Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab talusid kandideerima PARIM TALU 2021 tiitlile! Kandideerida saab kolme kategooriasse:
Parim tootmistalu
Parim alternatiivtalu
Parim noortalunik
Kandideeri siin: https://www.taluliit.ee/parimtalu2021/
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.06.2021
Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab 3. juunil Võrumaal Antsla vallas suu- ja sõrataudi õppuse.
Õppuse eesmärgiks on harjutada sündmuspaigal tööde juhtimist ja kiiret infovahetust ning välitöid taudi tõrjumiseks. Näiteks harjutatakse läbi taudipunkti lokaliseerimine, desopunkti ülesseadmine ja bioturvalisuse meetmete rakendamine, sh loomade kokku ajamine karjamaal nende hindamine ja loendamine. Õppuse läbimängul on peamine roll ameti Lõuna regiooni töötajatel. Õppuse käigus liiklust ümber ei suunata ning teesulge ei paigaldata.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuht Heidi Käär tõi välja, et antud õppuse käigus saavad PTA töötajad harjutada läbi olulisi ülesandeid, et olla valmis erinevateks loomataudideks. „Läbi tehakse praktilised ülesanded ning harjutatakse omavahelist koostööd,“ selgitas Käär.
Selliste harjutuste läbiviimisel on väga oluline koostöö loomaomanikuga. „PTAl on hea meel, et Silver Visnapuu Alakonnu talu omanik võimaldas läbi viia õppuse oma farmis. Amet teeb enda poolt kõik, et kohalike elanike elurütm oleks täna võimalikult vähe häiritud,“ ütles Käär.
Taust:
Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui see levib kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustab ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning sellega võib kaasneda suur majanduslik kahju. Ohtlik on ka selline loomataud, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Eriti ohtlikud loomataudid on näiteks sigade Aafrika katk, suu- ja sõrataud ning lindude gripp.
Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
3. juuni 2021
15.-22. märtsini said põllumajandustootjad taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. 1. juunil kinnitas PRIA enda toetusvaldkondade ühikumäärad. PRIA alustab esimeste väljamaksete tegemisega täna, 3. juunil. Kõik toetused makstakse PRIA ja MESi poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal.
PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb: „Arvestades taotlejate ootusi ja vajadusi, soovime võimalikult paljude erakorralise toetuse maksetega alustada esimesel võimalusel. Rõõm on tõdeda, et esimesed toetussummad jõuavad klientideni juba täna.“
Piimalehmakasvatuse, seakasvatuse, lamba- ja kitsekasvatuse, vutikasvatuse, kartulikasvatuse, maasikakasvatuse ja köögiviljakasvatuse valdkonnas kannab toetusraha kliendile PRIA. Lihaveisekasvatuse, mahemunakanade kasvatuse ja maheteravilja kasvatuse erakorralise toetuse osas kinnitab PRIA ettepaneku alusel ühikumäärad ning teeb otsuse ja kannab toetusraha kliendile MES.
Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.
PRIA poolt kinnitatud ühikumäärad on järgnevad:
piimatõugu lehma kasvatus – 52,55 eurot piimatõugu lehma kohta;
seakasvatus – 12,97 eurot sea, välja arvatud emise, kohta;
lamba- ja kitsekasvatus – 21,20 eurot ute ja emakitse kohta;
köögiviljakasvatus – 710,13 eurot lill-, spargel- ja peakapsa, porgandi ja söögipeedi hektari kohta;
kartulikasvatus – 427,35 eurot kartuli hektari kohta;
maasikakasvatus – 3025,76 eurot maasika hektari kohta;
vutikasvatus – 0,46 eurot vuti kohta.
Seakasvatamise valdkonna emiste ühikumäär on sätestatud määruses ning see on 221 eurot emise kohta.
MES kinnitab oma valdkondade ühikumäärad hiljemalt 11. juunil.
Toetuse kogueelarve on 15,8 miljonit eurot. Toetus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus – 2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit, kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.
Andmeid PRIA poolt välja makstava enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud. Infot MESi poolt makstavate erakorralise toetuse valdkondade kohta saab MESi kodulehelt https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed, MESi arendus-projektijuht Riin Kurrikoffilt telefonil 648 4920 või MESi üldiselt e-posti aadressilt mes@mes.ee.
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.06.2021
Taimekasvatuse hooaeg on alanud. Põllumajandus- ja Toiduamet on alustanud taimekaitsevahendite kasutamise kontrollidega. Taimede õitsemise ja taimekaitsetööde kõrghooajal kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses. Eksimused rapsipõldude taimekaitsetöödel, samuti teiste õitsvate taimede pritsimisel põhjustavad suurt ohtu kõikidele tolmeldajatele. Õitsva taimiku kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi kasvavatest taimedest.
„Olgugi et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks on kehtinud aastaid õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude pritsimise keeld, eksitakse selle vastu endiselt,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind. Oluline on spetsialisti sõnul meeles pidada, et kui põllukultuur või umbrohi põllul õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida. „Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge,“ räägib Lind. Sellisel juhul on lubatud taimekaitsetöid teha ajavahemikus 22.00–05.00.
Taimekaitse ja väetise osakonna juhataja sõnul ohustab õitsvate taimede (sh umbrohtude) pritsimise keeluga mittearvestamine tolmeldajaid. „Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud just nende vale kasutamine,“ jätkab ta.
Ettevõtja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. „Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega,“ rõhutab Lind.
Järelevalve oluline osa on ka proovide võtmine kasvavast taimikust, et analüüsitulemustega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine. Analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist. Niisamuti seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja kas seda on tehtud õigel kultuuril.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2021
1. juunil jõudis lõpule Eesti teise geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatas Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm.
„Geograafilise tähise nimetuse „Sõir“ registreerimine on suur tunnustus, mis tõstab Eesti tootjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piirkonna tuntust ja võimaldab tutvustada välistarbijatele Eesti tooteid,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Euroopa Liidu geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiga, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest. Liidus on üle 3200 geograafilise tähise, tuntumatest võib välja tuua „Champagne“, „Parmigiano Reggiano“, „Prosciutto di Parma“ ja „Cognac“. Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandvaid tooteid on võimalik kõrgema hinnaga turustada, nendega on hõlpsam välisturgudele siseneda ning tõenäoliselt suureneb ka toote päritolupiirkonna tuntus.
Kaitstud geograafilise tähise märgise puhul pärineb toode kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Sõir on traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust, mida tuntakse ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool ning järeltöötlus võib hõlmata ka küpsetamist. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. aastal kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Eesti esimeseks kaitstud geograafilise tähisega tooteks sai „Estonian vodka“, mille pikk registreerimisprotsess jõudis lõpule 2019. aasta märtsis. Nimetust „Estonian vodka“ võib kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides.
Nimetuse „Sõir“ registreerimisotsusega saab tutvuda portaalis EUR-Lex. Otsus jõustub ametlikult 20. juunil ja enne seda võib märgistusega „Sõir“ turustada ka toodet, mis ei vasta tootespetsifikatsioonile.
Fotod sõirast on leitavad siit. Fotode autorid piltidele lisatud.
Tunnuspilt: Ülle Jukk
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2021
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatati alates tänasest, 1. juunist Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel toimuv räimepüük. Sama käskkirjaga peatati neis maakondades ka kalapüük kastmõrdadega.
„Aastane lubatud räime kogus Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas on ammendunud, mistõttu tuli peatada nii räimepüük kui ka kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. Räime on võimalik saada veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel on määratud räimekvoodist püüdmata 2200 tonni. Lisaks saavad Harju, Hiiu, Lääne ja Saare maakonna rannakalurid püüda mujal rannikumeres veel kokku 140 tonni räime,” sõnas minister Kruuse.
Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimepüügi kogus 1461 tonni, millest 1161 tonni täitumisel võib Saare, Hiiu, Lääne ja Harju maakonnas püüda räime 50 tonni iga nimetatud maakonna kohta ning Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas kokku 100 tonni.
Tänavu on Läänemere eelmainitud alarajoonides püütud vähemalt 1161 tonni räime ning Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas püütud täiendavalt 211 tonni räime. Sellega on nii maakondade ühine kui ka Ida-Viru ja Lääne-Viru lubatud aastane räime kogus neis alarajoonides ammendunud.
Lisaks räimepüügi peatamisele tuleb lõpetada sealsel alal kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.
Räimepüügi piirangu aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati räime püügi lubatud aastane kogus.