjeldused ning lepiti kokku eksporditingimustes,“ lisas Kalda.

Hiina Rahvavabariik annab igale kalaliigile ekspordilubasid eraldi. „Eesti kalakäitlemisettevõtel on võimalik Hiina eksportida kilu, räime, lesta ja krevette. Samuti on võimalik eksportida lehmapiimast valmistatud tooteid ja mett,“ kirjeldas Kalda. Veterinaar- ja Toiduamet jätkab tööd ka selle nimel, et saada eksportluba Hiina turule linnu- ning veiselihale, kitsepiimatoodetele ja tursale.

Lisaks on käesolevast aastast alates võimalik eksportida:

  • piimatooted Tuneesiasse;
  • hobused ja paljundusmaterjal Uruguaisse;
  • piimatooted Hiina Vabariiki (Taiwan);
  • liittoit (n. pitsa ja pelmeenid) Uus-Meremaale;
  • lihatooted Serbiasse;
  • veiseliha Tšiilisse;
  • veise toornahad Ukrainasse;
  • liittoit Ukrainasse;
  • aretus- ja tootmisveised Aserbaidžaani.

Tänasest 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
01.11.2019

Tänasest 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid.

Alates käesolevast aastast tuleb mesinikel mesilasperede arv teatada lisaks 1. mai seisule ka 1. novembri seisuga. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos kevadise mesilasperede arvuga võimaldab see hinnata mesilasperede talvekadusid ning eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu.

Samuti väheneb seeläbi mesinike halduskoormust, kuna mesilate arvu ei pea enam eraldi teatama Statistikaametile, kes saab need andmed nüüd põllumajandusloomade registrist. Seeläbi paraneb statistiliseks analüüsiks vajaliku teabe hulk põllumajandusloomade registris ning riigi ametiasutuste vaheline koostöö riigi statistikakohustuse täitmisel Euroopa Liidu Komisjoni ees.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin põhjendab mesilasperede registreerimise vajadust järgmiselt: „Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad ka mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllupidajatele kättesaadav PRIA avalikul veebikaardil. Julgustame kindlasti kõiki mesinikke oma mesilasperesid registreerima, et tagada mee kvaliteet ja mesilasperede turvalisus.“

Mesilasperede arvu teatamiseks on kõige mugavam kasutada e-PRIAt, aga andmeid võib esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga.
Loomade registri postiaadress on Tähe 4, Tartu 51010 ja e-post loomade.register@pria.ee. Abi saab küsida ka PRIA registrite osakonna infotelefonilt 731 2311.

Baltimaade ja Poola maaeluministrid allkirjastasid ühisavalduse

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
1.11.2019

Baltimaade ja Poola maaeluministrid allkirjastasid ühisavalduse

Eile, 31. oktoobril Tartus toimunud kohtumisel allkirjastas maaeluminister Mart Järvik koos Baltimaade ja Poola kolleegidega ühisavalduse happeliste muldade lupjamise kohta.

Euroopa Liidu seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide elluviimiseks on ka põllumajanduses vajalik võtta täiendavaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist. Uuringud on näidanud, et muldade happelisuse ja süsiniku sisalduse vahel on tugev seos – mida happelisem on muld, seda väiksem on selle süsiniku sisaldus. Korrapärane ja süsteemne lupjamine parandab muldade olukorda märkimisväärselt.

„Allkirjastatud ühisavalduse eesmärk on tagada, et Euroopa Komisjon käsitleks happeliste muldade lupjamist ühe võimaliku keskkonna- ja kliimameetmena, mida oleks võimalik rahastada ühise põllumajanduspoliitika raames uuel eelarveperioodil,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Kohtumisel arutati ka toidupettuste vähendamise võimalusi. Tarbijad soovivad värskeid ja kõrge kvaliteediga tooteid tarbida aasta läbi, mistõttu rahvusvaheline toidukaubandus järjest suureneb. Tarneahelad on muutunud pikaks ja keerukaks ning paljud riskid ja probleemid on piiriülese iseloomuga.

„Väga oluline on see, et sarnaste huvidega riigid – Eesti, Läti, Leedu ja Poola – teeksid senisest tihedamat koostööd võitluses toidupettustega,“ kommenteeris minister Järvik.

Kohtumisel osalenud pidasid oluliseks pettuseteemalise teabevahetuse tõhustamist ning riikidevahelise koostöö edendamist, et vähendada riski inimeste tervisele, majandusele ning ettevõtete ja riikide mainele.

Põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustuse arutelud jätkuvad

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
28.10.2019

Põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustuse arutelud jätkuvad

 28. oktoobril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus põhiteemana arutati põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustust.

Maaeluministeeriumis kogunesid põllumajandusorganisatsioonide esindajad, et leida erimärgistatud diiselkütuse korrastamiseks lahendused, mis tagaks soodustingimustel diislikütuse paindliku müügi ainult neile, kellel on selleks õigus.

Lahendusena pakuti võimalust jätkata kütuse erimärgistamisega ning automaatse aktsiisisoodustusega, mis rakendub ostmise hetkel, kuid piirata ostjate ringi. Eesmärk on tagada kütuse müük üksnes põllumajandustootjatele ning kutselistele siseveekaluritele.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektorile väga tähtis. „Soodusmääraga kütus on kodumaise toidutootmise konkurentsivõime oluline nurgakivi,“ nõustus minister sektoriga. „Samas tuleb leida senisest paremad lahendused, mis ennetaksid sellise kütuse väärkasutust ja oleksid võimalikult kerged kontrollida. Olime ühel meelel, et säilima peab kiire soodustuse saamise võimalus. Leitav lahendus peab aitama ka vähendada riigiasutuste halduskoormust,“ lisas Järvik.

Maaeluministeeriumil on kavas esitada 2019. aasta jooksul valitsuskabineti nõupidamisele konkreetsed ettepanekud. Need saavad sündida üksnes tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, Rahandusministeeriumiga, Maksu- ja Tolliametiga, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning kütusemüüjatega.

Teistest teemadest olid päevakorras piima ja piimatoodete nimetustega seonduv, vabatahtliku päritolumärgistuse juhend ja otsetoetused aastal 2020.

Taust

Eestis on müügil paralleelselt tavapärane diislikütus ja ka eriotstarbeline diislikütus.

Eriotstarbeline diislikütus on värvainega erimärgistatud (nn sinine diislikütus) ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohaselt on seda lubatud kasutada vaid kindlal otstarbel ‒ põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Samuti tohib seda kasutada kutselisel kalapüügil sisevetes.

Eriotstarbelisele diislikütusele kehtib soodsam aktsiisimäär ‒ kui diislikütuse tavaaktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kohta, siis eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 133 eurot 1000 liitri kohta. Seega on vahe 1000 liitri kohta 360 eurot (1 liitri kohta 36 senti).

Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel lubati 2018. aastal tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust. Aktsiisisoodustus saadakse ostmise hetkel ning ostukogus ei ole piiratud. Ostuhetkel ostja tuvastatakse ning ostuandmed esitatakse EMTA-le.

EMTA hinnangul esineb kütuse väärkasutust. Väärkasutuse riskiga isikutele müüdi 2018 hinnanguliselt kokku ligi 13,2 miljonit liitrit kütust, mis teeb väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse rahaliseks mahuks hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Põllumehed: Ostuõiguse süsteemi sisseseadmine aitab takistada põllumajanduskütuse väärkasutust ja annab võimaluse aktsiisilangetuseks

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
Pressiteade
28. oktoober 2019

Põllumehed: Ostuõiguse süsteemi sisseseadmine aitab takistada põllumajanduskütuse väärkasutust ja annab võimaluse aktsiisilangetuseks

Põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamine on oluline, sest see annab võimaluse kütuse aktsiisimäära langetamiseks, leidsid tänasel kohtumisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhid. Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni peavad oluliseks ka üleminekutoetuste maksmist järgmisel aastal, võimalusel parandades süsteemi ajakohaseks.

„Põllumehed tunnustavad valitsuse tahet võidelda maksupettustega ja toetavad erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamiseks õigustatud isikute registri sisseseadmist ning kütuse müügile eelneva isikute tuvastamise süsteemi loomist. Varasematest aruteludest on läbi käinud ka teisi ettepanekuid ja piiranguid süsteemi muutmiseks, mida põllumeeste esindusorganisatsioonid ei toeta,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Taluliit ja põllumajanduskoda teevad ettepaneku kütuse väärkasutuse lõpetamise kaudu vabanevad vahendid suunata eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks. „Aktsiisi langetamine aitab meie tootjatel paremini turukonkurentsis püsida. Praegu on Eestis rakendatav põllumajanduskütuse aktsiisimäär üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt nõutud tasemest ning üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast. Eesti põllumeestele makstavad põllumajanduse otsetoetused on aga oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

Kohtumisel arutati ka üleminekutoetuste järgmise aasta kärbetega seonduvat. Üleminekutoetuste maksmine on olnud valitsusliidu erakondade selge lubadus – põllumehed vajavad kindlustunnet põllumajanduspoliitika rakendamisel. Mõlema liidu nõukogude esindajad olid ühel meelel, et üleminekutoetustel on Eesti põllumajandusettevõtjate toetamisel oluline roll ning vajalikud vahendid siseriikliku täiendava toetuse maksmiseks täismahus – 15,3 miljoni euro ulatuses – tuleb riigieelarvesse leida.

Tulevikku silmas pidades jälgivad põllumeeste esindusorganisatsioonide tähelepanelikult kavandatud põllu- ja metsamaade ümberhindamist, millega paralleelselt tuleb muuta ka kehtivat maa maksustamise korda ja määrasid. Põllumehed pole kindlasti nõus maamaksu olulise tõusuga, sest maa on nende jaoks üks peamistest tootmisvahenditest. Ka maa maksustamisel on tootjate jaoks tegevuse planeerimisel oluline pikaajaline kindlustunne.

Põllumajanduskoja ja Taluliidu kohtumisel osalesid mõlema organisatsiooni nõukogu esimehed ning nõukogu ja juhatuse liikmete esindajad.

Taust:

Erimärgistatud kütuse süsteemi võimalikke muudatusi arutatakse täna Maaeluministeeriumis toimuval Põllumajanduse ja Maaelu Arengu nõukogu istungil. Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad kohtuvad täna üleminekutoetuste teemal rahandusminister Martin Helmega.

​Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee; Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit, tel 56 47 5660, kerli@taluliit.ee