Autor: admin

MAI

31.05 – hiljemalt nüüd tuleb alustada rannaalal karjatamist, kui alapõhiselt ei ole määratud teisiti.

31.05 – Keskkonnaametile tuleb teatada karuputke esinemisest (HPK).

JUUNI

11.06 – otsustab PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuste ühikumäära.

22.06 –  teeb PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

ÜLDINE pindalatoetuste info:

ÜPT taotlemise korral tuleb kanepi õitsema hakkamisest PRIA-t teavitada

30.06 – kannab PRIA otsetoetuste, pindala üleminekutoetuste ja MAK pindala- ja loomatoetuste toetuste saaja arvele

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ehk KSM (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018007

15.05 – KSM väetusplaan on koostatud. Jälgi väetusplaani nõudeid!

15.06 – rohumaariba või maastiku joonelement peab olema rajatud

15.06 – kui on viies kohustuse aasta, peab olema KSM täiendkoolitus läbitud

Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018009

15.06 – hiljemalt selleks ajaks on viljapuud ja marjapõõsad istutatud

15.06 – viljapuu- ja marjaaia rajamisele järgneval aastal peavad reavahed vähemalt kolmandiku ulatuses olema rohukamaraga kaetud

Piirkondlik mullakaitse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue) Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018015

15.06 – hiljemalt esimeseks kohustuse aastaks peab olema rohukamar rajatud

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ehk PLK (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018016 ja selle toetuse puhul on ka palju alapõhiseid tähtaegu ja piiranguid, mis tulenevad kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast)

20.06 – esimesel kohustuse aastal peab olema Keskkonnaameti korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitus läbitud.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018010

15.06 – põllu-, puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvad taimed peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud ja puuvilja- või marjaaia reavahed rohukamaras hiljemalt rajamisjärgsel aastal

15.06 – ära unusta esitada PRIA-le külvatud seemne müügipakendi originaaletiketti või taimepassi või muud sordiehtsust tõendavat dokumenti. Lisaks SORT etikettidele esitada ÜPT taotlemise korral ka kanepi etiketid

Piirkondlik veekaitse toetus (hetkel veel eelnõu, aga seda toetust saab taotleda vaid nitraaditundlikul alal. Toetusel kaks tegevust: 60%-ne talvine taimkate ning kaitsmata alade rohumaana hoidmine)

15.06 – hiljemalt esimeseks kohustuse aastaks peab olema rohukamar rajatud.

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (iga kuupäeva kohta on konkreetne nõue). Vaata lähemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017045

1.06 – viiendal kohustuse aastal peab olema täiendkoolitus läbitud

15.06 – otsetoetuste taotlemise korral peab olema põllumajanduskultuur külvatud, maha pandud, istutatud või peab maad hoidma kesas

15.06 – puuvilja- ja marjaaia rajamisele järgneval aastal peavad reavahed olema rohukamaraga kaetud

Kiviaia taastamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017012

7.06 – 2016. aastal toimunudtaotlusvooru käigus rahastamise otsuse saanud kiviaedade taastamise lõpparuande esitamise tähtaeg

Pane tähele! Ka nõuetele vastavad süsteemiga seotud nõuded kehtivad kogu kalendriaasta kohta. Kohustuslike majandamisnõuete  tähtajad tulevad valdkonna vastavatest õigusaktidest.

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetest on aga tähtaegadega seotud need: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112017004

15.06 – viljavaheldus- või külvikorraplaan on koostatud või uuendatud

Loomade heaolutoetus. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018012

1.06 – 31.08 – taotlusel taotletud arvul veiste, sh vasikate ning hobuste karjatamisperiood. Täkkudele tagatakse pääs karjamaale või väliaedikusse.

Taotluse esitamise aasta 15. juuni – nõuetekohase koolituse kohta, mis on toimunud 2015. aastast selle ajani, võib taotleda toetust.

Prognoositav taotlusperiood:

4.06-11.06  – Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (meede 16.4)

25.06-2.07 – Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (väikesed ja mikrod) (meede 4.2.1)

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus. Vastuvõtt toimub Erametsakeskuses.

15.07 – EPKK lihaveisekasvatuse aastakonverents 2018 Tartus.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

31.05.2018

 

Toidu päritolumärgistuse nõuded muutuvad selgemaks

Mai lõpus võeti vastu Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, mis aitab vältida tarbijate eksitamist valmistoidu põhikoostisosa päritolus. Nõuetest peab juhinduma alates 1. aprillist 2020.

„Järjest rohkem leiab toodete pakenditelt sümboleid, pilte ja sõnu, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolust. Määrus toob selles suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb tooraine päritolu välja tuua,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Määruse eesmärk on kohustada valmistajaid andma teavet toidu (valmistoote) põhikoostisosa päritolust, kui märgistusel esitatud vabatahtlik päritoluviide võib tarbijat eksitada. Vabatahtlikuks päritoluviiteks loetakse pakendil kasutatud sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest võib järeldada põhitooraine päritolu.

Määruse nõuetest peab juhinduma kõikides liikmesriikides alates 1. aprillist 2020. Enne seda tähtaega turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta määruse nõuetele, võib müüa kuni varude lõppemiseni. Enne määruse kohaldumist töötab Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja juhendi määruse rakendamiseks.

Siiani on Euroopa Liidu kohustuslik päritolumärgistus olnud nõutav näiteks puuviljade, marjade ja köögiviljade puhul ning kõrgema riskiga toodetel, nagu näiteks värske liha.

Euroopa Komisjoni rakendusmäärus 2018/775

Lisainfo märgistamisest: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toiduohutus/margistamine

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

30.05.2018

Seakasvatused täidavad bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis taas bioohutusnõuete täitmist kõikides Eestis registreeritud seapidamiskohtades. Veterinaarametnikud kontrollisid kokku 132 seakasvatust, millest 128 farmis peeti kontrolli hetkel sigu. Möödunud aasta kevadel toimunud kontrollide ajal peeti sigu 143 farmis.

Veterinaarametnikud kontrollisid bioohutusmeetmete täitmist ja nende igapäevast rakendamist, näiteks kuidas toimub inimeste ja sõidukite pääs loomakasvatushoone alale, desobarjääride olemasolu ning sööda nõuetekohast säilitamist. 16 farmile tehti kontrolli tulemusel ettekirjutusi. Valdavalt olid ettekirjutused seotud desobarjääride ja desinfektsiooni efektiivsusega. Näiteks tuvastati kontrolli käigus, et olemasolev desomatt jalanõude jaoks on amortiseerunud ning raskesti puhastatav, mis omakorda võimaldab mustuse kogunemist ja vähendab desinfektsiooni efektiivsust. Veterinaarametnikud tegid ka märkuseid sigalasse sisenemisel loomapidaja käte ja jalanõude desinfitseerimise protseduuri kohta ning ettepanekuid desomattide lisamiseks. Tänaseks on järelkontrollid läbi viidud ning seakasvatajad on puudused likvideerinud.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kauba sõnul suhtuvad seakasvatajad bioohutusnõuete täitmisse täie tõsidusega. „Bioohutusnõuete täitmine ja teadlikkus nõuetest on tänu veterinaarametnike kontrollidele ja nõustamisele oluliselt paranenud. Seakatku oht Eestis püsib ja nõuab seakasvatajatelt järjepidevat hoolsust,“ ütles Kaup.

Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Võimaliku taudipuhangu korral farmis saavad kompensatsiooni taotleda vaid need seakasvatajad, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.

Kokku kasvatati Eesti seakasvatustes kevadise kontrolli hetkel 303 103 siga, samas kui 2017.aasta kevadkontrolli ajal oli sigu 278 744. Enim sigu on Viljandimaal (89 486), Lääne-Virumaal (50 305) ja Põlvamaal (30 508). Kõige vähem peetakse sigu Hiiumaal (14 siga) ja Valgamaal (153 siga).

Lisainfo:

Harles Kaup

Loomatervishoiu osakonna juhataja

tel: 518 4925

Stokker on Baltikumi juhtiv professionaalsete tööriistade ja masinate müügi- ja teenindusettevõte

Soodustused Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetele:

• -10% on kogu tootevalik
• -13% õlid-määrdeained, tööriistad

Külasta ka kindlasti Stokkeri veebilehte: https://www.stokker.ee/

Liidu liige saab ennast kliendiks registreerida teenindusleti juures näidates Lambakaarti ja lisades, et on Eestimaa Talupidajate Keskliidu liige ning temale hakkavad automaatselt soodustused kehtima.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
28.05.2018

 

Avatud toidutööstusi külastas nädala jooksul pea 900 inimest

21.–27. maini toimunud avatud toidutööstuste nädala raames külastas tööstusi 894 inimest. Enim külastajaid võttis vastu Chocolala, kelle juures käis šokolaaditootmist uudistamas 125 inimest.

Rohkelt külalisi võtsid vastu ka Esko Talu (88 külastajat), Leibur (76),  Kalev (73) ja Balsnack (66). Kohtade arv oli väga piiratud Balbiinos,  Saku Õlletehases, Santa Marias, Salvestis,  Lõuna Pagarites, UVIC-is, Rakvere Lihatööstuses, Saaremaa Piimatööstuses ja Saue Productionis ning kõik mainitud võisid uhkust tunda pea 100-protsendilise täituvuse üle.

„Avatud toiduainetööstuste nädal kannab üht väga olulist väärtust – see on usaldus. Toidutööstused usaldavad inimesi, lubades neid oma tootmisse, ja teisalt näevad tarbijad oma silmaga, kuidas meie igapäevane toit tööstustes valmib. Nii kasvabki usaldus kodumaiste toodete vastu. Aitäh toiduainetööstustele, et pakkusite inimestele võimaluse oma tootmistesse kiigata ja uusi teadmisi omandada,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Kokku võõrustasid külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest: A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Luke meierei, Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe Peenviinavabrik, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku Õlletehas, Salvest, Santa Maria, Saue Production, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC. Maakondadest olid esindatud Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Võrumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Saaremaa.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.05.2018

 

Tamm Leedus: meie eesmärk on toota säästlikumalt, efektiivsemalt ja tagada majanduslik heaolu

 

Maaeluminister Tarmo Tamm osales täna, 25. mail Leedus XIII Hiina ning Kesk- ja Ida–Euroopa riikide põllumajanduskaubanduse ja majanduskoostöö (16+1) foorumil.

„Põllumajandusele avaldatakse suurt survet suurendada ressursitõhusust ja vähendada selle mõju keskkonnale,“ ütles maaeluminister Tamm foorumil. „Minu arvates loob 16+1 koostöö võimalused ühendada meie jõud ja teadmised, et leida lahendusi ühistele probleemidele põllumajandussektoris.“

Kohtumisel arutasid Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide põllumajandusministrid innovatsiooni-, teadus- ja arendusalast koostööd põllumajanduses.

„Hiljuti avaldas OECD raporti Eesti innovatsioonist, põllumajanduse tootlikkusest ja kestlikkusest. See annab meile hea ülevaate, kus me peame enam pingutama, kuid samuti aimu, millistes küsimustes saaksime teha teiste riikidega paremat koostööd,“ lisas Tamm. „Näiteks rakendusteadusel on Hiinas väga tugev osakaal, seega Eesti võiks teha selles vallas Hiinaga rohkem koostööd.“

Osalenud ministrid kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile, milles rõhutatakse vajadust parandada 16+1 initsiatiivi teadusalast koostööd ning kogemuste vahetamist, samuti vajadust suurendada investeeringuid põllumajandussektorisse. Eesmärgiks on saavutada majanduskasv, sealhulgas tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus. Samuti tuuakse esile, et tuleb rohkem pingutada riikidevahelise kaubanduse edendamiseks.

Taust

• Hiina Rahvavabariigi ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahelise poliitilise ja majandusliku koostöö arendamine on üks 16+1 initsiatiivi peamisi eesmärke. See kehtib ka põllumajandussektori puhul, kus fookuses on põllumajanduslike toiduainete kaubanduse edasine arendamine ning mahtude kasvatamine, koostöö suurendamine teadus- ja arendustegevuse vallas ning põllumajandus- ja toidutöötlemissektorite kestlikuks arenguks vajalike heade tavade vahetamine.

Veterinaar- ja Toiduamet

Põllumajandusamet

PRESSITEADE

25.05.2018

 

VTA ja PMA keskenduvad sel suvel puu- ja köögiviljade päritolu kontrollimisele

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kontrollib koostöös Põllumajandusametiga (PMA) sel suvel suurendatud tähelepanuga müügikohtades puu- ja köögiviljade päritolu, hügieeninõuete täitmist ning kauba dokumentatsiooni korrektsust.

Värske puu- ja köögivilja müüja peab teadma, et toodete nimetus ja päritoluriik peavad müügikohas olema loetavalt ja selgelt nähtavalt kirjas kõikide toodete juures. Tuleb jälgida, et müüdavad puu- ja köögiviljad oleksid, terved, puhtad, taimekahjuriteta ning ilma võõra lõhna ja maitseta. Tarbimiseks kõlbmatute, mädanenud või riknenud toodete müümine on keelatud.

Lisaks peab müüja tagama isikliku hügieeni ning tal peab olema võimalus käte, müügileti ja töövahendite puhastamiseks. Kindlasti peab müüja olema terve, ta ei tohi põdeda viirus- ja nakkushaigusi.

Müüja peab olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust või laost) on pärit müüdav puu- ja köögivili.

Müüdava puu- ja köögivilja kohta peavad olema saatedokumendid (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi), millel peavad olema märgitud:

• dokumendi nimetus ja number
• koostamise kuupäev
• kauba nimetus
• päritoluriik
• kogus kilogrammides
• tehingu osapoolte nimed

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

 

Tamm: Toidukaod ja toiduraiskamine on meie kõigi ühine väljakutse

Maaeluminister Tarmo Tamm osales täna, 24. mail Leedus rahvusvahelisel põllumajandusmessil Agrobalt 2018, mille raames toimus Euroopa Liidu toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektori  Jose Graziano Da Silva osalusel kõrgetasemeline foorum toidukadude ja toiduraiskamise teemal.

„Euroopa Komisjoni andmetel raisatakse Euroopa Liidus ligikaudu 175 kg toitu inimese kohta aastas ja veidi üle poole raisatud toidust tekib kodustes majapidamistes. Usun, et me kõik saame kaasa aidata leidmaks lahendusi, kuidas toidukao ja toiduraiskamise probleemi paremini käsitleda ja leida toimivaid lahendusi,“ ütles maaeluminister Tamm oma kõnes. „Efektiivne tootmine ja toiduga kindlustamine on oluline teema kogu maailmas. Minu arvates tuleks toiduainete kvaliteedistandardite väljatöötamisel paremini hinnata, kuidas nad avaldavad mõju toidukadudele ja toidu raiskamisele tulevikus. Samuti peaksime vältima õiguslike tõkete loomist, et võimalikult palju toidust oleks kasutatud inimtoiduks.“

Foorumil tõdeti, et tegemist on kompleksse teemaga, mis avaldab negatiivset mõju nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka keskkonnaga seonduvalt. Välja tuleb töötada ühtne lähenemine, millel oleks tarneahelat läbiv mõju. Parandada tuleb toidutootmissüsteemide jätkusuutlikkust, et paremini kokku tuua nõudlus ja pakkumine. Oluline on koguda adekvaatseid andmed ja ülevaadet toidukadudest ja -raiskamisest, et kavandada vajalikud meetmed, seadmata põllumeestele lisanõudeid ja -kohustusi.

Ühiselt jõuti järeldusele, et toidukadude ja -raiskamise teema on oluline ja üleilmse säästva arengu kava seisukohast tuleb vähendada ebaotstarbekat survet loodusressurssidele (sh keskkond, maa ja vesi), luua majanduslikke hüvesid põllumeestele, ettevõtetele ja majapidamistele ning tagada, et rohkem inimesi saab toidetud. Suuremat tähelepanu pööratakse innovatsiooni edendamisele põllumajanduses, mis aitaks kaasa nii kasvatamise, tootmise kui ka säilitamise etapis toidukadude vähendamisele.

Osalejad leppisid kokku, et säästva arengu eesmärkide saavutamiseks tehakse aktiivselt koostööd ning võetakse eesmärgiks vähendada 2030. aastaks poole võrra toidukadusid tarbija tasemel ja vähendada kadusid tootmis- ja pakkumisahelas, sealhulgas saagikoristuse etapis.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2018

Eesti hääletab dikvaadi keelustamise poolt

Euroopa Komisjon plaanib keelustada dikvaati sisaldavad taimekaitsevahendid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) tõi oma aruandes välja, et toimeaine dikvaat ei ole inimese tervisele ohutu, ja tegi ettepaneku selle keelustamiseks. Hääletus dikvaadi kasutamise poolt või vastu toimub reedel, 25. mail.

„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku toimeaine dikvaat heakskiitu mitte pikendada ning ka Eesti on otsustanud hääletada dikvaadi keelustamise poolt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Tugineme otsuste tegemisel teaduspõhisusele ning kindlasti ei saa me teha järeleandmisi ei inimeste ega lindude-loomade tervise arvelt.“

EFSA aruandest selgub, et isegi kui arvestada kõiki võimalikke riskide maandamise võimalusi, pole võimalik välistada kõrget terviseriski, mis avaldub nii kasutajatele, kõrvalseisjatele kui ka elanikele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dikvaadi kasutamisel tekib risk ka lindude tervisele.

„Koristuseelseks umbrohtude närvutamiseks ja saagi ühtlase valmimise tagamiseks on Eestis praegu võimalik keemilise lahendusena kasutada üksnes dikvaadil põhinevaid desikante,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Nende kasutamine on viimastel aastatel suurenenud, jäädes Eesti teraviljapõldudest siiski vaid u 10% piiridesse. Eelkõige on vaja desikante kasutada umbrohtunud põldudel, kus saagi koristus on raskendatud ja koristamise tootlikkus madalam. Seega esmane alternatiiv nende kastutamisele on õigete agrotehniliste lahenduste rakendamine ning integreeritud taimekaitse järgimine.“

Taust

Dikvaat on umbrohutõrjevahend ning desikant, mida praegu on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks ning taimede koristuseelseks närvutamiseks. Desikantide kasutamise vajadus seisneb eelkõige taimede koristuseelses töötlemises selleks, et vähendada koristatava saagi niiskusesisaldust. Hetkel on Eestis turule lubatud neli desikanti sisaldavat toodet ning seejuures põhinevad need kõik ka toimeainel dikvaat.