VTA kontrollis pisteliselt puu- ja köögiviljades taimekaitsevahendite sisaldust

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.05.2020

 VTA kontrollis pisteliselt puu- ja köögiviljades taimekaitsevahendite sisaldust

Kontrolliti vastavalt hooajalisusele import aed-, puu- ja köögivilju. Uuritud partiid olid nõuetekohased.

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul oli pistelise proovivõtu eesmärgiks kontrollida värske puu- ja köögivilja nõuetele vastavust. „Veendumaks, et värsked puu- ja köögiviljad, mis jõuavad meie turule, oleksid kasvatatud, hoiustatud ja transporditud nõuetele vastavalt ning ei ohustaks Eesti elanike tervist, võtsime taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi väliselt täiendavad proovid taimekaitsevahendite (TKV) jääkide määramiseks,“ selgitas Kallip.

Ohutuse hindamiseks analüüsiti maasikate, tomati, apelsinide ja viinamarja partiisid põhilistest tarneriikidest (Egiptus, Kreeka, Holland). Maasika proovid võeti Harju- ja Tartumaa müügiletist ning teised proovid Harjumaal asuvast hulgilaost, kust jõuab kaup edasi ka kõikidesse teistesse Eesti maakondadesse. Kõik proovid vastasid nõuetele ning TKV jääkidele kehtestatud piirnormide ületusi ei tuvastatud.

„Kuna praegu kodumaiseid värskeid aiasaadusi veel turul pole ning palju tarbitakse värskeid tooteid, mis on pärit teistest riikidest, siis võtsime proovid nendest tootegruppidest, mida eestlased nendest enim tarbivad,“ kirjeldas Kallip. Samuti tuletab Kallip meelde, et toituda tuleks mitmekesiselt. „Parimaks toidust tulenevate ohtude ja riskide hajutamiseks on tarbijal soovitslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt,“ lisas Kallip.

Sellel aastal võtab VTA TKV jääkide kontrollprogrammi raames toidust 250 seireproovi. Fookuses on jätkuvalt nii kodumaised kui mitte-Eesti päritolu maasikad ning eestlaste toidulaual olulisel kohal olevad toidugrupid nagu kartul, porgand, tomat, kurk ja õun.

President Sassoli ELi institutsioonidele: majanduse elavdamise plaanid peavad olema julged

Pressiteade
06-05-2020

Euroopa Parlamendi president David Sassoli avaldus ELi majanduse elavdamise kava kohta, mis on seotud ELi järgmise pikaajalise eelarvega (2021-2027):

„Praegu on hetk, mil ELi eelarve kasutamisel peab olema julge ja ambitsioonikas. Parlament on selles protsessis kõrvuti teiste ELi institutsioonidega võtmemängija, üheskoos peame me tagama, et uus eelarve oleks parim võimalik vahend Euroopa majanduse elavdamiseks ja kodanike aitamiseks. Peame ilmtingimata jõudma kokkuleppele nii taastamiskava kui ka järgmise mitmeaastase eelarve osas.

Enne kriisi puhkemist seadsid parlamendiliikmed väga ambitsioonikad eesmärgid. Praegu ei ole õige aeg neid ambitsioone vähendada. Oluline on kokku leppida taastamiskavas ja eelarves, mis vastaksid meie ees seisvatele väljakutsetele.

Majanduse elavdamise pakett peab olema mahukas ja pakkuma lisaväärtust ning see peab olema tugeva mitmeaastase finantsraamistiku osa. Me ei tohi unustada pikaajalisi investeeringuid ja strateegilisi eesmärke. Kriis on suurendanud majanduslikku ebavõrdsust Euroopa piirkondade vahel ja taastamiskava peab aitama seda lõhet vähendada.

Vahendid peavad olema kiirelt kättesaadavad nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kriisist mõjutatud töötajatele. Kiire reageerimine on oluline.

Eelarvepädeva institutsioonina peab parlament olema kaasatud taastamiskava koostamisse. Samuti kavatseme põhjalikult uurida liidu pikaajalise eelarve uut ettepanekut. Lisaks kordame, et EL vajab erakorralist eelarvekava.

Parlamendiliikmetel peab olema õigus investeerimisotsustes kaasa rääkida, sest just nemad esindavad kodanikke ja ühist hüve. Nagu parlament on oma ametiaja algusest saadik tõestanud, ei ole see vaid kummitempel.

Komisjoni kavandatud ELi omavahendite suurendamine on positiivne, kuid see ei tohi jääda ühekordseks sammuks ning sellega peavad kaasnema uut liiki omavahendid, mis on eeltingimus pikaajalise eelarve osas kokkuleppe saavutamisele.

Praegune kriis mõjutab kogu Euroopat. Peame Euroopa liidritena selle väljakutsega toime tulema. Peame kaitsma kõige haavatavamaid. Kriisiajal peab Euroopa olema tugev ja töötama kõigi eurooplaste veelgi enam kui varasemalt.“

Taustainformatsioon

Euroopa Parlament võtab järgmisel nädalal täiskogu istungil vastu resolutsiooni ELi majanduse elavdamise kava (nn taastamiskava) kohta.

Resolutsiooni keskmes on ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027 ning Euroopa Parlament nõuab parlamendi rolli kaitsmist. Ettepaneku eesmärk on tagada demokraatlik kontroll, läbipaistvus ja vastutus.

Euroopa Parlament hääletab järgmisel nädalal seadusandliku algatusraporti üle, milles tehakse ettepanek 2021. aasta erakorralise eelarvekava kohta.

Kui Euroopa Komisjon esitab uued ettepanekud, on parlament valmis kiiresti reageerima ja panema juunis toimuval täiskogu istungil paika parlamendi läbirääkimisvolitused.

Balti riikide põllumehed: ELi eelarve uus ettepanek peab vähendama ebavõrdsust

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
6.mai 2020

Balti riikide põllumehed: ELi eelarve uus ettepanek peab vähendama ebavõrdsust

Eesti, Läti ja Leedu 12 põllumajandusorganisatsiooni saatsid 5.Mail Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Layenile ühise pöördumise, milles rõhutatakse, et Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 peab looma head ja õiglased võimalused majanduse taastumiseks COVID-19 pandeemia negatiivsetest mõjudest. Pöördumises, millega on liitunud nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui Eestimaa Talupidajate Keskliit, märgitakse, et ühenduse eelarve peab vähendama Euroopa põllumajandustootjate vahelist ebavõrdsust, mitte süvendama seda.

„Põllumehed peavad kiiresti kohanema muutuva turuolukorra, suurenenud hindade kõikumise ning häiretega, mis võivad ohtu seada meie toidujulgeoleku. Põllumajanduse otsetoetused on kriisi ajal põllumajandustootjatele oluliseks sissetulekuks ja pakuvad teatud kindlustunnet. Praeguses olukorras on just meie põllumehed kõige haavatavamas olukorras, sest nad saavad ELis kõige madalamaid põllumajandushüvitisi. Balti riikide põllumeeste sissetulekud sõltuvad seega palju rohkem turuolukorrast kui teistes riikides,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul märgivad Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonid saadetud pöördumises, et praegused märgid süvenevast kriisist tekitavad põllumajandustootjates ebakindlust. Olukord sarnaneb tugevalt 2014. aasta Venemaa impordikeelu tõttu tekkinud kriisile Euroopa põllumajanduses – toonane kriis mõjutas ebaproportsionaalselt palju just Baltimaade põllumajandustootjaid. Murelikuks teeb seegi, et praeguses kriisis on mitmete ELi liikmesriikide käitumine oluliselt häirinud ELi ühisturu toimimist.

Balti põllumehed leiavad komisjoni presidendile saadetud kirjas, et ELi ambitsioonikas kava majanduse taastamiseks ja õiglane ELi ühine põllumajanduspoliitika peavad aitama Euroopat taas ühendada. Euroopa Komisjoni poolt esitatav uus eelarvekava pakub ainulaadse võimaluse lõpetada põllumeeste kohtlemisel ebaõiglus ja suurendada Euroopa toidutootjate vastupanuvõimet kriisidele.

Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on võtmetähtsusega, et liikmesriigid oleks kõrgete eesmärkide nimel valmis piisavalt panustama ELi eelarvesse. Põllumajanduse valdkonnas nõuavad nad, et eelarves säilitatakse piisavad eraldised ÜPP raames nii otsetoetuste maksmiseks kui maaelu arengu poliitika rahastamiseks, seejuures on jätkuvalt vaja häid turukorralduse meetmeid. Kiirendada tuleb otsetoetuste ühtlustamist liikmesriikide vahel.

„Põllumajandustootjad soovivad panustada sellest kriisist väljatulemisse. Kuid kett on nii tugev kui selle nõrgim lüli. Palume Euroopal käsitleda oma tulevases eelarves kõiki lülisid võrdsetena ja lõpetada Balti põllumeeste kohtlemine teise klassi kodanikena,“ märgitakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühises pöördumises.

Taust

Balti riikides on viimastel aastatel otsetoetuste tase olnud ca 54–60% ELi keskmisest, samas kui tootmiskulud on ELi keskmisest olnud oluliselt kõrgemad. 2017. aastal moodustasid tootmiskulud Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% ELi keskmisest.

Balti riikide otsetoetuste ebaõiglaselt madal tase on pikaajaline anomaalia, mis ulatub tagasi Euroopa Liiduga liitumise aega. Toetuste arvutamise aluseks võeti periood, mil Balti riikide põllumajandustootmine oli ajaloolises madalseisus. Aja jooksul on toetuste tase küll suurenenud, aga põhimõtteliselt jätkub ajalooline ebaõiglus tänaseni.

Seitse aastat tagasi, 2013. aasta veebruaris, otsustas Euroopa Ülemkogu ühehäälselt, et „hiljemalt 2020. aastaks peaksid kõik liikmesriigid otsetoetuste maksmisel saavutama vähemalt taseme 196 eurot hektari kohta jooksevhindades”. Balti riikide põllumajandustoetuste tase on sellele vaatamata olnud ainult 54–60% Euroopa Liidu keskmisest, hoolimata korduvatest üleskutsetest lõpetada selline põllumajandushüvitiste ebaõiglane jaotamine, mis ei kajasta põllumajanduse tegelikku olukorda Eestis, Lätis ja Leedus. Madalad toetustasemed ei aita kaasa ka kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Euroopa Ülemkogu laual olnud viimane versioon ELi eelarvest ei kajastanud piisavalt vajadust lõpetada Balti riikide põllumajandustootjate ebaõiglane kohtlemine. Euroopa Komisjon peaks lähiajal tegema uue ettepaneku Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, tel 5205 857, e-post: roomet.sormus@epkk.ee

Algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

Haapsalu ja Läänemaa võtavad üle Eesti toidupiirkonna tiitli

Alates maikuust võtab Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks.  Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“  ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.

„See on viies kord, kui Maaeluministeeriumi algatusel valitakse Eestis välja piirkond, kellele antakse võimalus aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Läänemaa puhul olid märksõnadeks rannarootsi traditsioonid ja Haapsalu kohvikukultuur, mis kaalukausi sel aastal nende kasuks kallutas,“ ütles Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Hoolimata sel aastal teisiti saabunud kevadest on Haapsalul ja Läänemaal kavas üllatada oma külalisi paljude uute maitsete ja põnevate toidukultuuriüritustega. „Ootame inimesi osa saama meie sügisesse kavandatud toidunädalast või gurmeeturust, plaanis on korraldada õpitubasid, avada legendaarsed Haapsalu kohvikud ja maitseelamusi pakkuvad restoranid,“ lisas Sihtasutus Läänemaa turismijuht Annika Mändla. „Uudistama tasub tulla juba kevadel,  sest meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid.“

Toidupiirkonna projekti eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Projekti abil kutsume suuremale koostööle toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi, et avastada oma piirkonna identiteeti toidu kaudu ja muutuda seeläbi atraktiivsemaks ka külaliste jaoks,“ sõnas Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja oma maitsetega meie elu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa ja viimati Vana-Võromaa, kes mai alguses piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Haapsalule ja Läänemaale üle annab.

Vaata Vana-Võromaa kokkuvõtet piirkonna maitsete aastast: https://www.youtube.com/watch?v=GRlqF-E1haA

PMK: Põllukultuuride katsed aitavad põllumajandustootjal valikut teha

PRESSITEADE

PMK: Põllukultuuride katsed aitavad põllumajandustootjal valikut teha

Põllumajandusuuringute Keskuses tehti eelmine aastal 248 põllukultuuri sordi osas riiklikke majanduskatseid. Tulemused on põllumeestele abiks sordi valikul, võimaldades hinnata, kuidas erinevad sordid Eesti tingimustele vastu peavad ning millised olid saagi- ning kvaliteedinäitajad.

„Majanduskatsete eesmärk on võrrelda erinevaid sorte ühesugustes kasvutingimustes sordilehte võtmiseks,“ selgitab Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Andrus Rahnu katsete üldist eesmärki. „Iga katse kestab vähemalt kaks aastat ja katsealad on valitud võimalikult ühtlase mullastiku ja reljeefiga, nii et kõik katses olevad sordid oleksid võimalikult võrdsetes tingimustes.“

Riiklikke majanduskatseid viidi 2019. aastal läbi kolmes Põllumajandusuuringute Keskuse katsekohas: Viljandi katsekeskuses, Võru katsejaamas, Kuusiku katsekeskuses ning lisaks ka Jõgevamaal Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Kokku oli 2019. aastal katses 248 põllukultuuri sorti. Võrdluseks 2018. aastal oli see arv 227. Uue kultuurina saab nimetada kanepit, mis 2019. aastal oli katses ühe sordiga. Tänavu on katses juba kaks kanepi sorti.

Tulemused koondati kogumikku „Sordivõrdluskatsete tulemused ja kvaliteet”, mida Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi katsekeskus annab välja juba 21. korda. Kogumik sisaldab 2019. aastal läbiviidud riiklike majanduskatsete (sordivõrdluskatsete) tulemusi ning annab ülevaate tunnustatud seemnepõldude kasvupinnast sortide lõikes.

„Trükiseid on võimalik saada PMK katsekeskustest,“ annab Viljandi katsekeskuse majanduskatsete büroo juhataja Ülle Soorm teada. „Aga jagame neid ka meie koostööpartnerite kaudu.“

Kogumik on üleval PDF-failina ka meie veebilehel.
Kõik tulemused on ka digitaalselt kättesaadavad sordivõrdluskatsete andmebaasist.

Viljandi katsekeskuse kontaktid:
e-post viljandi@pmk.agri.ee
telefon 433 4406

Veterinaar- ja Toiduamet jätkab maikuus plaaniliste kohapealsete kontrollidega

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2020

Veterinaar- ja Toiduamet jätkab maikuus plaaniliste kohapealsete kontrollidega

Amet jätkab lisaks kontaktivabadele ja vahetut reageerimist vajavatele kontrollidele ka prioriteetsete plaaniliste kontrollidega ettevõttes kohapeal.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Katrin Reili rõhutab, et kõikidel kontrollidel, mis teostatakse ettevõttes kohapeal, rakendatakse kõiki ettevaatusabinõusid, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. „Järelevalvet tehes lähtutakse 2+2 põhimõttest ja kasutatakse kaitsekindaid ning vajadusel ka maski. Kontrollidel järgitakse kõiki Terviseameti soovitusi ja eriolukorra juhi poolt kehtestatud meetmeid,“ selgitas Reili.

Eriolukorras teostatavad kontrollid puudutavad ennekõike kõrgesse ja keskmisesse riskiastmesse hinnatud tegevusi. „Tänaseni oleme teinud posti teel või elektroonselt edastatud dokumentide kontrolle ja teostanud järelevalvet käitleja või loomapidaja juures juhtudel, mille puhul toidu ohutuse ja looma heaolu ning tervise tagamine muul viisil pole võimalikuks osutunud. Järelevalveasutusena peame jätkama lisaks eelnevale ka ennetava iseloomuga kohapealsete plaaniliste kontrollidega, veendumaks nii loomapidaja kui ka toidu tootja, valmistaja või müüja tegevuse nõuetekohasuses,“ kirjeldas Reili.

Kaupade nõuetekohasust kinnitavate tõendite (nt sertifikaatide) väljastamiseks läbiviidavad toimingud, tapamajade kontroll ja piiripunktide töö jätkub tavapäraselt. Ametil on tagatud valmisolek reageerimaks ohuolukordadele nagu loomataud, toidutekkeline haiguspuhang ning loomade väärkohtlemine.

Kogu suhtlus toimub endiselt eelistatuna telefoni, e-posti või kirja teel. Kõikidele kirjadele ja telefonikõnedele vastatakse. Juhul kui soovitakse siiski ametnikuga kohtuda, palume eelnevalt aeg kokku leppida. VTA kontaktandmed on leitavad siit.

Klientidel palume kõik võimalikud toimingud teostada e-kanalites. Andmeid ja taotlusi saab edastada läbi riikliku alkoholiregistri ja kutselise kalapüügi registri. Samuti on läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali võimalik teha väljaveosertifikaatide taotluseid.

 

Maaeluministeerium pikendab kahes toetusmeetmes investeeringute elluviimise tähtaega

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2020

Maaeluministeerium pikendab kahes toetusmeetmes investeeringute elluviimise tähtaega

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu pikendamaks investeeringute elluviimise tähtaega mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuses ning põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuses.

„Eelnõu muudatus võimaldab tagada toetusvahendite parema ärakasutamise ja seeläbi toetuse eesmärkide täitmise,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Toetuse saajate jaoks pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused investeeringud lõpetada.“

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2016. ja 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Investeeringud tuleb mõlema meetme puhul ellu viia 2020. aasta lõpuks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2018. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega.

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse kolmandas taotlusvoorus 2017. aastal toetust saanud ettevõtjate ja mittetulundusühingute toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega pikendatakse üheksa kuu võrra. Tähtaja pikendamise vajaduse tingisid eelkõige rohked sügissademed ja oktoobrikuine torm Lõuna-Eestis, mis tekitas paljudesse maaparandussüsteemi ehitistesse rikkeid.

Valitsus kinnitas Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks Tiina Saroni

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2020

Valitsus kinnitas Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks Tiina Saroni

Valitsus kiitis täna heaks maaeluministri ettepaneku nimetada ministeeriumi uueks kantsleriks senine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

„Mul on hea meel, et Maaeluministeeriumi juhtkond saab taas jätkata tööd täies koosseisus. Uuel kantsleril Tiina Saronil on sobilik haridus ja suurepärane valdkonnatundmine, ta on olnud pikka aega lüliks ministeeriumi ja tootjate vahelises koostöövõrgustikus. Tippjuhtide valiku komisjoni hinnangul on Saronil head eeldused kujuneda tugevaks tippjuhiks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Tiina Saron alustab kantslerina tööd alates 9. jaanuarist 2020.

Tiina Saron lõpetas 1982. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia piimatehnoloogia osakonna insener-tehnoloogina ja 2002. aastal  Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, kus omandas ärijuhtimise magistrikraadi.

Enne Maaeluministeeriumi kantsleriks kinnitamist oli Tiina Saron Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige, kus ta koordineeris koja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse, kaubanduse, ekspordi ja turunduse valdkonda. Varem on ta töötanud  Eesti Piimaliidus tegevdirektorina (2003 – 2016),  Eesti Põllumajandusministeeriumis loomse päritoluga toidu ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse büroo juhina (1997 – 2003),  Veterinaarametis peaspetsialisti (1994 – 1997) ja Tallinna Piimatoodete Kombinaadis mikrobioloogi ametikohal (1982 – 1994).

Tiina Saron on tegutsenud eksperdi ja konsultandina paljude rahvusvaheliste projektide juures, avaldanud publikatsioone ja ettekandeid Eesti toitu, toiduohutust ja toidutööstust puudutavates teemavaldkondades.

Põllumajandusametil valmis uus väetiste valdkonna e-teenus

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
07.01.2020

Põllumajandusametil valmis uus väetiste valdkonna e-teenus

1.jaanuaril 2020 jõustus väetise- ja riigilõivuseaduse muudatus. Vastvalt sellele kogutakse riigilõivu üks kord aastas majandustegevusteate alusel väetiseregistrisse kantud väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest. Iga-aastaste riigilõivude tasumiseks lisandus kliendiportaali uus e-teenus.

Väetiste registreerimisel ja järelevalve eest tasutav riigilõiv sõltub turustatava pakendi suurusest. Registreeritud väetise edasiseks registris hoidmiseks tuleb 10. jaanuariks 2020 tasuda selle väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest riigilõivu 10 eurot kuni 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ning 160 eurot üle 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ja pakendamata väetise puhul. Kui väetist turustatakse erineva suurusega pakendites, tasutakse riigilõiv suurimast pakendist lähtudes.

Maaeluministeeriumi kliendiportaal

 

Lisainfo:
Katrin Kikkas
taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik
tel 5362 3140
Katrin.Kikkas@pma.agri.ee

Poolas registreeriti juba teine linnugripi juhtum

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.01.2020

Poolas registreeriti juba teine linnugripi juhtum

Lääne-Poolas tuvastati kõrge patogeensusega linnugripp H5N8. Haiguspuhang leidis aset farmis, kus peetakse 36 000 munakana.

Eelmise aasta lõpus diagnoositi Poola idaosas linnugripp H5N8 kolmes kodulinnu farmis, milles oli kokku umbes 40 000 kalkunit ning sama piirkonna ühes farmis, kus peetakse umbes 13 000 pärlkana. Haiguspuhangu tõrjumiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed ja kehtestatud piirangud.

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev nii uluk- kui ka kodulindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud linnud, kes võivad viirust kanda. Nakatumine toimub saastunud sööda või veega või otsesel kontaktil haige linnuga. Haigus levib kergesti inimese tegevuse tagajärjel, saastunud sööda ja esemete ning transpordivahendite kaudu, samuti linnuliha ja munadega.

Veterinaar- ja Toiduamet juhib inimeste tähelepanu, et Poolat külastades ei käiks inimesed kohalikes farmides ning ei tooks Eestisse kaasa linde ja loomseid saadusi (nt liha, muna), mis võivad haigusetekitajat edasi kanda. Juhul kui on olnud kokkupuuteid lindudega Poolas, siis peab pesema ja desinfitseerima riided ja jalanõud enne Eestisse naasmist. Farmides käimiseks või lindude veoks kasutatud veokid tuleb puhastada ja desinfitseerida enne Eesti territooriumile liikumist.

Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:

– ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
– korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
– ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
– ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
– vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
– säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
– aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
– eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
– hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.