Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

16.12.2021

Maaettevõtjate investeeringutoetuse tähtaeg pikeneb kolme aastani 

Maaeluminister allkirjastas määrusemuudatuse, millega pikendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 2019. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

„Selleks, et toetuse saajad jõuaksid alustatud projektid ellu viia, pikendasime maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse projektide elluviimise tähtaega. Tänu muudatusele on ettevõtjatel võimalik alustatud projektid edukalt lõpule viia ka olukorras, kus pandeemia on mõjutanud oluliselt nii ettevõtete kassavooge kui ka pikendanud märkimisväärselt tarneaegu uute masinate ja seadmete tellimisel,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetusesaajatel, kes esitasid taotluse 2019. aastal ning kes on kahe aasta jooksul pärast toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia.

Tähtaegade pikendamine on tingitud eelkõige vajadusest luua ettevõtjatele paremad võimalused toetatud projektid lõpule viia olukorras, kus COVID-19 pandeemiast tingituna on paljudel tootjatel raske pidada kinni toetusesaajate tellitud seadmete tarneaegadest.

Lisaks laiendati meetme sihtrühma ja lisati toetatavate tegevusvaldkondade hulka mitu sellist, mida seni ei toetatud, nagu veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus, laondus ning haldus- ja abitegevused.

„Sihtrühma laiendamine avab varasemaga võrreldes oluliselt suuremale hulgale maapiirkonnas ja eelkõige teenuste valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele võimaluse investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, parandada oma konkurentsivõimet ja luua maale uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles Urmas Kruuse. „Tegu on olulise muudatusega, pidades silmas, et teenindussektor on tõusnud praegu üheks suurima potentsiaaliga töökohtade pakkujaks maapiirkonnas.“

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames on maapiirkonnas tegutseval ettevõttel võimalik taotleda kuni 150 000 eurot toetust uute seadmete ostmiseks ja tootmis- või teenindusruumide ehitamiseks. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Täpsem info toetuse tingimuste kohta on leitav PRIA kodulehelt.

Teele Eskor: Väikepiimafarm –  kas väljasurev nähtus? 

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

Teele Eskor: Väikepiimafarm –  kas väljasurev nähtus? 


Raja ja Paevälja talu noorperenaine, EMÜ Veterinaarmeditsiini tudeng

Kuuldes sõna “piimafarm” eeldatakse tihti, et tegemist on ca 500-pealise loomakarjaga, kus töötab tosin ukrainlast ning mida peremees käib korra kuus visiteerimas. Siinjuures unustatakse aga ära, et eksisteerivad ka väiksemad tegevtootjad, kes läbi raskuste on oma tegevust jätkanud. 

Piimakarjakasvatus on eluviis. Kui näiteks lihaveiste või lammaste puhul on olemas kerge mänguruum, siis piimalehm on justkui ülitundlik tippsportlane, kelle toidulaud ja päevakava peab olema viimase peal täpne ja kvaliteetne, et ta heas vormis püsiks. See tähendab nendega tegeleva inimese jaoks, et elu on dikteeritud lüpsist lüpsini. Väiketootjana on puhkust saada pea võimatu, isegi, kui sul on olemas abikäed mõne töötaja näol. Inimene jääb vahel haigeks või tahab lihtsalt puhkust, kuid lüpsi ootavale lehmakarjale on seda keeruline selgitada. 

Julgen väita, et lõviosa Eesti põllumajandusettevõtetest on pereettevõtted– kes suurem, kes väiksem. Peretaludel on tihtipeale pikk ajalugu ning töös on külg-külje kõrval mitu põlvkonda. See kehtib ka piimatootjate puhul. Seda võib käsitleda põhjusena, miks talupidamine jätkub kui ka hääbub. Elu näitab, et tegevpõlvkond läheb ühel hetkel rivist välja. Kui noorem põlvkond, kes seda rasket tööd jätkata ei taha tegutsemist üle ei võta, siis tulebki tegevus lõpetada– loomad maha müüa ja hooned tühjalt seisma jätta. 

Suurtootja kõrval ei saa väikepiimatootjat konkurendiks pidada. Võrreldes kasvõi ühe lüpsi piimakoguseid, on olemas selge võitja. Miks väiketootja siis ikkagi edasi tegeleb? Siinkohal on põhjuseid mitmeid – perekonna pärand, rutiin, harjumus juua värsket piima – igal ühel oma. Oma kogemuse põhjal, on üheks suureks põhjuseks just need samad lehmad. Jah, see sama lehm, produktiivloom, keda mõne inimgrupi väitel kasutatakse justkui masinana. Mina isiklikult ei usu, et eksisteerib loomapidajaid, kes peavad loomi vaid majanduslikel eesmärkidel. Lehm on selles ahelas tööpartner, kellel on ka tujud ja tunded, millega on võimatu mitte arvestada. 

Ja mis seal salata, viimastel kümnenditel on koos muu maailmaga ka piimakarjakasvatus teinud läbi tohtu arengu. Kakskümmend aastat tagasi oli minu laudas asuv torulüpsisüsteem moodne ja hea lahendus. Praegusel hetkel on tegemist aga aegunud ja vanamoelise süsteemiga. Võiks väita, et robotlüpsimasin lahendaks mured, kuid reaalsuses on töö sujumiseks masina kõrvale vaja ka inimeselooma. Lisaks nõuab see ka väiketootja jaoks tohutut investeeringut – vaja läheb ju masinat ennast, kui ka uut ja sobivat lauta. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel on Eestis 80 850 piimaveist ja 417 tootjat, mis teeb keskmiseks karja suuruseks 193 lehma. Tekib küsimus, kas kolmekümne pealine piimakari on üldse investeeringuvääriline või on tegemist maaelu entusiasmiga? 

Võib-olla on tulevikus väiketootmine talumuuseumilaadne tegevus, kuid mina isiklikult näen selles tulevikku, sest väiketootjana jõuab oma loomi märgata. Väiketootja teab neid nime ja nägupidi, teda huvitab, mis tema loomast saab, tema jaoks ei ole loom masin, mis lihtsalt toodab. Ta on elu osa. Kuid selleks, et väiketootja ellu jääks, peab ta järjest rohkem silma paistma ning oma õiguste eest seisma, et teda üldse tähele pandaks. Siinkohal saab olla abiks igaüks, kes paneb tähele ja tunneb huvi – õpetades lastele, et piim ei tule poest ja külastades talupidamisi. 

 

Põllumehed tänavusest saagist: põud ja ikaldus, saaki saadi kohati 50% vähem

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Pressiteade
15. detsember 2021

 

Kevadine sademerohkus ja suhteliselt madal temperatuur prognoosis sügiseks head saaki, kuid suvine põud tõi ikalduse. Paljud põllumehed korjasid eelmise aastaga võrreldes saaki poole võrra vähem, selgub Talupidajate Keskliidu korraldatud küsitlusest.   

Kuigi saagihinnad olid rekordtasemel, siis siiski tekitab muret sisendihindade kiire kasv, mis võib tuua kaasa käibevahendite nappuse ja suure äririski uueks hooajaks. „Paljude põllumeeste hinnangul andis tänavune ikaldus rohkem tunda kui 2018. aasta põuaajal, kuumalained olid see suvi karmimad ja pikemad. Vähest saaki kahjuks ei kompenseeri ka kõrged maailmaturu hinnad, sest enamik talumehi müüb saagi kevadel ette ära,“ ütles Taluliidu juht Kerli Ats  

Tänavuse saagiga jäid valdavalt rahule need põllumehed, kes jõudsid selle varakult ära koristada. Suvivili jäid paljudel põllumeestel põua kätte ja ikaldus. Mõnes piirkonnas jäi küsitluse tagasiside põhjal suviodra ja -nisu keskmine saagikus loodetust lausa neli korda väiksemaks: terad jäid pika põua tõttu väikeseks ning küpsusaste väga erinevaks, mis omakorda tegi koristus- ja kuivatuskulud kõrgeks.

Pärnumaal asuva Oore Agro OÜ juhi Kalev Kiiski sõnul jäi suviviljade saak põua tõttu oluliselt väiksemaks. „Suviteraviljad andsid karmi põua tõttu vaid 2,5 tonni hektarilt. Üldist seisu parandas talinisu ja taliraps. 

Talivilja jaoks oli tänavu olukord soodsam ning saagiga jäädi pigem rahule.

Ida-Virumaal asuva Saareaugu talu peremees Kalmer Karask märkis, et kuigi tal müügiga käesoleval aastal probleeme polnud ja viimaste aegade kõrgeim hind mõnevõrra kompenseeris väikest saagikust, siis kulutused on müügituludest olnud oluliselt kõrgemad.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. Liitu kuulub 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget.  

Kuidas ühiselt taastuvenergiast kasu saada?

Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lisaks keskkonnahoiule on võimalik ise elektrit tootes hoida ka elektrihind stabiilsena. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Viimastel aastatel on päikeseparke kerkinud üle Eesti ning suure tõenäosusega on suurem kasv veel ees. Tulemas on ka uus tuuleparkide laine.

Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas maaettevõtja ja põllumees  saab siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? Kuidas tagada, et põllumajanduseks sobivad maad ei kattuks päikesepaneelidega, kui meil on piisavalt väheviljakaid jäätmaid, rääkimata katustest, mida taastuvenergia tootmiseks kasutada?

Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota, ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et  kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. Meie mentaliteet on, et püüame alati uutes asjades näha uusi võimalusi.

Põllumeestele on ühistuline tegevusvorm tuttav ning vilja-, piima-, ja lihaühistud teenivad liikmete huvisid. Energiaühistu kaudu on võimalik samu eesmärke täita ka taastuvelektri tootmises – hoida hinda stabiilsena, kontrollida müüki ja ühiselt tegutsedes saavutada suuremad mahud ja läbirääkimisvõime.

Valdav osa kogukonna elanikest ei ole energeetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägitakse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugeldades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema.

Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. Mujal maailmas on väga levinud, et põllumees paneb oma maa kaks korda tööle – maa peal kasvatab kartuleid või maasikaid ning samal maal toodab tuulik üleval tuuleenergiat. Samuti on võimalik ka päikesepargid rajada nii, et paneelide alune pind jääb avatuks põllumajandusele ning pargi eluea lõppedes seadmed täielikult eemaldada.

Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Samas oleks majanduslikult mõttekam rajada suuremad pargid (paneelide ja ehitamise ühikulu langeb) kohtadesse, kus nad ei paista silma (vanad laudakompleksid, mis tuleks nagunii kokku lükata) ja kus osanikeks saavad tulla kõik kogukonna liikmed  (sh farmid, kel endal jäätmaid ei ole).  Sama kehtib tuuleparkide kohta. Miks mitte teha koostööd ja küsida kogukonna energiaühistule osalus valda rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. Riik on ette valmistamas „kohaliku kasu“ seadust, kuid keegi ei keela tegemast lisakokkuleppeid ning ettevõtlikel kogukondadel suurendada enda võimalusi. Tuuleparkides toodetava elektrienergia maht on juba niivõrd suur, et tuulepargi lähedusse planeeritud ettevõtlusaladel on võimalik otseliini kaudu võimalik pakkuda väga konkurentsivõimelist (loe soodsat) elektrihinda. Näiteks rajada sinna ühistulised viljakuivatid.

Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektrienergiat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päikesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks.

Enamik valdasid on uuendamas üldplaneeringuid ja arengukavasid. Selles  valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergia pargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega valla arengukava kogukonnaenergeetika peatükk.

Toon välja üheksa põhjust, mis energiaühistu loomine on väärt mõte:

  1. Kohalik omand – taastuvenergia park kuulub kohalikele inimestele.
  2. Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
  3. Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetika küsimustes.
  4. Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise.
  5. Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
  6. Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
  7. Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tegevusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed.
  8. Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte.
  9. Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises.

Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonnaparkide rajamisel.

Autor: Märt Helmja, Energiaühistu juht

Ragnar Viikoja: Strateegia “Talust taldrikule” edu võti

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega korraldasid novembris ja detsembris 20-le tulevasele ja praegusele noorele juhile liidrite kooli. Koolituse eesmärgiks oli koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonidele ja esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saame lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduslikel teemadel.

 

Ragnar Viikoja:  Strateegia “Talust taldrikule” edu võti

Varisoo OÜ juht, teraviljakasvataja
MTÜ Noortalunikud juhatuse liige

„Talust taldrikule“ strateegia on EL-i rohekokkuleppe keskmes ning rõhub suures osas jätkusuutlikule ja keskkonnasõbralikule tootmisele. Rohekokkulepe on oma olemuselt optimistlik strateegia, mis nõuab Euroopa elanikkonna mõttelaadi ja harjumuste ümberkohandamist. Lisaks peab toimuma suure osa Euroopa põllumajanduse ümberstruktureerimine ning tootmisviiside muutumine. Euroopa Liit on teinud suure sammu olemaks teerajaja jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku tuleviku suunas. Põlvkondi kestnud harjumused tuleb kohandada ümber, mis nõuab head planeerimist ning täideviimist.

Strateegia elluviimisel ja säilimisel on kesksel kohal noored ja noorte sisenemine sektorisse ning seal vastupidamine Euroopa Noortalunike ühendusorganisatsioon CEJA on välja toonud aga, et strateegia pöörab liialt vähe tähelepanu noortele tootjatele.Põlvkondade vahetamise poliitika peab seetõttu olema sama ambitsioonikas nagu seda on „Talust taldrikule“. Noori tuleb julgustada valimaks enda olukorrast ja võimalustest lähtuv arengusuund. Läbi noorte tootjate, kes toovad sektorisse innovatsiooni ja uusi teadmisi paraneb ka maaelu maine, mis omakorda soodustab tarbijaid eelistama kohalikku ja keskkonnasõbralikku toitu. Innovatsioon ja uued ideed nõuavad aga suuri investeeringuid, mis teeb vajalikuks tugevad investeeringutoetused.

Toidutarneahelad peavad muutuma veelgi läbipaistvamaks. Isegi tänapäeva linnastunud ühiskonnas levib soov ja tahe olla oma toidule lähemal. Soovitakse toitu, mis oleks värske, vähem töödeldud ja kestlikult toodetud. Mahepõllumajanduse osakaalu poolest on Eesti Euroopa Liidu tipus. Meie põllumajandusmaast on juba pea 20% mahemaa. Mahetootmise laienemine Eestis on seni olnud suuresti tänu tavatootmisestkõrgematele toetustele. Et Eesti saavutaks 25% mahemaa osakaalu peaks tarbija hakkama tundma suuremat huvi mahetoidu vastu. Ilma turunõudluseta viiks see turu tasakaalust välja ja mõjutaks negatiivselt tootjate sissetulekut. Arvan, et hetkel näevad paljud mahetootjad kasu kõrgematest toetustest, kuid kui tarbija tunneks suuremat huvi, sunniks see ka tootjaid üha enam mahetooteid tootma.

Mahetootmise juures on aga väga suureks probleemiks tavatootmisest oluliselt madalam tootlus, mida kompenseerib mahepõllmajandusega jätkamise pindalatoetus, mis on siiski EL-i keskmisest madalam. Maheteravilja saak on 50-80% madalam kui tavateravilja saak. Lisaks nõuab maheviljelus oluliselt rohkem mehaanilist tööd ning on ajakulukam. Eestis on see probleem veelgi teravam, sest klimaatilised tingimused loovad olukorra, kus meie hooaeg on lühem ning seetõttu isegi ka tavatoodangu saak madalam kui mujal Euroopas. Selline olukord tähendab meie tootjatele halvemaid konkurentsitingimusi. Et seda kompenseerida, peaksid mahetoetused EL-i keskmisele oluliselt lähemale kerkima.

Mahetoodete hind on järgmine faktor, mis takistab levikut. Mahetootmise laiendamiseks tuleb soodustada tooraine väärindamist tootja enda poolt, millega väheneks vahendajate vajadus ning seeläbi ökoloogiline jalajälg ning toode oleks tarbijale taskukohasem. Maheturg on hetkel niši turg ning tootjad näevad, et saavad kõrgemat hinda küsides enda kasumit suurendada, samuti on tootmismahud madalad ning kulud madalama toodangu ja kõrgemate kvaliteedinõuete tõttu suuremad. Lisaks tõstab mahetootmine ka maa hinda, mis paneb raskesse olukorda strateegia tuleviku – noored. Eesti tarbija on suhteliselt hinnatundlik ning valib tihti odavama, vähem tervislikuma alternatiivi. Seda olukorda aitaks leevendada väike- ja mahetootjate turustamisstrateegiate muutmine ning nende arendamine. Eesti riigil on väga kõrge infotehnoloogiline võimekus. Selle valdkonna teadmisi saab edukalt kasutada ära põllumajanduses ja just toodete turustamises – viia toode lühemat teed pidi ning lühema aja jooksul kliendini, kasutada rohkem sotsiaalmeediat ning e-poode. Näen võimalust otseturunduse kanalite laiendamiseks, mille kaudu on võimalus kliendil otse tootjaga suhelda. Selle tagajärjel tekib tarbijal suurem usaldus ning kindlasti aitaks see ka maaelu üldist mainet parandada. Suurem usaldus kliendi ja tootja vahel tõstab ka turunõudlust kohalikule toidule, mahetoodetele ning alandaks mahetoodangu hinda.

Täielikult mahetootmisele üle minna on Eestis aga keeruline, sest mahetoodang ühiku maa või looma kohta on oluliselt madalam kui tavatootmisel. Mahetootmise soodustamisega peab samaaegselt soodustama tavatootmises keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate ja meetodite kasutusele võtmist mitte tavatoomise mahasurumist. Strateegia kohaselt on 50%-line taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamine Eesti kontekstis liialdus. Eesti kasutab EL-i keskmisega võrreldes hektari kohta juba oluliselt vähem väetiseid ja taimekaitsevahendeid. Tähtis on rõhutada ja arendada täppisviljelust. Mahetootmise pealesurumine viiks ühel hetkel Eesti olukorda, kus meie isevarustatus hakkaks kannatama ning suunduksime eksportivast riigist importivaks, mis looks juba julgeolekuprobleeme ning kannataks ka maaelu üldine maine.

Strateegia „Talust taldrikule“ peab olema põllumajandustootja seisukohalt realistlik, mitte ainult teoreetiliselt realistlik ja arvestama tootjate reaalsete võimalustega. Selleks tuleb luua suhted esindusorganisatsioonidega, neid kaasata ning läbi nende uusi suundi ja poliitikaid tutvustada. Eesmärgid peavad olema väga selgelt sõnastatud ning kõigile arusaadavad ja läbinähtavad. Paljude tootjate jaoks nõuab keskkonnasõbralikele meetoditele üleminek väga palju tööd ning investeeringuid ning üleminek peab toimuma järk-järgult. Strateegia edukus sõltub peamiselt põllumajandustootjate võimekusest muutustega kaasa minna ning juurdepääsust innovatsioonile ja vahenditele. Väga suurt rolli mängib ka riigi ning EL-i tugi, mis peab olema läbipaistev ja tootjatega usaldust loov.

Euroopa Komisjon lubab riigiabina välja maksta erakorralise toetuse piima- ja sealihatootjatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.12.2021

Euroopa Komisjon kiitis teisipäeval heaks Maaeluministeeriumi esitatud riigiabi loa taotluse piima- ja sealihatootjale erakorralise toetuse maksmiseks, toetusraha jõuab COVID-19 puhangu tõttu majanduslikku kahju kannatanud ettevõteteni jaanuari jooksul.

„Riigiabi korras erakorralise toetuse maksmiseks oli vaja saada ka luba Euroopa Komisjonilt, kes on COVID-19 puhangu tõttu kannatanud majanduse toetamiseks vastavad reeglid välja töötanud. Tänaseks on luba saabunud ning sellega ka kõik tingimused täidetud, et saaks peagi alustada toetuse väljamaksmist keerulisse olukorda sattunud piima- ja sealihatootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul lõppes eile ka erakorralise toetuse taotlusvoor ning kokkuvõtlikud tulemused avaldab PRIA selle kohta lähipäevil.

Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antavate toetuste piirmäär põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta on 290 000 eurot . Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi  puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.

Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.

Piimatõugu lehma kasvatuse eest sai toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.

Seakasvatuse eest sai toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid. Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.

Toetustaotlusi menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Vabariigi Valitsus eraldas oma reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Piima- ja sealihatootjatele mõeldud COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust taotleb 599 tootjat

Pressiteade
8.12.2021
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

1.-7. detsembrini said piima- ja sealihatootjad taotleda COVID-19 puhangust tingitud erakorralist toetust. Toetus on mõeldud COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Esialgsetel andmetel esitati piimatootjate poolt 551 ja sealihatootjate poolt 50 taotlust. Kaks tootjat taotles toetust nii piima- kui ka lihatootjana.

Kõige enam taotlusi esitati Pärnumaalt (80), Lääne-Virumaalt (73) ja Viljandimaalt (55). Järgnevas tabelis on välja toodud taotlejate arv maakondade lõikes:

Piimatõugu lehma kasvatuse eest makstava toetuse eelarve on ligi 3 miljonit eurot ning sealihatootjatele on eelarves ette nähtud üle 2,4 miljoni euro. Toetust makstakse riigiabina. Taotlejal on võimalik riigiabina saada toetust kuni 290 000 eurot. Kui riigiabi piirmäär on kliendi jaoks täitunud, on tal võimalik saada vähese tähtsusega abina kuni 25 000 eurot.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning kannab toetusraha toetusesaaja arveldusarvele hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.

Täpsemat infot toetuse tingimuste ja määramise kohta leiate PRIA kodulehelt.

PRIA alustas otsetoetuste väljamaksetega. Aasta suurimad toetusrahad jõuavad põllumeesteni jõuludeks

Pressiteade
7.12.2021

 

PRIA alustas 7. detsembril otsetoetuste väljamaksmist. Toetused makstakse toetusesaajatele välja hiljemalt jõuludeks. Tänavune otsetoetuste eelarve on üle 190 miljoni euro.

PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive sõnul on otsetoetuste taotlemine ja menetlemine käesoleval aastal laabunud sujuvalt. Nii põllumehed kui PRIA töötajad on hästi toime tulnud ka COVID-19 tingimustes. Hea meel on selle üle, et võrreldes eelmise aastaga on taotletud pindala taas suurenenud. Põllupidajate jaoks on kindlasti oluline, et suurenenud on enamuse otsetoetuste hektaripõhised ühikumäärad.

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotlejaid oli tänavu kokku 13 976 ja ÜPTd taotleti kokku üle 969 tuhandele hektarile, mis on üle 2000 hektari rohkem kui eelmisel aastal.

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel erineval kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Lõplikud andmed makstud toetuste kohta avaldame oma kodulehel siis, kui kõik otsused on kinnitatud. Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIAteenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

Õliühing ja Talupidajate Keskliit: Valitsuse plaanitud erimärgistatud diislikütuse müügi reform võib kaasa tuua hinnatõusu ja probleemid kättesaadavusega.

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väljendasid juba käesoleva aasta mais maaeluministeeriumile saadetud arvamustes kartust, et väiketanklad võivad lõpetada EDK müügi ning sellest lähtuvalt võib märkimisväärselt väheneda EDK kättesaadavus tanklatest põllumajanduse ja kalandusega tegelevatele isikutele. Põllumeeste ühingute hinnangul ei ole kütuse kättesaadavuse halvenemine maapiirkondades aktsepteeritav. Samuti leiavad põllumeeste esindajad, et EDK väärkasutuse vähendamise kaudu saadud kokkuhoidu tuleks kasutada põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiisisoodustuse suurendamiseks, sest Eestis maksustatakse põllumajanduskütust oluliselt kõrgemalt kui näiteks Lätis ja Leedus.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tutvustas maaeluminister Urmas Kuuse välja töötatud seaduseelnõud, mille eesmärgiks on vähendada erimärgistatud diislikütuse väärkasutust. Kuigi kütusemüüjate ja talunike esindusorganisatsioonid mõistavad igasuguse väärkasutuse tingimusteta hukka, on nad uue eelnõu suhtes kriitilised, kuna see võib kaasa tuua nii erimärgistatud diislikütuse (EDK) hinnatõusu tarbijale kui ka arvestatavalt väheneda selle kättesaadavust maapiirkondades.

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühing juht Mart Raamat selgitas, et kõigist võimalikest lahendustest valis riik sellise, mis seab just kütusemüüjatele suurema administratiivkohustuse. „Kui tankla soovib jätkata EDK müüki, siis tuleb teha kuni kuuekohaline investeering IT-süsteemide arendamiseks.“ Raamat nentis, et suure tõenäosusega tähendab see kõrgemaid hindasid põllumeestele ja kutselistele kaluritele. „Kahjuks on seda järjest rohkem meie kütuseturul näha, kus tarbija peab riigi põhjendamatud regulatsioonid omast taskust kinni maksma,“ sõnas Raamat.

Lähtudes Maksu- ja Tolliameti andmetest on erimärgistatud diislikütuse müük tanklatest 2021. aasta kolme esimese kvartali põhjal 29% madalam, kui mullu samal ajal. „Väiksematel maatanklatel tekib kindlasti küsimus, et kas juba praegu kõige väiksema müügimahuga toote müügi jätkamiseks on ikka mõistlik suurt investeeringut teha?“ Eesti Õliühingu tegevjuht märkis, et PRIA küsitlusele vastas tervelt 85% tanklapidajatest, et nemad ei ole valmis täiendavateks investeeringuteks. „Kardame küll, et EDK kättesaadavus võib reformi tõttu märgatavalt väheneda ja seda just piirkondades, kus kütust põllumeestele just kõige rohkem vaja oleks,“ nägi Raamat tulevikku tumedates toonides.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats rõhutas, et väärkasutuse vastu võitlus on oluline, kuid selleks on erinevaid meetodeid  ja valitud meetod ei tohiks halvendada erimärgistatud diiselkütuse kättesaadavust väiketalunikele. Kui suuremad põllumajandustootjad ostavad erimärgistatud diiselkütust reeglina hulgiostudena, siis väiketalunikud ostavad seda tanklatest. Uuele süsteemile üle minnes ei ole ilmselt paljud väiksemad tanklad võimelised lisainvesteeringuteks ja lõpetavad erimärgistatud diiselkütuse müügi. Lahenduseks võiks olla see, et riik aitab just väiksematel tanklatel vastavaid investeeringuid teha, selgitas Kerli Ats.

„Meie kindel seisukoht on see, et väiketalunikele peab säilima EDK kättesaadavus jaemüügis. Selleks tuleb leida riiklikud lahendused. Hind ei tohi ka kallineda. Põllumajanduses on paljud sisendihinnad viimasel ajal kasvanud, mis juba mõjutavad negatiivselt talunikke“ sõnas Ats.

 Valitsus kiitis heaks erimärgistatud diislikütuse ostuskeemi muudatused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.12.2021

 

 Valitsus kiitis heaks seadusemuudatused, mille kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust (nn sinine diisel) alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega isikud.

„Põllumajandus- ja kalandussektoris võib kasutada erimärgistatud diislikütust, millele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiismäär. Kuna seda kütust on üsna lihtne osta, on viimase 20 aasta jooksul seda võimalust rohkelt kasutanud ka isikud, kes pole seotud põllumajanduse ega kalandusega,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. „Seetõttu jääb riigil igal aastal saamata mitu miljonit eurot aktsiisitulu – Maksu- ja Tolliameti andmetel näiteks 2020. aastal 1,63 miljonit ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot.“

Ministri sõnul saavad seadusemuudatuse kohaselt eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse põllumajanduse ja kalandusega tegelevad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Ostuõigust ei saa füüsiline isik, kes ei ole registreeritud ettevõtjana. Ostuõiguse annab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Kalanduses kasutatakse ostuõiguse kontrolliks kutselise kalapüügi registrites olevaid andmeid.

“Püüame hoida ostuõiguse andmise põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsana. Hinnanguliselt 98% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saab ostuõiguse automaatselt ja ise midagi tegema ei pea,“ lausus Urmas Kruuse. „Aktsiisisoodustus saadakse endiselt kütuse ostmise hetkel. Kütuselimiite ostuõigusega isikule ei kehtestata.“

Maaeluminister lisas, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saavad ligemale 7700 põllumajandustootjat: „Näeme, et muudatuse tulemusena saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult ostuõigusega isikud, mistõttuväheneb senine ostjate arv 3–4 korda.“

Võrdluseks – 2020. aastal ostis eridiislit 20 800 isikut, kellest enam kui 15 000 puhul nägi Maksu- ja Tolliamet väärkasutuse riski. Viimastel aastatel on väärkasutuse riskiga isikud ostnud aastas kuni kuus miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust.

“Aastane aktsiisisoodustuse maht põllumajanduses on ligi 25 miljonit eurot – tegu on sektori jaoks olulise meetmega. Seda eriti praegu, kui muud sisendid on märgatavalt kallinenud,“ tõdes Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium arutas vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega kaasnevaid muudatusi erimärgistatud diislikütuse müügil põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega ja kütusemüüjatega eelneva kahe aasta jooksul. Ette tuleb valmistada veel vajalikud registriarendused.

Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023.