Kuu: jaanuar 2023

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.01.2023

 

Maaeluministeerium tutvustas riigieelarves toidujulgeolekuks ette nähtud 10 miljoni euro jagamise esialgset plaani

Täna toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kuhu olid kutsutud toidutootjad ja esindusorganisatsioonid, et tutvustada toetuse jagamise esialgseid põhimõtteid ja saada esmast tagasisidet.

Nõukogule tutvustati Maaeluministeeriumi ettepanekuid, milliseid sektoreid ja millistel tingimustel toidujulgeoleku tagamiseks võiks toetada. „Eesmärk on toetada sektoreid, kes täna on kõige keerulisemas olukorras. Meie hinnangul on nendeks seakasvatus, muna- ja linnulihatootmine, aiandus ning toiduainetööstus,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Maaeluministeerium jätkab nõukogule tutvustatud plaani ja saadud tagasiside põhjal toidujulgeoleku tagamise erakorralise toetuse ettevalmistamist. „Sõltuvalt sektorist on eelkõige mureks kasvanud kulud ja tulu puudujääk, mida plaanime toetusega osaliselt kompenseerida. Saime toidutootjatelt ja esindusorganisatsioonidelt väärtuslikku tagasisidet, mida juba arvesse võtta, aga ootame täiendavat tagasisidet veel nädala jooksul,“ rääkis maaeluminister Kruuse.

Istungil anti nõukogule ülevaade ka toidu varustuskindluse elutähtsa teenusena määratlemise arengutest. Lisaks tutvustati aasta algusest kehtima hakanud uut erimärgistatud diislikütuse müümise ja ostmise korda. „Erimärgistatud diislikütus on põllumajandussektori jaoks oluline soodustus, mille maht eelmisel aastal ulatus 28 miljoni euroni. Muudatustega tagatakse, et soodustusest saavad osa põllumehed, kelle jaoks ka soodustus on ette nähtud. Enamikule põllumeestest on ostuõigus loodud automaatselt ja erimärgistatud diislikütuse müük on jätkunud tõrgeteta,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) on Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning maaeluministrile ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega nõukogu.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.01.2023

 

Maaeluministeeriumis arutatakse toidutootjatega toidujulgeoleku toetamise põhimõtteid

Täna toimub Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus tutvustatakse toidutootjatele toidujulgeolekuks ette nähtud 10 miljoni euro jagamise esialgset plaani ja arutatakse ühiselt toetuse põhimõtteid.

2023. aasta riigieelarves eraldati Maaeluministeeriumile toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks sihipäraselt suunatud riikliku toetusena maksmiseks 10 miljonit eurot. „Toidutootmine ja toidujulgeolek on prioriteedid, mille tõttu peab riik – eriti praegustel kriisiaegadel –  toidutootjatele tuge ja stabiilsust pakkuma. Nii nagu eelmisel aastal suunasime kriitilistel hetkedel sektori toetuseks rohkem kui 21 miljonit eurot, ei jäta me toidutootjaid ka sel aastal hätta,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

„Kaasame toidutootjad, et tagada toetuse suunamine just sinna, kus seda on kõige rohkem vaja, et meie toidujulgeolek oleks tagatud. Olukord erinevates sektorites on tulenevalt erinevate sisendite osakaalust kuludes ja turult saadavatest hindadest mõnevõrra erinev,“ selgitas minister Kruuse.

Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) on Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning maaeluministrile ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega nõukogu.

Pressiteade
6. jaanuar 2023
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Maamajanduse mitmekesistamiseks määrati 177 ettevõtjale üle 13 miljoni euro toetust 

7.-21. septembril 2022 võeti PRIAs vastu maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse taotlusi. Investeeringutoetust sai taotleda projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist. Toetust määrati 177 ettevõtjale kokku 13 091 820 euro ulatuses.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul on sarnaselt eelmistele taotlusvoorudele kõige populaarsemad päikeseelektri tootmisega seotud investeeringud, aga ka puidu ja metalli töötlemiseks mõeldud seadmete ostmine. Toetust saanud projektid on väga erinevad ning nende hulgast leiab näiteks ka lemmikloomadele mõeldud teenustega seotud investeeringuid. „Tuletame meelde, et toetust saanud tegevuste elluviimiseks on aega kaks aastat ja seega tuleks tegevustega alustada esimesel võimalusel. Kindlasti tuleb jälgida etteantud tähtaegu ning teisi kohustusi, mis toetuse saamisega kaasnevad,“ lisab Kristel Võsu.

Septembris toimunud taotlusvooruks oli eraldatud üle 19,2 miljoni euro. Kokku määrati 50 põllumajandusettevõtjale toetuseks 4 900 216 eurot ning 127 mittepõllumajanduslikule ettevõtjale 8 191 604 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes:

Täpsem info toetusesaajate kohta on leitav PRIA kodulehelt.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.01.2023

 Põllumajandus- ja Toiduamet ootab mahepõllumajandusliku toodangu andmeid 1. veebruariks

1. veebruariks tuleb mahetootmisega tegelevatel ettevõtjatel esitada Põllumajandus- ja Toiduametile oma 2022. aasta mahepõllumajandusliku toodangu andmed. Eestis toodetud mahetoodangu kogused on väärtuslik info nii tarbijatele, toitlustajatele kui ka mahetoodangu väärindajatele.

Ettevõtjatel, kes tegelevad mahe taimekasvatuse, mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamise, loomakasvatuse ja mesindusega, tuleb esitada 2022. aasta kohta järgmised andmed:

• üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride, seente ja/või katmikkultuuride saagi kogused;
• mitteharitavalt alalt korjatud taimede ja/või seente kogused;
• üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused ning mesilasperedelt saadud mesindussaaduste kogused;
• ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvud liikide ja vanusegruppide kaupa ning mesilasperede arvud eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

Kui ettevõttes olid 2022. aastal ainult 1., 2. või 3. aasta üleminekuaja põllud ja/või üleminekuaja loomad, linnud ja mesilased, siis mahetoodangu andmeid esitada vaja ei ole.

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Pille Edovaldi sõnul tuleb andmed mahepõllumajandusliku toodangu koguste kohta esitada ka juhul, kui mahetoodang turustati tavapõllumajanduslikuna.

„Ettevõtjatel, kes tegelevad mahetoidu ettevalmistamisega ja mahesööda tootmisega turuleviimise eesmärgil, tuleb esitada andmed ettevõttes eelmisel aastal ettevalmistatud ja mahedalt märgistatud tootegruppide toodangu mahu kohta,“ kommenteerib Edovald.

„Ettevõtjatel, kes tegelevad üksnes mahetoodete turustamisega, sh ladustamisega, ei ole vaja esitada turustatud mahetoodete mahtusid ja teada tuleb anda vaid, milliseid tootegruppe turustati ja/või ladustati,“ lisab Edovald.

Mahepõllumajandusliku toodangu andmeid saab esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

Mahetoodangu andmete esitamise kohustus tuleb põllumajandusministri määrusest nr 25„Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“.

Küsimuste korral palun pöörduge oma ettevõtte järelevalveametniku poole, kelle kontaktandmed leiab PTA kodulehelt või võtke ühendust mahepõllumajanduse ja seemne osakonna spetsialistidega:

Olvia Laur (mahetootjad)

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist

5038 460

olvia.laur@pta.agri.ee

Pille Edovald (mahekäitlejad)

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist

5342 0819

pille.edovald@pta.agri.ee

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: mahetootmine peab tuginema riskide hindamisele ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete kasutamisele 

Seoses juhtumiga, kus 21 maheettevõtja tatra toodangus esines keelatud aineid, juhib Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) maheettevõtjate tähelepanu sellele, et nad regulaarselt hindaksid ja ajakohastaksid oma ennetus- ja ettevaatusmeetmeid. See aitab vältida mahetoodete saastumist lubamatute ainete või mittemahepõllumajanduslike toodetega.

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialisti Marge Thetloffi sõnul esines 21 tootja mahetatra toodangus fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääke, mis on mahepõllunduses keelatud ja mida nüüd lisaks muudele toimeainete jääkidele kontrollitakse. „Fosetüül-alumiiniumi ja fosfoonhappe jääkide mahetoodangusse sattumise põhjused võivad olla seotud kas mahetootmises lubamatute taimekaitsevahendite või mineraalväetiste kasutamisega,“ kommenteerib Thetloff, lisades, et sarnaste juhtumite vältimiseks tuleb ettevõtjatel püsivalt hinnata oma meetmete tõhusust ja tegevuse usaldusväärsust. Näiteks saab ettevõtja ennetusmeetmena kirjeldada, milliste mahetootmise nõuetega kooskõlas olevate võtetega tagatakse mullaviljakuse säilimine ja taimekahjustajate tõrjumine.

PTA sama osakonna peaspetsialisti Pille Edovaldi sõnul tuleb maheettevõtjatel esmalt kindlaks teha oma tegevuses kriitiliselt tähtsad etapid, kus saastumine lubamatute toodete või ainetega võib olla võimalik. Seejärel tuleb saastumise vältimiseks võtta kasutusele ennetus- ja ettevaatusmeetmed, mis vajavad regulaarset läbivaatamist ning ajakohastamist. „Ennekõike on maheettevõtja ise vastutav mahemääruse nõuete täitmise eest ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete rakendamine aitab ettevõtjal neid lihtsamini täita,“ räägib Edovald. „Kui ettevõtja haldab oma tegevusi ja maandab riske, siis on tal kergem leida põhjused, mis tingisid mittevastavused ning need kõrvaldada,“ jätkab ta. „Lisaks saab dokumenteeritud tegevuse kaudu tagantjärele tõendada oma tegevuse nõuetekohasust.“ Samuti on ennetus- ja ettevaatusmeetmete rakendamine ettevõtjale Euroopa Liidu mahemäärusega pandud kohustus.

Kui maheettevõtjal on kahtlus, et mahetoode võib sisaldada mahepõllumajanduses lubamatuid aineid, siis tuleb tal PTA-d koheselt teavitada ja teha ka ametiga koostööd saastumise põhjuste kontrollimisel ja kindlakstegemisel. „Heameel on tõdeda, et on ettevõtteid, kelle ettevaatus- ja ennetusmeetmed töötavad ning maheda nimetusega toode ei jõua kokkuostukohast kaugemale. See tõstab ettevõtja usaldust nii tarbijate kui ka järelevalveasutuse silmis,“ lausub Edovald.

Mahetootmises võib kasutada vaid mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobilikke väetiseid, mullaomaduste parandajad ja taimekaitsevahendeid, mille nimekirja leiad siit Taimekasvatus | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee).

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
03.01.2023

 

Tööd alustas Maaelu Teadmuskeskus

Alates 1. jaanuarist alustas tööd riigi teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus (METK), kuhu koonduvad Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) varasemad ülesanded. Uue asutuse direktor on Andre Veskioja.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, et METKi loomine on vajalik osa valitsemisalas läbiviidavast riigireformist. „Me korrastame riigisisest valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning koondame kõik sarnased teadmised ühte kohta kokku,“ ütleb Kruuse. Ta leiab, et Maaelu Teadmuskeskus on valdkonna juhtiv teadus- ja arendusasutus.

„METK pakub põllumajanduse ja maaelu valdkonnas kvaliteetseid teenuseid. Tema ülesandeks saab tulevikus olema kogu põllumajanduse teadmiste ja informatsiooni süsteemi eestvedamine nii nõuande, teadmussiirde kui innovatsiooni osas. Läbi teadmistepõhise majandamise tagatakse toidujulgeolek ja jätkusuutlik toidutootmine,“ seletab Kruuse METKi vajalikkust.

Andre Veskioja sõnul on ETKI ja PMK liitmine suur meekonnatöö, kuhu on panustanud mõlema organisatsiooni töötajad. „Maaelu Teadmuskeskuse juhtkonnas jätkavad asedirektoritena senine PMK direktor Pille Koorberg ja asedirektor Andrus Rahnu. Mõlemad olid minuga samaväärsed kandidaadid loodava asutuse direktori ametikohale“, selgitab METKi vastne juht.

Teaduse valdkonna asedirektorina alustab tööd Marko Kass. „Arvestades põllumajanduse ees seisvaid väljakutseid, siis METKi järgmise kümnendi suurimaks ülesandeks saab olema kaasa aidata toidutoomisega kaasneva keskkonnamõju vähendamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja elurikkuse säilitamisele“ ütles Kass. „Ma olen veendunud, et Teadmuskeskusest kujuneb nutikas partner soodustamaks riigi, teadusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd“, lisas Kass.

„Oleme saanud METKi meeskonda uuendustele avatud ja laia maailmavaatega asedirektori,“ ütles Veskioja.

„Tänu kahe asutuse liitumisele saab maaettevõtja endale partneri, kes on võimeline nõustama ning pakkuma innovatsiooniteenuseid kogu toidutootmise valdkonnas,“ kirjeldab uue asutuse võimalusi Pille Koorberg.

Andrus Rahnu kinnitab, et Maaelu Teadmuskeskus on usaldusväärne partner riikliku kontrollisüsteemi rakendamisel ja kindlalt on tagatud ka põldkatsete sõltumatu korraldamine.

 

Taust
1. jaanuarist 2023 alustas tööd Maaelu Teadmuskeskus (METK). Uus asutus täidab kõiki Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse seniseid ülesandeid. Liitmise käigus jääb alles asutuste senine taristu, peakontorid Sakus ja Jõgeval ning katsekeskused üle Eesti.

 

Kõik senised kontaktandmed jäävad mõneks ajaks kehtima, paralleelselt töötavad ka uued aadressid kujul eesnimi.perekonnanimi@metk.agri.ee.

Maaelu Teadmuskeskuse koduleht on metk.ee, kuid esialgu toimivad ka etki.ee ja pmk.agri.ee veebilehed.

Lisainfo:
Krista Kõiv
511 2562 | krista.koiv@metk.agri.ee
turundus- ja kommunikatsioonijuht
Maaelu Teadmuskeskus (METK)
J. Aamisepa 1, Jõgeva, 48309 Jõgeva maakond
www.metk.ee