Investeeringutoetuse muudatus lubab mikro- ja väikeettevõtjatel osta ka üksnes toodete turustamiseks vajaliku seadme 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.04.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas investeeringutoetuse eelnõu muudatuse, millega võimaldatakse mikro-  ja väikeettevõtjatel toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas maaelu arengukava raames makstava mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse toetama toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.

Maaeluministri sõnul muudeti määrust sektori vajadusi arvestades. „Mikro- ja väikeettevõtjad on välja toonud, et oma toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on neil vaja teha lisainvesteeringuid turustamiseks vajalikesse seadmetesse ning ehitistesse. Alates 2015. aastast on mikro- ja väikeettevõtjad saanud toetust taotleda turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks üksnes juhul, kui nad taotlevad toetust ka töötlemiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Määruse muudatusega võimaldatakse toetust taotleda ka üksnes turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks, “ lisas minister.

Tegemist on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmega 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda need mikro- ja väikeettevõtjad kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kelle tegevusalaks on toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10) või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11). Toetuse maksimaalne suurus on 750 000 eurot ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul.

Eesti ettevõtte seentest tuvastati keelatud pestitsiidide jääke, ettevõte seeni enam ei kasvata

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.04.2022

 

Leovandar Grupp OÜ seentest tuvastati Euroopa Liidus seenekasvatuses lubamatu pestitsiidi jääk, mis ületas piirnormi. Ettevõte on seente kasvatamise lõpetanud, kuid turustab Poola päritolu seeni.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kairi Sisaski sõnul tuvastati eelmisel kevadel ettevõtte seentest lubamatu pestitsiidi (2-fenüülfenool) jäägi piirnormi ületus. „Toimeaine on Euroopa Liidus registreeritud kasutamiseks nii biotsiidi kui ka taimekaitsevahendina, kuid Eestis antud toimeainet seenekasvatuses kasutada ei tohi. Piirnormi ületus tulenes keelatud biotsiidist, mida kasutatakse seente kasvatamisel desinfitseerimise vahendina (toimeaine 2-fenüülfenool). Nõuetele mittevastavad seened eemaldati kaubandusvõrgust ning ettevõtte tegevus peatati,“ selgitas Sisask.

Sügisel alustas ettevõte taas seente kasvatusega, kuid ka siis tuvastas PTA ettevõtte seentest sama toimeaine piirnormi ületuse. „Kuna saastumise allikat ei õnnestunud kindlaks teha, siis lõpetas ettevõte seente kasvatuse. Ettevõte vahendab edaspidi Poola päritolu seeni, millel amet pestitsiidide jääkide piirnormi ületusi pole tuvastatud,“ kirjeldas Sisask.

Pestitsiidid on ained, millega tõrjutakse, ennetatakse või hävitatakse kahjureid. Pestitsiidi ja taimekaitsevahendit kasutatakse sageli samas tähenduses, kuid tegelikult on pestitsiid laiem termin, mille hulka kuulavad lisaks taimekaitsevahenditele ka biotsiidid. Biotsiid on toode, mis võitleb inimesele kahjulike organismide vastu ja taimekaitsevahend taimekahjustajate vastu. Sama toimeaine (nt 2-fenüülfenool) võib olla registreeritud kasutamiseks nii biotsiidis kui taimekaitsevahendis.

Amet võtab jätkuvalt proove, et tuvastada taimekaitsevahendite jääke toidus. Sedasi on võimalik tuvastada võimalik ohtlik toode ning see müügilt kõrvaldada. Taimekaitsevahendite jääkide aruandeid avaldab amet kord aastas. Varasemate aruannetega on võimalik tutvuda siin.

Taimekaitsevahendite kohta saab rohkem lugeda siin.

Kannabidiooli (CBD) sisaldavaid toite ei tohi Eestis müüa

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.04.2022

Kannabidiooli ja kanepi lehtedest või õlidest saadud ekstraktid on Euroopa Liidus keelatud, mistõttu ei tohi neid toidus kasutada. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas täna infotunni CBD müüjatele, kus selgitas kehtivaid nõudeid. Amet on alustanud kontrollidega, et keelatud tooted turult kõrvaldada.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peaspetsialisti Airika Salumetsa sõnul tõhustab PTA CBD toodete kontrolli Eestis. „PTA on edastanud kõigile ametile teadaolevatele müüjatele kirja ebaseadusliku toidu turustamise kohta. Juhul kui  eiratakse müügi keeldu on ametil õigus teha ettekirjutus ning rakendada sunniraha kuni 9600 eurot,“ kirjeldas Salumets.

„Kõik toiduna müügil olevad sh lemmikloomadele mõeldud CBD tooted on keelatud. Kuna CBD puhul pole teada, kas see on ohutu inimese tervisele, siis selliseid tooteid müüa ei tohi,“ selgitas Salumets.

Samuti loetakse lubamatuks õlid, mis on märgitud välispidiseks kasutamiseks, sest seda võtet kasutatakse müügikeelust kõrvale hiilimiseks. CDB õlide turustamist alustati toiduna ning jätkuvalt propageeritakse erinevates kanalites, et õlisid tuleb tilgutada keele alla.

Rohkem infot kanepi ja CBD kohta leiab ameti kodulehelt.

Kanamunade märgistusnõuete tundmine aitab tarbijal teha teadliku valiku

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.04.2022

  

Euroopa Liidus (EL) müüdavatele kanamunadele ja nende pakenditele kehtivad märgistusnõuded, mis aitavad tarbijal teha teadliku valiku ning panna korvi just sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad ostja eelistusele. Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Maaeluminister tunnustas maaeluga seotud teadustööde autoreid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.04.2022

 
Maaeluminister Urmas Kruuse andis täna Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadusfestivalil üle Maaeluministeeriumi eripreemiad parimatele maaeluga seotud teadustööde autoritele.

„Mul on hea meel tõdeda, et huvi maaelu teemade vastu on olnud tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil suur. Töid esitati paljudest koolidest üle Eesti, nii maalt kui ka linnast, ning erinevatest kooliastmetest,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Võin kinnitada, et õpilaste maaelu ja põllumajandust käsitlevate teadustööde läbivaatamine ministeeriumi töörühmas on väga põnev tegevus. See annab pildi sellest, kuidas tänapäeva noored maaelu näevad ning seda teadusega seovad. Teemade ring oli tänavu lai, puudutades looma- ja taimekasvatust, toiduohutust, ringmajandust, mullatervist, keskkonnahoidu ja palju muud,“ lisas minister.

Maaeluministeeriumi töörühm hindas töö juures teema olulisust, töö põhjalikkust ja autori pühendumust. Kõigi osalejate puhul oli hindajatel hea meel täheldada teemades innukat kaasalöömist ja järeldusteni jõudmist. Töörühm avaldas lootust, et võitjad jätkavad oma valitud suunal ja neile läheb ka edaspidi korda teadustöö, maaelu ja toidutootmise järjepidevus.

Tänavu pälvisid Maaeluministeeriumi eripreemia alljärgnevad õpilased.

Artjom Tšitšerin, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, 11. klass. Artjomi töö keskendus sünteetilise bioloogia tööriistade kasutamisele geneetiliselt modifitseeritud pärmi Rhodotorula toruloides tüvede loomisel. Autoril on edasise uurimistöö hüpotees juba sõnastatud ja töö eduka edasiarenduse eeldused olemas. Juhendaja: Petri-Jaan Lahtvee, Tallinna Tehnikaülikool.
Kerttu Vill, Võru Gümnaasium, 12. klass. Kerttu tegeles oma uurimistöös Võru kauplustes müüdavate mineraalvee liikide päritolu, keemilise koostise ja omaduste võrdlemisega. Töö pakub kasulikke näpunäiteid, kuidas valida sobiv mineraalvesi isiklikke vajadusi silmas pidades. Juhendaja: Ulvi Kruus, Võru Gümnaasiumi keemiaõpetaja.

Maaeluministeerium tänab kõiki riiklikul konkursil osalenud õpilasi, nende juhendajaid ja perekondi ning soovib võitjatele palju õnne.

Rohkem infot ürituse kohta ja esitatud tööde kokkuvõtted on avaldatud lehel www.miks.ee.

Üle pooltes veebipoodides pole toidualane teave korrektselt esitatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.04.2022

 

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis eelmisel aastal veebipoodides toidualase teabe esitamist. 2021. aasta veebipoodide kontrollid tuvastasid, et 61% toidualasest teabest ei vasta nõuetele.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul tuleb veebis toite turustades esitada nõuetekohane toidualane teave enne ostu sooritamist, et tarbija saaks teha teadlikke valikuid. „Kohustuslik info peab olema eesti keeles nii tootekirjelduses veebipoes kui ka kätte toimetamise ajal pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel,“ kirjeldas Salmus.

Põllumajandus- ja Toiduameti 2021. aasta kontrollide käigus hinnati e-poodides 484 toodet, millest 61% toidualases teabes esines puudusi. „Kõige rohkem kontrolliti valmistoite, kokku 120 toodet, millest 48% toodete märgistustest ei vastanud nõuetele. Kõige enam tuvastati puuduseid lisaainete toidualases teabes, vastavalt 14-l juhul 15st ja pähklipuuviljade, õliseemnete, õliviljade ja nendest valmistatud toodete puhul 12-l juhul 13st. Kõige vähem puuduseid tuvastati mee märgistamisel, kokku nelja toote puhul 14st,“ selgitas Salmus tulemusi. Kontrollide käigus kohustati teavet parandama, kui seda ei tehtud, siis järgnes veebipoele ettekirjutus.

Levinumateks puudusteks kontrollidel olid allergeensete koostisosade eristamatus ning keelatud toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine. Allergiat või talumatust põhjustavaid aineid tuleb esitada koostisosade loetelus muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana. Toitumis- ja tervisealased väited peavad olema tõesed ega tohi tarbijat eksitada. Toidule ei tohi esitada meditsiinilisi väiteid.

Toidu e-kaubandusest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada. Amet teostab järelevalvet teavitanud ettevõtetele riskipõhise sagedusega. Tarbijal on võimalik Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist kontrollida, millised ettevõtted on ameti järelevalve all.

E-kaubandus on pidevas tõusujoones ja Eesti turule on uusi ettevõtteid lisandunud viimastel aastatel mitmesaja ringis. 2022. aasta alguse seisuga on Eestis 1167 toidu jaemüügiga tegelevat veebipoodi. E-kaubandusega on täpsemalt võimalik tutvuda ameti kodulehel.

Mahetootmisega alustajatel on täna viimane päev esitada tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.04.2022

 

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada kuni tänaseni, 11. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada MEMi kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Koroonaviiruse leviku tõttu eelistame suhtlust elektrooniliste kanalite kaudu.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad tootjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtted peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiavad ettevõtjad PTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõiv võib ettevõtja kohta kokku ulatuda kuni 5000 euroni aastas.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali, ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleval ettevõttel tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu ja järelevalvetasude kohta leiate infot PTA veebilehelt.

Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiad PTA kodulehelt.

PTA Saku peakontori hoone avati pidulikult 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.04.2022

 

 8. aprillil avati Sakus renoveeritud hoone, kus hakkavad tegutsema Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Renoveeritud hoones asuvad tööle PTA maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, mahepõllumajanduse ja seemne osakond ning Põhja regiooni maaparanduse, seemne, mahepõllumajanduse, taimekaitse, tuulekaera ja väetise valdkonna järelevalveametnikud. Samuti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

„Mul on hea meel, et PTA Saku peakontori renoveerimine on lõpule jõudnud. Hoone on uuenduslik ja asutuste vajadusi igati arvestav. Töötajad saavad nüüdsest teha tööd säästlikus, kaasaegses ja paremate töötingimustega hoones,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Hoone on renoveeritud eesmärgiga, et riigi keskkonnateenuseid ning maaeluministeeriumi ühendav maja peab olema energiatõhususe ning keskkonda arvestava hoone mõõdupuu. See tulemus on saavutatud – hoone ruumilahendus on nutikas ja vastab igati nüüdisaegsele töökeskkonnale ning energiakulu on vähendatud,” tõdes Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Teaduse 2 hoone rekonstrueerimise käigus soojustati maja, vahetati välja tehnosüsteemid ning uuendati maja arhitektuurset lahendust.

Endine Taimekaitsejaama direktor Jaanus Müür, kes maja 1974. aastal ehitajalt vastu võttis, andis üle ajaloolise majavõtme ameti tänasele juhile Urmas Kirtsile. „Traditsioonid ja uuenenud maja on koosmõjus parim eeldus organisatsioonikultuuri ja väärtuste kinnistamiseks, mis on väga oluline ameti arenguperspektiivi arvestades,“ sõnas Põllumajandus- ja toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi.

Külalistele oli välja pandud ka kunagise avamispeo külalisraamat ning soovi korral said nad kirjutada sissekande uude külalisraamatusse.

Kohtumised Saku ametnikega palume eelnevalt kokku leppida. Kontaktid leiab ameti kodulehelt kontaktide alt. Hoone on Sakus avatud E-R 8.00-16.30.

Euroopa põllumajandusministrite arutelude keskmes oli toidu varustuskindlus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.04.2022

7. aprillil toimunud Euroopa põllumajandusministrite kohtumise keskmes oli turuolukord ja toidu varustuskindlus seoses sõjaga Ukrainas ning maakasutuspoliitikate roll kliimaeesmärkide saavutamisel.

„Venemaa sissetungi tõttu on Ukraina toidutootmine ja toidutarneahel saanud oluliselt kahjustada. Seega on hädavajalik saata toiduabi ukrainlastele ning anda finants- ja materiaalset abi Ukraina põllumajandustootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Me peame aitama Ukrainat nii palju kui võimalik. Et see aga oleks võimalikult tulemuslikult teostatav ja et leevendada mõjusid toidu varustuskindlusele, on samuti oluline toetada kriisi tõttu löögi alla sattunud Eesti põllumeest erinevate meetmetega.“

Seetõttu tuleb maaeluministri sõnul lisaks ELi põllumeestele suunatud erakorralisele toetusele kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. „Kestlike toidusüsteemide ja toidujulgeoleku tagamisel on vaja paindlikkust ning arvestamist liikmesriikide eripäradega. Just meie eripäradest tulenevalt on praeguses kriisis murekohad ja tõhusad meetmed erinevad. Näiteks meie arvates tuleks lühiajaliselt anda paindlikkus püsirohumaade kasutamiseks, et suurendada toidu tootmist,“ ütles Urmas Kruuse.

Samuti märkis minister, et Eesti toetab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris süsiniku sidumise ambitsiooni suurendamist, kuid samas tuleb rõhutada, et liikmesriikidele seatud eesmärgid peavad olema realistlikud. „Eesti ei ole nõus meile pakutud eesmärgiga, mis on kolm korda suurem kui sektori sidumine 2019. aastal. Selle saavutamisega kaasneksid tõsised sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Oluline on arvestada liikmesriikide ajaloolist maakasutust ja eripärasid ning tuleb tagada toidutootmiseks kasutatava põllumajandusmaa säilimine, mis on oluline toiduga kindlustatuse tagamisel,“ tõdes Urmas Kruuse.

EL põllumajandusministrite kohtumisel osalenud Ukraina põllumajandusminister Mykola Solsky tõi oma sõnavõtus välja, et tunneb ELi riikide toetust nii sõnades kui tegudes ja tänas ELi riike senise humanitaar- ja finantsabi eest. Ukraina minister kutsus ELi liikmesriike üles majanduslike suhete lõpetamisele Venemaaga, seal hulgas põllumajanduse valdkonnas. Ukraina põllumehed on alustamas kevadkülviga ja vajavad selleks abi erinevate sisendite ning tehnika näol. Sõjategevuse tõttu võib sel aastal tavapärase aastaga võrreldes saak Ukrainas 30-50% võrra väiksemaks jääda.

Lisaks tõi Ukraina põllumajandusminister välja tarneahelate toimimise häired – seoses meresadamate blokeerimisega tuleb toodete eksportimiseks kasutada alternatiivseid transpordikanaleid, mille tagamiseks oodatakse ELi riikidelt kaubanduse paindlikku toimimist.