Eesti-Vene piiri lähedal diagnoositi lammaste ja kitsede rõuged

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2021

 

Oktoobri alguses diagnoositi Eestist umbes 60 kilomeetri kaugusel Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis lammaste ja kitsede rõuged sajakahekümnepealises lambakarjas. Kuuskümmend lammast suri.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on lammaste ja kitsede rõugete puhul tegemist eriti ohtliku loomataudiga. „Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega. Haigusele puudub ravi ning seetõttu tuleb taudi leviku piiramiseks ja suure majandusliku kahju vältimiseks kõik haigestunud loomad hukata,“ selgitas Kalda.

Lammaste ja kitsede importi Venemaalt Eestisse ei toimu, kuid haigus võib levida saastunud seadmete, sõidukite, sööda ja allapanuga. „Näeme, et haigus on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale. 2019. aastal diagnoositi sama haigus Eestist umbes 100 kilomeetri kaugusel. Seega tuleb lamba- ja kitsepidajatel olla hoolas ning halvima vältimiseks järgida vajalikkebioohutusmeetmeid,“ kirjeldas Kalda.

Loomataudi kahtlusel tuleb kindlasti teavitada veterinaararsti.

Lammaste ja kitsede rõuged levivad piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Esmaseks haigustunnuseks palavik, loidus, isutus ning pisarate ja süljevool. Inimesed lammaste rõugetesse ei haigestu. Rohkem saab lammaste ja kitsede rõugete kohta lugeda siit.

Jõustub seadus, mis kaitseb ebaausate kaubandustavade eest

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
01. november 2021

Täna jõustub „Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus“ (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile.

„Kuigi ka praegu tuleb kõigis lepingulistes suhetes järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, siis uus seadus annab täiendava kaitse põllumajandustooteid ja toitu müüvatele ettevõtjatele,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Uus seadus mõjutab ettevõtjaid, kes tegelevad põllumajandustoote ja toidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale.  Toidu tootmise osas hõlmab seadus näiteks ettevõtjaid, kes tegelevad piima, juustu ja saia-leiva ostmise või müümisega teisele ettevõtjale, põllumajandustoodete tootmise osas ettevõtjaid, kes tegelevad näiteks elusloomade, lõikelillede, taimede, taimesibulate, teravilja kui ka loomasööda, sh lemmikloomatoidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale.

Põllumajandustoode ja toit, mis seaduse reguleerimisalasse kuulub, tehakse kindlaks kaupade nomenklatuuri koodi alusel. Kui kood kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu lisasse I, siis kuulub põllumajandustoode ja toit seaduse reguleerimisalasse. Seadus ei puuduta tarbijatega tehtavaid tehinguid. Küll aga kuuluvad puudutatud ettevõtjate hulka need põllumajandustoote ja toidu ostjaks olevad tulundusühistud või mittetulundusühingud, kes oma liikmelt põhikirja või selle alusel tehtud otsuse alusel põllumajandustooteid või toitu ostavad.

Seaduses on põllumajandustooteid ja toitu müüvate ettevõtjate kaitseks sätestatud üheksa tehingut ja tegu, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega, nagu näiteks keeld ühepoolselt muuta lepingu tingimusi, tühistada tellimusi liiga lühikese etteteatamisega ja ähvardada kaubanduslike survemeetmetega. Need tehingud ja teod on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel alati keelatud ning neid ei saa ka tagantjärele kinnitamisega heaks kiita.

Samuti on loetletud seitse sellist tehingut ja tegu, mis on keelatud juhul, kui lepingu osapooled selles eelnevalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud ei ole. Sellisteks tingimuslikult keelatud kaubandustavadeks on näiteks teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamise, allahindluse kulude katmise ja müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmise nõudmine.

Seaduses nimetatud kokkulepete sõlmimisel on oluline, et müüjal oleks kokkuleppe sõlmimiseks vajalik teave, mis võimaldaks tal teha hästi informeeritud otsuse. Ostja antud teave peab võimaldama müüjal otsustada, kas ta on valmis rahaliselt panustama ostja pakutud teenusesse ostja pakutud hinnaga või mitte.

Seadusega on müüjale loodud võimalus lisaks kohtusse pöördumisele pöörduda ka Konkurentsiameti poole ebaausa kaubandustava kindlakstegemiseks ja selle kasutamise lõpetamise nõudmiseks.

Maaeluminister lisas, et kõik kes ostavad või müüvad põllumajandustooteid või toitu, peaksid asjakohased müüki reguleerivad dokumendid, nagu tarnelepingud, põhikirjad või selle alusel tehtud otsused üle vaatama ja kontrollima nende kooskõla seadusega. Alates 1. novembrist 2021 sõlmitud lepingud ei tohi sisaldada seadusega vastuolus olevaid tingimusi. Seadusega vastuolus oleva sätte olemasolu lepingus tähendab seaduses sätestatud ebaausa kaubandustava keelu rikkumist, mille eest on ette nähtud väärteokaristus. Varem sõlmitud lepingute seadusega kooskõlla viimiseks on ostjatel aega 21. septembrini 2022. aastal. Samas ei pea ostjad ja müüjad sugugi selle kuupäevani ootama – kui muudatuste tegemine aasta või poolaasta seisuga on parem või kui saavutatakse varasem kokkulepe, saavad ettevõtjad muudatused enda jaoks vastastikku sobivaimal ajal teha.

Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.11.2021

Tänasest kuni 7. novembrini on võimalik Eesti toidu veebilehel näha, kuidas valmivad meile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 20 toidu- ja joogitootjat.

Osalevad tööstused on valmistanud külastajatele mõeldes kuni 3-minutilised tootmist tutvustavad videoklipid, mis annavad huvilistele hea ülevaate sellest, kuidas jõuab toit meie lauale. Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul lasub Eesti toidutööstustel suur vastutus – hoida ja kasvatada elanike usaldust kohaliku toidu vastu. „Rohelepe ja keskkonnaalgatused heidavad tööstustele järjest katsumusi, mille ületamise teid ja võimalusi alles otsitakse. Usun, et avatus ja koostöö ainult suurendavad usaldust nii kohaliku toidu tootja kui ka toidu enda suhtes,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Toiduliidu juht Sirje Potisepa kutsub avatud toidutööstuse nädalal kõiki ühinema virtuaalsete toidutuuridega. „Tuuri külastaja saab teada, kuidas jõuab piim toidupoe külmletti ja kompvek advendikalendrisse, kui kaugele eksporditakse meie limonaadi, jogurtit ja mune ning millised on viimased uuendused pakendite vallas. Loodan, et ettevõtmine tuletab inimestele meelde, kuivõrd tugeval vundamendil seisab Eesti toiduainetööstus,“ ütles Potisepp.

„Uuringud kinnitavad, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Kui eelistame kodumaist kvaliteetset toitu, siis vähendame sellega nii oma keskkonnajalajälge kui ka toetame kohalike toidutootjate väärt tööd. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub tarbijaid avatud toidutööstuste nädalal lähemalt tutvuma meie oma toidu saamislooga.“

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed A Le Coq AS, Santa Maria AS, Gustav Cafe OÜ, Chocolala OÜ, Valio Eesti AS, Dava Foods Estonia AS, Eesti Leivatööstus AS, Saaremaa Delifood OÜ, Saku Õlletehase AS, Lunden Food OÜ, Scanola Baltic AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Liviko AS, Salvest AS, Farmi Piimatööstus AS, Tartu Mill AS, Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ, Orkla Eesti AS, Saidafarm OÜ ja Remedy Way OÜ.

Mullu sai virtuaalselt külastada 18 toidu- ja joogitootjat, kelle köögipoolega käis tutvumas üle 30 000 huvilise.

Kuuendat korda toimuvat avatud toidutööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

Kell 13 algaval avatud toidutööstuste nädala avaüritusel tutvustatakse muu hulgas värsket uuringut toidutööstuste konkurentsivõimest ja arenguperspektiividest. Avaüritusest  osa saamiseks suundu kell 13 Maainfo.ee kanalile YouTube’is.

Botaanikaaias võeti kokku rahvusvaheline taimetervise aasta

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.10.2021

30. oktoobril toimus Tallinna Botaanikaaias üritus, kus tehti kokkuvõte rahvusvahelise taimetervise aasta tegevustest.

„Rahvusvaheline taimetervise aasta oli hea võimalus juhtida tähelepanu taimede tervise hoidmise olulisusele. Kuigi pandeemia esitas meile mitmeid katsumusi, jõudsime siiski palju ära teha – valmis taimeterviseteemaline rändnäitus, loodi temaatiline laua- ja kaardimäng, korraldati lastele ja noortele fotokonkurss, peeti mitmesuguseid üritusi, loenguid jpm,” sõnas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ürituse avamisel.

Tänase üritusega võeti kokku tähtsamad tegevused ja räägiti nende tulemustest. Samuti sai kuulata loenguid karantiinsetest ehk ohtlikest metsakahjustajatest ning metsapuude kasvatamisest.

Kohapeal sai tutvuda taimeterviseteemalise rändnäitusega ja fotokonkursi parimate fotodega ning vaadata, kuidas on kasvanud 2020. a septembris istutatud rahvusvahelisele taimetervise aastale pühendatud puu.

ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta raames toimus tänavu ja mullu hulk sündmusi nii Eestis kui ka üle maailma. Ettevõtmise eesmärk oli tõsta avalikkuse teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. Eestis oli fookus suunatud laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele.

Et taimetervise teema oleks jätkuvalt tähelepanu all ja kõik rahvusvahelise teema-aasta jooksul saavutatu areneks edasi, on kaalumisel idee tähistada rahvusvahelist taimetervise päeva igal aastal alates järgmise aasta 12. maist.

Fotod tänasest üritusest: https://cloud.agri.ee/s/Wmxmz67mJXcsXCc

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg:

20.-21. november 2021 – Kontaktõpe Tallinnas Kalev SPA & Konverentsikeskuses

27.-28. november 2021 – Virtuaalne

04.-05. detsember 2021 – Virtuaalne

Koolituse kirjeldus: Noorte põllumajandusjuhtide väljaõppe „Liidrite kool“ annab kiirkursuse formaadis põhjaliku ülevaate juhtimisest ja juhiks olemisest, organisatsiooni käitumisest, organisatsiooni sisekommunikatsioonist, võrgustikest ja nende eesmärkidest, esindusorganisatsioonide rollidest ja funktsioonidest. Lisaks toimub koolituse raames ühe päevane praktiline meediakoolitus.

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma, mis on vajalik MTÜ juhtimisel.

Koolituse eesmärgiks on koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonide esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Lisaks sobib koolitus ka põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad oma teadmisi arendada organisatsiooni juhtimise vallas.

 

Koolituspäev I,  20. november 2021.a.

 Lektorid:

Hanna Tamsalu (MSc) on põllumajandusharidusega võrgustikuspetsialist. Töötanud avalikus sektoris, Maaeluministeeriumis ja Põllumajandusuuringute Keskuses. Läbinud mitmeid nõustamismetoodika ja innovatsioonimetoodika koolitusi ning tegeleb maaeluvõrgustikus innovatsiooniteemade hoidmisega. Aastatel 2021-2023 põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi juht.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

 

 

Koolituspäev II, 21. november 2021.a.

 Lektorid:

Koolituse põhiline läbiviija ja koordinaator on Hamburg ja Partnerite vanemkonsultant ning endine TV3 uudistejuht Marko Paloveer. Marko juhib korporatiiv- ja turunduskommunikatsiooniprojekte, veab tele- ja videoprojekte ning nõustab igapäevaselt mitmeid era- ja avaliku sektori kliente. Ta on töötanud meediavaldkonnas 2004. aastast reporteri, produtsendi ja sisutoimetajana, juhtinud TV3 uudistetoimetust. Marko on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistrikraadi sotsiaalteadustes ja ajakirjanduses.

Vanemkonsultandina koolituse teoreetilise ja intervjuude analüüsi osa üheks läbiviijaks on Hamburg ja Partnerite asutajapartner ja vanemkonsultant Hannes Hamburg. Hannes nõustab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni valdkonnas, teeb meediakoolitusi ja analüüse. Ta on nõustanud alates 1995. aastast enam kui sadat era- ja avaliku sektori organisatsiooni ning korraldanud meediakoolitusi ja konverentse. Hannes on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas ajakirjanduse eriala ja kõrvalerialana psühholoogia ning kaitsnud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria magistrikraadi.

 

Koolitusepäev III,  27. november 2021.a.

 Lektor:

Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Tal on Organisatsioonikäitumise magister ja lisaks on ta matemaatik – ühendatud on kandiline ja pehme juhtimine. Õpib holistiliseks regressiooniterapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust juhtimisse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning soovib, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg.  Tema missioon on muuta juhtimistegevuse mainet ja olla osaline Eesti kui parima juhtimiskultuuriga riigi arendamisel.

 

Koolituspäev IV, 28. november 2021.a.

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Koolitusepäev V, 4. detsember 2021.a.

 Lektor:

Olavy Sülla juhib täna edukalt Pärnumaa Talupidajate Liitu ning Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskust. Olavy on pikaaegne maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, pakkudes talupidajatele olulisi tugiteenuseid. Ta on oluline partner Maaeluministeeriumi allasutustele – ta esindab talupidajaid PRIA ja PTA kliendinõuandvas kogus ning panustab läbi Eestimaa Talupidajate Keskliidu erinevatesse sektorit puudutavatesse töövormidesse.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020.aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

Koolitusepäev VI, 5. detsember 2021.a.  

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Infopäev toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Maaeluminister: piima- ja sealihasektori toetuseks eraldatakse 5,5 miljonit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.10.2021

 

Valitsuskabinet toetas maaeluministri ettepanekut maksta piima- ja sealihasektorile erakorralise toetusena 5,5 miljonit

Maaeluminister tegi valitsuskabinetile ettepaneku eraldada piima- ja sealihasektori tootjatele pandeemiast tulenevate turuarengute ning tootmiseks vajalike sisendite hindade tõusu negatiivsete mõjude leevendamiseks erakorralise toetusena 5,5 miljonit eurot.

„Kuigi selle aasta alguses näitasid põllumajandussaaduste hinnad pärast COVID-19 viiruspuhangut põhjustatud langust taastumise märke, pole kokkuostuhinnad loomakasvatuses praeguseks siiski soovitud taset saavutanud, mis seab ettevõtjad keerulisse olukorda. Lisaks mõjutab ettevõtjate kuludega toimetulekut tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige ostusööda ja energiahindade oluline kallinemine. Peamised põllumajandussektorid, kus kasumlikkus on pöördunud negatiivseks, on piima- ja sealihatootmine,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Seetõttu esitasin valitsuskabinetile taotluse maksta piima- ja sealihatootjatele 5,5 miljonit eurot erakorralist toetust.“

Toetuse maksmiseks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Praegune riigiabi ajutine raamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2021. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku pikendada riigiabi ajutist raamistikku kuni 30. juunini 2022.

Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta COVID-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel antava riigiabi puhul on 225 000 eurot. Kui toetuse taotleja on ületanud riigiabi määra, antakse toetust vähese tähtsusega abina. Toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi ületada 25 000 eurot. Seega on maksimaalne võimalik toetus ettevõtja kohta 250 000 eurot. Piirmäära puhul ettevõtja kohta võetakse arvesse erinevate abiandjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi.

Täpsemad toetustingimused töötatakse välja lähiajal. Toetuse menetlemisega hakkab tegelema Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

 

PTA lõpetas Järvamaa kalakasvandusele kehtestatud kitsendused

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.10.2021

Järvamaal Paide linna Roosna-Alliku alevikus asuvas OÜ Neli Elementi kalakasvanduses lõpetati piirangud, mis kehtestati ettevõttele 2018. aasta lõpus seoses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi diagnoosiga. Kalakasvataja on täitnud kõik Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ettekirjutused ja pärast kõiki toiminguid on saanud loa kalakasvandus uute kaladega taasasustada.

Loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Olga Piirik-Laiho sõnul võttis kitsenduste mahavõtmine aega, sest olemasoleva kalavaru realiseerimine oli raskendatud.

„Kalakasvanduse tühjenemise järgselt viidi läbi kõikide pindade ja inventari desinfektsioon. Seejärel pidi kasvandus teatud perioodi seisma tühjana. Pärast kõigi eelpoolmainitud meetmete rakendamist lubati kasvandus uute tervete kaladega taasasustada. Kalakasvandust juba täidetakse uute kaladega,“ selgitas Piirik-Laiho.

Selleks, et kalataude võimalikult kiiresti avastada ning ohjata teostab PTA alates 2020. aastast järjepidevat seiret kalafarmide üle. „Amet kontrollib kalafarme kalade viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi (IHN) tuvastamiseks. Seni on kõikide uuringute tulemused olnud negatiivsed. Kalataudi puhangu korral on nüüd võimalik riigi toetusel haigus kiiresti likvideerida,“ kirjeldas Piirik-Laiho.

IHNi puhul on tegemist viirushaigusega, mida esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ning Soomes ja Taanis.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks tapetakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.

Muudatused Põllumajandus- ja Toiduameti töökorralduses

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.10.2021

 

Seoses viiruse levikuga rakendab PTA mõningaid muudatusi töökorralduses. Järelevalvetoimingud jätkuvad, kuid suhtlus klientidega toimub võimalusel kontaktivabalt.

Põllumajandus- ja Toiduameti kriisijuhi Heidi Kääri sõnul on töökorralduslikud muudatused vajalikud selleks, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. „Eelistatult toimub suhtlus telefoni või e-posti teel. Juhul kui soovitakse siiski ametnikuga kohtuda, palume eelnevalt aeg kokku leppida. Majja sisenedes tuleb kanda maski, mille annab vajadusel amet,“ kirjeldas Käär muudatusi.

Kohapealset järelevalvet tehes lähtub amet Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti juhistest, kasutades isikukaitsevahendeid. „Järelevalve tegevused jätkuvad tavapäraselt nii piiripunktides, tapamajades kui ka järelevalve objekte kontrollides. Samuti võtab amet vastu proove ja väljastab sertifikaate, organiseerides need võimalusel kontaktivabalt,“ selgitas Käär.

Kliendid saavad andmeid ja taotlusi edastada riiklikus alkoholiregistris ja kutselise kalapüügi registris. Samuti saab tehakliendiportaalis erinevaid taotlusi. Kõik ameti kontaktandmed leiad siit.

Urmas Kruuse: Valgukultuuride tootmise suurendamine aitaks täita ÜPP ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
26. oktoober 2021

Maaeluminister Urmas Kruuse osales Poolas Krakówis toimunud kolme mere algatusepõllumajandusministrite tippkohtumisel, kus 10 riigi ministrid allkirjastasid ühisdeklaratsiooni söödavalgu tootmise edendamiseks Euroopas.

„Euroopa Liidus on vaid paar protsenti põllumaast kasutusel valgurikaste kultuuride kasvatamiseks, mis tähendab, et üle 75% taimse valgu nõudlusest kaetakse impordiga,“ tõdes Urmas Kruuse.

Lõppenud kohtumisel oli peaküsimuseks see, mil moel vähendada sõltuvust taimse valgu impordist. „Selge on see, et tootjad, teadlased ning sordiaretajad peavad tegema koostööd, et tulevikus oleks saada söödavalgu tootmiseks sobivaid sorte, mille kasvatamine aitaks vähenda nii põllumajanduse keskkonnajälge kui ka söödavalgu puudujääki Euroopas,“ ütles Urmas Kruuse.

Kolme mere põllumajandusministrid arutasid lisaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõju põllumajanduse ja maapiirkondade kujundamisele rohe- ja digimajanduse valguses ning toidusüsteemide uurimise ja uuendamisega seotud probleeme.

Minister Kruuse sõnul on digitehnoloogiate laiemalt kasutusele võtu eeldused ühelt poolt lairibaühenduste olemasolu ja teiselt poolt inimeste senisest parem digipädevus. „Maaelu arengukava raames oleme läbi Leader-tegevusgruppide käima lükanud arukate külade programmi. Digivõimekuse tõstmiseks, uuenduslike infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja konkurentsivõime kasvatamiseks toetame ühise põllumajanduspoliitika kaudu parema ettevõtluskeskkonna loomist maapiirkondades,“ sõnas maaeluminister.

„Mis puudutab toidusüsteemide uurimise ja innovatsiooniga seonduvat, siis minu arvates oleks ühise põllumajanduspoliitika kõrvale vaja kliimaeesmärkide täitmiseks eraldi õigusaktide paketti, sest on selge, et poliitikast endast ei piisa täielikuks rohepöördeks toidutootmises,“ ütles Urmas Kruuse oma sõnavõtus. „Vaja on võrreldavat metoodikat, mis aitaks määrata erinevate tehnoloogiate mõju igapäevases põllumajanduses ja suudaks mõõta emissioone nii farmi, riigi kui ka Euroopa tasandil.“

24.–25. oktoobrini toimunud kohtumisel saatis minister Urmas Kruuset Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

2022. aastal toimub suviseks suursündmuseks kujunenud avatud talude päev 23.–24. juulil

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
25. oktoober 2021

 

Paika sai 2022. aasta suvel toimuva avatud talude päeva toimumisaeg, milleks on juulikuu neljas nädalavahetus ehk 23.–24. juuli. 

„Eestimaa suvi on ürituste poolest rikas ning suursündmuste – nagu seda on avatud talude päev – õnnestumiseks tuleb nende korraldamisel arvestada nii osaliste võimaluste kui ka teiste mõjutavate teguritega. Avatud talude päeva toimumisaja paikapanek sõltus Lõuna-Eesti teedel sõidetava autoralli maailmameistrivõistluste etapi toimumisest, kuna Rally Estoniaga kaasnevad teede sulgemised ja liikumispiirangud mõjutavad ka juurdepääsu sealse piirkonna taludele. Nüüdseks on selge, et 2022. aastal saavad talud külastajatele oma uksed avada 23.–24. juulil,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministri sõnul huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu on olnud suur ning avatud talude päeval on üle Eesti liikvel tuhandeid lastega peresid. Seetõttu on oluline, et sel juulikuu nädalavahetusel sujuks transport tõrgeteta ja teed oleks avatud tavaliiklusele.

Tänavu seitsmendat korda toimunud üle-eestilisel avatud talude päeval oli külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse. Tegemist oli avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.